3-19-1394/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1394

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Haridusameti juhataja 14.05.2019

käskkirja nr 1.-2/187 ja 19.08.2019 käskkirja nr 1.-

2.1/310 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega

määrati kaebaja elukohajärgseks kooliks Kalamaja

Põhikool, ning Tallinna Linnavalitsuse 19.06.2019

korralduse nr 900-k õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, seaduslikud esindajad T.T ja U.T

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kairi

Tooming, Viivi Lokk, Svetlana Kadel-Gleeson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.12.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15. juuni 2020. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. detsembri

2019. a otsuse haldusasjas nr 3-19-1394 resolutsioon muutmata, kuid asendada

halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva kohtuotsuse põhjendustega.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-19-1394

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.T esitas 04.03.2019 Tallinna Haridusametile taotluse oma lapsele XXle (kaebaja)

elukohajärgse kooli määramiseks. Taotluses märkis U.T, et ta soovib lapse elukohajärgseks

kooliks Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG).

2. Tallinna Haridusameti juhataja 14.05.2019 käskkirja nr 1.-2/187 p-ga 1 määrati

kaebaja elukohajärgseks kooliks, arvestades lapse elukoha lähedust koolile, Kalamaja

Põhikool.

3. Kaebaja esitas 16.05.2019 Tallinna Linnavalitsusele vaide 14.05.2019 käskkirja nr 1.-

2/187 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kaebaja elukohajärgseks kooliks määrati

Kalamaja Põhikool, ning uue otsuse tegemiseks, millega määrata kaebaja elukohajärgseks

kooliks GAG.

4. Tallinna Linnavalitsus jättis 19.06.2019 korraldusega nr 900-k kaebaja vaide

rahuldamata. Haridusamet on elukohajärgse kooli määramisel tegutsenud õiguspäraselt.

Arvestatud on põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-s 1 sätestatud kahte olulist

kriteeriumi: lapse elukoha lähedust koolile ja pere teiste laste õppimist samas koolis. GAG ei

ole XX-le lähim kool ning selles ei õpi tema õdesid ega vendi. Seega ei ole GAG-i

elukohajärgseks kooliks määramisel võimalik arvestada lapsevanemate soove. Elukohajärgse

kooli määramine on Haridusameti praktika kohaselt läbipaistev ja tagab isikute võrdse

kohtlemise. Kuna igal aastal läheb Tallinnas kooli 4000–5000 last, ei ole iga lapse puhul

võimalik elukohajärgse kooli määramise haldusaktis kohe haldusakti andmise kaalutlusi välja

tuua. Haridusamet teavitab lapsevanemaid kooli määramise otsusest eKooli vahendusel.

Lapsevanemale, kes soovib täpsemalt teada kooli määramise motiive, esitatakse need pärast

kooli määramise haldusakti andmist kirjalikult. Vastustaja põhjendas 17.05.2019 vastuses,

millistest kaalutlustest XX puhul lähtuti.. Fiktiivseid kandeid ei saa elukohajärgse kooli

määramisel välistada. Haridusameti pädevuses ei ole kontrollida registriandmete vastavust

tegelikule elukohale ning Haridusametil ei ole alust rahvastikuregistri andmetes kahelda.

5. Kaebaja esitas 22.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti

juhataja 14.05.2019 käskkirja nr 1.-2/187 ja Tallinna Linnavalitsuse 19.06.2019 korralduse nr

900-k tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja kooli määramise avaldus

uuesti läbi (haldusasi nr 3-19-1394).

6. Tallinna Halduskohus kohaldas 12.08.2019 määrusega esialgset õiguskaitset ja kohustas

vastustajat vaatama uuesti läbi XX kooli määramise avaldus hiljemalt 19.08.2019.

2(9)

3-19-1394

7. Tallinna Haridusameti juhataja jättis 19.08.2019 käskkirja nr 1.-2.1/310 p-ga 1

Tallinna Haridusameti 14.05.2019 käskkirja nr 1.-2/187 muutmata osas, millega kaebaja

elukohajärgseks kooliks määrati Kalamaja Põhikool.

8. Kaebaja esitas 18.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti

juhataja 19.08.2019 käskkirja nr 1.-2.1/310 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

vaadata uuesti läbi kaebaja elukohajärgse kooli määramise avaldus (haldusasi nr 3-19-1766).

9. Tallinna Halduskohus liitis 19.09.2019 määrusega haldusasjad nr 3-19-1394 ja nr 3-19-

1766 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-19-1394.

10. Kaebuste põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Vastustaja kohaldab valesti PGS §

10 lg 1 kolmandat lauset, kuna leiab lähima kooli, lähtudes koolitee jalgsi läbimisele kuluvast

ajast. Mõiste „elukoha lähedus koolile“ selline sisustamine toob kaasa olukorra, kus kaebaja

jaoks ei ole kodulähedaseks kooliks GAG seetõttu, et sinna jõudmiseks kulub rohkem aega

kui Kalamaja Põhikooli jõudmiseks. Kaebajal kulub kodust Kalamaja Põhikooli minekuks 6

minutit, GAG-i aga 9 minutit. PGS § 10 lg 1 kolmandat lauset tuleb sisustada mitte

matemaatiliselt, vaid mõistlikku kaalutlusõigust teostades.

Lähtudes linnavalitsuse kohustusest luua regulatsioon, mis on piisavalt ette ennustatav (lapse

eelkooli mineku hetkeks saavad nii lapsed kui lapsevanemad iseseisvalt aru, kuhu laps õppima

määratakse), arusaadav (juhendid on koduleheküljel, sh juhtumite kirjeldus, kui lapsevanem ei

ole määratud koolikohaga nõus) ning õiguspärane. Tallinna regulatsioon selline ei ole.

Vastustaja ei järgi põhimõtet „elukoha lähedus koolile“, kuna laste tegelik elukoht ei ole kooli

määramise puhul vastustajale määrav: vastavat menetlust ei ole vastustaja kehtestanud,

vaatamata sellele, et laste elukohad on enamikel juhtudel vastustajale teada alates hetkest, kui

lapsevanem teeb taotluse lapse lasteaiakoha saamiseks. Õe-venna kriteeriumi alusel saavad

koolikoha Tallinna linna koolides ka need lapsed, kes ei ela Tallinnas.

Kaebaja puhul ei arvestanud vastustaja elukohajärgse kooli määramisel põhjendamatult

kaebaja rahvastikuregistri kande aega: kaebaja rahvastikuregistri kanne kehtib muutmatult

alates tema sünnist. Vastustaja ei tohi jätta sissekirjutuse aegu või muid täiendavaid andmeid

võrdlemata, sest see on tekitanud pikaaegse fiktiivsete sissekirjutuste praktika. Kaugemal

elavad lapsed võtavad ära piirkonna laste jaoks loodud õppekohad.

11. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja rakendab PGS § 10 lg 1 kolmandat lauset järgnevalt. eKooli moodulis reastatakse

kõik lapsed lähima kooli alusel ning iga kooli kohta tekivad nimekirjad lastest, kellele see

kool on lähim. Kõigepealt määratakse koolikohad vanema soovil nendele lastele, kellel käib

konkreetses koolis õde või vend. Järgmises etapis kasutatakse elukoha läheduse printsiipi.

Lapsi koheldakse võrdselt (sõltumata sellest, kas kool asub lapse elukohast 40 või 3000 m

kaugusel), kõigile lastele, kellele see konkreetne kool on lähim, määratakse koolikoht. Kui

laste arv, kellele see kool on lähim, on suurem kui õppekohtade arv koolis, rakendatakse

lisatingimusena rahvastikuregistri kande tegemise aega. See tähendab, et elukohale lähimasse

kooli määratavad lapsed reastatakse rahvastikuregistri kande aja järgi. Elukohajärgse kooli

määramine on läbipaistev ja tagab isikute võrdse kohtlemise.

Kalamaja Põhikool asub kaebaja rahvastikuregistrijärgsest elukohast 281 m kaugusel, GAG

536 m kaugusel. Seega ei ole GAG kaebajale lähim kool ning selles koolis ei õpi lapse õdesid

ega vendi. Kuna GAG ei ole kaebajale lähim kool, siis elukoha andmete rahvastikuregistrisse

kandmise aega lisakriteeriumina ei olnud põhjust arvesse võtta. Kõik GAG-i kohad täitusid

3(9)

3-19-1394

lastega, kellele GAG on lähim või kellel õpib samas koolis õde-vend. Seega ei olnud

kaebajale elukohajärgse kooli määramisel lapsevanema soovi võimalik arvestada.

Elukohajärgse kooli määramisel tuleb PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud olulisi

asjaolusid vaadata nende kogumis. Viimasest ei saa aga teha järeldust, et valla- või

linnavalitsusel tuleb vanema sooviga arvestada igal juhul, st lapsele peaks määrama vaid

kooli, mis vastab vanema soovile. Kõnealuse sätte sõnastusest tuleb selgelt välja, et vanema

sooviga saab arvestada vaid võimalusel.

Õiguskantsler märkis 14.07.2015 seisukohas nr 7-5/150433/1503124 „Selgitus

õigusrikkumise puudumise kohta“, et elukohajärgse kooli määramise kriteeriumid on

Tallinnas piisavalt selged ning isikutele peaks olema arusaadav, millistest asjaoludest kooli

määramisel lähtutakse (elukoha lähedus ja sama pere teiste laste õppimine koolis, võimalusel

vanema soov). Samuti märkis õiguskantsler, et vanema sooviga mittearvestamine ei peaks

olema vanemale ülearu üllatav ja arusaamatu, eriti, kui vanem soovis kooli, mis pole kodule

lähim kool ning kuhu teadaolevalt on soovijaid olnud alati väga palju.

Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli

määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 132) kohaselt määratakse lastele elukohajärgne

kool hiljemalt 20.05, mis jätab vanematele piisava aja lapsele kooli tutvustamiseks ja koolitee

õpetamiseks, kuna eeldatakse, et koolis peaks laps üldreeglina saama käia iseseisvalt ja

vanemate abita. Kaebuses toodud soov, et elukohajärgne kool oleks teada eelkooli mineku

ajaks, on alusetu.

12. Tallinna Halduskohus

jättis

23.12.2019 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vastustaja ei ole eksinud PGS § 10 lg 1 kolmanda lause ja määruse nr 132 § 6 nõuete

sisustamisel ning laste tegeliku elukoha kontrollimata jätmisel selliselt, et see tõi kaasa

kaebaja õiguste rikkumise.

PGS § 10 lg 1 kolmas lause sätestab kaks samaväärset kriteeriumi lapse kooli koha

määramisel: kooli lähedus elukohale ja sama pere teiste laste õppimine samas koolis (õe-

venna kriteerium). Sellest loetelust ei saa järeldada, et esmalt arvestatakse lähedust ja seejärel

õe-venna kriteeriumi või vastupidi.

„Kooli lähedus elukohale“ on määratlemata õigusmõiste. Kohus nõustus õiguskantsleri

14.07.2015 tõlgendusega elukoha läheduse kriteeriumi sisustamisel, sest lapse elukohale

võimalikult lähedal asuv kool aitab saavutada põhieesmärki – võimalikult lühike ja turvaline

koolitee. Seda eriti olukorras, kus vastustajal on kohustus igal aastal määrata elukohajärgne

kool 4000–5000 lapsele ning Kesklinna, Mustamäe ja Lasnamäe linnaosas on teatud

koolidesse soovijaid rohkem kui koolikohti.

Vastustaja on taganud süsteemi kohta teabe kättesaadavuse, mis võimaldab lapsevanematel

võimalikult varakult aru saada, milline on nende lapse elukohajärgne kool. Ennustatava ja

arusaadava süsteemi loomine olukorras, kus piiratud aja raamides tuleb teha väga palju

otsustusi, eeldab reguleeritust. Seda ongi vastustaja teinud. Seega ei nõustunud kohus

kaebajaga, et elukohale lähima kooli kriteerium on liialt üle reguleeritud (kaebaja puhul

võrreldi 6 ja 9 minuti pikkust jalgsi teekonda).

Kohus ei nõustunud kaebajaga tõlgendusega määruse nr 132 § 6 teise lause osas, mille

kohaselt oleks vastustaja pidanud arvestama kõigi GAG-i soovijate, sh kaebaja,

elukohaandmete rahvastikuregistri kannetega. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus

sama määruse § 6 esimese lausega: rahvastikuregistri kandega tuleb arvestada olukorras, kus

4(9)

3-19-1394

lähima kooli kriteeriumi alusel on konkreetsesse kooli soovijaid rohkem kui koolikohti.

Vastustaja kehtestas nimetatud täiendava asjaolu olukordade jaoks, kus PGS § 10 lg 1

kolmandas lauses toodud kriteeriumid ei ole piisavad, et teha lõplik valik.

Vastustaja poolt õe-venna kriteeriumi automaatne rakendamine elukoha lähedust arvestamata

ei pruugi teatud juhtudel olla kooskõlas PGS § 10 lg 1 eesmärgiga saavutada võimalikult

lühike ja turvaline koolitee. Selliseks näiteks on olukord, mida kirjeldas kaebaja: õe-venna

kriteeriumi alusel saavad koolikoha Tallinna linna koolides ka need lapsed, kes ei ela

Tallinnas, sest nende õde-vend õpib samas koolis (näiteks on pere kolinud linnast ära). Lisaks

võib selline olukord tekkida sellest, et juba õe-venna puhul ei olnud tema tegelikuks

elukohaks mitte rahvastikuregistri aadress, millest kohalik omavalitsus lähtus elukohajärgse

kooli määramisel. Samas ei ole PGS § 10 lg 1 kolmanda lause tekstist võimalik aru saada, kas

õe-venna kriteeriumi puhul tuleb lisaks arvestada elukoha lähedust. Vastust sellele küsimusele

ei leia ka PGS seletuskirjast (SE 412). Esmane kriteerium peab lähtuma põhieesmärgist –

võimalikult lühike ja turvaline koolitee. Samas, kui sama pere lapsed ei saa käia ühes koolis,

võivad pered sattuda keerulisse olukorda, sest vähemalt algklasside puhul võib tekkida

olukord, kus nii päeva alguses kui ka lõpus tuleb neil järel käia mitmes koolis. Samuti aitab

suure tõenäosusega õe-venna samas koolis käimine kaasa kiiremale kohanemisele, on laste

jaoks turvalisem ning lapsevanemate jaoks praktilisem. Nendele kaalutlustele viitas ka

õiguskantsler 03.06.2019 seisukohas, selgitades lasteaiakohtade jagamise põhimõtteid. Need

kaalutlused on asjakohased ka PGS § 10 lg 1 kolmanda lause sisustamisel. Lisaks tuleb

paratamatult tõdeda, et kui õe-venna kriteeriumi puhul tuleb lisaks arvestada elukoha lähedust,

siis suurendab see oluliselt kohaliku omavalitsuse halduskoormust. Isegi kui leida, et

vastustaja praktika õe-venna kriteeriumi automaatsel rakendamisel ilma elukoha lähedust

arvestamata on õigusvastane, ei saanud see konkreetsel juhul tuua kaasa kaebaja õiguste

rikkumist.

Kohus ei nõustunud vastustaja 19.06.2019 korralduses toodud seisukohaga, et vastustaja

pädevuses ei ole kontrollida rahvastikuregistri andmete vastavust tegelikule elukohale ega

rahvastikuregistri andmetes kahelda. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg-test 1 ja 2 ning

§-st 68 ei tulene haldusorganile õigust üksnes usaldada rahvastikuregistri subjekti poolt

esitatut ning jätta igasugune kontroll teostamata. Vastustaja ei seadnud kohtuistungil kahtluse

alla seda, et elukohajärgse kooli määramise menetluses kui haldusmenetluses tuleb lapse

elukoht välja selgitada. Olukorras, kus vastustaja ise möönab 19.06.2019 korralduses, et

fiktiivseid kandeid ei saa elukohajärgse kooli määramisel välistada, vastustaja on sellest

teadlik pikka aega ja teemat on käsitletud meedia vahendusel, on igasuguse kontrolli

teostamata jätmine õigusvastane. See võib tuua kaasa olukorra, kus lapsevanemad, olles

vastustaja halduspraktikast teadlikud, kasutavad vastustaja tegevusetust ära ning elukohale

lähima kooli kriteerium lakkab toimimast.

Rahvastikuregistri andmete ja kinnistusraamatu andmete võrdlemise tulemusel on kohtul

kahtlus, et grupi 2 (lapsed, kelle elukohajärgseks kooliks määrati GAG elukoha läheduse

kriteeriumi alusel) laste hulgas on neid, kelle tegelikult elukohaks ei ole elukohajärgse kooli

määramise taotluse esitamise ajal esitatud rahvastikuregistri aadress ning kelle tegeliku

elukoha alusel, mis ei asunud Põhja-Tallinna ega Kesklinna linnaosas, ei oleks neile saanud

määrata elukohajärgseks kooliks GAG-i. Samuti on kohtul kahtlus, et grupi 1 (lapsed, kelle

elukohajärgseks kooliks määrati GAG õe-venna kriteeriumi alusel) laste hulgas on neid, kelle

tegelikult elukohaks ei ole elukohajärgse kooli määramise taotluse esitamise ajal esitatud

rahvastikuregistri aadress ning kelle tegeliku elukoha alusel, mis ei asunud Põhja-Tallinnas

ega Kesklinna linnaosas, ei oleks neile saanud määrata elukohajärgseks kooliks GAG-i.

Rahvastikuregistri elukoha andmete ja kinnistusraamatu andmete võrdlemine ei anna siiski

alust kindlaks väiteks, et nende laste puhul esitasid lapsevanemad elukohajärgse kooli

5(9)

3-19-1394

määramise taotluses tegelikkusele mittevastavaid andmeid: on lapsi, kellel on kaks kodu; on

kärgperesid; vanematel on õigus elada mitmes elukohas jne. Kuigi teatud kahtlus on, ei

mõjuta see laste arv kaebaja õigusi – koolikohad oleksid ikkagi täitunud lastega, kellele GAG

on elukohale lähim kool. Seega ei saanud asjaolu, et vastustaja ei teostanud uurimispõhimõtet,

tuua kaasa kaebaja õiguste rikkumist ning olla aluseks tühistamisnõude rahuldamisele.

GAG ei ole elukohajärgseks kooliks üksnes Põhja-Tallinna lastele, vaid oluliselt suurema

piirkonna lastele, hõlmates ka Tallinna Kesklinna linnaosas elavaid lapsi. Sellise olukorra

põhjuseks on määruse nr 132 § 7 lg 4 regulatsioon, mille kohaselt ei ole Tallinna Kesklinna

linnaosas asuvad Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Reaalkool

ega Vanalinna Hariduskolleegium elukohajärgseteks koolideks. Seetõttu on GAG lähimaks

kooliks ka nendele lastele, kellel kulub GAG-i jõudmiseks rohkem aega kui kaebajal.

Vastustajal on kaalutlusruum, milliseid koole määrata elukohajärgseteks koolideks või milliste

koolide teatud arv klasse mitte määrata elukoha piirkonda teenindama (nt Tallinna Saksa

Gümnaasium on elukohajärgne kool, välja arvatud üks esimene klass).

Eelnevast tulenevalt leidis vastustaja õigesti, et kaebaja elukohajärgseks kooliks on Kalamaja

Põhikool. Vastustaja poolt uurimispõhimõtte teostamata jätmine ei saanud kaasa tuua kaebaja

õiguste rikkumist. Seega puudub alus vastustaja haldusaktide tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks nimetatud küsimust uuesti hinnata, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. Kaebaja palub 22.01.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas

uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kohtuotsus on üllatuslik, sest kohus, tuvastades, et Tallinna Haridusamet ei teosta

uurimispõhimõtet GAG-i esimesse klassi võetud õpilaste tegeliku elukoha kindlakstegemisel,

asus siiski seisukohale, et kaevatav haldusakt ei riku kaebaja õigusi. Kohus ei ole tähelepanu

pööranud sellele, et Haridusamet ei ole arvestanud elukohaandmete rahvastikuregistrisse

kandmise aega. Kuna kohus tuvastas, et haldusotsuse tegemisel ei ole kaalutlusõigust

nõuetekohaselt teostatud, siis ei ole kõrvaldatud kahtlus, et Kalamaja Põhikooli määramisega

kaebaja elukohajärgseks kooliks rikuti tema õigusi.

Kohus leidis, et 13 lapse puhul esineb kahtlus, et GAG-i elukohajärgseks kooliks määramisel

võib nende elukoht olla mittevastav rahvastikuregistris esitatud andmetele. 13 last on ca 10%

kogu GAG-i elukohajärgseks kooliks määratud õpilaste arvust. Nimetatud isikute suur arv

võis selgelt mõjutada kaebaja olukorda. Kohtu järeldustest on raske aru saada, kuidas selline

kohtu enda poolt tuvastatud olukord ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist ega ole aluseks

tühistamisnõude rahuldamisele. Kuna vastustaja ise möönis 19.06.2019 korralduses, et

fiktiivseid kandeid ei saa välistada, on meelevaldne kohtu järeldus, et 13 lapse kõrvalejätmine

ei oleks saanud muuta olukorda, sest koolikohad oleksid ikkagi täitunud lastega, kellele GAG

on elukohale lähim kool.

Kaebaja võeti eelkooli GAG-i, mistõttu on tal õiguspärane ootus, et elukohajärgseks kooliks

saab samuti GAG.

Ümber lükatud ei ole kaebaja väidet, et lugedes seadust ja määrust, ei ole võimalik välistada

tõlgendust, et elukoha läheduse arvestamine tähendabki elukoha lähedust, mitte lähima kooli

arvestamist ning GAG on kaebaja elukohale lähedal. Kaebaja võis järeldada määruse

sõnastusest, ajakirjanduses esinenud aruteludest ning infost GAG-i ehitamise kohta eesmärki

leevendada just Põhja-Tallinna laste koolikohtade puudust. Samuti seda, et sissekirjutuse

6(9)

3-19-1394

aega, lapsevanema soovi ning elukoha lähedust kaalutakse koosmõjus ning sellisel juhul

pääseb kaebaja kindlasti GAG-i õppima. Kui menetlusaluseid on 3000–4000 ning kaaluma

peab individuaalselt kolme olulist asjaolu koostoimes, siis peabki haldusüksus hindama oma

võimekust ning alustama menetlust piisavalt vara. Üksnes rahvastikuregistri andmetega

arvestamine ei ole piisav Tallinna linna situatsioonis, kus fiktiivsete sissekirjutuste probleem

on üldteada.

14. Tallinna linn palub 02.06.2020 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja määrab elukohajärgse kooli igale lapsele haldusmenetluse teel, arvestades PGS-s ja

määruses nr 132 toodud asjaolusid. Lapsi koheldakse võrdselt, lapsele määratakse koolikoht

temale lähimas koolis. Maa-ameti kaardirakenduse abil leitakse iga lapse aadressile lähim

kool, lapse elukoha lähedust koolile mõõdetakse meetrites. Vanema sooviga saab arvestada

vaid võimalusel.

Kaebajale elukohajärgse kooli määramisel lähtuti järgmistest kaalutlustest: Kalamaja Põhikool

asub lapse rahvastikuregistri järgsest elukohast 281 m kaugusel, GAG asub 536 m kaugusel.

Peres ei ole teisi koolis käivaid lapsi. Vanemate soovi ei olnud võimalik arvestada, kuna

GAG-s täitusid õppekohad lastega, kelle elukohale on GAG lähim kool. Kaebaja õiguseid ei

ole rikutud. Kuna GAG ei ole kaebajale lähim kool, siis ei olnud elukoha andmete

rahvastikuregistrisse kandmise aega põhjust arvesse võtta.

Eelkoolis käimine on lapsevanema soov ja valik, mitte õigusaktidest tulenev kohustus. Selles

eelkoolis käimine ei saanud kaebajal tekitada õiguspärast ootust koolikohale GAG-s.

Vastustajal võib koolikoha määramisel olla kahtlusi rahvastikuregistri järgse elukoha

aadressiandmete osas, kuid elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse PGS §-st 8 ja § 10 lg-st

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu

otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

16. PGS § 10 lg 1 kohaselt arvestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse kooli määramisel

oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste

õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. PGS § 10 lg 1 kolmanda lause

sõnastusest („esmajärjekorras“) ning asjaolust, et PGS § 10 lg 1 teise lausega on seadusandja

volitanud valla- või linnavalitsust kehtestama elukohajärgse munitsipaalkooli määramise

tingimused, võib järeldada, et PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses toodud oluliste asjaolude

loetelu, millega valla- või linnavalitsus peab arvestama, ei ole ammendav. Seega võib valla-

või linnavalitsus elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel otsustada,

et elukohajärgse kooli väljaselgitamisel tuleb peale seaduses nimetatud kolme asjaolu kaaluda

muid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 31.03.2017 otsus nr 3-4-1-16-16, p 21). Määruse nr 132 § 6

kohaselt on selliseks seaduses sätestamata lisaargumendiks isikute elukohaandmete

rahvastikuregistrisse kandmise aeg, ning eelistatakse neid, kelle registrikanne on varasem.

17. Tallinna linn on selgitanud, et lapsevanema soovi arvestades määratakse esmajärjekorras

lapsele elukohajärgseks kooliks pere teise lapsega sama kool, kui vanem on selle oma

sooviavalduses märkinud, sest seaduseandja tahe on võimaldada, et sama pere lapsed saaksid

7(9)

3-19-1394

käia ühes koolis. Järgevalt täidetakse koolikohad lapse elukoha läheduse printsiibist lähtuvalt,

määrates lapse elukohajärgseks kooliks lähima kooli lapse elukohale. Lähimat kooli ei

määrata juhul, kui lapsevanemal on soov saada koht mõnda kaugemasse kooli ja kohtade arv

koolis võimaldab seda soovi arvestada. Kui pärast lähima kooli kriteeriumi arvesse võtmist on

siiski koolikohti vähem, kui kooli astuda soovijaid lapsi, kõrvutatakse rahvastikuregistri

kandeid. Ringkonnakohtu hinnangul on Tallinna linn kohaldanud õigesti PGS ja määruse nr

132 sätteid, sisustanud elukoha läheduse printsiipi õigesti kui lapse elukohale kõige lähemat

kooli, ning rakendanud õigesti normides sisalduvaid põhimõtteid elukohajärgse kooli

määramisel. Vanema soovi pole kooli määramisel võimalik arvestada, kui lapsi, kelle õed-

vennad juba õpivad samas koolis, ja lapsi, kelle elukohale see kool on lähim (vajadusel

arvestades nende pingereas juba ka rahvastikuregistri kandeid), on samal hulgal või rohkem,

kui on koolis õppekohti. Seejuures ei pea kool olema lapsele, kelle õde või vend juba õpib

selles koolis, lähim (arvestades, et vähemalt pere esimene laps pidi üldjuhul saama koolikoha

elukoha läheduse põhimõttest tulenevalt). Seisukohale, et linna eelviidatud rakenduspraktika

on kooskõlas PGS-ga ja määrusega nr 132, on asunud ka õiguskantsler.1

18. Nagu öeldud, tuleb elukoha lähedust koolile sisustada kui lapse elukohale lähimat, s.o

geograafiliselt kõige lähemat kooli. Sarnaselt on seda sisustanud ka õiguskantsler eespool

viidatud seisukohas. Asjaolu, et kaebaja vanemad on PGS-i ja määruse nr 132 sisustanud

vastava kriteeriumi osas teisiti, ei muuda linna tõlgendust õigusvastaseks. Praeguses asjas

puudub vaidlus selles, et kaebuse esitajal ei ole GAG-is õppivat õde ega venda ning Kalamaja

Põhikool oli kaebaja elukohale lähim kool. Kuna GAG-i õppekohad said täidetud lastega,

kellel samas koolis juba õppis õde või vend, ning lastega, kelle rahvastikuregistri järgsele

elukohale oli GAG lähim kool, ei saanud linn kaebaja vanemate sooviga arvestada. Kuna

GAG ei olnud kaebaja elukohale lähim kool ja rahvastikuregistri kannete aegu võrreldakse

üksnes juhul, kui lähima kooli kriteeriumi alusel on soovijaid rohkem kui koolikohti, ei olnud

kaebaja rahvastikuregistri kande aega vaja arvesse võtta. Kaebajale määrati elukohajärgne

kool õiguspäraselt, lähtudes õigetest ja asjakohastest kaalutlustest.

19. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu arutlusega linna uurimispõhimõtte ulatusest ja

leiab, et halduskohus on käsitlenud linna uurimiskohustust vääralt. Halduskohtu seisukoht, et

linn peaks elukohajärgse kooli määramise haldusmenetluses hakkama tuvastama laste

tegelikke elukohti ehk sisuliselt kontrollima rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete

õigsust, ei tugine seadusel. PGS § 8 kohaselt käsitatakse PGS tähenduses isiku elukohana

tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. RRS § 6 lg 2 sätestab, et avaliku

ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. RRS § 66 lg 1

kohaselt, kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on

kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate

elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-s sätestatu kohaselt (RRS § 68). Riikliku ja

haldusjärelevalve pädevus RRS ning selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle on

Siseministeeriumil (RRS § 102 ja § 3 lg 2). Eelnevast nähtub üheselt, et lapse elukoha

kindlaksmääramisel ei ole linnal iseseisvat uurimis- ega kaalumisruumi, vaid elukoht tuleb

kindlaks määrata tulenevalt rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Lapsevanema poolt

valeandmete esitamise vältimine rahvastikuregistrile peab RRS regulatsiooni kohaselt

toimuma kohaliku omavalitsusüksuse poolt toimetatavas elukoha aadressi

rahvastikuregistrisse kandmise menetluses. Nii sätestab nt RRS § 84, et kohaliku omavalitsuse

üksus keeldub elukohateates märgitud elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest, kui

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_oigusrikkumise_puud

umise_kohta_elukohajargse_kooli_maaramine.pdf

8(9)

3-19-1394

isik on esitanud elukohateates valeandmeid või kui isik taotleb enda elu- või asukohaks

mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava

elukoha aadressina ja taotluse rahuldamine ei vasta taotleja alaealise lapse või eestkostetava

huvidele (p-d 4 ja 5). Kohaliku omavalitsuse üksuse võimalused isiku tegeliku elukoha

väljaselgitamiseks on sätestatud RRS § 88 lg-tes 3 ja 4. Niisiis peab kontroll rahvastikuregistri

andmete tegelikkusele vastavuse üle toimuma elukoha rahvastikuregistris registreerimise

menetluses, mitte elukohajärgse kooli määramise menetluses. Kui elukohajärgse kooli

määramise menetluses tekib haldusorganil kahtlus, et mõni laps ei saa mingil selgel põhjusel

elada rahvastikuregistri järgses elukohas, saab ta oma kahtlustest anda teada kohaliku

omavalitsusüksuse pädevale asutusele, kuid see ei tähenda, et elukohajärgse kooli määramisel

saaks lapse elukoha tuvastamisel lähtuda mingitest teistest andmetest kui rahvastikuregistris

kirjas. Samuti ei tähenda see vastava iga-aastase rutiinse kontrolli läbiviimise kohustust.

Järelikult ei rikkunud Tallinna linn elukohajärgse kooli määramise menetluses

uurimisprintsiipi, kui jättis läbi viimata uurimise laste tegelike elukohtade tuvastamiseks.

20. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid asendab halduskohtu otsuse põhjendused

käesoleva otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).

21. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes kaebaja

enda kanda ning vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)