3-20-924/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-924

Haldusasi

Riigi

Kinnisvara

Aktsiaseltsi

kaebus

Riigihangete

Vaidlustuskomisjoni 05.05.2020 otsusele vaidlustuses nr 53-

20/218279

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Vastustaja (hankija, kaebuse esitaja halduskohtus) – Riigi

Kinnisvara Aktsiaselts, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Sandor Elias

Kaebaja (vaidlustuse esitaja) – P. Dussmann Eesti Osaühing,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaija Koik

Kolmas isik – Hooldusjuht OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Vesse Võhma

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada menetlus kinniseks Hooldusjuht OÜ poolt 16.06.2020 kohtule esitatud

dokumentide (Hooldusjuht OÜ pakkumus koos lisadega ning 05.03.2020 ja 08.04.2020

vastused hankija päringutele). Piirata P.Dussmann Eesti Osaühingu juurdepääsu

nendele dokumentidele.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt välja P.Dussmann Eesti Osaühingu menetluskulud

summas 2887,5 eurot (sh käibemaks). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.07.2020. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

3-20-924

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hankija Riigi Kinnisvara Aktisaselts (RKAS) viib läbi avatud hankemenetlust riigihankes nr

218279 „Tehnohoolduse tellimine Lõuna piirkonna objektidele 01.07.2020-30.06.2023“.

Riigihange on jaotatud kuueks osaks, muu hulgas osad 2 (Tartu piirkond I), 4 ( Võru, Põlva, Valga)

ja 6 (Jõgeva piirkond). Riigihanke alusdokumentide (RHAD) hulka kuuluva „Pakkumuse

esitamise ettepaneku“ p 5.3 kohaselt on pakkumuse hindamise kriteeriumiks (kõigis hanke

osades) madalaim hind.

2. Riigihanke osas 2 esitasid pakkumuse seitse pakkujat, neist madalaima hinnaga pakkumuse

tegi Hooldusjuht OÜ (200 109,81 eurot). Hinnalt järgmine pakkumus oli P.Dussmann Eesti

Osaühingu oma (333 598,92 eurot). Kõrgeima hinnaga pakkumus oli 396 863,19 eurot. Kokku

esitati 6 pakkumust, mille keskmine maksumus oli 344371,10 eurot. Riigihanke osa 2 eeldatav

maksumus oli 240 284,92 eurot.

3. Riigihanke osas 4 esitasid pakkumuse neli pakkujat, neist madalaima hinnaga pakkumuse tegi

Hooldusjuht OÜ (251 666,64 eurot). Hinnalt järgmine pakkumus oli P.Dussmann Eesti Osaühingu

oma (432 598,05 eurot). Kõrgeima hinnaga pakkumus oli 601 425,09 eurot. Pakkumuste

keskmine maksumus oli 433 139,19 eurot. Riigihanke osa 4 eeldatav maksumus oli 491 437,71

eurot.

4. Riigihanke osas 6 esitasid pakkumuse kuus pakkujat, neist madalaima hinnaga pakkumuse tegi

Hooldusjuht OÜ (171 149,23 eurot). Hinnalt järgmine pakkumus oli P.Dussmann Eesti Osaühingu

oma (290 439,69 eurot). Kõrgeima hinnaga pakkumus oli 507 605,88 eurot. Pakkumuste

keskmine maksumus oli 353 800, 84 eurot. Riigihanke osa 6 eeldatavat maksumus oli 252 535,01

eurot.

5. Hankija RKAS tegi 25.03.2020 otsuse, mille p-s 3 tunnistati muu hulgas riigihanke osades 2,

4 ja 6 edukateks pakkumusteks Hooldusjuht OÜ pakkumused. Otsuse lisaks oleva protokolli p 4

kohaselt on Hooldusjuht OÜ selgitused riigihanke osa 4 madala maksumuse kohta hankija

hinnangul veenvad ning tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega.

6. 06.04.2020 esitas P. Dussmann Eesti Osaühing vaidlustuse, milles taotles hankija 25.03.2020

otsuse p 3 kehtetuks tunnistamist osas, milles riigihanke osades 2, 4 ja 6 tunnistati edukaks

pakkumusteks Hooldusjuht OÜ pakkumused.

7. Hankija tegi 09.04.2020 otsuse, milles asus järgmisele seisukohale: „Võttes arvesse riigihanke

„Tehnohoolduse tellimine Lõuna piirkonna objektidele 01.07.2020-30.06.2023“ (viitenumber

218279) komisjoni 8.04.2020 protokollis esitatud nimetatud hankega seotud täiendavaid

asjaolusid otsustas juhatus: Jätta 24.03.2020 juhatuse otsus riigihanke tulemuste osas muutmata,

kuid arvestada otsuse vastuvõtmisel täiendavate kaalutlustega Hooldusjuht OÜ pakkumuse

madala maksumuse osas, mis on toodud käesoleva otsuse lisaks olevas protokollis. Käesoleva

otsuse peale võib esitada vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses

sätestatud korras.“

8. Kaebaja esitas 21.04.2020 vaidlustuse täienduse, milles leidis muu hulgas, et pakkumuse

edukaks tunnistamise õiguspärasust saab hinnata üksnes hankija 25.03.2020 otsuse ja selle

tegemise kuupäeval esinenud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel.

9. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) rahuldas 05.05.2020 otsusega P. Dussmann Eesti

Osaühing vaidlustuse RKAS otsustele. VAKO otsuse põhiseisukohad olid järgmised:

9.1. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusena riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg 1 mõttes

saab käsitleda üksnes hankija 25.03.2020 otsust. 09.04.2020 otsuse sõnastusest tulenevalt ei ole

25.03.2020 otsus käsitletav iseseisva otsusena, vaid tegemist on varasema otsuse kaalutluste

täiendamisega. Kui hankija soovis hilisemas menetluses korrigeerida oma varasemaid vigu,

tulnuks 25.03.2020 otsuse kehtetuks tunnistada ja võtta vastu uus, põhjaliku argumentatsiooniga

3-20-924

3(12)

otsus. Seega ei saa 09.04.2020 otsuse põhistusi vaidlustuse läbivaatamisel arvestada. HKMS §

158 lg-st 2 tulenevalt hindab ka vaidluskomisjon haldusakti õiguspärasust selle andmise aja

seisuga.

9.2. Hankijal pidanuks tekkima hanke 2. ja 6. osas kahtlus kolmanda isiku maksumuse

põhjendatuses. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on hanke 2. osas hinnalt järgmisest

pakkumusest (P.Dussmann Eesti Osaühingu pakkumusest) lausa 40,01% soodsam. Veel suurem

on vahe kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ja kõigi hanke 2. osas esitatud pakkumuste

keskmise maksumuse vahel (41,89%). Ka hanke 2. osas sõlmitava lepingu eeldatavast

maksumusest on kolmanda isiku pakkumus 16,72% võrra odavam. Hanke 6. osas on kolmanda

isiku pakkumuse maksumus hinnalt järgmisest pakkumusest (P.Dussmann Eesti Osaühingu

pakkumusest) suisa 41,07% odavam. Vahe kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ja kõigi hanke

6. osas esitatud pakkumuste keskmise maksumuse vahel on veelgi suurem (51,63%). Hanke 6.

osas sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest on kolmanda isiku pakkumus 32,23% võrra

soodsam. Seega tegi hankija 25.03.2020 otsust vastu võttes ilmselge kaalutlusvea, jättes

kolmanda isiku pakkumuse maksumuste põhjendatuse hanke 2. ja 6. osade osas kontrollimata.

9.3. Hanke 4. osas viis hankija maksumuse põhjendatuse hindamise läbi, kuid ka selles osas on

hankija teinud olulise kaalutlusvea, mistõttu on otsus õigusvastane ka hanke 4. osa osas. Hankija

poolt pakkumuse maksumuse käigus esitatud küsimustele saadetud kolmanda isiku vastus on

üldsõnaline ning ei sisalda mistahes arvutusi ega isegi mitte mingeid muid arvandmeid, mida

võiks ligikaudu samaväärseks infoallikaks pidada. Samas oli hankija palunud kolmandal isikul

esitada arvutused, mille alusel on kolmas isik saanud teenuse maksumuseks madalama hinna, kui

hetkel kehtivas hoolduslepingus. Teiseks on kolmas isik küll esitanud rea põhjendusi oma teenuse

erakordse säästlikkuse toetuseks, kuid jäänud seejuures anonüümseks ja pinnapealseks. Puudu

jäid nt selgitused, mis opereerimisprogrammist jutt üldse käib, kuidas see täpsemalt toimib jne,

milles seisneb meeskonna kompetentsi suurendamine jne. Kolmandaks ei selgitanud kolmas isik

kuidagi, kuidas aitavad erinevad tema loetletud töökorralduslikud püüded ja võtted pakkuda selles

hankes seda hinda, mille üle kontrolli teostatakse. Kõike eeltoodut arvestades ei saanud mõistlik

ja hoolas hankija jõuda järeldusele, et kolmanda isiku selgitused on veenvad.

10. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.05.2020 hankija RKAS kaebus VAKO 05.05.2020

otsusele vaidlustuses nr 53-20/218279.

11. Kaebus lahendatakse kirjalikus menetluses. Menetlusosalised käesolevas haldusasjas on: 1)

Kaebaja (vaidlustuse esitaja VAKO-s) P. Dussmann Eesti Osaühing; 2) Vastustaja (hankija,

kaebuse esitaja halduskohtus) Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (halduskohtumenetluse seadustik

(HKMS) § 269 lg 1). Kolmanda isikuna on menetlusse kaasatud Hooldusjuht OÜ.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

RKAS seisukoht

12. Hankija leiab, et riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsus tuleb tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega jätta vaidlustus rahuldamata. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus riigihanke vaidlusalustes osades (2, 4 ja 6) oli õiguspärane. Asjas on vaidlus

selle üle, kas hankija viis kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli läbi

õiguspäraselt.

13. Hankija viis esmalt 25.03.2020 otsuse eel läbi kontrollimenetluse riigihanke osa 4 pakkumuse

maksumuse põhjendatuse osas ning tegi 09.04.2020 täiendava edukaks tunnistamise otsuse, mille

andmise eel viis läbi kontrollimenetluse kõigi vaidlusaluste osade (2, 4 ja 6) suhtes. Erinevalt

VAKO leitust tuleb hankija 09.04.2020 otsuse kaalutlusi vaidlustuse lahendamisel ja

kohtumenetluses arvesse võtta, kuna tegemist on uue pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega.

3-20-924

4(12)

13.1. Hankija võib RHS-i ja õiguskirjanduse kohaselt oma otsuseid muu hulgas ka

vaidlustusmenetluse ajal muuta/kehtetuks tunnistada ning teha ka samasisulise resolutsiooni, kuid

täiendatud kaalutlustega, uue otsuse – sellisel juhul tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata ning

vaidlustuse saab esitada uue otsuse peale.

13.2. Hiljutise kohtupraktika (TalRKo nr 3-19-1373) järgi tuleb ka muudatust käsitada (uue ja

vaidlustatava) otsusena, isegi kui muudatusega otsuse resolutsioon on täpselt sama ning seda

olenemata otsuse vormistusest. Arvestades, et RHS eristab pakkumuse edukaks tunnistamist koos

ja ilma hankija alapakkumuse kahtluse tekkimise ning kontrollimenetluse läbiviimisega RHS §

115 lg 1 ja 8 mõttes, on selge, et hankija eesmärk oli oma varasemat, 25.03.2020 otsust muuta.

Ehkki hankija viitas 09.04.2020 otsuses, et jätab 25.03.2020 otsuse „tulemuste osas muutmata“,

käis see ilmselgelt üksnes 25.03.2020 otsuse resolutsiooni sisu (kolmanda isiku edukaks

tunnistamine) kohta. Hankija sellekohasele eesmärgile viitab ka 09.04.2020 otsusesse

vaidlustamisviite lisamine.

14. Hankija on samas nii 09.04.2020 otsuse kaalutlusi arvestades, kui arvestamata jättes,

kolmanda isiku pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrolli RHS § 115 lg 1 ja lg 8 mõttes

viinud läbi õiguspäraselt.

14.1. Hankijal ei pidanud kolmanda isiku pakkumuse osas riigihanke osades 2 ja 6 tekkima

kahtlust pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. Arvestades, et riigihanke osades 2 ja

6 oli hindade suur erinevus läbiv tendents ning, et ei riigihanke osades 2 ega 6 ei erinenud

kolmanda isiku pakkumus eeldatavast maksumusest rohkem kui kolmandiku võrra (vastavalt

16,7% ja 32,2%) ja et just hankelepingu eeldatav maksumus on RHS § 23 lg 3 mõttes ka

eeldatavaks turuhinnaks, ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, et kolmanda isiku kulud ületaksid

selgelt pakkuja saadavat tulu.

14.2. Seega, riigihanke osades 2 ja 6 ei pidanud hankijal tekkima kahtlust kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse põhjendamatus madaluses. Järelikult ei saa kuidagi nõustuda VAKO-ga,

justkui hankija oleks teinud ilmselge kaalutlusvea. Kaebaja ei ole vaidlustusmenetluses ka

tõendanud, et kolmanda isiku pakkumuse hinnaga ei ole võimalik teenust osutada – ehkki kaebaja

oli pakkumuste maksumusest teadlik.

15. Hankija on igal juhul riigihanke osas 4 kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse

osas õiguspärase kontrollimenetluse läbi viinud. 09.04.2020 otsuse põhjendusi ja kaalutlusi

arvestades on hankija ka riigihanke osades 2 ja 6 õiguspärase kontrollimenetluse läbi viinud.

16. Küsimuses, kas pakkumus on alapakkumus RHS § 115 lg 8 mõttes on hankijal laialdane

kaalutlusõigus.

Kolmas

isik

põhjendas

pakkumuse

madalat

maksumust

uue

opereerimisprogrammi kasutamisega (näidates detailselt ära sellega seotud kulude vähenemise),

tõhusama ennetava hoolduse kasutamisega ning pakkuja enda meeskonnas kompetentsi

suurendamisega. Kolmanda isiku vastusest ei ilmnenud, et esineks selge risk hankelepingu

mittekohaseks täitmiseks ning vastused ei olnud ka ilmselgelt asjakohatud põhjendamaks, et

pakkuja on võimeline hankelepingut täitma. Seega ei teinud hankija ilmselget kaalutlusviga, mis

saaks viia edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseni. Ühtlasi ei ole kaebaja

vaidlustusmenetluses esitanud ühtegi arvutust, tõendamaks, et kolmanda isiku märgitud hinnaga

ei ole võimalik hankelepingut täita.

16.1. Kohtupraktika kohaselt olnuks oluline kaalutlusviga, kui pakkuja jätnuks hankija

selgitusnõudele „täielikult või olulises osas“ vastamata. Antud juhul vastas kolmas isik olulises

osas või isegi täielikult hankija esitatud küsimustele. Eksitav on kaebaja väide, justkui VAKO

leidis, et kolmas isik jättis „olulisemale ja sisulisemale“ hankija küsimusele sootuks vastamata.

VAKO väitis otsuse p 38 üksnes, et kolmas isik on jätnud „ühele“ küsimusele vastamata.

16.2. Kaebaja esitab oma seisukohas kohtule küsimusi ja kahtlusi kolmanda isiku pakkumuse

kohta. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel põhineb väide, et hankija pidanuks just

3-20-924

5(12)

selliseid küsimusi kolmandale isikule esitama. Kohtupraktikast tuleneb üheselt, et vaidlustaja

peab kulukomponentidel põhineva hinnavõrdluse või muu matemaatilisel arvutustel põhineva

selgitusega tõendama, et pakkumuses märgitud hinnaga ei ole võimalik hanke esemeks olevat

teenust osutada ehk pakkumuses märgitud hind on liiga madal. Võrdlused teiste pakkujate

pakutud hindade ja hankelepingu eeldatava maksumusega pole faasis, kus pakkumus on läbinud

alapakkumuse kontrolli, enam kuidagi olulised.

16.3. Vastustaja peab vajalikuks korrata, et kaebajale on kogu aeg olnud teada kolmanda isiku

pakutud hinnad (06.04.2020 vaidlustuse p 2.4-2.6) ja loomulikult ka hankelepingu esemeks olev

teenus riigihanke alusdokumentide põhjal. Samuti tegutseb kaebaja samal turul. Seega on

kaebajal nii kohustus kui võimalus ära tõendada, et kolmanda isiku pakutud hinnaga ei ole

võimalik vaidlusalustes riigihanke osades teenust osutada. Nii vaidlustus- kui kohtumenetluses

on kaebaja valinud aga lihtsalt küsimuste ja kahtluste esitamise tee ega pole esitanud ühtegi

arvutust. See ei ole kaebaja tõendamiskoormise täitmine ning viitab pealegi selgelt, et kaebaja ka

ise ei usu, et kolmanda isiku pakutud hinnaga teenust osutada tingimata võimalik ei ole.

P.Dussmann Eesti Osaühingu seisukoht

17. P.Dussmann Eesti Osaühing kaebusega ei nõustu ja leiab, et VAKO otsus on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus.

18. VAKO leidis õigesti, et RHS § 117 lg 1 mõttes on edukaks tunnistamise otsus üksnes RKAS

25.03.2020 otsus.

18.1. RKAS 09.04.2020 otsus on pealkirjastatud kui riigihanke raames vastuvõetud 25.03.2020

muutmata jätmine. 09.04.2020 otsuse põhjenduste kohaselt jäetakse varasem otsus riigihanke

tulemuste osas muutmata, kuid otsuse vastuvõtmisel arvestatakse sellele lisatud protokollis

toodud täiendavate kaalutlustega kolmanda isiku pakkumuse madala maksumuse osas. Seega

nähtub nii 09.04.2020 otsuse pealkirjast kui ka sisust ühemõtteliselt hankija varasemat otsust

mitte muuta. Sellist otsust ei ole kuidagi võimalik käsitleda uue või teistkordse kolmanda isiku

pakkumuste edukaks tunnistamise otsusena, nagu hankija püüab tagantjärele väita. Seetõttu on

õige ja põhjendatud VAKO seisukoht, et 09.04.2020 otsusega otsustas hankija selgesõnaliselt

varasemat otsust mitte muuta, vaid täiendada oma varasemaid kaalutlusi.

18.2. Antud juhtumi asjaolud on oluliselt erinevad hankija viidatud haldusasjas nr 3-19-1373

tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kaasuse asjaoludest. Kõnealune kohtuotsus käsitles

olukorda, kus hankija oli lisaks oma varasemale kvalifitseerimise otsusele avaldanud riigihangete

registris hiljem uue, ent allkirjastamata kvalifitseerimise otsuse, mille sisu oli esimesega sama.

Käesoleval juhul on asjaolud oluliselt erinevad, kuivõrd hankija 09.04.2020 otsus on ebaselge

mitte vormilt, vaid sisult. Seetõttu ei ole vastava ringkonnakohtu otsuse põhjal haldusasjas nr 3-

19-1373 võimalik teha hankija soovitud järeldusi selles haldusasjas.

19. VAKO leidis õigesti, et pakkumuse edukaks tunnistamise õiguspärasust tuleb hinnata

25.03.2020 otsuse vastuvõtmise ajal esinenud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel.

19.1. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata akti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), ning

hilisemaid põhjendusi on võimalik arvesse võtta üksnes erandlikul juhul, kui hankija on veenvalt

tõendanud, et ta lähtus tagantjärele esitatud kaalutlustest ka otsuse vastuvõtmisel. See on

kooskõlas ka Riigikohtu ning sellel põhineva VAKO enese väljakujunenud praktikaga. Sama

johtub ka Üldkohtu praktikast, mis käsitleb Euroopa institutsioonidele kohalduvaid

põhjendamiskohustusi, mis on analoogsed RHS § 117 lg-s 1 ja RHS § 47 lg 1 p-s 10 ja lg 3 p-s 4

sätestatud hankija põhjendamiskohustustega.

19.2. Hankija viidatud Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-19-1825 eeltoodut ei muuda. Nimetatud

otsus käsitleb olukorda, kus hankija ei tuvastanud hankemenetluse käigus uurimispõhimõttest

lähtuvalt üksikut faktilist asjaolu, millele edukas pakkuja oma pakkumuse maksumuse

3-20-924

6(12)

põhjendamisel tugines ning millest hankija pakkumuse maksumuse kontrollimenetluses

kaalutlusõiguse teostamisel ka tõendatult lähtus. Üksnes niisuguses olukorras pidas Riigikohus

hankija

kontrolli

ebapiisavuse

tõttu

vaidlusaluse

otsuse

tühistamise

asemel

menetlusökonoomsemaks kohtumenetluse käigus vastava faktilise asjaolu tuvastamist. Antud

juhtumi asjaolud erinevad Riigikohtu lahendi esemeks oleva juhtumi asjaoludest oluliselt, sest

hankija ei viinud hanke 2. ja 6. osa puhul üleüldse läbi kolmanda isiku pakkumuse hinna

põhjendatuse kontrolli. Hankija sedavõrd mastaapsete minetuste korral ei ole vastavate faktiliste

asjaolude

tuvastamine

ja

sellega

seoses

sisuliselt

kogu

kaalumise

teostamine

vaidlustusmenetluses või kohtumenetluses kindlasti menetlusökonoomsem, kui hankija kontrolli

ebapiisavuse tõttu vaidlusaluse otsuse tühistamine ning seeläbi hankija enese kohustamine

kontrollimenetluse uueks läbiviimiseks sisuliselt, mitte üksnes näiliselt.

20. VAKO leidis õigesti, et hankija ei tohtinuks hanke 2. ja 6. osas tunnistada edukaks kolmanda

isiku pakkumust ilma RHS § 115 lg-te 1 ja 8 järgset kontrollimenetlust läbi viimata.

20.1. RHS § 115 lg 1 kohaldamisel tuleks eelkõige võrdlusaluseks võtta teiste pakkumuste hinnad

samas riigihankes, kuivõrd konkurents määrab turutingimused. Indikaatoriks võib võtta ka

hankelepingu üldised tingimused, nt võrrelda pakkumuse maksumust hankelepingu täitmise

eeldatavate kuludega, kui ka spetsiifilisemad asjaolud, nt kasumimarginaali. Teatud piiratud

juhtudel võib indikatsioonina kasutada ka hankelepingu eeldatavat maksumust – ennekõike kui

riigihankes on esitatud vaid üks pakkumus ning puuduvad muud indikatsioonid, millega

pakkumuse maksumust võrrelda.

20.2. Riigikohus on seisukohal, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe

on silmatorkavalt erinev. Kohtupraktikast nähtuvalt on RHS v.r. § 48 lg 1 kontekstis peetud

põhjendamatult madalaks juba pakkumust, mis oli 28% madalam hanke eeldatavast

maksumusest. Riigihangete vaidlustuskomisjon on hiljutises lahendis RHS § 115 lg 1 kontekstis

märkinud, et olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse maksumus on ca 45% odavam vaidlustaja

pakkumuse maksumusest ning ca 41% odavam kolmanda hankemenetluses osalenud pakkuja

pakkumuse maksumusest, pidid sellised erinevused kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ja

teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste vahel tekitama hankijal kahtluse kolmanda

isiku maksumuse põhjendatuses.

20.3. Kolmanda isiku pakkumus hanke 2. osas oli 40,01 % madalam, kui maksumuselt järgmine

pakkumus ning 41,89 % madalam kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste

keskmisest. Kolmanda isiku pakkumus oli küll vaid 16,7 % madalam hanke eeldatavast

maksumusest, ent asjaolu, et kõik pakkumused peale kolmanda isiku pakkumuse ületasid oluliselt

hanke 2. osa eeldatavat maksumust, osutab sellele, et hankija ei ole hanke eeldatavat maksumust

õigesti hinnanud. Kolmanda isiku pakkumus hanke 6. osas oli 41,07 % madalam, kui

maksumuselt järgmine pakkumus ning lausa 51,63 % madalam kõigi vastavaks tunnistatud

pakkumuste maksumuste keskmisest. Ka vahe hanke 6. osa eeldatava maksumusega on 32,23%

ehk piisavalt suur, et tekitada hankijas kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

võimalikust põhjendamatust madalusest.

20.4. Kaebaja hinnangul on VAKO hanke 2. osa puhul ühtlasi õigesti ja põhjendatult leidnud, et

eri arvnäitajaid tuleb arvestada kogumis, ning et võrdlust konkureerivate pakkumustega tuleb

pidada eeldatavast maksumusest informatiivsemaks ja kõnekamaks, kuivõrd hankelepingu

eeldatava maksumuse näol on juba olemuslikult tegemist hankija prognoosotsusega, mis ei pruugi

alati kuigi täpne olla, konkreetsed pakkumused tehakse aga reeglina lähtuvalt hetke

turusituatsioonist.

20.5. Hankija väide, justkui ei oleks kaebaja vaidlustusmenetluses tõendanud, et kolmanda isiku

pakkumuse hinnaga ei ole võimalik teenust osutada, on erialakirjanduses väljendatud seisukohti

3-20-924

7(12)

arvestades asjakohatu. Pakkuja, kes vaidlustab hankija poolt pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrollimata jätmise, peab tõendama, et kolmanda isiku – eduka pakkuja –

pakkumuse maksumuse osas esineb põhjendamatult madala maksumuse kahtlus. Seega ei lasu

vaidlustajal mitte kohustust tõendada alapakkumise esinemist (mis pakkuja konkurendi jaoks

võib niigi ületamatuks koormaks osutuda), vaid pelgalt selliste asjaolude esinemist, mis pidid

hankijas kahtlust tekitama.

21. VAKO leidis õigesti, et hankija tegi kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hindamisel hanke

4.osas olulise kaalutlusvea. Hankija ei tohtinuks hanke 4. osas tunnistada edukaks kolmanda isiku

pakkumust olukorras, kus RHS § 115 lg-te 1 ja 8 järgne kontrollimenetlus ei olnud sisuline.

Kolmas isik jättis olulisimale ja sisulisimale hankija küsimusele vastamata ning on teistele

küsimustele vastanud pinnapealselt, oma argumente konkreetsete arvutustega toetamata ja

konkreetse kaasusega sidumata.

21.1. Kolmanda isiku pakutud igakuise püsitasu maksumused olid isegi kordades madalamad kui

kehtivate lepingu järgsed püsitasu maksumused - Luhamaa kordoni puhul 453 eurot/kuus pluss

reservist igakuiselt tasutav summa 223 eurot/kuus vs pakutud 141,33 eurot/kuus (s.o. 4,8 kordne

vahe). Vabaduse tn 13 puhul 400 eurot/kuus vs pakutud 148,65 eurot/kuus (s.o. 2,7 kordne vahe)

ning Tartu tn 48 puhul 224 eurot/kuus vs pakutud 41,68 eurot/kuus (s.o. 5,4 kordne vahe).

21.2. Kolmanda isiku põhjendused oma teenuse erakordse säästlikkuse toetuseks olid

anonüümsed ja pinnapealsed, kuivõrd puudu jäid sisulised selgitused uue opereerimisprogrammi

kasutuselevõtu ja meeskonna kompetentsi suurendamise mõju kohta ning selle kohta, kuidas

aitavad tema loetletud töökorralduslikud püüded ja võtted pakkuda selles hankes seda hinda, mille

üle kontrolli teostatakse jne. Selleks, et hankija läbi viidud kontrollimenetlust saaks pidada

sisuliseks, pidanuks kolmas isik neid asjaolusid detailsemalt selgitama ning esitama hankijale

kulukomponentide põhised hinnavõrdlused või muud matemaatilistel arvestustel põhinevad

selgitused, mis nendesse küsimustesse sisulist selgust tooks.

22. Isegi kui kohus peaks erinevalt VAKO-st leidma, et pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuseks RHS-i mõttes on ka 09.04.2020 otsus või peaks muul alusel võimalikuks arvestada

sellele otsusele lisatud protokollist nähtuvate täiendavate asjaoludega, on hankija otsus hanke 2.;

4. ja 6. osas siiski õigusvastane. Seda põhjusel, et hankija 09.04.2020 otsusele lisatud protokollis

toodud asjaolud kolmanda isiku pakkumuse madala maksumuse põhjuste kohta on jätkuvalt liiga

üldsõnalised ja ebapiisava detailsusega. Selliste argumentide pinnalt ei saanud hankija sisuliselt

veenduda selles, et kolmanda isiku pakkumuse maksumused ei ole põhjendamatult madalad,

sealhulgas et need katavad sellegipoolest vähemalt lepingu täitmisega seotud otsesed kulud kõigis

eelnimetatud riigihanke osades.

22.1. Kolmas isik on täiendanud oma varasemaid, hanke 4. osa pakkumuse madaluse kohta antud

selgitusi üksnes uut operatsiooniprogrammi puudutavas osas. Siiski ei võimalda väited, et uus

operatsiooniprogramm koondab kokku seadmete ennetava hoolduse välbad, tellija töötaotlused,

puudused ja jooksvad tehniku märkused ning optimeerib tehnikute päevakava, arvestades kõige

optimaalsemat trajektoori, ajakulu ning tulu päeva kohta, sisuliselt hinnata, kuidas/mil määral

selle kasutuselevõtt mõjutab kolmanda isiku tööd võrreldes konkurentidega. Ennetava hoolduse

välpade jälgimine ja vastavate tegevuste planeerimine on tavapärane osa tehnohoolduse lepingute

täitmisest kõigi pakkujate jaoks, et täita riigihanke alusdokumentide osaks oleva üldise tehnilise

kirjelduse lk-l 7 sätestatud ennetava hoolduse nõudeid. Selleks kasutavad paljud pakkujad

seejuures erinevaid tehnilisi lahendusi, sealhulgas ka kaebaja.

22.2. Lisaks tuleb vaatamata hooldusteenuste, sealhulgas ennetava hoolduse, protsessi

optimaalsuse määrast sellegipoolest teostada objektidel teatud sagedusega teatud tööd, mille

kestus ja millega seonduv kulu ei sõltu kuidagi sellest, kuivõrd hästi on optimeeritud protsess

üldiselt (nt kui kiiresti või kui optimaalset trajektoori pidi tehnikud kohale jõuavad).

3-20-924

8(12)

22.3. Väide, et tänu sellele opereerimisprogrammile on kolmas isik suutnud väga oluliselt

vähendada dispetšeri osakaalu, suutnud vähendada ajakulu juba 25% (potentsiaal 40%) ning

suutnud oluliselt suurendada hooldusjuhi ja tehniku kasutegurit ennetava hoolduse tegemisel ja

töötaotlustele reageerimisel, selgitab küll mingil määral operatsioonisüsteemi väidetavat mõju,

ent on samuti liiga üldine, et hankijal oleks selle põhjal võimalik sisuliselt hinnata, kuidas/mil

määral selle kasutuselevõtt mõjutab kolmanda isiku tööd võrreldes konkurentidega ehk

kas/millise majandusliku eelise see kolmandale isikule annab (kui üldse).

22.4. Ükski kolmanda isiku täiendavatest argumentidest ei võimalda hankijal sisuliselt hinnata,

kas kolmanda isiku pakkumuse maksumus katab seejuures ka vähemalt kõik hankelepingu

täitmisega seonduvad otsesed kulud. Ka kolmanda isiku üldsõnaline kinnitus, et tema pakkumus

riigihanke osades 1, 2, 3, 4 ja 6 arvestab ja sisaldab objektide tehnohooldust vastavuses hanke

alusdokumentide kõikide nõuetega, ei ole selles veendumiseks piisav.

23. Selleks, et kontrollimenetlus oleks sisuline, ning et hankijal oleks faktiliselt võimalik

tuvastada, kas uue operatsioonisüsteemi kasutuselevõtt saab põhimõtteliselt olla pakkumuse

madala maksumuse põhjuseks, mil määral see on pakkumuse madala maksumuse põhjuseks, ning

kas vaatamata pakkumuse maksumuse madalusele on sellegipoolest kaetud vähemalt

hankelepingu täitmisega seotud otsesed kulud, pidanuks hankija paluma kolmandal isikul kõiki

neid asjaolusid selgitada ja täpsustada. Kaebaja hinnangul ei ole see sisuliselt võimalik ilma, et

hankija paluks kolmandal isikul esitada kulukomponentide põhised hinnavõrdlused või muud

matemaatilistel arvestustel põhinevad selgitused, mis nendesse küsimustesse sisulist selgust

tooks.

Kolmanda isiku, Hooldusjuht OÜ seisukohad

24. Kolmas isik leiab, et hankija kaebus on põhjendatud ja VAKO 05.05.2020 otsus tuleb tühistada

ning jätta P.Dussmann Eesti Osaühingu vaidlustus hankija otsustele rahuldamata. Kolmas isik

nõustub hankija seisukohaga, et käesolevas vaidluses omavad regulatiivset tähendust ka hankija

09.04.2020 otsused. Hankijal oli õigus läbi viia kolmanda isiku pakkumuse maksumuse täiendav

kontroll ning seetõttu on ka täiendava kontrolli tulemusel 09.04.2020 tehtud otsused käsitletavad

RHS § 117 lg 1 kohase pakkumuse edukaks tunnistamise otsustena. Kuid sõltumata sellest, kas

lugeda riigihanke osades 2, 4 ja 6 kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusteks

üksnes hankija 25.03.2020 otsused või täiendavalt ka 09.04.2020 otsused, puudub alus otsuste

tühistamiseks, sest ka hankija 25.03.2020 otsus oli tehtud kaalutlusvigadeta.

25. Hankijal puudus vajadus viia läbi RHS § 115 lg 1 kohane kontrollmenetlus kolmanda isiku

pakkumuse osas riigihanke osades 2 ja 6.

25.1. Hanke 2. osas esitati seitse pakkumust. Odavaim oli kolmanda isiku pakkumus summas

200 109,81 eurot, sellele järgnes vaidlustaja pakkumus summas 333 598,92 eurot ning kõrgeima

hinnaga pakkumus oli 396 863,19 eurot. Hanke 2. osa eeldatav maksumus oli 240284.92 eurot.

Riigihanke 6 osas esitati kuus pakkumust. Odavaim oli kolmanda isiku pakkumus summas

171149.23 eurot, hinnalt järgmine oli vaidlustaja pakkumus summas 290439.69 eurot ja kõrgeima

hinnaga pakkumus oli summas 507605.88 eurot. Riigihanke 6 osa eeldatav maksumus oli 252

535,01 eurot.

25.2. Eeltoodust tulenevalt oli kolmanda isiku pakkumuse maksumus riigihanke eeldatavast

maksumusest riigihanke 2. osas madalam 16,72% (vastavalt 200 109,81 eurot ja 240 284,92

eurot) ja riigihanke osas 6 madalam 32,23% (vastavalt 171 149,23 eurot ja 252 535,01 eurot).

25.3. Riigihangete seadus ei näe ette täpseid arvutusi ega valemeid, millest hankija peaks

juhinduma pakkumuse madala maksumuse kontrolli vajaduse kindlakstegemisel. Samas

riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande autorite poolt tehtud analüüsi põhjal on VAKO

senise praktika kohaselt leitud, et hankijal pidanuks tekkima alapakkumuse kahtlus, kui hanke eri

3-20-924

9(12)

osade pakkumuste maksumused olid eeldatavast maksumusest madalamad vastavalt 52,9%,

50,7%, 42,9% ja 40,3%.

25.4. Kuna antud juhul oli kolmanda isiku pakkumus riigihanke osades 2 ja 6 hanke eeldatavast

maksumusest madalam 17,72% ja 32,23%, siis ka olemasoleva VAKO praktika kohaselt ei

pidanuks hankijal tekkima võimaliku alapakkumuse kahtlust.

25.5. Eeltoodust tulenevalt on kolmas isik seisukohal, et enne 25.03.2020 otsuste vastuvõtmist

puudus hankijal alus viia riigihanke osades 2 ja 6 läbi RHS § 115 lg 1 kohane kontrollimenetlus

ning hankija ei teinud kaalutlusviga, kui ta jättis enne 25.03.2020 otsuseid kontrollimenetluse läbi

viimata.

26. Kolmanda isiku arvates puudus hankijal ka pärast vaidlustaja poolt 25.03.2020 hankija

otsustele 06.04.2020 vaidlustuse esitamist vajadus riigihanke osades 2 ja 6 kolmanda isiku

pakkumuse kontrollimenetluse läbiviimiseks. Vaidlustaja ei tõendanud 06.04.2020 esitatud

vaidlustuses, et kolmanda isiku poolt pakutud hinnaga ei oleks võimalik teenust osutada. Samas

on kontrollimenetluse läbiviimine hankija diskretsioon ning antud juhul otsustas hankija siiski

menetluse läbi viia.

26.1. Hanke osades 2 ja 6 läbiviidud kontrollimenetluse käigus antud kolmanda isiku selgituste

sisu on konfidentsiaalne. Kolmas isik selgitas kontrollimenetluse käigus antud seletuses detailselt

erinevate kulude lõikes, miks on tal võimalik kulutusi vähendada, viidates nii töökorralduslikele

kui ka tehnilistele lahendustele. Samuti kolmas isik kinnitas, et on valmis andma vajadusel

täiendavaid selgitusi. Hankija kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi ei küsinud, mistõttu on

ilmne, et hankija pidas kolmanda isiku selgitusi piisavaks.

26.2. Kolmas isik leiab, et hankija on kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisel

riigihanke 2 ja 6 osas järginud RHS norme ning kontrollinud kolmanda isiku poolt esitatud

asjaolude sisulist paikapidavust.

27. Enne 25.03.2020 otsuste tegemist viis hankija läbi kontrollimenetluse kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas hanke 4 osa kohta. Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontroll hanke 4. osas vastas RHS § 115 lg 1 ja lg 8. Hankija on

kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisel järginud nii RHS norme kui ka VAKO ja

kohtute praktikat ning samuti kontrollinud kolmanda isiku poolt esitatud asjaolude sisulist

paikapidavust. Siinjuures soovib kolmas isik täiendavalt selgitada, et VAKO on 05.05.2020 otsuse

punktis 37 avaldanud kolmanda isiku poolt hankijale esitatud selgituses toodud arvandmeid.

Samuti on VAKO otsuse punktis 36 osaliselt refereerinud hankija poolt kolmandale isikule

27.02.2020 saadetud kirja, milles on konfidentsiaalsed andmed kolmanda isiku esitatud

pakkumuse sisu kohta ning mille avaldamine ei ole kolmanda isiku arvates lubatav. Seetõttu

käsitleb kolmas isik tema poolt hankijale antud selgitusi mahus, mis välistab konfidentsiaalse

informatsiooni sattumise vaidlustajale.

27.1. Hankijal on ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude suhtes, mida võib võtta arvesse pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontrollimisel ning VAKO ja kohtu kontroll saab piirduda vaid

menetlusnormide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ja selle kontrollimisega, et ei oleks

tehtud ilmselget kaalutlusviga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva menetluse raames võimalik

hinnata üksnes seda, kas hankija on kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisel

järginud menetlusnorme ja asjaolude sisulist paikapidavust ning seda, kas hankija ei ole teinud

olulist kaalutlusviga.

27.2. Riigihanke 4. osas esitasid pakkumuse neli pakkujat. Kõige madalama hinnaga pakkumuse

tegi kolmas isik (251 666,64 eurot), sellest hinnalt järgmine oli vaidlustaja pakkumus (432 598,05

eurot), hinnalt kolmas pakkumus oli 448 609,38 eurot ning kõrgeim pakkumus 601 425,09 eurot.

Riigihanke 4. osa eeldatav maksumus oli 491 437,71 eurot.

3-20-924

10(12)

27.3. Hankija soovis hanke 4. osas läbiviidud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrolli käigus teada, milliste arvutuste alusel on kolmas isik saanud teenuse

maksumuseks madalama hinna kui hetkel kehtivas lepingus, millised on teenuse säästlikkust

tagavad võimalused ning millised kolmanda isiku poolt valitud töökorralduslikud või tehnilised

lahendused või erakordselt soodsad tingimused võimaldavad saavutada hankija püstitatud

eesmärki pakkumuses toodud hindadega.

27.4. Kolmas isik vastas hankija selgitustaotlusele 05.03.2020 ning selgitas sealjuures detailselt

erinevate kulude lõikes, kui suures ulatuses on tal võimalik varasemaga võrreldes kulutusi

vähendada, viidates nii töökorralduslikele kui ka tehnilistele lahendustele. Samuti kinnitas kolmas

isik 05.03.2020 vastuses, et on valmis andma vajadusel täiendavaid selgitusi. Hankija kolmandalt

isikult täiendavaid selgitusi enne 25.03.2020 otsuseid ei küsinud, mistõttu on ilmne, et hankija

pidas kolmanda isiku selgitusi piisavaks. Hankija on pikaajaliselt tegelenud kinnisvara haldamise

ja arendamisega ning ta omab selles valdkonnas põhjalikke teadmisi. Kuna hankija leidis, et

kolmanda isiku poolt antud selgitused olid pakkumuse madala hinna põhjendamiseks piisavad,

puudub alus seda järeldust kahtluse alla seada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

28. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja lisatud tõendeid, leian, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata. VAKO otsus on lõppjäreldustes õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

28.1. Esmalt märgin siiski, et ma ei nõustu VAKO seisukohaga selles, et käesoleval juhul ei saa

arvesse võtta hankija 09.04.2020 otsust, ning arvestada tuleb üksnes 25.03.2020 otsuse kaalutlusi.

Sisuliselt on hankija tegevus hanke osade 2. ja 6. maksumuse kontrollimisel peale P.Dussmann

Eesti Osaühingu vaidlustuse esitamist, käsitletav menetluse uuendamisena, mille käigus viis

hankija läbi kolmanda isiku maksumuse põhjendatuse kontrolli hanke 2. ja 6. osas ning täiendava

kontrolli hanke 4. osas. Menetluse uuendamise tulemusena läbi viidud kontrolli tulemusel

otsustas hankija varasemat otsuse resolutsiooni mitte muuta, küll aga täiendas oma seisukohta

menetluse uuendamise käigus tuvastatuga. Seega ei oma menetluslikult iseseisvat tähendust

asjaolu, et hankija ei tunnistanud menetluse uuendamise korral 25.03.2020 otsust kehtetuks ning

otsustas 09.04.2020 otsusega varasemat otsust mitte muuta.

28.2. Eeltoodus tulenevalt ei ole käesolevas asjas oluline täiendavalt analüüsida, kas hankija

pidanuks kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hindamise läbi viima koheselt ka hanke 2. ja 6.

osa puhul.

29. Küll aga tuleb nõustuda sellega, et hankija on oma otsuste tegemisel teinud olulise

kaalutlusvea.

29.1. Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või

valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Küll aga võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse siis, kui otsustus jääb küll

kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on

diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või

jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta (vt RKHKo asjas nr 3-3-1-18-08, p 13 ja asjas nr 3-3-1-

54-03 p 40).

29.2. Hankija 09.04.2020 otsusele lisatud protokollist ja kolmanda isiku poolt hankijale edastatud

vastustest nähtuvalt viis hankija peale P. Dussmann Eesti Osaühingu poolt vaidlustuse esitamist

läbi pakkumuse maksumuse kontrollimise ka hangete 2. ja 6.osas. Hankija poolt pakkumuse

3-20-924

11(12)

maksumuse käigus esitatud küsimustele saadetud kolmanda isiku vastus ei erine suurel määral

kolmanda isiku poolt varasemalt vastusest, mille kolmas isiku esitas hanke 4. osas esitatud

küsimustele. Mõlemad vastused on küllalt üldsõnalised ning ei sisalda arvutusi ega täpsemaid

andmeid, mille põhjal oleks võimalik veenduda, mille alusel on kolmas isik saanud pakkuda

hinna, mis märkimisväärselt erineb teiste hankes osalenud isikute pakkumustest ning on ka

madalam hetkel kehtiva hoolduslepingu hinnast. Kolmanda isiku vastustes toodud põhjused

teenuse säästlikkuse osas on pigem pinnapealsed ning vastusest puuduvad konkreetsemad

selgitused ja näited sellest, kuidas kasutusele võetud optimeerimisprogramm toimib, millised

täpsemalt on need töökorralduslikud ja tehnilised lahendused mis võimaldavad teenuse osutamist

sedavõrd ulatuslikult optimeerida, milles seisneb meeskonna kompetentsi suurendamine jms.

29.3. Seega tuleb nõustuda kaebaja ja VAKO seisukohtadega, et kõike eeltoodut arvestades ei

saanud mõistlik ja hoolas hankija jõuda järeldusele, et kolmanda isiku selgitused on veenvad, eriti

arvestades seda, et kolmanda isiku pakkumus oli madalam nii kehtiva hoolduslepingu

maksumusest kui ka märkimismääraselt madalam hanke raames esitatud teistest pakkumustest (2.

osas 40,01 % madalam, kui maksumuselt järgmine pakkumus ning 41,89 % madalam kõigi

vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest; hanke 4. osas 58,1 % madalam kui

maksumuselt järgmine pakkumus ning 50,9% madalam kui kõigi vastavaks tunnistatud

pakkumuste maksumuste keskmisest; hanke 6. osas 41,07 % madalam, kui maksumuselt järgmine

pakkumus ning 51,63 % madalam kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste

keskmisest).

29.4. Kuivõrd kolmanda isiku pakkumuse maksumuseks toodud põhjendused on sedavõrd

umbmäärased, ei ole kohtul võimalik veenduda, et hankija teostas kaalutulust õiguspäraselt.

Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et VAKO otsus on lõppjäreldustes õige ja kaebuse

väited ei anna alust VAKO otsuse tühistamiseks.

Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine ja juurdepääsu piiramine

30. Kohtu nõudel esitas kolmas isik 16.06.2020 kohtule Hooldusjuht OÜ pakkumuse koos

lisadega ning 05.03.2020 ja 08.04.2020 vastused hankija päringutele. Kolmas isik leiab, et

tegemist on konfidentsiaalse informatsiooniga, mida ei ole võimalik avaldada teistele pakkujatele

sh P. Dussmann Eesti Osaühingule.

31. Leian, et kolmanda isiku taotlus on legitiimne ja põhjendatud.

31.1. HKMS § 77 lg 1 järgi kohaldatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid. TsMS § 37 lg 1 järgi on asja arutamine kohtus

avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 38 lg 1 p 6 kohaselt kuulutab kohus

menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on

ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu

vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem.

31.2. Ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine

teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, sh finantsteave ning teave kulude hindamise

metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade,

klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ja müügistrateegia kohta

(KonkS § 63 lg 1).

31.3. Käesoleval juhul sisaldavad kolmanda isiku poolt 16.06.2020 esitatud dokumendid

informatsiooni hinnakujunduse ning tegevusprotsesside osas, mistõttu on sellele juurdepääsu

piiramine põhjendatud. Kolmanda isiku huvi ärisaladuse hoidmiseks on kaalukam kaebaja ning

menetlusväliste isikute õigusest kogu haldusasja toimikuga tutvuda. Kohtul on võimalik võtta

kaebuse osas sisuline seisukoht ilma vastava info avaldamiseta.

3-20-924

12(12)

31.4. Rahuldan seega kaebaja taotluse. Kuulutan menetluse kinniseks kolmanda isiku poolt

16.06.2020 kohtule esitatud dokumentide osas ning kaebaja ja menetlusväliste isikute õigust selle

dokumendiga tutvuda.

Menetluskulud

32. Menetlusosalised on kohtule esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. Vastustaja,

RKAS menetluskuludeks on riigilõiv 1280 eurot ning õigusabikulu 3000 eurot (koos

käibemaksuga). Kaebaja, P.Dussmann Eesti Osaühingu menetluskuluks on õigusabikulu 2887,5

eurot (koos käibemaksuga). Kolmanda isiku, Hooldusjuht OÜ menetluskuluks on õigusabikulu

988 eurot (koos käibemaksuga).

33. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

Kuivõrd otsus on tehtud vastustaja kahjuks, tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista.

Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.

34. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

(HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.

Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema

õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele

ettenähtav.

35. P. Dussmann Eesti Osaühing on esitanud menetluskulude taotluse koos arve ja selle

spetsifikatsiooniga kokku summas 2887,5 eurot (sh käibemaks ) kokku 19 h ja 15 min eest.

Esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et õigusabi osutamine on seisnenud kohtule esitatud

kaebusega tutvumises, kohtupraktika analüüsis, seisukohtade koostamises ning menetluskulude

väljamõistmise taotluse esitamises. Arvestades kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud

dokumentide mahtu, pean põhjendatuks nende kulude väljamõistmist vastustajalt. Seega tuleb

RKAS-ilt välja mõista kaebaja õigusabikulu 2887,5 (koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma