3-20-29/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-29 Määruse kuupäev

26. juuni 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Artemi Kurvitsa (Kurvits) kaebus Viru Vangla vastu RESOLUTSIOON

1. Tagastada Artemi Kurvitsa kaebus.

2. Jätta Artemi Kurvitsa menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Artemi Kurvits esitas 5. jaanuaril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja väljendas rahulolematust seoses diskrimineerimise, põhiseaduslikest õigustest ilmajätmise, omavoli ning tervise ja elu ohustamisega. Kaebaja viitas Viru Vangla

13. detsembri 2019. a vaideotsustele nr 6-12/401-2 ja 6-12/403-2, 27. detsembri 2019. a vaideotsustele nr 6-12/402-2 ja 6-12/404-2, 3. jaanuari 2020. a vaideotsusele nr 6-12/475-3 ning vaideotsustele nr 6-12/392-2 ja 6-12/393-2. Kaebaja palus tagada talle õigused ja kaitsta teda Viru Vangla ametnike omavoli eest. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning lisada esitatud avaldus avaldusele, mis oli esitatud 21. detsembril 2019.

2. Tartu Halduskohus jättis 17. juuni 2020. a määrusega kaebuse käiguta, määrates kaebajale kaebuse nõude täpsustamiseks tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 17. juuni 2020. a määruse ja selle tõlke vene keelde kätte 19. juunil 2020.

3. Kaebaja esitas 21. juunil 2020 Tartu Halduskohtule avalduse haldusasjades nr 3-20-29 ja 3-20-901, milles kordas vastavate haldusasjade käiguta jätmise määrustes viidatud dokumentide numbreid. Ühtlasi märkis kaebaja, et täpsustas 17. juunil 2020 Tartu Halduskohtule esitatud 15-leheküljelises avalduses Viru Vangla omavoli ning esitas avaldusega koos menetluslikud taotlused.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja palus esialgses kaebuses, et see lisataks avaldusele, mis oli esitatud 21. detsembril 2019. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 21. detsembril 2019 kaebuse, mis registreeriti haldusasjana nr 3-19-2439. Nimetatud haldusasjas on jõustunud lõpplahend, mistõttu praeguses asjas esitatud kaebust (pealkirjastatud avaldusena), mis registreeriti eraldi haldusasjana, ei saa lisada haldusasja nr 3-19-2439 juurde.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6. Kohus andis kaebajale oma 17. juuni 2020. a määruses osutatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse kätte 19. juunil 2020 ning puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 25. juunil 2020 (HKMS § 67 lõige 4). Kaebaja esitas kohtule 21. juunil 2020 avalduse seoses praeguse haldusasjaga, kuid ei kõrvaldanud sellega kohtu osutatud puuduseid. Kaebaja ei selgitanud vähimalgi määral, millist nõuet ta soovib praeguses haldusasjas esitada. Kaebaja viitas sellele, et esitas 17. juunil 2020 Tartu Halduskohtule 15-leheküljelise avalduse. Kohus märgib, et kõnealusest 17. juuni 2020. a avaldusest nähtub selgelt kaebaja tahe esitada uus kaebus, kuna kaebaja viitas vastava avalduse alguses, et esitab avalduse HKMS § 43 lõike 2 alusel (uuesti kohtusse pöördumise õigus, kui kaebus on tagastatud või jäetud läbi vaatamata), ning ühtlasi esitas kaebaja vastava avalduse ajal, mil ta polnud veel saanud kätte praeguses asjas koostatud käiguta jätmise määrust. Seega ei olnud 17. juuni 2020. a avalduse puhul tegemist puuduste kõrvaldamisega praeguses asjas. Kohus selgitab, et kaebaja viidatud 17. juuni 2020. a avaldus jõudis kohtusse 19. juunil 2020 ning see registreeriti eraldi haldusasjana nr 3-20-1196. Seetõttu menetletakse 17. juuni 2020. a avalduses esitatud nõudeid ja taotlusi haldusasjas nr 3-20-1196. Kohus ei saa menetleda sama nõuet paralleelselt mitmes erinevas menetluses (HKMS § 43 lõike 1 punkt 3). Seega puudub võimalus teise haldusasja raames esitatud nõuete menetlemiseks praeguses haldusasjas. Kaebaja õigused ei jää kaitseta, kuna tema esitatud nõuete osas võtab kohus seisukoha haldusasjas nr 3-20-1196.

Kohus leiab, et kaebaja on jätnud kõrvaldamata sellise puuduse, mis takistab asja läbivaatamist. HKMS § 38 lõike 1 punkti 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37, kuid kaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole sellist nõuet esitatud. Kohus selgitas kaebajale, et kaebajal on õigus vaidlustada konkreetseid vangla toiminguid või haldusakte, esitades kohtule nõuded, nagu on kirjeldatud HKMS § 37 lõikes 2. Kohus ei saa menetleda üldiseid nõudeid (nt tagada õigused ja kaitsta vanglaametnike omavoli eest).

Eeltoodust tulenevalt esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel.

7. Samuti selgitas kohus käiguta jätmise määruses kaebajale, et vaideotsuse eraldi vaidlustamine on keelatud, kui see ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi (HKMS § 45 lõike 4 esimene lause). Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, kuidas vaideotsused sõltumata vaide esemest tema õigusi rikuvad. Seega isegi kui kaebaja tahteks on praeguses asjas vaidlustada vaideotsuseid, kuuluks kaebus tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)