2-17-15828/202 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-15828

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav

Kohtuasi

GG avaldus RR suhtes ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks

ja

ainuhooldusõiguse

saamiseks,

alternatiivselt

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha

määramise õiguse ning tervise- ja hariduskorralduse

osas GG-le üle andmiseks, alternatiivselt QQ

hooldusõiguse peatamiseks RR suhtes

QQ avaldus GG-lt RR suhtes hooldusõiguse

äravõtmiseks,

alternatiivselt

hooldusõiguse

piiramiseks ja RRle eestkostja määramiseks või

alternatiivselt GG hooldusõiguse peatamiseks RR

suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. oktoobri 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

QQ määruskaebus ja RR määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja

GG

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg

ja advokaat Aldo Vassar

Avaldaja

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Puudutatud isik RR (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Veiko Parts

Puudutatud isik HH (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutus Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu)

2(13)

Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa

Valitsuse kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 1. oktoobri 2018. a määrust. Kohustada GG juhul, kui ta

ühe aasta jooksul määruse jõustumisest muudab enda või RR elukoha teise kohaliku

omavalitsuse territooriumile, teavitama nii oma uue kui ka eelmise elukoha järgset

kohalikku omavalitust enda elukoha muutumisest ja praeguses asjas tehtud

määrusest.

2. Jätta Harju Maakohtu 1. oktoobri 2018. a määrus ülejäänud osas muutmata.

3. QQ ja RR määruskaebused rahuldada osaliselt.

4. Tühistada määruse jõustumisest praeguses asjas seatud esialgse õiguskaitse meetmed.

5. Määruse tervikresolutsioon:

5.1. Rahuldada GG alternatiivne avaldus ja peatada QQ hooldusõigus lapse RR

suhtes.

5.2. Jätta rahuldamata GG avaldus lapse RR vanemate GG ja QQ ühise

hooldusõiguse täielikuks või osaliseks lõpetamiseks.

5.3. Jätta rahuldamata QQ avaldus lapse RR emalt GG-lt lapse suhtes hooldusõiguse

äravõtmiseks või alternatiivselt, hooldusõiguse piiramiseks ja alternatiivselt

peatamiseks ning RR-le eestkostja määramiseks.

5.4. Teha GG-le ettekirjutus ja kohustada GG:

-võimaldama RR viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse töötajatel teha

kodukülastusi RR elukohta Eestis;

-tegema igakülgset koostööd RR viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse

töötajatega ning täitma vajadusel koostatavat juhtumiplaani.

5.5. Kohustada RR viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust kontrollima ühe

aasta jooksul määruse jõustumisest lapse RR elukorraldust Eestis ning seda, kas

ema GG on kohaliku omavalitsuse arvates suuteline täitma oma kohustusi ning

kas ema poolt hooldusõiguse teostamine ei sea ohtu lapse kehalist, vaimset või

hingelist heaolu.

5.6. Kohustada GG juhul, kui ta ühe aasta jooksul määruse jõustumisest muudab

enda või RR elukoha teise kohaliku omavalitsuse territooriumile, teavitama nii

oma uue kui ka eelmise elukoha järgset kohalikku omavalitsust enda elukoha

muutumisest ja praeguses asjas tehtud määrusest.

5.7. Kohus selgitab GG-le, et käesoleva määruse resolutsioonis punktis 5.4 tehtud

ettekirjutuse täitmata jätmisel ning sel viisil vanema hooldusõiguse võimaliku

kuritarvitamisega lapse RR kehalise, vaimse ja hingelise heaolu ohustamisel, võib

kohus kaaluda lapse RR emalt lapse hooldusõiguse täielikult ära võtmist.

5.8. Jätta lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik

muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3(13)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. GG (avaldaja I, ema) esitas 23. oktoobril 2017 Harju Maakohtule avalduse RR

(puudutatud isik I, laps) suhtes enda ja QQ (avaldaja II, isa) ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks või alternatiivselt ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse ning

tervise- ja hariduskorralduse osas emale üle andmiseks. 11. aprillil 2018 esitas ema

alternatiivse taotluse isal hooldusõiguse peatamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt elas avaldaja I koos lapse ja avaldajaga II ühise perena viimati

Hispaanias 2016 augustis-oktoobris ning tuli üksi Eestisse tagasi 27. oktoobril 2016. Laps

ja isa jäid Hispaaniasse. Isa ei ole kordagi pärast seda võimaldanud emal lapsega suhelda.

Isa varjab ema eest lapse asukohta. Avaldaja I pöördus Justiitsministeeriumi poole

taotlusega lapse tagasitoomiseks Haagi 1980. a konventsiooni ning EÜ määruse

2201/2003 alusel. Isa on kuritarvitanud oma vanema õigusi, on teostanud oma

vanemaõigusi lapse suhtes kuritegelikus keskkonnas. Isa on mõistetud Harju Maakohtu

18. septembri 2017. a otsusega kaheksaks aastaks vangi.

1.2. Ema andis 31. detsembri 2016 notariaalse volikirja, mille kohaselt laps võib elada isaga

koos Hispaanias, ajal, kui lapse isa viibis vabaduses. Nüüd, kui lapse isa kannab

pikaajalist vanglakaristust, ei ole ema nõus, et laps elab Hispaanias isa sugulastega.

1.3. Avaldaja I hinnangul ei ole vastuavalduses esitatud väited põhjendatud ega õiguslikult

asjakohased – avaldaja I eraelu, sh seksuaalelu, ei puutu asjasse. Alkoholi tarbimise ja

peolembuse väidete osas märkis avaldaja I, et isegi, kui pidada vastuavalduses esitatud

väiteid tõeseks, ei oleks vaatamata sellele need piisavaks aluseks, et kohus saaks sekkuda

pereautonoomiasse ning piirata ema vanemlikke õigusi. Tegemist on faktiväidetega, mis

on seotud minevikuga, mitte olevikuga. Puuduvad erandlikud asjaolud hooldusõiguse

äravõtmiseks või piiramiseks.

1.4. Avaldaja I elu on olnud korras kogu aeg, v.a minek vabatahtlikult psühhiaatriakliinikusse

2016. a juuni alguses, kus oli ravil kolm nädalat. Avaldaja I tarvitas antidepressante ja

rahusteid viimati 2017. a veebruaris. Ravimeid ei ole kunagi kuritarvitanud, ta ei ole

kunagi tarvitanud narkootikume.

1.5. Avaldajal I on ka poeg, kes elab oma isaga XXX, käib I klassis. Poja ja tema isaga

probleeme ei ole. Jutt, et avaldaja I tahtis oma lapsi tappa, on laim.

1.6. Avaldaja I käis Hispaanias kohtus 26. veebruaril 2018, kus arutati lapse hooldusõiguse

üle. Hispaania kohus ei teinud otsust, kuna Eestis on menetlus pooleli. Lapsega kohtuda

4(13)

lapse vanavanemad ei võimaldanud. Ei ole selge, milline tõend tõendab, et laps kardab

ema.

1.7. Eestkostja määramisega avaldaja I nõus ei ole.

2. Avaldaja II esitas 22. märtsil 2018 avalduse emalt lapse suhtes hooldusõiguse

äravõtmiseks või alternatiivselt hooldusõiguse piiramiseks ja lapsele eestkostja

määramiseks.

2.1. Esimese eelistusena soovib isa emalt hooldusõiguse äravõtmist. Hooldusõiguse emale

jätmine on lapsele ääretult ohtlik. Selline olukord, kus ema pidevalt pidutseb, ei ole

lapsele sobiv. Ema ei ole kõlbeliselt sobiv oma last kasvatama, samuti on tal

psühholoogilised probleemid ja ta vajab abi. Hispaaniasse koliti põhjusel, et emal olid

psühholoogilised probleemid ja soovitati keskkonda vahetada. Ema on lapsest eemal

olnud 2016. a oktoobrist. Ema hülgas kaks last, jättes nad Hispaaniasse ega tundnud

nende vastu enam huvi. Teise lapse osas ei olnud isal õigusi, mistõttu võttis ta ühendust

poisi isa WW-ga, kes tuli lapsele Hispaaniasse järgi. Ema ainuke soov oli saada raha ja

elukohta Eestis isa toel.

2.2. Laps on olnud koos isaga, isa vanemate ja isa õega. Isa nõustub, et vanglakaristuse tõttu

on põhjendatud temal hooldusõigus peatada. Eestkostjaks pakub isa oma õde HH

(puudutatud isik II), kes on öelnud, et lapse ja ema vahel suhtlus taastatakse nii palju kui

võimalik.

2.3. Ei ole mõeldav, et laps antakse üle järsult, olenemata, et laps ja ema ei ole omavahel 2

aastat näinud ega suhelnud.

2.4. Kuigi ema leiab, et tema ja poja suhe ei puutu praegusesse menetlusse, siis arvestades, et

ema kohtub oma pojaga korra või kaks kuus, ei ole kindel, kas ta tuleks lapse eest

hoolitsemisega toime. Ema poeg vajab psühholoogilist abi.

2.5. Emal on rahalised probleemid, ta vahetab tihti elu- ja töökohti.

2.6. Eestis korraldati Sotsiaalkindlustusameti poolt ümarlaud, kuhu ema ei pidanud vajalikuks

kohale tulla, leides, et ta ei soovi mingeid kokkuleppeid sõlmida.

2.7. Ema on rase, kuid tarvitab jätkuvalt alkoholi ja muid uimastavaid vahendeid.

3. Lapse esindaja on seisukohal, et ema avaldus ei ole põhjendatud. Lapse huvides ei ole, et

ainuhooldusõigus antaks üle emale. Lapse esindaja toetab isa avaldust.

3.1. Ema hooldusõiguse piiramiseks on seaduslik alus, mh on alus võtta emalt ära vanema

hooldusõigus. On tõendatud, et ema hülgas oma lapsed Hispaanias. Emal võib olla tõsine

psüühiline häire, mis on aluseks tema hooldusõiguse piiramiseks. Ema võimalikule

psüühikahäirele viitavad mitmed asjaolud. Tema eluviis ei ole selline, mis oleks kohane

väikest last kasvatavale vanemale. Ema korraldab joominguid, kus kutsub oma korterisse

hulgaliselt mehi, kus toimuvad seksuaalsed meelelahutustoimingud. Ema on oma

käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud ega suuteline hooldusõigust teostama.

3.2. Alternatiivselt tuleb kaaluda vanemaõiguste peatamist. Vanema hooldusõigust on

võimalik piirata, kui vanem ei tule toime lapse hooldusõigusega. Kohus ei saa lahendada

asja õigesti, kui ta kohustab lõpplahendis lapse üle andma emale, kes võib olla

psüühiliselt haige. Hetkel on oluline lapse ema tervislik seisund, et kas ja mis asjast ja

mis diagnoosiga on avaldaja I arvel. Kui on olnud arvel, siis kohustada raviarsti esitama

seisukohta avaldaja I tervisliku seisundi kohta või nõuda välja haiguslugu.

3.3. Esindaja toetab eestkoste seadmist ja menetluse ajaks ajutise eestkostja määramist.

5(13)

4. Põhja-Tallinna Valitsus toetas ema avaldust ja palus isa avalduse jätta rahuldamata.

4.1. Olukorras, kus isa hooldusõigus on peatatud, tuleb laps anda emale. Ei saa teha lahendit

elustiili või kõlbelisuse kohaselt, peab lähtuma sellest, mis on lapsele parim. Lapsele on

parim, kui ta saab suhelda oma emaga ning olla koos ja suhelda ka oma sugulastega. Kui

laps elab Hispaanias, siis kuidas hakkaks toimuma koostöö ema ja lapse vahel. Väide, et

laps kardab ema, ei ole tõendatud. Isa tuleb 6 aasta 9 kuu pärast vangist välja, võib-olla

kardab laps siis ka isa. Ei saa süüdistada ema psüühikahäire osas. Kohalik omavalitsus

sooviks lastekaitsetöötajatega pidevalt kontrollida, kuidas on ema ja lapse suhe.

Hooldusõigus peab jääma emale, seda ei pea andma ega saa anda sugulastele. Juhul, kui

laps läheb tuhandete kilomeetrite kaugusele, siis kohalik omavalitsus ei toeta ema

hooldusõiguse peatamist.

5. Puudutatud isik II on nõus olema lapse eestkostjaks. Ta elab Hispaanias alaliselt, enam-

vähem seal kus laps. Lapsega on kõik korras. Puudutatud isik II töötab Hispaanias ja tal

on kindel sissetulek, keskmiselt 2000 eurot kuus. Lapsega saab ta väga hästi läbi. Tal on

elukaaslane, lapsi ei ole. Kohtu poolt teda karistatud ei ole, tervis on korras, kroonilisi

haigusi ei ole. Nad on kõik ühes leibkonnas (HH, tema elukaaslane, HH vanemad ja RR).

Lapse lasteaed asub üle tee kodust. Laps oskab hispaania keelt. Lapse tervis on korras.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Harju Maakohus rahuldas 1. oktoobri 2018. a määrusega ema alternatiivse avalduse ja

peatas isa hooldusõigus lapse suhtes. Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, jättis rahuldamata isa avalduse emalt lapse

suhtes hooldusõiguse ära võtmiseks või alternatiivselt hooldusõiguse piiramiseks ja

alternatiivselt peatamiseks ning lapsele eestkostja määramiseks. Maakohus tegi emale

ettekirjutuse ja kohustas ema võimaldama lapse viibimiskoha järgse kohaliku

omavalitsuse töötajatel teostada kodukülastusi lapse elukohta Eestis ja tegema igakülgset

koostööd lapse viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse töötajatega ning täitma

vajadusel koostatavat juhtumiplaani. Ühtlasi kohustas maakohus lapse viibimiskoha

järgset kohalikku omavalitsust kontrollima ühe aasta jooksul määruse jõustumisest lapse

elukorraldust Eestis ning seda, kas ema on kohaliku omavalitsuse arvates suuteline täitma

oma kohustusi ning kas ema hooldusõiguse teostamine ei sea ohtu lapse kehalist, vaimset

või hingelist heaolu. Kohus selgitas emale, et kohtu ettekirjutuste täitmata jätmisel ning

sel viisil vanema hooldusõiguse võimaliku kuritarvitamisega lapse kehalise, vaimse ja

hingelise heaolu ohustamisel, võib kohus kaaluda emalt lapse hooldusõiguse täielikult ära

võtmist.

6.1. Ringkonnakohtu 8. veebruari 2018. a määruse kohaselt tuleb kohtualluvuse

määramisel lähtuda EL-i määruse nr 2201/2003 artiklist 10. Samas määruses selgitas

ringkonnakohus, et 30. detsembri 2016. a volikirja alusel tohtis isa reisida lapsega kogu

maailmas ja elada koos lapsega Hispaanias aadressil XXX, kuid volikirjast ei nähtu, et

selline õigus laieneks lapse isa vanematele. Ema volikiri ei lõpetanud ühist

hooldusõigust. See tähendab, et lapse elukoha suhtes tehtud otsused pidid olema

mõlema vanema poolt heakskiidetud. Seega on vanavanemate poolt lapse

kinnipidamine Hispaanias ebaseaduslik, sest ema ei ole sellega nõustunud. Kuna

tuvastatavad ei ole asjaolud, millest saaks järeldada, et laps on saanud alalise elukoha

Hispaanias, ning kohtu ette on toodud asjaolu, et avaldaja I esitas pädevale asutusele

tähtaegselt

taotluse

lapse

viivitamatuks

tagasitoomiseks

Haagi

25.10.1980

konventsiooni järgi, siis kuulub artikli 10 järgi avaldus läbivaatamisele Eesti kohtus.

6.2. Maakohus leidis, et menetluses esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud tõendamist

järgmised asjaolud:

6(13)



alaealise lapse vanemad elavad lahus alates 27. oktoobrist 2016;



ema lahkus pere ühisest elukohast Hispaanias 27. oktoobril 2016 ja elab Eestis;



laps elas koos ema ja isaga ühises peres alates sünnist (XX.XX.XXXX) kuni

27. oktoobrini 2016 Hispaanias ja Eestis ning ema kirjalikul nõusolekul koos isaga kuni

2017 märtsini Hispaanias; alates 2017 märtsist elab laps Hispaanias koos isapoolsete

vanavanematega;



ema esitas 3. aprillil 2017 Justiitsministeeriumile lapse Eestisse tagasitoomise taotluse

Haagi 1980. a konventsiooni ning EL-i määruse 2201/2003 alusel;



Harju Maakohtu XX.XX.XXXX kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud otsuse

kohaselt on lapse isa Eestis kahtlustatavana kinni peetud 8. märtsil 2017, süüdi

tunnistatud KarS § 184 lg 2¹ järgi ja mõistetud karistuseks vangistus 8 aastat, karistuse

kandmise aja alguseks on 8. märts 2017 ja karistuse kandmise koht on Eesti Vabariigis;



laps ei ole oma emaga kohtunud pärast 27. oktoobrit 2016;



lapse ema ei ole lapsele eraldi elamise ajal ülalpidamist andnud.

6.3. Maakohtu hinnangul ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse

kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Lapse isa viibib vanglas ning tema

karistuse hiliseim tähtaeg on 8. märts 2025. Maakohus asus seisukohale, et menetluses

esitatud teabest ei nähtu ja ema ei ole esile toonud piisavalt põhistatud asjaolusid, mille

tõttu tuleks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus täielikult või osaliselt. Laps on isaga

koos elanud alates sünnist ja isa ei ole olnud lapse suhtes vägivaldne. Samuti ei ole

tõendatud, et isa on olnud lapse juuresolekul vägivaldne lapse ema suhtes. Ema väited

selle kohta, et isa on olnud tema vastu vägivaldne, on paljasõnalised ja tõendamata.

Ühise hooldusõiguse teostamine ja last puudutavate otsustuste tegemine on isa vanglas

viibimise tõttu raskendatud. Kohus pidas võimalikuks, et võib tekkida vajadus määrata

lapse viibimiskohta ja võtta vastu hariduse- ja tervisega seonduvaid otsuseid, mille

õigeaegne lahendamine võib viibida või olla takistatud selle tõttu, et lapse isa viibib

vanglas. Kohtu hinnangul ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine selle tõttu, et üks

vanem viibib vanglas, põhjendatud. Kohus asus seisukohale, et isa hooldusõigus on

võimalik peatada.

6.4. Kohus asus seisukohale, et emalt lapse hooldusõiguse ära võtmine või alternatiivselt

hooldusõiguse piiramine ja lapsele eestkostja määramine, ei ole piisavalt põhjendatud.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et laps elas koos ema ja isaga ühises peres kuni ema

lahkus pere ühisest elukohast Hispaanias ega pöördunud oma lapse juurde enam tagasi.

Ema andis isale kirjaliku nõusoleku lapsega üle maailma reisimiseks ja selleks, et laps

elaks koos isaga. Kohus ei pidanud veenvaks ema väidet, et ta ei teadnud, kus laps on.

Ema otsustas pärast isa Eestis kinnipidamist, hiljemalt 3. aprillil 2017, et ta ei ole enam

nõus sellega, et laps elab vanavanemate juures Hispaanias. Samas on lapse isa ja isikud,

kelle juures laps isa korraldusel viibib, teadlikult keeldunud Harju Maakohtu määrust,

mis kohustab andma laps emale, täitmast. Hispaania Kuningriigi Lleida esimese astme

kohus nr 7 on menetluses number 471/2018-D kiitnud 27. veebruari 2018

kohtuotsusega nr 97/2018 heaks osapoolte MM ja GG vahelise kokkuleppe, milles

pooled nõustuvad täitma otsust, mille teeb ja kuulutab lõplikuks Harju Maakohus Eestis

(või pädev menetlev kohus) alaealise RR suhtes, nõustudes seadma lapse tagastamise

sõltuvusse nimetatud kohtu lõplikust otsusest. Kui kohus otsustab, et laps tuleb emale

tagastada, siis isikud, kes teda enda juures hoiavad, nimelt lapse isapoolsed

vanavanemad ja onu, asuvad otsust täitma otsuse väljakuulutamisele järgneva 48 tunni

7(13)

jooksul ning sealjuures tuleb otsuse täitmisel lähtuda sellest, kuidas ema selle kohta

otsustab (kuidas laps reisib, lapse reisikulude katmine jne). Sama kohtuotsusega on

kohaldatud järgmisi esialgse õiguskaitse meetmeid: 1) alaealise RR passi hoiule

võtmine; 2) mitte lubada lapsel riigi territooriumilt lahkuda; 3) mitte lubada muuta

lapse elukohta, milleks on XXX (XXX). Samuti on nimetatud kohtuotsusega

kehtestatud ema ja lapse suhtlemiskord.

6.5. Kohus pidas tõendatuks, et ema lahkus lapse juurest Hispaaniast oma isiklike soovide

ja vajaduste teostamiseks, jättis lapse isa kasvatada ning loobus teadlikult

hooldusõiguse teostamisest ja oma vanemakohustuste täitmisest. Ema väited füüsilise

vägivalla kasutamise kohta ei ole tõendatud. Ema andis nõusoleku selleks, et laps võib

elada isaga Hispaanias. Seega oli ta 2016. a detsembris rahul olukorraga, kus laps elas

koos isaga Hispaanias ja tema Eestis. Ema soovis uuesti asuda lapse hooldusõigust

teostama pärast isa Eestis kinnipidamist. Kohus märkis, et selle nelja kuu jooksul, mis

oli 2017 aprillis möödunud avaldaja I Hispaaniast lahkumisest, oli laps kindlasti vähem

emast võõrdunud kui praegu, mil laps on olnud emast eemal 1 aasta ja 11 kuud. Kohus

luges ema ja isa ütlustega tõendatuks, et 2016 oktoobris jäi isaga koos Hispaaniasse ka

avaldaja I poeg, kes ei ole siinses menetluses menetlusosaline. Kohus asus seisukohale,

et avaldaja I poja elukorralduse, sh viibimiskoha määramise üle otsustavad lapse

hooldusõiguslikud vanemad või kohus, kui vanemad omavahel kokkuleppele ei jõua

ning peaeguses menetluses ei ole viited ja teave teise lapse kohta asjakohane. Samuti

ei ole asjakohased viited avaldaja I emale, kes samuti ei ole menetlusosaline.

6.6. Ema tööandja X AS iseloomustab teda igati positiivselt. Seega on emal olemas töökoht

ja sissetulek, millest last ülal pidada. Töökoha valik ja ka töökoha vahetamine on iga

inimese õigus ega näita inimest vanemana halvas valguses ning kõlbmatuna last

kasvatama.

6.7. Kohtule on esitatud üürileping, mille kohaselt elab avaldaja I üürikorteris Tallinnas.

Kohaliku omavalitsuse teabe kohaselt avaldajal I loodud tingimused lapse elamiseks

ema juures.

6.8. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja tõendatud isa väited selle kohta, et ema ei ole

oma tervisliku seisundi tõttu võimeline last kasvatama. Kohus ei pea 2018. a-l

asjakohaseks viiteid avaldaja I poja isa väidetele avaldaja I tervise kohta pärast poja

sündi 2011. a-l. SA Põhja-Eesti regionaalhaigla 14. juuni 2018. a kirjast nähtub, et

avaldaja I pöördus psühhiaatri vastuvõtule 28. aprillil 2011 ja 1. juunil 2011 ning

diagnoosist ja ravikorraldusest ei nähtu, et avaldaja I oli ohtlik teda ümbritsevatele

inimestele. Sama kirja kohaselt pöördus avaldaja I 9. juunil 2016 valvepsühhiaatri

ambulatoorsele vastuvõtule kaebustega ärevusele, ärritumisele, unehäiretele,

meeleolulangusele, sundmõtetele ning suunati statsionaarsele ravile ja avaldaja I viibis

statsionaarsel ravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus 9. juunist 2016 kuni 28. juunini

2016. Ambulatoorsetel vastuvõttudel käis avaldaja I psühhiaatriapolikliinikus

21. juulist 2016 kuni 21. veebruarini 2017 regulaarselt ja viimane pöördumine SA

PERH Psühhiaatriakliinikusse oli 21. veebruaril 2017. Kohus asus seisukohale, et

nimetatud tõendist ei nähtu üheselt, et avaldaja I psühhiaatriahaigla poole pöördumise

põhjuseks on haigestumine laste tõttu ja et lapsed mõjuksid avaldajale I tervist

kahjustavalt. Kohus leidis, et päevikus oma selle hetke mõtetest kirjutamine ei tähenda

seda, et avaldaja I oleks tegelikult suhtunud oma lapsesse vaenulikult või soovinud last

füüsiliselt rünnata. Kohus ei nõustunud väitega, et avaldaja I terviseprobleemi tõsidust

näitab muu hulgas see, et ta soovib kasvatada last, keda ta ei ole praktiliselt kaks aastat

näinud. Ema oleks saanud asuda oma last kasvatama oluliselt varem, kui isa ja isikud,

kelle juures laps isa korraldusel viibib, ei oleks teadlikult keeldunud Harju Maakohtu

8(13)

määrust täitmast ja last emale üle andmast. Kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud

väidete alusel piisavalt põhjendatud algatada avaldaja I suhtes eestkostja määramise

menetlust ja määrata avaldajale I kohtupsühhiaatriline ekspertiis.

6.9. Isa esitas kohtule 28. septembril 2018 täiendava teabe selle kohta, et ema tarvitab

jätkuvalt alkoholi ja muid uimastavaid vahendeid, on vahetanud töökohta, on rase, et

avaldaja I poja isa on selgitanud, et avaldaja I pojal on suured tagasilöögid, mis on

seotud ema tegevusega, mistõttu vajab poeg psühholoogi ja psühhiaatrite abi. Kohtu

hinnangul ei ole esitatud väidete alusel emalt hooldusõiguse äravõtmine põhjendatud.

Kohus on selgitanud, et töökoha valik ja töökoha vahetamine on iga inimese õigus.

Kuna vanemad ei ole enam abielus, ei ole avaldaja I uus rasedus isale oluline teave.

Samuti on kõik raseduse üksikasjadega seonduv ema isiklik asi, mis ei kuulu

arutamisele siinses menetluses. Kohus ei pea põhjendatuks teha kaugeleulatuvaid

järeldusi sõbrannade usalduslikust ja emotsionaalsest sõnumivahetusest, mille üks

kirjavahetuse pool on otsustanud avalikustada. Teave, mis kirjeldab 2011. ja 2012. a-l

toimunud sündmusi, ei ole 2018. a-l enam sama tähendusega, mis sündmuste

toimumise ajal.

6.10.

Kohus leidis, et on tõenäoline, et lapsel võib olla pärast nii pikka eemalolekut

raskusi taas emaga lähedaseks saamisel, mistõttu on lapse heaolu tagamiseks

põhjendatud emale tähtajalise ettekirjutuse tegemine (PKS § 134 lg 3). Juhul, kui ema

kohtu ettekirjutust ei täida ning ilmneb, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu

lapse heaolule kõrvaldada, otsustab kohus lapse viibimiskoha järgse kohaliku

omavalitsuse avalduse alusel avaldaja I edasise vanema hooldusõiguse teostamise

võimalikkuse. Kohus selgitas, et avaldajal I on võimalik otsustada, et lapse elukoht on

ka edaspidi Hispaanias vanavanemate juures.

MÄÄRUSKAEBUSED JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada isa avaldus. Lisaks taotleb isa kohtu abi,

et selgitada välja ema uus elukoht ning uus töökoht ning ka vahepealne töökoht. Samuti

selgitada välja, mis põhjusel lahkus GG eelmistest töökohtadest ning eelmisest elukohast.

7.1. Isa ei nõustu maakohtu määrusega, kuna kohtu seisukoht on vastuolus menetluse käigus

kogutud tõenditega ja menetlusosaliste antud ütlustega, mistõttu on kohus teinud

tõenditega vastuolus oleva lahendi, rikkudes seeläbi lapse huve.

7.2. Asjas esitati tõendid, mille kohaselt ei ole ema suuteline lapse eest hoolitsema. Maakohus

asus ekslikult seisukohale, et tõendid on üksnes aastatel 2011– 2012 toime pandud tegude

kohta. Vahetult enne maakohtu määruse tegemist selgus, et avaldaja I jätkuvalt tarvitab

alkoholi ja narkootikume, olles ise rase. Esitatud tõendid tõendavad üheselt, et avaldaja I

ei ole oma elukorraldust muutnud ega ole saanud aru vigadest, mida ta teeb. Tegemist on

jätkuva elustiiliga, mida ei suuda muuta ükski kohtumäärus ega sotsiaaltöötaja.

7.3. Samuti on kohus tuvastanud ebaõigesti olukorra, kus avaldaja I on pärast viimast

kohtuistungit kahel korral (erinevatest kohtadest) töölt vallandatud, kuna on jätnud kas

korduvalt tööle ilmumata või on tulnud joobes tööle. Selles osas palub isa kohtu abi

tõendite väljanõudmiseks. Lisaks on lapse ema menetluse ajal vahetanud ka elukohta.

7.4. Ema kätesse, kellel puudub kindel elukoht, kindel töökoht, kelle kontod on arestitud, kes

peaks tarvitama hoopis arstide poolt välja kirjutatud ravimeid, kuid kes selle asemel joob

ja tarvitab narkootikume ning sõimab oma sündimata last „kuramuse lootekotiks“, juues

samal ajal alkoholi, ei või mitte mingil juhul usaldada väikese lapse saatust.

9(13)

7.5. Eestkoste määramine oleks vajalik ainuüksi seetõttu, et laps ei tunne täna oma ema ning

kardab teda paaniliselt, mistõttu peab toimuma kõigepealt lapse ja ema suhte taastamine

ning alles seejärel saab rääkida lapse tagastamisest lapse emale, kui on kontrollitud, et

avaldaja I ei tarvita enam alkoholi ega narkootikume ning on teada, et lapse minek ema

juurde saab olema lapse huve arvestav ja lapsele turvaline. Enne lapse üleandmist emale

peab olema ema vähemalt aasta jooksul kogu aeg kontrolli all, kus ta annab regulaarselt

uriini- ja vereproove, et kontrollida tema alkoholi ja/või narkootikumide kuritarvitamisi,

et vältida seda, et laps satuks ema juurde elama, kellel on probleem psühhotroopsete

ainete kuritarvitamisega. Lisaks eeltoodule on kohtumäärus ebaselge ning see ei ole

täidetav. Esiteks ei ole kohus selgitanud, kui kauaks kohus peatab isa hooldusõiguse ning

kas see taastub automaatselt hetkest, kui isa saab vanglast välja või peab isa esitama ise

avalduse kohtusse, et tema hooldusõigus taastatakse.

7.6. Teiseks jääb arusaamatuks, millist lapse elukohajärgset kohalikku omavalitsust kohus

silmas peab. Hetkel elab laps Hispaanias, mistõttu võib eeldada, et kohus on andnud

Hispaania kohalikule omavalitsusele õiguse ja pannud neile kohustuse selgitada välja

lapse võimalik elukorraldus Eestis. Miks muidu lisab kohus täienduse ja viite Eesti

elukorraldusele. Sellisel juhul jääb arusaamatuks, kuidas ja mis alusel saab Eesti kohus

kohustada teise riigi kohaliku omavalitsust tuvastada Eesti olukord. Kui eeldada, et kohus

peab silmas Eesti kohalikku omavalitsust, on ebaselge, kuidas saab kohus kohustada

kohalikku omavalitsust tegutsema olukorras, kus avaldaja I vahetab pidevalt elukohti,

muuhulgas erinevate kohalike omavalitsuste piires. Tekib küsimus, kuidas ja mis alustel

saab kohus kohustada kohalikke omavalitsusi, mis ei ole praeguse menetluse osalised.

Millega tagatakse erinevate kohalike omavalistuste teadasaamine käesolevast

kohtumäärusest. Sellises olukorras võib lapse elu olla ammu ohtu sattunud.

8. Lapsele määratud esindaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebus, milles palub

maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis emalt ära võtmata või peatamata

hooldusõiguse lapse suhtes, ja teha uus määrus, millega võtta ära või peatada ema

hooldusõigus lapse suhtes.

8.1. Määruse tegemisel ei lähtutud lapse huvidest ja määrus ohustab lapse heaolu. Maakohus

hindas mitmeid tõendeid ebaõigesti, samuti jättis mitmed kohtule esitatud tõendid

hindamata ja arvestamata ning põhjendamata, miks kohus neid tõendeid ei arvestanud.

8.2. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et ei ole piisavalt põhjendatud võtta emalt ära

hooldusõigus, jättes ebaõigesti kohaldamata perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg 1 ja § 135

lg 2. Neist sätetest (nagu ka lastekaitseseaduse (LasteKS) §-st 6) tuleneb, et lastekaitse ja

vanema hooldusõiguse piiramise kontseptsioon seisneb lapse heaolu võimaliku

kahjustamise ja võimaliku väärkohtlemise ennetamises.

8.3. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata, et avaldaja I tervislik seisund ja suhtumine

oma ravivajadusse, suhtumine oma lastesse, sh ka poega ja uude rasedusse, kinnitavad

tema ebasobivust last kasvatama.

8.4. Kui kohus leiab, et tõendite ebapiisavuse tõttu ei ole teada, kas avaldaja I

psühhiaatriahaigla poole pöördumise põhjuseks on haigestumine laste tõttu ja kas lapsed

mõjutaksid avaldaja I tervist kahjustavalt, tulnuks kohtul koguda täpsustavate asjaolude

selgitamiseks täiendavaid tõendeid (nt SA PERH-lt nõuda välja avaldaja I kogu

haiguslugu või kutsuda kohtusse ütlusi andma avaldaja I raviarst. Seega kohus tegi

lahendi olukorras, kus asi ei ole lahendamiseks küps. Neil asjaoludel on asjakohane

taotleda ringkonnakohtult avaldaja I kogu haigusloo väljanõudmist.

9. Ema palub isa ja lapse esindaja määruskaebused jätta rahuldamata.

10(13)

10. Lapse esindaja toetab isa määruskaebust.

11. Isa toetab lapse esindaja määruskaebust.

12. Puudutatud isik II toetab nii isa kui lapse esindaja määruskaebust.

13. Maakohus kaasas 15. oktoobri 2018. a määrusega menetlusse eestkosteasutuse Kose valla

(Kose Vallavalitsuse kaudu). 25. oktoobril 2018 esitatud seisukoha kohaselt suhtles

eestkosteasutus e-posti teel isaga, kuid ei ole saanud kontakti lapsega. Seetõttu palub

eestkosteasutus kohtul võtta ühendust Hispaania lastekaitseametnikuga, et hinnata

reaalset olukorda. 8. novembril 2018 esitatud seisukohas avaldab eestkosteasutus, et küsis

ema seisukohta, miks ema ei ole last külastanud tema praeguses elukohas, ei ole suhelnud

pereliikmetega. Nendele küsimustele ema ei vastanud. Eestkosteasutus toetab eestkostja

määramist, kuna lapsele stabiilse elu tagamine on vanemate tehtud tegude tõttu keeruline.

26. veebruaril 2019 esitas eestkosteasutus kirjaliku seisukoha, mille kohaselt tehti

19. veebruaril 2019 ema elukohta Kosel kodukülastus. Eestkosteasutuse hinnangul oli

kodu korras ja valmis uue lapse sündimiseks. Eestkosteasutus teavitas kohut, et ema

vanim poeg elab alates 2019. a septembrist koos emaga.

14. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

15. Puudutatud isik II teavitas 18. septembri 2019. a menetlusdokumendis kohut, et laps elab

nüüd Eestis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb täiendada ja kohustada ema teavitama

elukoha vahetamisel nii oma uue kui ka eelmise elukoha järgset kohalikku omavalitsust

enda elukoha muutumisest ja praeguses asjas tehtud määrusest. Ülejäänud osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.

17. Määruskaebustes on vaidlustatud maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus jättis

rahuldamata avaldaja II avalduse emalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Määruskaebustes ei

ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus peatas PKS § 140 alusel isa

hooldusõiguse. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus maakohtu määrust selles

osas ei kontrolli.

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti rahuldamata isa avalduse emalt

hooldusõiguse äravõtmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

19. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes

juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende

rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. See tähendab, et kohus saab kohaldada

abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt

isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära üksnes juhul, kui vanema ja lapse

õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate

abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Perekonnaautonoomiast

tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada ning vanemalt lapse suhtes

isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2019.

a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3298, p 16.1).

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu praeguses asjas esitatud tõenditest ja asjaoludest, et

ema ohustaks last.

21. Ringkonnakohus märgib esmalt, et menetlusosaliste esitatud väited ema seksuaalsuhete

kohta ei ole asja lahendamisel asjakohased. Vanema hooldusõiguse piiramise aluseks

11(13)

saab olla üksnes vanema hooldusõiguse kuritarvitamine selliselt, et satub ohtu lapse

heaolu. Ainuüksi see, millised on vanema seksuaalsuhted, või üldisemalt eluviis ei ole

asjassepuutuv.

22. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebustes esitatud väitega, et ema jättis lapse

hooletusse, lahkudes pere juurest Hispaaniast. Laps jäi Hispaaniasse koos isaga, kes sel

ajal viibis veel vabaduses. Seega oli lapse heaolu tagatud. Ringkonnakohus märgib, et on

tavapärane, et olukorras, kus vanemad lähevad lahku, jääb laps neist ühe juurde elama.

Õigusvastane olnuks ema vastupidine käitumine, kui ta oleks Hispaaniast Eestisse

lahkudes lapse ilma isa nõusolekuta endaga kaasa võtnud. Seega ei saa asjaolu, et ema

lahkus pere juurest Hispaaniast üksi Eestisse, olla aluseks tema hooldusõiguse

piiramiseks.

23. Samuti ei ole asja lahendamisel olulised väited ema halva majandusliku seisundi kohta.

Halb majanduslik olukord ei ole aluseks vanemalt hooldusõiguse äravõtmiseks.

Olukorras, kus lapse heaolu võiks sattuda ohtu vanemate kehva majandusliku seisundi

tõttu, on võimalik see oht kõrvaldada sotsiaalhoolekande abil. Vanemalt lapse

hooldusõiguse äravõtmise aluseks ei saa olla asjaolu, et kellegi teise juures oleks laps

majanduslikult paremini kindlustatud.

24. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu ka, et emal oleks psüühikahäire, mis seaks ohtu lapse

heaolu. SA PERH Psühhiaatriakliiniku esitatud haigusloost nähtub, et emal oli

diagnoositud depressiooniga ärevus (segatüüpi). Haigusloost nähtub, et raviga ema

seisund paranes ning pärast 2017. aastat ei ole ta ravi vajanud. Haigusloost ei nähtu ka, et

ema haigus ohustanuks last. Esitatud tõendid ei anna alust arvata, et ema vaimne seisund

võiks praegu last ohustada. Emal esinesid haiguse ägedamas faasis küll mõtted enda

lähedaste kahjustamisest, kuid ema seisundi paranemist arvestades pole alust arvata, et

praegu esineks reaalne oht varasemate mõtete täideviimiseks. Riigikohus on korduvalt

leidnud, et ainuüksi asjaolu, et vanemal on psüühikahäire, mis raskendab hooldusõiguse

teostamist, ei ole aluseks hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks (vt Riigikohtu 30. aprilli

2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3628, p 19; 4. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-13-11, p 14).

25. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et ema tarvitab või on tarvitanud alkoholi

või isegi narkootikume, ei ole aluseks emalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Hooldusõiguse

piiramiseks annaks alust üksnes olukord, kus ema alkoholi või narkootikumide tarbimine

ohustaks last. Kui jätta kõrvale isa ja tema sugulaste paljasõnalised väited, siis asjas

esitatud tõenditest ei nähtu, et ema oleks tarvitanud alkoholi või narkootikume viisil, et

see ohustaks last. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus lapsel on kaks vanemat, ei

saa pidada lapse hooletussejätmiseks seda, kui üks vanematest käib peol ja tarbib seal

alkoholi. Sel juhul saab lapse eest hoolitseda teine vanem. Ka asjaolust, et ema tarvitab

ilma lapseta elades alkoholi, ei saa teha järeldust, et lapsega koos elades tarvitaks ta

alkoholi määral, mis seaks lapse ohtu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

tõendatud ei ole, et ema oleks jätnud lapse pidutsemise või alkoholitarbimise ajal

järelevalveta. Samuti ei nähtu PPA vastusest maakohtu järelepärimisele, et emal oleks

olnud politseiga kokkupuuteid seoses alkoholitarvitamise või laste hooletussejätmisega.

Ringkonnakohus märgib samuti, et kuigi ema poolt oli äärmiselt vastutustundetu tarbida

alkoholi enda kolmanda raseduse ajal, ei saanud see puudutatud isikule I mingit ohtu

kujutada.

26. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et ema on võimeline puudutatud isiku I suhtes enda

hooldusõigust teostama, ilma last ohtu seadmata, näitab selgelt ka asjaolu, et ema elab

praegu koos enda vanima ja noorima lapsega ning kasvatab neid. Asjas esitatud ema

12(13)

elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kodukülastusaktidest ei nähtu, et emal oleks teiste

laste suhtes hooldusõiguse teostamisel mingeid probleeme. Ringkonnakohtul pole alust

arvata, et puudutatud isiku I puhul oleks olukord erinev.

27. Ringkonnakohus möönab, et lapse pikaajalise emast eraldatuse tõttu, võib ema ja lapse

taasühinemine olla emale ja lapsele vähemalt esialgu raske. Samas on maakohus seda

arvestades teinud emale ettekirjutuse võimaldada lapse elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse töötajatel teostada kodukülastusi lapse elukohta Eestis, tegema igakülgset

koostööd kohaliku omavalitsuse töötajatega ning täitma vajadusel koostatavat

juhtumiplaani. Samuti on maakohus kohustanud lapse viibimiskoha järgset kohalikku

omavalitsust kontrollima ühe aasta jooksul määruse jõustumisest lapse elukorraldust ning

seda, kas ema on kohaliku omavalitsuse arvates suuteline täitma oma kohustusi ning kas

ema poolt hooldusõiguse teostamine ei sea ohtu lapse kehalist, vaimset või hingelist

heaolu. Ringkonnakohus leiab, et need abinõud tagavad lapse heaolu.

28. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks piirata täiendavalt ema ja lapse suhtlemist või

täpsemalt reguleerida nende taaskohtumise korda. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata

mitmele esialgse õiguskaitse määrusele, ei ole ema saanud praeguseni lapsega kohtuda.

See tingib põhjendatud kahtluse, et lapse isapoolsed sugulased, kelle juures laps viibib,

ei ole huvitatud vabatahtlikult kohtumääruse täitmisest. Isa väited selle kohta, et laps ema

kardab, viitavad samuti asjaolule, et isa ja temapoolsed sugulased, kelle juures laps viibib,

kahjustavad ema ja lapse suhet. Arvestades asjaolu, et ema ja laps kohtusid viimati siis,

kui laps oli kaheaastane, ei ole usutav, et lapsel on iseseisvalt kujunenud ületamatu hirm

ema ees. Lapse hirm ema ees viitab pigem sellele, et isikud, kelle juures laps elab, on teda

ema suhtes negatiivselt meelestanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks seetõttu

võimalik ema ja lapse suhtlemise astmeline reguleerimine soovitud tulemust.

29. Ringkonnakohus ei nõustu isa määruskaebuses esitatud väitega, et määrus on ebatäpne,

kuna on ebaselge, milline on lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 15 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega alaealise lapse elukohaks

üldjuhul tema hooldusõigusliku vanema elukoht.

30. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebustes tooduga, et määruses ei ole reguleeritud

seda, kuidas saab olukorras, kus ema läheb koos lapsega elama teise kohaliku

omavalitsuse territooriumile, uus kohalik omavalitsus teada praeguses asjas tehtud

määrusest tulenevatest kohustustest. Seetõttu tuleb maakohtu määrust täiendada ja

kohustada ema elukoha vahetamisel sellest asjaomaseid kohalikke omavalitsusi

teavitama.

31. Vastuseks isa määruskaebuses toodule märgib ringkonnakohus, et hooldusõiguse

peatamine ei lõppe automaatselt hooldusõiguse peatamise aluste äralangemisel. PKS §

140 lg 2 kohaselt ennistab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse

peatamise aluse äralangemine. Seega tuleb isal vanglast vabanedes taotleda kohtult

hooldusõiguse ennistamist.

32. Kuna praeguse määruse jõustumisel on emal ainsana lapse suhtes hooldusõigus, st emal

on ainuisikuliselt õigus otsustada ka lapse viibimiskoha ja temaga suhtlemise üle, puudub

vajadus jätta jõusse praeguses asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse meetmeid, mistõttu

tuleb need määruse jõustumisest tühistada.

33. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuste osalise rahuldamise väikest ulatust,

ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Menetlusosaliste

menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi nende endi kanda ja lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

13(13)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav