2-19-13267/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-13267

Tsiviilasi

A.A. hagi R.K. vastu elatise väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1314 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. märtsi 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

9. juuni 2020

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(kostja):

R.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eva Laks

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

seaduslik

esindaja

H.K.,

lepinguline esindaja Maarika Kutser

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. märtsi 2020 otsus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise

osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Täpsustada Viru Maakohtu 16. märtsi 2020 otsuse resolutsiooni p 1 selliselt, et hagi

rahuldatakse osaliselt.

4. Muus osas jätta Viru Maakohtu 16. märtsi 2020 otsus muutmata.

5. Lugeda Viru Maakohtu 16. märtsi 2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„5.1. Hagi rahuldada osaliselt.

5.2. Välja mõista R.K.lt elatis A.A. ülalpidamiseks summas 146 eurot kuus alates 29.

augustist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni.

5.3. Jätta hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rahuldamata.

5.4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5.5. Saata kohtuotsus poolte lepingulistele esindajatele teadmiseks.“

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 29. augustil 2019 Viru Maakohtule hagi R.K. (kostja) vastu, milles palus

mõista enda kasuks välja elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud

töötasu alammäärale alates ajast, millest kostja elatise maksmise kokkuleppest enam kinni ei

pidanud.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Vanemad leppisid kokku, et kostja tasub hagejale

igakuiselt 100 eurot. Viimase kuue kuu jooksul ei ole kostja kokkuleppest kinni pidanud. Kostja

ei suhtle hagejaga. Hageja lõpetas 9. klassi ja asub elama/õppima kodust eemal XXXXX erialale.

Tema ülalpidamiskulud suurenevad ja seetõttu on kindel rahaline toetus vajalik.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on kolm alaealist last, s.o lisaks hagejale ka C.C. ja D.D..

Kostja majanduslik olukord on raske. Kostja tegutseb väikeettevõtjana ja ettevõttel on viimasel

aastal olnud väga keeruline majanduslik olukord. Seetõttu lõppes 1. mail 2019 ka kostja tööleping,

mille kohaselt oli töötasuks keskmiselt 450 eurot kuus ning sellest ajast ei ole kostja töötasu

saanud. Muu vara kostjal puudub. Kostjat aitab tema elukaaslane. Kostja tasus hageja

ülalpidamiseks 100 eurot kuus, viimane makse on tehtud septembris 2019. Praegusel juhul

esinevad alused elatise vähendamiseks. Hageja on jätnud märkimata saadavad toetused ja hüved,

mis kaasnevad kolme alaealise lapse kasvatamisel ja millele kostjal õigust ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus tegi 16. märtsil 2020 otsuse, millega rahuldas hagi, kuid mitte hageja poolt

nõutud ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks summas 146 eurot

kuus alates 29. augustist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis rahuldamata

hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostja nimele kinnisasju ega sõidukeid registreeritud.

Töötamise registrisse ei ole kostjat kui registreeritud töötajat kantud. Eesti Töötukassa vastuse

kohaselt on kostja alates 7. jaanuarist 2020 registreeritud töötuna ning alates 14. jaanuarist 2020

kuni 11. juulini 2020 on kostjale määratud töötuskindlustushüvitis 9 eurot kalendripäevas

(270 eurot kuus). Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt on perioodil 1. jaanuarist 2019 kuni

31. jaanuarini 2020 kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning

töötuskindlustusmaksete maha arvamist väljamaksed 1735 eurot 76 senti. AS-i Swedbank vastuse

kohaselt on kostjal arvelduskonto, mille jääk oli 21. veebruari 2020 seisuga 6 eurot 92 senti. Kostja

on seotud kolme äriühinguga – ta on juhatuse liige OÜ-s XXXXX, ainuosanik OÜ-s XXXXXt ja

XXXXX OÜ-s.

Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on 1. jaanuarist 2019 kuni 21. veebruarini 2020 kontole

laekunud 12 577 eurot. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et raha kandsid tema abistamiseks

lähedased ja sõbrad. Raha on laekunud ka äriühingutelt (OÜ-lt XXXXXt, OÜ-lt XXXXXs),

füüsilistelt isikutelt (s.h kostja elukaaslaselt E.L.) ja sularaha sissemaksetena. Maakohus tuvastas,

et nimetatud perioodil laekus kostja kontole keskmiselt 898 eurot kuus ja kostja on tasunud

hagejale elatist kahe korral – 13. märtsil 2019 summas 50 eurot ja 26. septembril 2019 summas

100 eurot. Kostjal oli võimalik hageja ülalpidamiseks elatist maksta, kuid ta ei ole seda teinud.

Hagejale määratud lapsetoetus on 60 eurot. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Need

asjaolud annavad aluse elatise vähendamiseks (perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2). Samas ei ole

võimalik kostjat elatise maksmisest vabastada. Kostjal ei esine töövõime kaotust. Töövõimelise

isikuna peab kostja suutma teenida tasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses. Elatise põhjendatud

suuruseks on 146 eurot (1/4 töötasu alammäärast).

Hageja ei ole toonud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta ei saanud esitada kostja vastu hagi

alates ajast, mil kostja väidetavalt kokku lepitud elatise maksmise kohustust enam ei täitnud.

Maakohus viitas PKS §-le 108 ning Riigikohtu 4. detsembri 2019 otsusele tsiviilasjas

nr 3-2-1-136-13 ning leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab kostjat äärmiselt

raskesse olukorda. Eelneva tõttu jättis maakohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, mis puudutab kostjalt hageja

kasuks elatise väljamõistmist summas 146 eurot kuus alates 29. augustist 2019 kuni hageja

täisealiseks saamiseni, ning teha uus otsus, millega jätta hagi elatise nõudes alates 29. augustist

2019 täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud PKS § 101 lg-t 1, leides, et

miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma vajadusi tõendama ning, et puudub

seaduslik alus elatise vähendamiseks 0 euroni.

Kostja hinnangul on mõjuvad põhjused järgmised. Kostjal on väga raske majanduslik olukord

(puudub piisav sissetulek ja vara). Lisaks hagejale on kostjal veel kaks alaealist last. Ka kostja

enda ülalpidamine ei tohiks saada kahjustada. Hageja vajadused on kaetud riiklike toetustega

(lastetoetus, lasterikka pere toetus, lapsehooldustasu, tulumaksu tagastused ning sotsiaalmaksu

hüve ühe mittetöötava vanema eest).

Need asjaolud tingivad ka hageja tegelike vajaduste väljaselgitamise. Kuigi kostja taotles hageja

tegelike vajaduste väljaselgitamist, ei pidanud maakohus seda vajalikuks.

Kostja viitas maakohtu menetluses RAKE 2013. aasta uuringule. 2019. aastal jääks keskmise lapse

ülalpidamiskulud suurusjärku 320 eurot. Sellest tulenevalt on küsitav hageja seisukoht, et tema

igakuised kulud on 450 eurot. Tänaseks on ilmunud ka uus uuring, mille kohaselt oleks lapse

minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus 172 eurot või 194 eurot kuus.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud kostja sissetulekud ja jätnud põhistamata väljamõistetud

elatise arvutuse alused. Kostja selgitas, et tema regulaarne sissetulek oli töötasu, aga see lõppes

1. mail 2019 töölepingu lõppemisega. Lisaks sai ta sissetulekuna ühekordse maksena tulumaksu

tagastuse, aga muid sissetulekuid ei ole. Pärast töölepingu lõppemist on kostjat aidanud tema

sõbrad ja lähedased. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et nendelt laekunud raha on kostja

regulaarsed sissetulekud. Kogu perioodi laekunud summadest on üle poole kandnud kostjale tema

elukaaslane. Nimetatud perioodil on kostjale laekunud töötasu ja tulumaksutagastus kokku

2063 eurot 84 senti, mis teeb igakuiseks sissetulekuks 147 eurot 41 eurot ning, mis jääb igati alla

elatusmiinimumi.

Kostja on võtnud end arvele Töötukassas ja proovinud leida tööd, kuid see ei ole siiani õnnestunud.

Kostja elukoht on linnast eemal Pärnumaal asuvas maapiirkonnas, kus töö leidmine mõistliku

töötasu eest on osutunud keeruliseks.

Kostja palub ringkonnakohtul võtta uue asjaoluna arvesse riigis kehtestatud eriolukorda. Sellega

kaasnevad liikumise ja tegutsemise piirangud. Sissetuleku leidmine on oluliselt raskendatud ja

seda teadmata ajaks.

Maakohus on ebaõigesti mõistnud kostjalt välja hageja menetluskulud täies ulatuses. Kostja ei ole

ülalpidamise kohustust rikkunud. Hageja ei ole kostjale ühtegi kohtuvälist nõuet esitanud. Lisaks

on maakohus rahuldanud hagi osaliselt.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Tühistatud

osas tuleb teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks tuleb maakohtu

otsuse resolutsiooni p 1 täpsustada selliselt, et hagi rahuldatakse osaliselt. Muus osas jääb

maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Praegusel juhul esitas hageja kostja vastu hagi miinimummääras elatise väljamõistmiseks.

Hageja esitas ka tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 146 eurot kuus

alates hagi esitamisest (29. augustist 2019) kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab

maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja elatise 146 eurot kuus

(kostja on seisukohal, et temalt väljamõistetavat elatist tuleks vähendada 0 euroni). Muus osas ei

ole maakohtu otsust vaidlustatud.

8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama

paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS

§ 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

alammäär tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muuhulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga,

mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).

9. Hageja vajaduste kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub

eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13).

PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla

miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse

tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Siiski on kohtul võimalik

vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära

üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad

(vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).

10. Eelneva tõttu tuli kostjal praegusel juhul tuua esile ning tõendada, et hageja vajaduste

rahuldamiseks kulub vähem kui kahekordne miinimumelatis. Kostja on tuginenud RAKE

uuringutele, mitte tegelikele asjaoludele. See uuring kajastab keskmise perekonna kulutusi. Kostja

ei ole esile toonud ega tõendanud, millised on konkreetse lapse eelduslikud vajadused. Hageja ise

ei pidanud oma vajadusi tõendama. Sellest tulenevalt ei pidanud maakohus hageja vajadusi

hindama. Praegusel juhul tuleb lähtuda sellest, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub 584 eurot

(kahekordne miinimumelatis) kuus.

11. Kostja väga halva majandusliku olukorra kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis

sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu

9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse

täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit

jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).

12. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja rikkunud piisava sissetuleku teenimise kohustust. Kostja

on 38-aastane ja täielikult töövõimeline mees (vastupidisele ei ole kostja ka tuginenud). Kostja

tööleping lõppes enam kui aasta tagasi (1. mail 2019) ja praeguse ajani ei ole kostja uut töökohta

leidnud. Siinkohal ei pea ringkonnakohus põhjendatuks arvestada riigis kehtinud eriolukorda.

Kostja töökaotus ei olnud tingitud eriolukorrast. Ka enne eriolukorra kehtestamist oli kostjal

piisavalt aega uue töökoha leidmiseks (maist 2019 kuni märtsini 2020). Praeguseks on eriolukord

lõppenud.

13. Arvestades seda, et ringkonnakohtu hinnangul on kostja rikkunud piisava sissetuleku teenimise

kohustust, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks analüüsida kostja kontole laekunud summasid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole oluline, kas tegemist on kostja regulaarsete sissetulekutega või

mitte.

14. Küll on aga maakohus jätnud tähelepanuta, et lisaks 60 euro suurusele lapsetoetusele

(perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) saab hageja ema ka lasterikka pere toetuse.

PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele

300 eurot. Hageja osa sellest on 100 eurot (300/3). Seega saab hageja oma vajaduste katteks

160 eurot (60 + 100).

15. Eelnev ei mõjuta aga kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise 146 eurot kuus. Arvestades seda, et hageja ema töötab

puhastusteenindajana XXXXXX ja tema sissetulekuks on miinimumtöötasu (vt maakohtu 3.

veebruari 2020 kohtuistungi protokoll), ning tema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks last,

ei saa eeldada, et tema panus oleks 292 eurot. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja osale

(146 eurole) lisandub veel 146 eurot (hageja ema panus) ning 160 eurot (vt otsuse p 14). Seega

saab hageja kasvatamiseks kasutada 452 eurot. See summa jääb alla 584 euro.

16. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendamatult kõik kulud

kostja kanda. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Menetluskulude jaotust hagi osaliselt rahuldamise

korral reguleerib TsMS § 163 lg 1. Viidatud sätte alusel peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

kulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

17. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 on sõnastatud

järgmiselt: „Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses“. Selline sõnastus ei vasta

ringkonnakohtu hinnangul tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttele. Vaidlustatud otsuse

resolutsiooni tuleb täpsustada selliselt, et hagi rahuldatakse osaliselt.

18. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson