2-17-16005/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26. juuni 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16005

Tsiviilasi

Mindreks Grupp OÜ hagi Doneright OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu Doneright OÜ

(pankrotis)

pankrotimenetluses

nõude

rahuldamisjärgu tunnustamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 31. jaanuari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Mindreks Grupp OÜ (registrikood

11378629), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Hallemaa

Kostja (apellant) Doneright OÜ (pankrotis, registrikood

12690547) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Doneright OÜ

(pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kanda.

4. Mõista Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoolt Mindreks Grupp

OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 870 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

2 (8)

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mindreks Grupp OÜ (hageja) esitas 26. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi Doneright

OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (kostja, pankrotihaldur) vastu

pankrotimenetluses nõude rahuldamisjärgu tunnustamiseks.

1.1. Hageja väitel kuulutati 27. aprilli 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-401 välja

võlgniku pankrot. Hageja esitas 8. mail 2017 pankrotimenetluses 294 006,57 euro suuruse

nõudeavalduse, sh esimese rahuldamisjärgu nõudena 50 000 eurot. Võlausaldajad BonCredit

OÜ ja AA esitasid enne nõuete kaitsmise koosolekut kirjaliku vastuväite hageja nõudele täies

ulatuses. Nende võlausaldajate vastu on hageja esitanud eraldi hagid. Pankrotihaldur esitas

26. septembril 2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite hageja nõude

rahuldamisjärgule ning tunnustas hageja nõuet pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 järgse

rahuldamisjärgu nõudena. Kostja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel või millistele

tõenditele tuginedes vaidlustab ta hageja nõude rahuldamisjärku. Hageja palub rahuldada hagi

ja tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1

p 1 järgse rahuldamisjärgu nõudena.

1.2. Hagiavalduse kohaselt andis hageja võlgnikule 18. augustil 2015 sõlmitud laenulepingu

nr 2015-08-18

(laenuleping)

alusel

laenu

91 482,04 eurot

tagastamise

tähtajaga

31. detsember 2015, intressiga 3,54% aastas ja viivisemääraga 0,5% päevas. Võlgnik ei ole

laenu tagasi maksnud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on võlgnikul laenulepingust tulenev

kohustus hageja ees 114 554,46 eurot, millest põhivõlg on 91 482,04 eurot, intressid

980,21 eurot ja viivis ajavahemiku 1. jaanuarist 2016 kuni 27. aprillini 2017 eest

22 092,91 eurot. Laenulepingust tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud hüpoteegiga,

mis on seatud korteriomandile asukohaga Xxxxxxxxx, xxxxx xx-xx (registriosa nr xxxxxxx).

Hüpoteek on hageja kasuks üle kantud 2. oktoobril 2015 notar MAu tõestatud lepinguga

nr xxxx. Selle lepingu p 5.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded

võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust. Hüpoteegiga on tagatud lisaks laenusummale ka

intressid, viivised, leppetrahvid, nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku

sundtäitmise kulud, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad

kulud, kulud notarile ja kinnistusosakonnale, hüpoteegipidaja poolt tasutud kindlustusmaksed

ja muud nõuete alusel tekkinud kõrvalnõuded. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete

kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks pandiõigus, mis on kantud kinnistusraamatusse.

1.3. Hageja esitas 27. aprillil 2018 hagi täpsustuse. Hageja viitas hagis ekslikult valele

hüpoteegi seadmise lepingule. Hageja kasuks on kantud hüpoteek korteriomandile asukohaga

xxxxxx linn xxxxxx tn xx-xx (registriosa nr xxxxxxx), kuid seda mitte 2. oktoobri 2015

notariaalse lepingu kohaselt, vaid 18. oktoobril 2016 notar PP tõestatud lepingu nr xxxx

kohaselt. 2. oktoobri 2015 notariaalse lepingu p 2 kohaselt oli kokku lepitud hüpoteegi

üleandmine hagejale, milles märgitud hüpoteek koormas kogu xxxxxx xx, xxxxx kinnistut.

