2-20-1008/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1008

Tsiviilasi

Osaühing Saare Kinnisvara avaldus A L pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Võlausaldaja: Osaühing Saare Kinnisvara (registrikood:

10314188, asukoht Tallinna 8, Kuressaare), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Kaidar

Sultson

(e-post:

menetlus@magnussonlaw.ee)

Võlgnik: A L (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

Resolutsioon

1. Võtta vastu võlausaldaja Osaühing Saare Kinnisvara avaldusest loobumine ning lõpetada

menetlus tsiviilasjas nr 2-20-1008 – Osaühing Saare Kinnisvara avalduses A L pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Tagastada võlausaldajale pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot,

võlausaldaja Osaühing Saare Kinnisvara arvelduskontole nr EE942200001120098629.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta võlausaldaja Osaühing Saare Kinnisvara kanda.

4. Määrata kindlaks, et võlgnikul A L hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv 50 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on Osaühing Saare Kinnisvara avaldus A L pankroti

väljakuulutamiseks.

19.06.2020 saabus kohtule võlausaldaja Osaühing Saare Kinnisvara pankrotiavaldusest loobumise

taotlus.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 2 alusel kohaldatakse pankrotimenetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud

asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 477 lg 1 kohaselt

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. TsMS § 8 lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral

kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.

Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest

loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas

lõpetamisele seoses esitatud avaldusest loobumise avaldusega.

Võlausaldaja palub tagastada seoses avaldusest loobumisega pool avalduse esitamisel tasutud

riigilõivust. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab,

et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt

pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Võlausaldaja on

avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Arvestades asjaolu, et võlausaldaja on

loobunud avaldusest, tuleb tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, võlausaldajale tagastada.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 4 jätab kohus menetluskulud võlausaldaja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Võlgnik A L ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud, samuti ei nähtu võlgnikule

menetluskulude tekkimine tsiviilasja materjalidest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks, et

võlgnikul menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik