1-10-4583/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-4583 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2010.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4583 Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi I.K süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokurör Liane Peets Süüdistatav I.K, isikukood XXX, elukoht XXX karistatus: kriminaalkorras karistatus puudub, väärteokorras karistatud ühel korral Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Kohus otsustas: 1.Tunnistada I.K süüdi KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 4 kuud. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada I.K karistusest ja allutada ta kuni 04.03.2011.a s.o kuni täisealiseks saamiseni käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on I.K käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima kontrollnõudeid: 1. elada kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX; 2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta; 4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. I.K tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. 2. Menetluskulud on 6525 krooni ja tasu õigusabi eest 1689,6 krooni, menetluskulud kokku on 8214,6 krooni. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb riigi kanda jätta 70% kuludest s.o 5750,2 krooni ja I.K’i (alaealisel vahendite puudumisel seadusliku esindaja S.V kanda) kanda kuludest 30% s.o 2464,4 krooni. Menetluskulud tuleb I.K’il (alaealisel vahendite puudumisel seaduslikul esindajal S.V’l) tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 või 221023778606, viitenumber 2800049874. Menetluskulud tuleb I.K’il (alaealisel vahendite puudumisel seaduslikul esindajal S.V’l) tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, tasudes igas kuus alates maist 2010.a 205 krooni 40 senti kuni kulude tasumiseni. Menetluskulude tähtaegsel tasumata jätmisel pööratakse menetluskulude nõue sundtäitmisele. 3. Tõkendiks valitud elukohast lahkumise keeld I.K’i suhtes tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule läbi otsuse teinud kohtu Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest. Kohus tuvastas: I.K-d süüdistatakse selles, et tema alaealisena 17.02.2010.a kella 13:00 ajal XXX maja taga pani toime kehalise väärkohtlemise lapseealise, s.o 12-aastase S.Je suhtes, mis seisnes selles, et lükkas kannatanu S.Je mitmel korral lumehange pikali, seejärel võttis S.Je käest kinni, pööras kannatanu ümber ja lõi ühel korral kannatanule jalaga kõhtu ning ühel korral jalaga vastu alalõuga, millega tekitas kannatanu S.Jele füüsilist valu kõhus ja alalõua piirkonnas, seega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.K poolt toimepandu on II astme kuritegu. I.K, tema kaitsja ja prokurör nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. KrMS § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmiti 12.04.2010.a kokkulepe. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et kokkulepe on talle arusaadav ning kokkuleppe sõlmimine on tema tõelise tahte väljendus.

Kohus, olles ära kuulanud menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppe sisust aru saanud ning kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Prokurör, süüdistatav ja kaitsja paluvad kinnitada kokkulepe. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. I.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud on sundraha 6525 krooni ja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt määratud korras õigusabi eest 1689,6 krooni. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, 179 lg l p 2, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb I.K-lt (alaealisel vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt S.Vlt) välja mõista sundraha riigituludesse. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb I.K-lt (alaealisel vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt S.Vlt) riigituludesse välja mõista määratud kaitsjale advokaat Heiki Kuningale makstav tasu tema poolt osutatud õigusabi eest. I.K on alaealine XXX õpilane iseseisva sissetulekuta, tema seaduslikule esindajale S.Vle on määratud töövõimetus XX. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt menetluskuludest kokku 8214,6 krooni tuleb riigi kanda jätta 70% kuludest s.o 5750,2 krooni ja I.K (alaealisel vahendite puudumisel seadusliku esindaja C.V kanda) kanda kuludest 30% s.o 2464,4 krooni. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb menetluskulude tasumist pikendada ja ajatada. Tõkendiks valitud elukohast lahkumise keeld I.K suhtes tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 239 lg l ja 4, 246, 247, 248 lg l p 4, 249. Haide Rimmel kohtunik