2-20-8525/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O A hagi M A vastu tagaseljaotsusega.

2. Suurendada Viru Maakohtu 01.03.2018. a määrusega (kompromiss) väljamõistetud elatist ja välja mõista M Alt elatis O A kasuks igakuise elatusrahana alates 10.06.2020. a

292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-8525 Lahendi tegemise aeg ja koht

29. juuni 2020. a, Jõhvi Kohtunik Hagihind Viljo Junolainen

1 278 eurot Kohtuasi O A hagi M A vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

O A (isikukood xxx)

J A (isikukood xxx, elukoht: xxx)

M A (isikukood xxx, elukoht: xxx)

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni 125 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu 01.03.2018. a määrusega kinnitatud hageja ja kostja vahel kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus. Hageja palub suurendada Viru Maakohtu 01.03.2018. a määrusega väljamõistetud elatist ja mõista kostjalt välja elatise seadusega sätestatud miinimummääras kuus lapse kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja esindaja esitas kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja jätab kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagiavaldusele vastamata.

2. Kohus saatis kostjale 11.06.2020. a hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.

Kostja on kohtudokumendid isiklikult kätte saanud 11.06.2020. a, kinnitades seda e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu, kuid hageja ei täitnud kohtu nõuet tähtaegselt.

Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1, TsMS § 459.

6. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on alaealine laps (hageja) õigustatud ülalpidamist saama ning PKS §

96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

Kuupalga alammäär alates 2020. aastast on 584 eurot, seega elatise miinimummäär 292 eurot.

Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik.

Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.

7. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Hagiavalduse kohaselt on suurenenud lapse ülalpidamiskulu võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise seisuga, samuti kulud tulenevalt lapse tervislikust seisundist (tuvastatud raske puue (tl 32-41).

8. Kohus rahuldab O A hagi M A vastu elatise suurendamise nõudes tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus

9. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab kostja M A.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik