2-14-59286/71 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-59286 Tsiviilasi L Oi pankrotimenetlus Menetlustoiming Kohustustest vabastamise menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad VÕLGNIK L O (pankrotis), ik xxxx VÕLAUSALDAJAD: AS B, rk xxxx AS S, rk xxxx AS S, rk xxxx K korteriühistu, rk xxxx C OÜ, rk xxxx E AS, rk xxxx T AS, rk xxxx RESOLUTSIOON Lõpetada L Oi (pankrotis), ik xxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada L O (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud jätta võlgnik L Oi kanda. Määrus kätte toimetada võlgnikule ja võlausaldajatele. Määruse resolutiivosa avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud

1. 17.10.2014 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 03.11.2014.

2. Maakohtu 18.05.2015 määrusega on kinnitatud lõpparuanne ning algatatud on võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud võlgnik ise. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast eluja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.

3. Võlgnik on esitanud aruandeid.

3.1. 09.05.2016 aruande tabel kajastab sissetulekuid ja väljamakseid võlausaldajatele.

3.2. 09.03.2017 aruande tabel kajastab sissetulekuid ja väljamakseid võlausaldajatele. Vastuses S päringule selgitab 11.10.2017, et käib tööl xxxx üle 10 aasta juba, üürileping on olemas. 09.11.2017 esitab taaskord vastuse AS S nõudele - 09.mai 2016 maksis S 241,82 eurot ja 09.mai 2017 maksis 206,40 eurot. Saadab ka aruanded, kus on kirjas igakuine palk. Üürimakse kuus on

350 eurot + elekter 28-35 eurot + vesi 17 eurot. Neid maksab vanema tütre L O koos. Prügiteenus on 10-13 eurot. Seda maksab tema. Toidule kulub kuus 200 eurot + iga kuu ostab retsepti rohtu B (xxxx). Tuludeklaratsioonid on ka. Kahjuks 2017 oma ei saa saata, kuna järgmine aasta saab teha selle aasta oma. Tööleping on ka ja tunnihinne. Vara ei ole.

3.3. 09.05.2018 aruande tabel kajastab sissetulekuid ja väljamakseid võlausaldajatele. Vastuseks S päringule esitas 22.08.2018 teate, et töötab alates 19.06.2007 ASs Xxxx (endine xxxx) xxxx. Igakuine sissetulek on näha manusena lisatud Maksuja Tolliameti tuludeklaratsioonis. Igakuiste kulude artiklid ei ole eelmise selgitusega võrreldes muutunud. Kõigile võlausaldajatele tehtud maksete kohta on info nii konto väljavõttes, kui ka aruannetes.

3.4. 09.05.2019 esitatud aruande tabel kajastab sissetulekuid ja väljamakseid võlausaldajatele

3.5. 17.06.2020 istungil selgitab, et on tõesti endast parima andnud ja püüdnud makseid teha.

4. Kohus on 13.04.2020 esitanud kuuele menetluses osalevale võlausaldajale päringu seisukoha saamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas.

4.1. AS B tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud raha saanud, oli 4669,23 eurot. Laekunud on nõude katteks 1144,61 eurot. See tähendab, et nõude jääk 30.04.2020 seisuga on 3524,62 eurot.

B AS on seisukohal, et võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi. PankrS § 176 lg-st 1 tulenevalt lõppeb kohustustest vabastamisel võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lähtudes ülaltoodust on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldaja seisukohal, et kohus peaks pikendama võlgniku suhtes käimasolevat menetlust maksimaalse ajani (s.o 7 aastat) tulenevalt PankrS § 175 lg 51.

4.2. AS S leiab, et võlgnik ei ole rikkunud võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust. Kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul on L O tasunud AS S makseid võlgnevuse vähendamiseks kokku summas 1144,28 eurot. L Oi kohustustest vabastamise menetlus on võimalik lõpetada ja isik vabastada ülejäänud kohustustest.

4.3. K korteriühistu, C OÜ ja E AS ei ole tähtaegselt kirjalikult seisukohta esitanud.

4.4. T AS on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega.

4.5. AS S jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamise kohtu otsustada ning palub kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud menetluse jooksul PankrS § 173 sätestatud kohustusi.

Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht

5. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

6. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et --võlgnik on kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta --ning võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt --ning võlgnik on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

6.1. Kohus leiab, et võlgnik on kohusetundlikult esitanud aruandeid ja teinud regulaarselt väljamakseid võlausaldajatele. Ehkki võlgnik on väljamakseid teinud jaotusprotsente eirates igale võlausaldajale ühesuguses summas, ei anna ainuüksi nimetatu alust väita, et võlgnik on käitunud süüliselt kohustustest vabastamise menetluse tähenduses. Kolm võlausaldajat on olnud nõus võlgniku vabastamisega, kolm pole kohtunõudele vastanud ja vaid B AS on olnud võlgniku vabastamise vastu, taotledes alternatiivselt ka menetluse 2 aasta võrra pikendamist.

6.2. Kahtlemata riivab võlgniku vabastamine tema kohustustest võlausaldaja õigusi nagu leiab AS B. Kohus aga leiab, et kui PankrS § 173 lg 1 sätestatu kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, siis võlgnik ongi kogu aeg töötanud ja korralikult aruandeid esitanud ning kõigi võlausaldajate nõudeid vähendanud. Iga võlausaldaja vaatab ju vaid enda summat ja kui võlausaldajaid on palju, siis nad ei saa eeldada, et kui nad ongi saanud loodetust vähem, et siis võlgnik oleks ilmtingimata süüliselt käitunud.

6.3. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamiseks eeldatakse rasket süülist käitumist ehk rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS § 104 lg 5 tähenduses. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raskelt hooletu käitumine on rikkujaga sarnases olukorras oleva isiku mõistlikult vastuvõetamatu käitumine. Kohus leiab, et antud võlgniku puhul ei ole alust sellist süülisust tuvastada.

6.4. Antud menetluses puuduvad ka sellised erandlikud alused, mis annaks kohtule indikatsiooni kaaluda vajadust pikendada tavapäraseks loetud 5-aastast kohustustest vabastamise menetlust veel kahe aasta võrra. Kui seadusandja oleks silmas pidanud, et võlgnik saaks võimalikult pika tähtaja oma võlgade tasumiseks, siis olekski nn reegeltähtajaks seatud 5 aasta asemel 7 aastat. Pigem on seadusandja kaldumas teise suunda, ehk et maksejõuetusreformi raames on kavatsus sätestada tavapärase perioodi pikkuseks senise 5 aasta asemel 3 aastat.

6.5. Kohus leiab, et asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine oleks olnud suunatud võlausaldaja süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatudvõlgnik on oma kohustuste täitmisse suhtunud piisavalt kohusetundlikult ja ta väärib tasumata jäänud kohustusest vabastamiste kaudu nn uut algust.

7. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda istungitel. Võlgnikult ei ole vannet võetud ja kohus ei pea seda siinkohal ka vajalikuks, sest kohus ei keeldu võlgnikku vabastamast täitmata jäänud kohustustest.

PankrS § 172 lg 4 2.lause kohaselt menetluse lõpetamisel usaldusisiku vabastamist kohus ei pea vajalikuks resolutsioonis reguleerida, sest usaldusisikuks on olnud võlgnik ise.

8. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

9. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann Kohtunik