27. jaanuari 2016 lepinguga jagati Xxxxxxxxx xx kinnistu üheksaks korteriomandiks, s.o

korterid x kuni x ja mitteeluruum M1. Sama lepingu p 2.5 kohaselt lepiti kokku, et hageja

kasuks seatud kaks hüpoteeki jäävad koormama lepingu p 2.1.9 nimetatud korteriomandit

(mitteeluruum M1). Nimetatud korteriomand kuulus võlgnikule kuni 11. oktoobrini 2016.

Alates 6. veebruarist 2017 on selle korteriomandi omanik hageja. Kuigi hüpoteegid kehtivad,

3 (8)

ei ole enam võimalik nendega tagada nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Hageja, võlgnik ja

GG sõlmisid 18. oktoobril 2016 ühishüpoteekide osalise vabastamise kokkulepped, hüpoteegi

võõrandamise lepingu ja tagatiskokkuleppe, mille p 4 kohaselt võõrandas A. G hagejale

Xxxxxxxxx xx-1, Xxxxxxxxx korteriomandile seatud hüpoteegi summas 50 000 eurot. Sama

lepingu p 5 kohaselt leppisid hageja ja võlgnik kokku, et alates lepingu tõestamise hetkest on

Xxxxxxxxx, xxxxx xx-xx asuvale korteriomandile seatud hüpoteegiga tagatud kõik hageja

nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad mh laenulepingust ning selle muudatustest ja lisadest.

1.4. Hageja parandas nõudeavalduse ebatäpsuse ja esitas 29. märtsil 2019 kostjale täpsustatud

nõudeavalduse, milles on viidatud õigetele notariaalsetele lepingutele kuupäevadega

27. jaanuar 2016 ja 18. oktoober 2016. Samas oli ka esialgses nõudeavalduses välja toodud, et

laenulepingust tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga

korteriomandile asukohaga Xxxxxxxxx, xxxxx xx-xx (registriosa nr xxxxxxx). Kuna hagejale

kuulub hüpoteek, mis on kantud kinnistusraamatusse, siis on tema tähtaegselt esitatud nõue

antud pankrotimenetluses igal juhul tunnustatud.

1.5. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

2.1. Hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nõuete kaitsmise

koosolekul esitasid hageja nõudele ja/või nõude rahuldamisjärgule vastuväite lisaks kostjale

veel kolm võlausaldajat, s.o A. A, BonCredit OÜ ning RLGL GROUP OÜ. Hageja esitas nõude

tunnustamise hagid üksnes kostja, A. A ja BonCredit OÜ vastu. Hageja ei ole esitanud nõude

tunnustamiseks hagi RLGL GROUP OÜ vastu. Isegi kui kohus peaks kostja, A. A ning

BonCredit OÜ vastu esitatud hagid rahuldama, jääb hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses

siiski tunnustamata, kuna RLGL GROUP OÜ vastuväite osas hageja nõuet tunnustav

kohtulahend puudub.

2.2. Kuna hageja nõue ei tugine esialgses nõudeavalduses märgitud pandilepingule, ei ole

hageja nõuet võimalik PankrS § 153 lg 1 p 1 kohase rahuldamisjärgu nõudena tunnustada.

PankrS § 107 kohaselt ei saa hageja taotleda nõude tunnustamist kohtus muul alusel, kui ta oli

esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kui hageja tugineb sellele, et hageja

laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu summas 50 000 eurot on tagatud hüpoteegiga

Xxxxxx tn xx-xx korterile vastavalt 18. oktoobri 2016 notariaalaktile, on tegemist hagi aluse

muutmisega, milleks kostja nõusolekut ei ole andnud.

2.3. Hageja esitas kostjale 29. märtsil 2019 nõudeavalduse paranduse, milles hageja viitas

õigele pandiõigusele ning palus halduril tunnustatud nõuete nimekirjas vastavad parandused

teha. Pankrotiseadus ei võimalda halduril võlausaldaja nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustamata jäänud nõude osas parandusi teha.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2020. a otsusega hagi ning tunnustas hageja nõuet

võlgniku pankrotimenetluses 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p-s 1 nimetatud

rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Pooled ei vaidle selle üle, et

-

tsiviilasjas nr 2-17-401 kuulutati 27. aprilli 2017. a määrusega välja võlgniku pankrot;

-

võlgniku pankrotihalduriks on nimetatud kostja;

4 (8)

-

hageja on 18. augusti 2015 laenulepingu nr 2015-08-18 alusel andnud võlgnikule laenu

91 482,04 eurot tagastamise tähtajaga 31. detsember 2015, intressiga 3,54% aastas ja

viivisemääraga 0,5% päevas. Võlgnik on laenu saanud, kuid tagasi ei ole maksnud;

-

hageja ja võlgnik sõlmisid 2. oktoobril 2015 hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegi

seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille p 2.2 alusel on võlgnik andnud hagejale üle

omanikuhüpoteegi summas 50 000 eurot võlgniku kasuks, mis oli kantud

kinnistusregistri registriossa nr 3408503. Sama lepingu p 5.1 kohaselt on üleantava

hüpoteegiga summas 50 000 eurot ja seatava hüpoteegiga summas 41 483 eurot tagatud

kõik laenulepingust tulenevad nõuded;

-

kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx oli kantud kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx,

Xxxxxxxxx xx;

-

27. jaanuari 2016 avalduse kinnistu korteriomanditeks jagamiseks, rõdude, terrassi,

parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra seadmise lepingu ning kokkulepete alusel jagati

kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu üheksaks korteriomandiks,

mille koosseisus olid eluruumid (korterid x – x) ja mitteeluruumid (mitteeluruum

nr M1). Vastavalt 27.jaanuari 2016 avalduse p-le 4.9.1 leppisid võlgnik ja hageja

kokku, et hageja kasuks seatud hüpoteegid summas 50 000 eurot ja 41 483 eurot jäävad

koormama tekkivat p 2.9.1 nimetatud korteriomandit, s.o mitteeluruumi nr M1. Sama

avalduse alusel suleti kinnistusregistriosa nr xxxxxx ;

-

hageja, võlgnik ja A. G sõlmisid 18. oktoobril 2016 ühishüpoteekide osalise

vabastamise kokkuleppe, hüpoteegi võõrandamise lepingu ja tagatiskokkuleppe,

millega A. G võõrandas Xxxxxxxxx xx-1, Xxxxxxxxx korterile seatud hüpoteegi

summas 50 000 eurot hagejale ning võlgnik ja hageja leppisid kokku, et alates lepingu

tõestamise hetkest on Xxxxxxxxxs, Xxxxxxxxx xx-xx asuvale korterile seatud

hüpoteegiga tagatud kõik hageja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad hageja ja

võlgniku sõlmitud laenulepingutest, sh 18. augusti 2015 laenulepingust ning selle

muudatustest ja lisadest;

-

kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx on kantud kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx,

xxxxx xx-xx;

-

hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 8. mail 2017 kokku 294 006,57 euro suuruse

nõudeavalduse. Nõudeavalduses on hageja mh märkinud, et laenulepingust tulenev

nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteekidega korteriomandile

Xxxxxxxxx, xxxxx xx-xx (registriosa xxxxxxx). Hüpoteek hageja kasuks on üle kantud

2. oktoobri 2015 lepinguga (notar MA, tehingu nr xxxx);

-

hageja viitas 8. mai 2017 nõudeavalduses ebaõigele pandilepingule, mistõttu esitas

hageja 29. märtsil 2019 kostjale nõudeavalduse paranduse. Hageja märkis, et õigeteks

viideteks

pandiga

tagatud

nõude

osas

tuleb

lugeda

27. jaanuari 2016

ja

18. oktoobri 2016 notariaalseid lepinguid. Hageja palus mh halduril tunnustatud nõuete

nimekirjas vastavad parandused teha.

3.2. Maakohus leidis, et kuigi hageja on nõudeavalduse koostamisel olnud hooletu ja esitanud

nõudeavalduses ebatäpseid andmeid pandiõiguse olemasolu kohta, on hageja nõue jäänud

50 000 euro ulatuses esimese järgu nõudena tunnustamata põhjusel, et kostja ei olnud hageja

nõudeavalduse kontrollimisel piisavalt hoolas ega juhtinud hageja tähelepanu kõigile

nõudeavalduses esinenud puudustele. Kostja on rikkunud PankrS § 101 lg-st 1 tulenevat

kohustust kontrollida hageja esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste

olemasolu ning PankrS § 94 lg-st 3 tulenevat kohustust määrata nõude esitajale tähtaeg

nõudeavalduses esinenud puuduse kõrvaldamiseks. Hageja viitas nõudeavalduse esitamisel

ekslikult ebaõigele hüpoteegi seadmise lepingule, kuid mitte ebaõigele hüpoteegiga koormatud

5 (8)

kinnistule. Kuna esialgses nõudeavalduses on välja toodud õiged andmed hüpoteegiga

koormatud kinnistu kohta, siis oli kostjal võimalik vastavaid andmeid kinnistusregistrist

kontrollida. Andmete kontrollimisel märganuks kostja, et kinnistusregistri andmete kohaselt oli

kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx, xxxxx xx-xx (registriosa nr xxxxxxx) nõudeavalduse

esitamise ajal koormatud hüpoteegiga hageja kasuks summas 50 000 eurot, mis oli sisse kantud

21. aprillil 2016 ja 18. oktoobri 2016 kinnistamisavalduse alusel muudetud 20. oktoobril 2016.

Peale selle märkis hageja esialgses nõudeavalduses, et tema nõue on 50 000 euro ulatuses

tagatud hüpoteegiga, mis on seatud kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx, kuid

nõudeavaldusele lisatud 2. oktoobri 2015 hüpoteegi üleandmise leping käsitles hüpoteeki, mis

oli seatud kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxx . Ka seda ebatäpsust pidi kostja hageja

nõudeavalduse kontrollimisel märkama.

3.3. Pankrotihaldur peab kontrollima nõudeavaldusi sellise põhjalikkusega, et tal on võimalik

nõudele või pandiõigusele vastu vaielda (PankrS § 103 lg 2 teine lause). Kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et kostja oleks mõnes dokumendis juhtinud hageja tähelepanu asjaolule,

et tema nõudevalduses esines viide ebaõigele hüpoteegi seadmise lepingule. Kostjal oleks olnud

alust hageja nõude rahuldamisjärgule vastu vaielda siis, kui hageja oleks, vaatamata kostja

ettepanekule, jätnud andmed pandiõiguse olemasolu kohta täpsustamata.

3.4. Hageja esitas kostjale 29. märtsil 2019 nõudeavalduse paranduse. Maakohus nõustus

kostjaga, et pankrotihaldur ei saa hageja taotlusel tunnustatud nõuete nimekirjas parandusi teha.

Samas, kui kostja leidis, et hageja ei ole esitanud korrektset nõudeavaldust pandiga tagatud

nõude osas, oli temal võimalik juhtida hageja tähelepanu asjaolule, et tulenevalt PankrS § 102

lg-st 11 on hagejal võimalik esitada uus nõudeavaldus, mis pandiga tagatud nõude puhul ei eelda

nõude esitamise tähtaja ennistamist.

3.5. Lisaks ei ole hageja menetluse käigus nõude alust muutnud. Hageja on esialgses

nõudeavalduses ja ka hagis tuginenud sellele, et laenulepingust tulenev nõue on 50 000 euro

ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile Xxxxxxxxx, xxxxx xx-xx

(registriosa nr xxxxxxx). Kuigi hageja on nõudeavalduses ja esialgses hagiavalduses ekslikult

viidanud ebaõigele pandilepingule, kuid on selle vea menetluse kestel parandanud, siis ei saa

seda pidada nõude aluseks olevate asjaolude muutmiseks.

3.6. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagi ja tunnustas hageja nõuet võlgniku

pankrotimenetluses 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena.

3.7. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda. Kuna

vaidluse põhjustas hageja hooletus nõudeavalduse esitamisel, siis on äärmiselt ebaõiglane jätta

kõik menetluskulud kostja kanda.

Poolte seisukohad

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

4.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt menetlusõiguse

norme ja hindas valesti tõendeid.

4.2. Maakohus ei arvestanud kostja väitega, et hagi rahuldamine ei ole võimalik, kuna hageja

nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Nimelt vaidlesid nõuete kaitsmise

koosolekul hageja nõudele võlausaldajatena vastu A. A, BonCredit OÜ ja RLGL GROUP OÜ.

Võlausaldaja nõude saab lugeda tunnustatuks üksnes juhul, kui kõigi nõudele vastu vaielnud

isikute suhtes on tehtud võlausaldaja nõude tunnustamist rahuldav kohtulahend. Hageja ei ole

esitanud nõude tunnustamise hagi RLGL GROUP OÜ vastu. Seega puudub hagejal RLGL

GROUP OÜ suhtes nõude tunnustamise hagi rahuldav kohtulahend. Ka ei ole hagejal

BonCredit OÜ suhtes nõude tunnustamise hagi rahuldavat kohtuotsust. Nimelt jättis Harju

Maakohus hageja hagi BonCredit OÜ vastu nõude tunnustamiseks 29. aprilli 2019. a otsusega

6 (8)

asjas nr 2-17-16052 rahuldamata. See maakohtu otsus ei ole veel jõustunud. Peale selle on

tsiviilasjas nr 2-17-15952 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrus, milles kohus tunnustas

RLGL GROUP OÜ 4400 euro suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1

p 1 rahuldamisjärgu nõudena. Seega ei ole võimalik ka PankrS § 103 lg 8 alusel jätta RLGL

GROUP OÜ vastuväidet hageja nõudele arvestamata. Ka asjaolu, et hageja hiljem RLGL

GROUP OÜ nõude rahuldas, ei anna alust RLGL GROUP OÜ vastuväite arvestamata

jätmiseks. Nimelt ei ole võlausaldaja nõude rahuldamisel tagasiulatuvat mõju, st nõude

rahuldamine ei muuda enne nõude rahuldamist tehtud võlausaldaja toiminguid kehtetuks.

4.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole 18. oktoobri 2016 hüpoteegi lepingule

tuginemisega nõude alust muutnud. Võlausaldaja saab nõude rahuldamisjärgu tunnustamist

taotleda üksnes nõuete kaitsmise koosolekul (nõudeavalduses) esitatud asjaoludel. Seega võib

hageja kohtus oma nõude rahuldamisjärgu tunnustamist taotleda üksnes 2. oktoobri 2015

hüpoteegilepingu alusel. Kuna 2. oktoobri 2015 hüpoteegilepingu alusel ei seatud Xxxxxxxxx

xx-xx korterile mitte ühtegi hüpoteeki, siis ei ole hageja nõuet võimalik PankrS § 153 lg 1 p-

s 1 sätestatud rahuldamisjärgus tunnustada. Lisaks on maakohus rikkunud TsMS § 376 lg-t 1.

Kostja ei ole hagi aluse muutmiseks nõusolekut andnud.

4.4. Kostja ei ole hageja nõudeavalduse kontrollimise kohustust rikkunud. Lisaks on

maakohus selle väidetava kohustuse rikkumise tuvastamisel väljunud hagi piiridest. Hageja ei

tuginenud hagi esitamisel kostja väidetavatele rikkumistele tema nõudeavalduses esitatud

andmete kontrollimisel. Hageja ei ole tuginenud ka sellele, et temal jäi 18. oktoobri 2016

hüpoteegi leping nõude alusena esile toomata, kuna kostja ei kontrollinud piisavalt hageja

esitatud andmeid ega määranud temale tähtaega pandiõigusega seotud asjaolude

täpsustamiseks. Ka ei ole pankrotihalduri poolne kohustuste rikkumine üldse nõude

rahuldamisjärgu tunnustamise hagi rahuldamise eeldus.

Kostja täitis PankrS § 101 lg-st 1 tulenevat kontrollikohustust nõuetekohaselt. Kuna kostja

leidis, et hageja esile toodud asjaoludel ei ole hageja nõue Xxxxxxxxx xx-xx korterit koormava

hüpoteegiga tagatud, siis esitas kostja hageja nõude rahuldamisjärgule vastuväite. PankrS § 101

lg 1 ei sätesta pankrotihaldurile kohustust informeerida juba enne nõuete kaitsmise koosolekut

võlausaldajat kõigist nõude põhjendatuse ja pandiõiguse olemasolu kontrollimisel tekkinud

kahtlustest. Samuti ei tulene PankrS § 101 lg-st 1 haldurile kohustust määrata võlausaldajale

tähtaeg nõude täiendamiseks. Kostja on nõuetekohaselt täitnud ka PankrS § 94 lg-s 3 sätestatud

kohustusi. Kostjal ei olnud kohustust kontrollida, kas hageja väide, mille kohaselt on hageja

nõue 2. oktoobri 2015 hüpoteegi lepingust tulenevalt tagatud Xxxxxxxxx xx-xx korterit

koormava hüpoteegiga, on õige. Nõudeavalduses esitatud andmete õigsusega seonduvaid riske

kannab võlausaldaja.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus otsuse põhjendamiskohustust, jättes otsuses

vastamata kostja väidetele, et hagi rahuldamine ei ole võimalik, kuna hageja nõue jäi võlgniku

pankrotimenetluses tunnustamata. Ainuüksi asjaolu, et maakohus on kostja vastuväidete kohta

seisukoha võtnud 24. mai 2018. a määruses, millega maakohus jättis rahuldamata kostja

taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, ei tähenda, et maakohus ei pidanud otsuses kostja väidete

kohta seisukohta võtma. Lisaks olid pärast 24. mai 2018. a määruse tegemist muutunud

asjaolud: kostja ja RLGL GROUP OÜ sõlmisid tsiviilasjas nr 2-17-15952 kompromissi,

7 (8)

millega RLGL GROUP OÜ nõuet tunnustati osaliselt ning hageja tasus tunnustatud osas RLGL

GROUP OÜ-le võlgniku võla. Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse puuduse kõrvaldada,

täiendades maakohtu põhjendusi. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu

põhjendustega.

8. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude rahuldamist ei välista asjaolu, et hageja ei ole

esitanud hagi nõude tunnustamiseks kõigi võlausaldajate vastu, kes tema nõudele vastu

vaidlesid. Nimelt on hageja tasunud nii A. Ale kui ka RLGL GROUP OÜ-le võlgniku võla.

Sellele asjaolule ei ole kostja vastu vaielnud. Selle tulemusena ei ole enam nimetatud isikud

võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajad. Võlaõigusseaduse § 78 lg 1 kohaselt võib

kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest,

tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt isiklikult täitma. Kui kolmas isik täidab kohustuse,

vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks vaielnud vastu

sellele, et hageja täitis võlgniku kohustused. Kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete

tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda

enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle

rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja saama nõude

tunnustamise kohta kohtuotsust (vt Riigikohtu 4. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

116-04, p-d 42–47).

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole olemuslikult vahet, kas hageja nõude vaidlustanud

võlausaldaja nõue rahuldatakse olukorras, kus hageja on selle võlausaldaja vastu hagi esitanud,

või olukorras, kus ta seda teinud ei ole. Pankrotimenetluses saavad võlausaldajad esitada

vastuväiteid teiste võlausaldajate nõuetele enda õiguste kaitseks, mitte võlausaldajate üldistes

huvides. Kõigi võlausaldajate huvides tegutseb pankrotihaldur, kellel on PankrS 103 lg 2 järgi

kohustus esitada vastuväide nõudele, kui selleks on alust. See kohustus on pankrotihalduril

sõltumata sellest, kas ka mõni võlausaldaja nõudele vastu vaidleb. Juhul, kui vastuväite esitanud

võlausaldaja nõue on rahuldatud, ei saa hageja nõude tunnustamine enam tema õigusi rikkuda.

10. Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamist ei välista ka asjaolu, et praeguseks ajaks ei ole

jõustunud kohtuotsust hageja hagis BonCredit OÜ vastu nõude tunnustamiseks

pankrotimenetluses. On võimalik, et võlausaldaja esitab nõude tunnustamise hagid erinevate

nõudele vastu vaielnud isikute vastu erinevates menetlustes. Seega ei saa asjaolu, et kohtu

menetluses on samal ajal hageja teise isiku vastu esitatud hagi sama nõude tunnustamiseks,

välistada hagi rahuldamist. Küll aga, kui kasvõi ühe kostja vastu on nõue jäänud kohtulahendiga

tunnustamata, ei saa seda nõuet pankrotimenetluses tunnustatud nõudeks pidada (vt Riigikohtu

29. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-4-09, p 10).

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hageja

saab tugineda enda nõude rahuldamisjärgu tunnustamisel 18. oktoobri 2016. a lepingule.

PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal

alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete

kaitsmise koosolekul. Hageja on pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses välja toonud, et

tema nõuet tagab 50 000 euro ulatuses Xxxxxxxxxs Xxxxxxxxx xx-xx asuvale korteriomandile

seatud hüpoteek. Seega on hageja nõudeavalduses nõude rahuldamisjärgu aluseks olevad

asjaolud välja toonud. Asjaolu, et hageja on ekslikult viidanud valele hüpoteegilepingule, ei

välista nõude rahuldamisjärgu tunnustamist. PankrS § 107 eesmärgiks ei ole karistada

võlausaldajaid eksimuste eest nõudeavalduste täitmisel, vaid välistada olukorda, kus

nõudeavalduses esitatakse ühed asjaolud ning hagis tuuakse välja täiesti uued asjaolud, millega

nõuete kaitsmisel arvestada ei saanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotihaldur

peab PankrS § 94 lg 3 kohaselt andma võlausaldajale tähtaja nõudeavalduses puuduste

kõrvaldamiseks olukorras, kus nõudeavalduses esineb ilmselge eksimus. Praegusel juhul oli

hageja esitatud nõudeavaldus ilmselgelt vastuoluline, kuna selles välja toodud kinnisasi, millele

seatud hüpoteek hageja nõuet tagab, ei kattunud hageja esitatud hüpoteegilepingus toodud

8 (8)

kinnisasjaga. Kostja oleks pidanud andma hagejale tähtaja vastuolu kõrvaldamiseks. Sellises

olukorras ei saa asuda seisukohale, et PankrS § 107 välistab kohtumenetluses hageja tuginemise

õigele lepingule.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja on praeguses asjas hagi lubamatult

muutnud. TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib hagi muuta ka kohtu nõusolekul. Praegu on maakohus

hagi menetlenud lähtudes hagi täienduses toodud asjaoludest 18. oktoobri 2016. a lepingu

kohta. Seega on maakohus nõustunud hagi muutmisega. Ringkonnakohus leiab, et olukord, kus

hageja on teinud nii nõudeavalduses kui ka hagiavalduses ilmselge eksimuse, mis ilmneb alles

kostja vastusest, on TsMS § 376 lg 2 mõttes mõjuvaks põhjuseks, mil kohtul on õigus nõustuda

hagi muutmisega.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt

on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 1248 eurot. Esindaja ajakulu oli 10,4

tundi ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindajakulu

ringkonnakohtus ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik 3,15 tunni osas (esmane

konsultatsioon ja senise menetlusega tutvumine). Tegemist on kuluga, mis on tingitud sellest,

et hageja vahetas apellatsioonimenetluses esindajat. Hageja ei ole põhjendanud, miks tal oli

vaja vahetada esindajat. Olukorras, kus maakohus hagi rahuldas ja hageja ei ole välja toonud

mõjuvat põhjust esindaja vahetamiseks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist kuludega,

mida peaks kandma vastaspool, kuna juhul, kui hageja oleks jätkanud senise esindajaga, ei oleks

neid kulusid tekkinud. Ülejäänud 7,25 tunni ulatuses (suhtlus kliendiga, apellatsioonkaebusele

vastamine ja menetluskulude nimekirja esitamine) on ringkonnakohtu hinnangul hageja

esindaja ajakulu, arvestades asja mahtu ja keerukust, põhjendatud ja vajalik. Tegemist on

apellatsioonimenetluses vajalike toimingutega. Esindaja tunnitasu suurus ei ületa keskmist

advokaadi tunnitasu määra ja on põhjendatud. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista

menetluskulu hüvitis 870 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav