3-19-1430/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1430

Haldusasi

Andruse mahe- ja turismitalu OÜ kaebus Jõelähtme

Vallavalitsuse

04.06.2019

ettekirjutuse

nr

1912899/00086 ja 27.06.2019 vaideotsuse nr 527

tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Andruse mahe- ja turismitalu OÜ, esindaja

advokaat Erkki Leetsar

Vastustaja – Jõelähtme vald, esindajad Tuulikki Laesson

ja Leho Kure

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.03.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jõelähtme valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 16.06.2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jõelähtme valla apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1430 osas,

milles halduskohus mõistis Jõelähtme vallalt Andruse mahe- ja turismitalu OÜ kasuks

välja varalise kahju hüvitise 13 500 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega jätta

Andruse mahe- ja turismitalu OÜ nõue kahju hüvitamiseks rahuldamata. Ülejäänud

osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

3. Mõista Jõelähtme vallalt Andruse mahe- ja turismitalu OÜ esimese ja teise

kohtuastme menetluskulude katteks välja 2115 eurot. Ülejäänud osas jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.07.2020 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-19-1430

2(13)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavalitsus tegi ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 3 ja korrakaitseseaduse

(KorS) § 23 lg 4 alusel 04.06.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00086, millega kohustas Andruse

mahe- ja turismitalu OÜ-d kohe lõpetama piirdeaia ehitamine Jõelähtme vallas Parasmäe külas

Kasemetsa, Atsinurme, Umbaia ja Kostivere karstiala kinnistutel (p 1) ning esitama

nõuetekohane ehitusprojekt kavandatud ehitustööde kohta koos kõigi eriosadega (elekter)

hiljemalt 19.06.2019 (p 2).

1) Valla esindajad tuvastasid 04.06.2019 paikvaatlusel, et Andruse mahe- ja turismitalu OÜ

ehitab piirdeaeda. Ehitaja esindaja ei esitanud ehitusprojekti, kuid tema selgituse järgi

paigaldatakse piirdeaia postid ligikaudu 30 cm sügavusele. Piirdeaia ehitamiseks ei ole esitatud

ehitusteatist ega kaeveloa taotlust. Kuna ehitaja esindajal puudus nõuetekohane ehitusprojekt,

ei olnud kohapeal võimalik tuvastada, kas tegemist on ehitamisega, mille puhul on nõutav

ehitusteatis või kaeveluba.

2) Andruse mahe- ja turismitalu OÜ esindaja Madis Tiigi ja riigilt Kostivere karstiala rentiva

Utti OÜ esindaja Mika Orava sõnul on nende tegevus kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise

Keskuse (RMK) ja Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet ütles vastuseks valla päringule, et neile

on esitatud taotlus lammaste karjatamiseks Kostivere maastikukaitsealal, kuid lepingut ei ole

sõlmitud, samuti ei ole nad väljastanud nõusolekut tara püstitamiseks. Keskkonnaameti

seisukoha järgi peab jääma alles ajalooline juurdepääs urgetele. Ehitatav piirdeaed asub ka

Rebala muinsuskaitsealal ning selle püstitamiseks on vaja Muinsuskaitseameti nõusolekut,

mille olemasolu või puudumine vajab alles väljaselgitamist. Rajatav tara piiraks juurdepääsu

Kostivere karstialal asuvatele ja turistide poolt tihedalt külastatavatele loodusobjektidele.

Maastikukaitsealal on keelatud igasugune ehitustegevus, milleks ei ole kaitseala valitseja

nõusolekut.

3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kohaldada sunniraha 6400 eurot.

2. Andruse mahe- ja turismitalu OÜ esitas ettekirjutuse peale 16.06.2019 vaide ja kahju

hüvitamise nõude, mille Jõelähtme Vallavalitsus jättis 27.06.2019 korraldusega nr 527

rahuldamata.

1) Ettekirjutus on tehtud õigele adressaadile. Andruse mahe- ja turismitalu OÜ on ehitusalal

tegutsev ettevõtja EhS § 21 tähenduses ning peab tagama, et tema vastutusel toimuv

ehitustegevus oleks nõuetekohaselt dokumenteeritud. Vajadusel peab ettevõtja esitama

dokumentatsiooni pädevale asutusele.

2) EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile, järgides ehitise ja ehitamise

kohta kehtivaid nõudeid. EhS § 12 lg 2 järgi peab ehitamine ja ehitis olema kooskõlas ehitise

asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringutega. Ehitusprojekt on EhS § 18 lg 1 järgi

ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb joonistest,

3-19-1430

3(13)

seletuskirjast, hooldusjuhendist jm dokumentidest. Praegusel juhul puudus elektrikarjusega aia

rajamiseks projekt, samuti vastavad load ja kooskõlastused. Ehitamine on vastuolus ka

Jõelähtme valla üldplaneeringuga. Kinnistuid läbib matkarada ning seal asuvad kultuskivid ja

kivikalmed, millele peab olema tagatud avalikkuse juurdepääs. Andruse mahe- ja turismitalu

OÜ ei ole esitanud mingeid dokumente, mille alusel saaks hinnata, kas üldplaneeringust

tulenevad nõuded on täidetud. Dokumente esitamata ei saa vallavalitsus hinnata ka

ohutusnõuete täidetust, arvestades, et rajatakse elektrifitseeritud kiskjatõrjeaeda. Samuti ei ole

ehitusprojekti esitamata võimalik tuvastada, kas tööde tegemiseks on vaja esitada ehitusteatis

või mitte. Keskkonnaameti avalikustatud teabest, mis puudutavad kiskjatõrjeaia rajamist ja

kasutamist, saab järeldada, et ehitusteatis on vajalik. Kooskõlas EhS § 22 lg-ga 4 peatas vald

ehitustegevuse ja kohustas ehitajat esitama ehitusprojekti, et kontrollida, kas ehitajal on olemas

vajalik kvalifikatsioon ja kas rajatis on ohutu.

3) Vaide esitajale tekkinud kahjuks on Utti OÜ-ga 28.05.2019 sõlmitud lepingus kokkulepitud

tasu, mis jäi 04.06.2019 ettekirjutuse (tööde peatamise) tõttu saamata. Kuna ehitamiseks

puudusid vajalikud kooskõlastused, ei oleks kiskjatõrjeaeda saanud kokkulepitud kuupäevaks

(15.06.2019) valmis ehitada. Seega pole kahjunõue põhjendatud.

3. Andruse mahe- ja turismitalu OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 04.06.2019

ettekirjutuse ja 27.06.2019 korralduse tühistamiseks ning 04.06.2019 ettekirjutusega tekitatud

kahju (13 500 eurot) hüvitamiseks.

1) EhS lisa 1 ning Jõelähtme Vallavolikogu 26.11.2002 määrusega nr 2 kinnitatud Jõelähtme

valla heakorra ja kaevetööde eeskirja (Jõelähtme valla kaevetööde eeskiri) p-de 1.3.5.1 ja

1.3.6.2 järgi ei olnud karjaaia rajamiseks vaja ehitusprojekti, ehitusteatist ega ehitusluba –

selleks ei tehtud kaevetöid sügavamal kui 30 cm maapinnast ning töid teostati juriidilise isiku

valduses

oleval

maa-alal,

millel

ei

asunud

kolmandale

isikule

kuuluvaid

insenerkommunikatsioone. Karjaaia rajamisel rammitakse 5–9 cm läbimõõduga puitpostid

pinnasesse ning selleks ei ole vaja vundamenti, nagu piirdeaedadel. On ilmselge, et karjaaia

rajamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist, taotleda ehitusluba ega koostada ehitusprojekti.

Ehitamine tuleb EhS § 15 kohaselt dokumenteerida siis, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba.

Praegu ei olnud tegemist sellise olukorraga. Seega ei olnud vastustajal õiguslikku alust teha

kaebajale 04.06.2019 ettekirjutust.

2) Ehitusprojekti olemasolu, ehitise vastavuse planeeringule ning ehitamiseks vajalike lubade

olemasolu peab EhS § 19 lg 1 kohaselt tagama omanik. Kaebaja tegutsemise aluseks oli Utti

OÜ-ga 28.05.2019 sõlmitud leping, mille esemeks oli karjaaia rajamine. Kaebaja ei ole kinnistu

omanik ega valdaja. Seega on ettekirjutus tehtud valele isikule.

3) Kuna ettekirjutuse õiguslik alus oli EhS § 130 lg 2 p 3, piirdus vastustaja pädevus

ehitusteatise või ehitusloa olemasolu kontrollimisega. Viited Keskkonnaameti või

Muinsuskaitseameti kooskõlastustele või nende puudumisele ei ole asjakohased, sest ei puuduta

ehitusteatist või ehitusluba. Lisaks ei teadnud vastustaja ettekirjutust tehes, kas

Muinsuskaitseameti kooskõlastus oli olemas või mitte. Kaebajale teadaolevalt oli kinnistu

valdaja Utti OÜ teavitanud tööde teostamisest Keskkonnaametit ja Muinsuskaitseametit.

Karjaaia rajamisel arvestati vajadusega tagada juurdepääs külastatavatele objektidele.

4) Sunniraha ähvardusel peatas kaebaja 04.06.2019 ehitustööd. Aia ehitas valmis teine isik.

Kuna vastustaja õigusvastase ettekirjutuse tõttu ei saanud kaebaja lõpetada ehitustöid Utti OÜ-

ga 28.05.2019 sõlmitud lepingus kokkulepitud ajaks (15.06.2019) ja ehitamine jäi pooleli, jäi

kaebajal tööde eest kokkulepitud tasust saamata 13 500 eurot. See kahju tuleb hüvitada

vastustajal. Tööde kahjustamise hetkel oli kaebaja teostanud järgmised tööd: hinnapakkumise

tegemine, materjalide tellimine ja materjalide transport objektile. Kaebajal jäid tegemata

järgmised tööd: postide rammimine maasse, postidele isolaatorite paigaldamine, nurkade ja

3-19-1430

4(13)

aluste tugevduste ehitamine, traadi mahakerimine, traadi pingutamine, vedrude paigaldamine,

vooluühenduse ja maanduste tegemine, pingutamine ja järelkontroll ning täiendavate

tugevduste ehitamine kohtades, kus postid pole piisavalt tugevalt maasse jäänud. Aasta

möödumisel oli vajalik teostada ka garantiitöid.

4. Jõelähtme vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäi vaidlustatud haldusaktide põhjenduste

juurde ning rõhutas järgmist.

1) Kõnealune piirdeaed eeldab ehitusprojekti olemasolu. Piirdeaed on praegu valmis ehitatud

ning postide vahe on kohati rohkem kui 8 m. Ehitustehniliselt ei ole usutav, et piirdeaia ohutus

ja stabiilsus on tagatud, kui postid on paigaldatud maapinda vähem kui 30 cm sügavusele.

Ehitusprojekti esitamata ei saanud vastustaja veenduda, kas ehitusteatise esitamine oli vajalik

või mitte ning kas ehitamine oli kooskõlas Jõelähtme valla üldplaneeringuga. Kaebaja ehitajana

pidi asjatundlikkuse põhimõttest (EhS § 10) lähtuvalt olema teadlik kõigist ehitamisele

esitatavatest nõuetest, sh sellest, et ehitada tuleb ehitusprojekti alusel. Karjaaed on üks piirdeaia

alaliik, mille eesmärk on tagada, et kari ei pääseks aedikust välja ja karja ohustavad tegurid

aedikusse sisse. Kõnealusest aedikust on loomad korduvalt välja pääsenud.

2) Ettekirjutus tehti õigele isikule ja on piisavalt motiveeritud. Kaebaja kohustused tulenesid

EhS-st ja neid ei saa lepinguga välistada. Kaebaja pidi ettevõtjana ehitustegevust nõuetekohaselt

dokumenteerima ja andma dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele. Kaebaja pidi

järgima seadusest tulenevaid nõudeid, sh oli ehitamine lubatud, kui see oli kooskõlas asukohaga

seonduvate kitsenduste ja planeeringutega. Kaebaja tegevus ei olnud kooskõlas Jõelähtme valla

üldplaneeringuga.

3) Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Piirdeaed valmis hiljemalt 12.06.2019. Kaebaja

on tegelikult karjaaia lõpuni ehitanud. Pole tõendatud, et ehitajaks oli keegi teine. Pole

tõendatud, et kaebajal jäi osa Utti OÜ-ga kokkulepitud tasust saamata. Vastustaja tegevuse ja

kaebajale tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost, sest piirdeaia püstitamiseks ei olnud

asjakohaste asutuste nõusolekuid. Kaebaja alustas ehitamist teadlikult olukorras, kus

ehitamiseks puudusid asjakohased load ja nõusolekud. Kuna kaebaja ei saanud ehitamist lõpule

viia, pidi ta kokku hoidma ka tööde teostamiseks vajaliku materjali-, masinarendi- ja tööajakulu,

samuti ei tekkinud tal kohustust teha garantiitöid. Kui kaebaja oleks esitanud vastustajale

ehitusprojekti, oleks ta saanud töödega jätkata. Utti OÜ esitas Muinsuskaitseametile ehitustööde

teostamise teatise alles 10.06.2019 ning märkis tööde alustamise ajaks 10.06.2019 ja lõpetamise

ajaks 17.06.2019. Keskkonnaameti nõusolekut piirdeaia püstitamiseks taotles Utti OÜ alles

21.06.2019 ning nõusolek anti 27.06.2019. Seega kaebaja ja Utti OÜ lepingus kokkulepitud

ajaks ei oleks olnud võimalik ehitustöid õiguspäraselt teostada. Karjaaia tegeliku valmimise

aega arvestades pole ka usutav, et Utti OÜ leidis nii kiiresti teise ehitaja. Vastustaja viis

11.06.2019 läbi paikvaatluse ja tuvastas karjaaia ehitamise jätkumise. Ehitajaks oli kaebaja

seaduslik esindaja M. Tiik, kes väitis, et ehitab karjaaeda Utti OÜ töötajana. Seega kaebaja

seaduslik esindaja sai ehitustööd lõpetada kaebaja või Utti OÜ nimel ning on eluliselt usutav,

et ta sai selle eest kaebaja ja Utti OÜ vahelises lepingus kokkulepitud tasu.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.03.2020 otsusega kaebuse, tühistas Jõelähtme

Vallavalitsuse 04.06.2019 ettekirjutuse ja 27.06.2019 korralduse ning mõistis vastustajalt

kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitise 13 500 eurot. Vastustajalt mõisteti välja ka kaebaja

menetluskulud 3220 eurot.

1) Puudub vaidlus, et karjaaed on EhS lisa 1 tähenduses piirdeaed kui erirajatis. Vaidlus käib

selle üle, kas selle karjaaia suhtes kehtib ehitusteatise ja -projekti esitamise kohustus.

3-19-1430

5(13)

EhS seletuskirja järgi ei ole ehitamiseks tingimata vaja koostada ehitusprojekti. Piirdeaia

ehitamiseks tuleb esitada ehitusprojekt ja ehitusteatis juhul, kui sellega kaasnevad kaevetööd.

Kaevetööde mõiste tuleb sisustada Jõelähtme valla kaevetööde eeskirja abil. Selle eeskirja p

1.3.5.1 järgi loetakse kaevetöödeks pinnases tehtavad tööd sügavamal kui 30 cm maapinnast.

Eeskirja p 1.3.6.2 kohaselt ei loeta kaevetöödeks selliseid kaevetöid, mida teostatakse juriidilise

või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, kui seal ei asu kolmandale isikule

kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub

maaomanikul (maavaldajal). Vastustaja ei tuvastanud ettekirjutuse tegemisel, et kaebaja tegi

kaevetöid sügavamal kui 30 cm, kuigi selle asjaolu väljaselgitamiseks ei olnud takistusi. Kui

kaevetööde alal ei asu kolmanda isiku insenerkommunikatsioone, siis ei kujuta kaevetööd,

sõltumata nende sügavusest, sellist ohtu, et on nõutav vallavalitsusele projektdokumentatsiooni

ehitamine ja kaevetööde loa vormistamine. Eeskirja järgi ei pea vallavalitsus selliste tööde

puhul ohtu hindama, vaid on pannud vastutuse selle eest maaomanikule või -valdajale.

Ehitustöödega hõlmatud maa-ala valdaja oli Utti OÜ. Vastustaja ei ole tõendanud, et kõnealusel

maa-alal oli kolmandale isikule kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Asjaolul, et üle kinnistute

jookseb elektriliin, ei oma kaevetööde eeskirja p 1.3.6.2 sisustamisel tähendust, sest piirdeaia

postide paigutamine ligikaudu 30 cm sügavusele ei ohusta kinnistu kohal asuvaid elektriliine.

Kokkuvõttes saab eeltoodust järeldada, et kaebaja ei teinud piirdeaia (karjaaia) ehitamisel

kaevetöid ning ta ei pidanud tööde teostamiseks koostama ehitusprojekti ega esitama

ehitusteatist. Seetõttu on ettekirjutusega kaebajale pandud kohustused õigusvastased.

Ettekirjutuse õiguslik alus on EhS § 130 lg 2 p 3 ja KorS § 23 lg 4. Kõnealuste sätete alusel oli

vastustajal pädevus hinnata üksnes ehitusteatise või ehitusprojekti olemasolu kohustust. EhS

alusel saavad järelevalvet teostada ka Keskkonnainspektsioon (EhS § 130 lg 5) ja

Muinsuskaitseamet (EhS § 130 lg 9). Asudes ettekirjutuses hindama keskkonna- ja

muinsuskaitse küsimusi, väljus vastustaja temale EhS-ga antud pädevusest. Seega ei olnud teiste

asutuste kooskõlastuste olemasolu õiguslikult seotud ettekirjutuses kaebajale esitatud nõuetega.

Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel ei saa arvestada nende vastustaja poolt kohtumenetluses

välja toodud asjaoludega, millele ei ole ettekirjutuses tuginetud.

Eelnevat arvestades tuleb tühistada nii vaidlustatud ettekirjutus kui ka selle kohta tehtud

vaideotsus.

2) Kaebaja taotleb vastustaja õigusvastase ettekirjutusega tekitatud 13 500 euro suuruse

varalise kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamist.

Utti OÜ-ga 28.05.2019 sõlmitud lepingu järgi pidi kaebaja osutama teenust ja saama selle eest

tasu 21 000 eurot. Kaebaja ei saanud lepingulisi kohustusi täita ja tulu teenida vastustaja

õigusvastase ettekirjutuse tõttu. Asjaolusid arvestades oli kaebajal kavatsus ja reaalne võimalus

saada osutatud teenuse eest tulu 21 000 eurot. Teenuse maksumus kujunes karjaaia meetri hinna

põhjal, arvestades mh kulutusi materjalile, tehnikale, tööjõule, transpordile jms. Kaebaja esitas

Utti OÜ-le arve kogusummas 9000 eurot (7500 eurot, millele lisandus käibemaks), mille Utti

OÜ on tasunud. Selle summa on kaebaja lepinguga kokkulepitud summast maha arvanud.

Vastustaja õigusvastane ettekirjutus on põhjuslikus seoses kaebajal saamata jäänud tuluga.

Kaebaja ja Utti OÜ leppisid kokku teenuse osutamise ajagraafiku, mida kaebaja ei saanud

järgida, sest vastustaja kohustas ehitustööd viivitamata lõpetama. Kaebajal ei olnud alust

eeldada, et vastustaja muudab oma seisukohta seoses ehitusprojekti ja ehitusteatise esitamise

kohustusega. Seega pole tähtsust, kas kaebaja oleks teoreetiliselt saanud karjaaia valmis ehitada

hiljem, kui kokku lepitud.

3-19-1430

6(13)

Kahju tekkimine oli vastustajale ettenähtav. Kaebaja selgituse kohaselt on ta kahjuhüvitise

summast maha arvanud kulu aia materjalile ja transpordile, mille Utti OÜ hüvitas kaebajale.

Kaebaja on loetlenud 04.11.2019 seisukohas tööd, mida ta oleks lepingu järgi teinud, kuid mida

ei saanud ettekirjutuse tõttu lõpule viia. Kuna tegemist oli hooajalise ja kiire tööga, pole alust

arvata, et kaebaja proovib vastustaja arvel rikastuda. Eelnevat arvestades on põhjendatud

vastustajalt kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõista 13 500 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Jõelähtme vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta Andruse mahe- ja turismitalu OÜ kaebus rahuldamata.

1) Halduskohus väljus ettekirjutust tervikuna tühistades kaebuse esemest. Kaebaja palus

kaebuses tühistada üksnes ettekirjutuse p 2, millega kohustati teda esitama ehitusprojekt.

2) Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja võis ehitada ehitusprojektita. Vastustaja ei väidagi,

et ehitamiseks on alati vajalik koostada ehitusprojekt, kuid EhS § 5 ja § 12 lg 1 koosmõjus peab

ehitustööde teostajal olema dokument või nende kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku

teavet. Sõltuvalt ehitustegevuse iseloomust ei pea see alati vastama majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) sätestatule, kuid

dokument peab võimaldama kontrollida ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust. Praegusel juhul

võib ehitusprojektiks olla ka dokument, millest nähtuvad karjaaia mõõtmed ja postide sügavus

maapinnas. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitas halduskohtu istungil, et tal on olemas

teostusjoonis koos asjakohase karjaaia materjaliga, kuid ta ei esitanud seda vastustajale. Ehitada

tuleb alati ehitusprojekti kohaselt. EhS lisas 1 loetletakse juhud, mil lisaks ehitusprojekti

olemasolule tuleb esitada ehitusteatis. Lisa 1 ei näe ette olukordi, kus esitada tuleks ainult

ehitusprojekt, sest selle esitamine on alati nõutav ehitusteatise või -loa koosseisus.

3) Halduskohus leidis ekslikult, et karjaaia püstitamiseks ei ole vajalik teha kaevetöid EhS lisa

1 mõistes. Kui sisustada kaevetöid iga valla või linna kaevetööde eeskirja alusel, tekiks olukord,

kus sama töö puhul on ühes omavalitsusüksuses ehitusteatise esitamine nõutav ja teises mitte.

Kõigis omavalitsusüksustes ei olegi kaevetööde eeskirja kehtestatud. Seega tuleb EhS lisas 1

nimetatud kaevetöid sisustada laiemalt kui linna või valla eeskirjas sätestatu. Kaebaja teostatud

tööd on siiski kvalifitseeritavad kaevetöödena Jõelähtme valla kaevetööde eeskirja tähenduses.

Kaebaja selgitas paikvaatluse ajal, et karjaaia postid paigutatakse „ligikaudu 30 cm sügavusele“,

mis tähendab, et need võisid olla ka sügavamal kui 30 cm. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, kui sügaval postid tegelikult olid. Vastustajal ei olnud võimalik ehitusprojektita

postide täpset sügavust kindlaks määrata. Karjaaeda ehitati eramaal ning postide sügavuse

mõõtmiseks oleks pidanud vastustaja need maast välja tõmbama, s.o karjaaeda osaliselt

lammutama, mida ei oleks tohtinud teha ilma lammutamisettekirjutuseta. Ehitusprojekti

nõudmise mõte oligi see, et vastustaja saaks kontrollida, kas karjaaia postid paiknevad

sügavamal kui 30 cm või mitte. Selle põhjal saanuks selgust, kas ehitusteatise ehitamine oli

vajalik. Kui järelevalve teostajale ei esitata ühtki dokumenti, puudub võimalus veenduda, kas

ehitatakse õiguspäraselt. Ehitustegevuse nõuetele vastavuse tõendamine on EhS §-de 19 ja 21

järgi omaniku või ehitusalal tegutseva isiku kohustus. Ekslik on halduskohtu käsitus, et

sõltumata postide paigutamise sügavusest ei olnud tegemist kaevetöödega tulenevalt

kaevetööde eeskirja p-st 1.3.6.2. Halduskohtu seisukoht tähendab, et vastustajal puuduks üldse

õiguslik alus piirdeaia püstitamisel ehitusprojekti või ehitusteatist nõuda, isegi kui postid

paigaldatakse 1 m sügavusele, sest piirdeaiad püstitataksegi reeglina eraomandis olevale maa-

alale. EhS lisa 1 ei saakski sel juhul kohaldada. Õigusakte ei saa tõlgendada nii, et need

muutuvad sisutuks. Lisaks tuleb kaevetööde eeskirja p 1.3.6.2 sisustamisel arvestada ka selliseid

3-19-1430

7(13)

insenerkommunikatsioone, mis ei ole paigutatud maasse. Halduskohus on kaevetööde eeskirjas

sätestatut põhjendamatult kitsendanud.

4) Halduskohus jättis tähelepanuta, et vastustajal on EhS § 130 lg 2 järgi pädevus kontrollida

Jõelähtme valla üldplaneeringu järgimist. Üldplaneeringu seletuskirja järgi peab Rebala

kaitsealal toimuva igasuguse ehitustegevuse kooskõlastama Muinsuskaitseametiga. Kui

vastustajale esitatakse ehitusprojekt, peab vastustaja samuti küsima sellele Muinsuskaitseameti

kooskõlastust. Ainuüksi selle tõttu oli ehitusprojekti koostamine vajalik. Ettekirjutuse tegemise

ajal puudus kaebajal vastav kooskõlastus, mis on käsitatav EhS § 12 lg 2 rikkumisena.

Üldplaneeringu järgi läbib ehitamisega hõlmatud kinnistuid matkarada, millele peab olema

tagatud avalikkuse juurdepääs. Kinnistutel asuvad lisaks Kostivere urgetele ka mitmed muud

huviväärsused, millele peab avalikkus samuti ligi pääsema. Piirdeaia tõttu ei ole ligipääsu

vajalikus mahus tagatud. Ka üldplaneeringu nõuete järgimist ei ole vastustajal võimalik

kontrollida, kui talle ei esitata ehitist ja ehitamist puudutavaid dokumente.

5) Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta vastustaja väited, mis puudutavad

karjaaiast lahti pääsenud loomi ja karjaaeda kui elektripaigaldist. Karjaaia nõuetele vastavuse,

sh ehitusprojekti esitamise kohustuse hindamisel tuleb arvestada karjaaia rajamise eesmärki.

Selleks eesmärgiks on tagada, et kiskjad ei pääseks ligi karjaaia sees olevatele loomadele ning

karjatatavad loomad ei pääseks maa-alalt välja ega seaks sellega ohtu ümberkaudseid elanikke

või liiklejaid. Vastustaja on tõendanud, et karjatatavad loomad on pärast piirdeaia valmimist

korduvalt aiast välja pääsenud ja jalutanud mh riigimaanteel. Ehitusprojekti alusel saanuks

kontrollida, kas karjaaed tagab elanike ja liiklejate ohutuse. Karjaaed on elektrifitseeritud ja

läbib mitut kinnisasja. EhS § 83 lg 1 p 2 järgi on mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise

rajamiseks vajalik väljastada projekteerimistingimused.

6) Ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitamine igal juhul õigusvastane, sest ehitustööde

teostamiseks puudus Muinsuskaitseameti luba ja looduskaitseala valitseja nõusolek. Karjaaed

püstitati ehituskeeluvööndisse ja sellega suleti juurdepääs Jõelähtme jõe kallasrajale.

7) Kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Kaebaja vaidlustas üksnes 04.06.2019

ettekirjutuse p-i 2, seega p-s 1 pandud kohustus ehitamine peatada on jõustunud. Kohus ei

saanud ettekirjutuse p 1 õiguspärasust enam kontrollida. Kui vaidlustatud on kogu ettekirjutus,

on see eespool toodud põhjustel õiguspärane.

Kaebajale ei ole tekkinud kahju. Kaebuse esitamise ajaks oli karjaaed valmis ehitatud. See

valmis hiljemalt 12.06.2019. Kuna vastustaja tegi ettekirjutuse 04.06.2019 ning kaebaja ja Utti

OÜ vahelise lepingu järgi pidi karjaaed valmima 15.06.2019, ei ole usutav, et karjaaia püstitas

keegi teine kui kaebaja või temaga seotud isik. Seega tõenäoliselt on kaebajale tasutud ka

lepingus ettenähtud summa. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitas halduskohtu istungil, et viibis

11.06.2019 karjaaia ehitamisega seoses kohapeal. Väide, et ta nõustas karjaaia ehitamist n-ö

vabatahtlikkuse alusel, ei ole usutav. Seega on usutav, et karjaaia rajas lõpuni kaebaja seaduslik

esindaja ja tuleb eeldada, et maavaldaja tasus kaebajale selle eest ka kokkulepitud tasu. Seega

püüab kaebaja kahjunõude esitamisega alusetult rikastuda.

Isegi kui kaebaja ei ole saanud kogu lepingus kokkulepitud tasu, jättis halduskohus väidetavalt

tekkinud kahjust maha arvamata kaebajale tekkinud kasu. Kaebaja ei pidanud tegema karjaaiaga

seoses täiendavaid kulutusi ning sai oma tehnikat ja tööjõudu kasutada mujal. Kaebaja väited

kahju suuruse kohta on paljasõnalised.

Vastustaja tegevuse ja kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost.

Kohus sai kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust üksnes ettekirjutuse p 2, s.o

ehitusprojekti esitamise kohustuse osas. Ettekirjutuse p 2 ei saanud kaebajale kahju tekitada,

3-19-1430

8(13)

sest ehitusprojekti kohustus tuleneb EhS-st. Põhjuslik seos puudub ka juhul, kui kohtul oli õigus

hinnata ettekirjutuse p 1 õiguspärasust, sest ehitustööga oleks saanud jätkata pärast

ehitusprojekti esitamist. Kuna karjaaed valmis juba 12.06.2019, oleks kaebaja pärast

ehitusprojekti ehitamist saanud karjaaia valmis ehitada lepingus kokkulepitud tähtajaks.

Kahjuhüvitist tuleb vähendada, arvestades kaebaja osa kahju tekkimises. Kaebajal puudus

Muinsuskaitseameti luba karjaaia ehitamiseks, mistõttu ei oleks ta tohtinud ehitustöid teha.

Kaebaja õigus kahju hüvitamisele ei saa tuleneda ebaseaduslikust ehitustegevusest. Kaebaja

esindaja kinnitas halduskohtu istungil, et tal oli olemas ehitusprojekt, kuid vastustajale ta seda

ei esitanud. Seega ei rakendanud kaebaja kohaseid meetmeid kahju ärahoidmiseks. Kaebaja

oleks saanud kahju tervikuna ära hoida.

7. Andruse mahe- ja turismitalu OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes

halduskohtu otsuse põhjendustega.

1) Halduskohus ei ületanud nõude piire. Kaebuse tekstis (p-d 3.1–3.3) on kaebaja selgelt

öelnud, et ka ettekirjutuse p 1 on õigusvastane ja tuleb tunnistada tühiseks. Seega faktiliselt

hõlmab tühistamisnõue kogu ettekirjutust.

2) Ehitusprojekt tuleb koostada vaid määruse nr 97 § 1 lg-s 2 nimetatud juhtudel, sh kui koos

ehitusteatisega tuleb EhS lisa 1 kohaselt esitada ehitusprojekt. Praegusel juhul puudus kohustus

esitada ehitusteatist, mistõttu ei tulnud koostada ka ehitusprojekti.

3) Karjaaia püstitamisel ei teostatud kaevetöid. Vastustaja ei tuvastanud, kui sügavale olid

karjaaia postid paigaldatud. Seega puudus vastustajal faktiline alus väita, et tegemist oli

kaevetöödega. Ettekirjutuse põhjendustena ei saa arvestada asjaolusid, millele ei ole

ettekirjutuses tuginetud. Jääb selgusetuks, et kui kaevetöid ei sisustata valla või linna

kehtestatud kaevetööde eeskirja abil, siis kuidas tuleks seda mõistet sisustada. Kaebaja on

selgitanud karjaaia rajamisega seotud tehnilisi üksikasju. Karjaaia rajamiseks vajalike puidust

postide paigaldamisega pinnasesse ei kaasnenud kaevetöid EhS ega ka Jõelähtme valla

kaevetööde eeskirja tähenduses. Karjaaia postide maasse paigaldamine ei saa ka mingil viisil

ohustada maa-ala ületavaid elektriliine. Vastustaja oleks saanud kohapeal kontrollida, kui

sügavale maasse olid postid paigaldatud (nt mõõtmise teel). Selleks ei olnud kaebajal vaja

esitada ehitusprojekti.

4) Ettekirjutus tehti faktilise ja õigusliku aluseta. Vastustaja sai kooskõlas EhS § 130 lg 2 p-ga

3 kontrollida vaid ehitusteatise või -loa olemasolu ega saanud hinnata kaebaja tegevust osas,

mis puudutab Keskkonnaameti või Muinsuskaitseameti kooskõlastusi. EhS § 19 lg 1 p-de 1 ja

järgi

on

omaniku

kohustus

tagada

ehitise

vastavus

planeeringule

või

projekteerimistingimustele, samuti nõuetekohaste lubade olemasolu. Kaebaja pole omanik ja

temale ei saanud selliseid nõudeid esitada. Lisaks pole ettekirjutuses tuvastatud

Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti nõusoleku puudumist.

5) Vastustaja väited seoses loomade lahti pääsemise, karjaaia kui elektripaigaldise ning

ehituskeeluvööndisse ehitamisega ei ole asjassepuutuvad, sest ettekirjutuses ei ole neile

asjaoludele tuginetud. Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud maa-alal veel ei karjaaeda ega loomi.

Karjaaiale elektrikarjuse paigaldamine ei eelda projekteerimistingimuste taotlemist, sest

tegemist pole elektripaigaldisega EhS tähenduses.

6) Kahju hüvitamise eeldused on täidetud ja hüvitise suurus on määratud õigesti. Kaebaja täitis

vastustaja 04.06.2019 ettekirjutuse viivitamata, peatas karjaaia ehitamise 04.06.2019 ega

jätkanud ehitamist ka hiljem. Vastustaja vastupidised väited on tõendamata. Kuna kaebaja täitis

vastustaja ettekirjutuse, ei olnud tal samal ajal võimalik kahju tekkimist vältida ega kõrvaldada.

3-19-1430

9(13)

Väide, et kaebaja oleks saanud kasutada tehnikat ja tööjõudu muul objektil, on asjatundmatud

ja mitteelulised. Väited kaebaja alusetust rikastumisest on pahatahtlikud. Muinsuskaitseameti

kooskõlastuse olemasolu või puudumine ei ole seotud 04.06.2019 ettekirjutusega ega saa

välistada kaebajale kahju hüvitamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohus tühistas Jõelähtme Vallavalitsuse 04.06.2019 ettekirjutuse ja selle kohta

tehtud vaideotsuse ning mõistis vastustajalt kaebaja saamata jäänud tulu hüvitamiseks välja

13 500 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega osas, mis puudutab

tühistamisnõudeid. Muu hulgas leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ole väljunud kaebuse

esemest, tühistades 04.06.2019 ettekirjutuse tervikuna. Kahjunõuet puudutavas osas tuleb

apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.

I

9. HKMS § 41 lg 1 esimese lause järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses

kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks

on HKMS § 41 lg 2

kohaselt

põhiliste

asjaolude

kogum,

millega

seoses

nõue

esitatakse. HKMS § 41 lg 1 teise lause järgi ei või kohus teha otsust nõude või aluse kohta,

mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebuse aluseks olevad asjaolud peab

kaebuses näitama kaebaja (HKMS § 38 lg 1 p 7), kaebuse aluseks olevatele asjaoludele antava

õigusliku hinnangu osas pole kohus kaebaja seisukohaga seotud. HKMS § 2 lg 4 teise lause

kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest.

10. Jõelähtme Vallavalitsuse 04.06.2019 ettekirjutusega pandi kaebajale kaks kohustust:

lõpetada piirdeaia ehitamine (p 1) ja esitada nõuetekohane ehitusprojekt (p 2). Kaebaja palus

26.07.2019 kaebuse algusosas loetletud taotluste järgi tühistada üksnes 04.06.2019 ettekirjutuse

p 2. Kaebuse põhjendustest on siiski ilmne, et kaebaja pidas õigusvastaseks ja oma õigusi

rikkuvaks ettekirjutust tervikuna (vt nt kaebuse p-d 2.12, 3.3, 3.4). Vaidlusaluses ettekirjutuses

on ehitamise peatamise nõuet motiveeritud läbi selle, et vastustaja hinnangul ehitas kaebaja

õigusvastaselt ilma ehitusprojekti ja pädevate asutuste kooskõlastusteta, ning neile

põhjendustele on kaebaja vastu vaielnud. Kaebaja kahjunõude aluseks on olnud arusaam, et

kahju tekitavaks tegevuseks oli karjaaia ehitamise ebaseaduslik peatamine 04.06.2019

ettekirjutusega. Sellisena mõistis vaidluse eset ka vastustaja oma 16.09.2019 vastuses kaebusele

(vt nt p 3.3).

11. Ringkonnakohus möönab, et halduskohus oleks pidanud kaebust menetlusse võttes või

hiljemalt kohtuistungil täpsustama, kuidas ta kaebuse eesmärki ja nõudeid tõlgendab, kuid

asjaolusid arvestades ei ole halduskohus ettekirjutust tervikuna tühistades ületanud kaebuse

piire.

II

12. EhS lähtub arusaamast, et ehitamise mõiste on lai (vt EhS § 4), kuid kogu ehitamisena

käsitatav tegevus ei vaja pädeva asutuse luba ega isegi pädeva asutuse eelnevat teavitamist.

EhS § 35 lg-te 1–3 järgi tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele või muule pädevale asutusele

esitada ehitusteatis EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. EhS § 36 lg 4 sätestab, et EhS lisas 1

nimetatud juhul tuleb koos ehitusteatisega esitada ka ehitusprojekt. EhS lisa 1 on pealkirjastatud

kui „tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“. Seega EhS lisas 1

3-19-1430

10(13)

nimetamata juhtudel on tegemist n-ö vaba ehitustegevusega, mis ei eelda ehitamisest

teavitamist ega ka ehitusprojekti koostamist.

Vastustaja toob iseenesest õigesti välja, et EhS § 12 lg 1 järgi tuleb ehitada ehitusprojekti

kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Viidatud sättest ei tulene aga

kohustust omada mistahes ehitamise puhul ehitusprojekti, vaid kohustus ehitada ehitusprojekti

järgi juhul, kui ehitusprojekt on õigusaktide (eeskätt EhS lisa 1) kohaselt nõutav. Ka määruse

nr 97 § 1 lg 2 p 2 näeb ette, et ehitusprojekt tuleb koostada vaid juhul, kui ühes ehitusteatisega

tuleb EhS lisas 1 nimetatud juhtudel esitada ehitusprojekt. Ülejäänud juhtudel on ehitusprojekti

koostamine seega vabatahtlik.

13. EhS lisast 1 „Erirajatis“ tuleneb, et kui rajatakse piirdeaed või värav, mille ehitamisega

kaasnevad kaevetööd, tuleb selleks tegevuseks esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. EhS ei

defineeri, mida peetakse silmas kaevetööde all EhS lisa 1 tähenduses. Seega on tegemist

määratlemata õigusmõistega, mille sisustamisel saab ringkonnakohtu hinnangul arvestada mh

kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg

1 alusel kehtestatud õigusaktidega.

14. Jõelähtme Vallavolikogu 15.01.2015 määruse nr 36 „Jõelähtme valla ehitusmäärus“ § 2 p

17 järgi on piirdeaia kaevetööd sellised kaevetööd, mis ulatuvad sügavamale kui 30 cm

olemasoleva maapinna keskmisest, s.o ehitist vahetult ümbritseva olemasoleva maapinna

minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest kõrgusest arvestatuna. Seda,

mida vastustaja mõistab kaevetööde all, on täpsustatud Jõelähtme valla kaevetööde eeskirja p-

des 1.3.5 ja 1.3.6. Eeskirja järgi käsitatakse kaevetöödena sarnaselt Jõelähtme valla

ehitusmäärusega mh selliseid pinnases tehtavaid töid, mida tehakse sügavamal kui 30 cm

maapinnast (p 1.3.5.1). Lisaks loetakse kaevetöödeks see, kui tööde käigus rikutakse tee- või

pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne; p 1.3.5.2) või planeerimise käigus muudetakse pinnase

esialgset kõrgust (p 1.3.5.3). Kaevetöödeks ei loeta haudade kaevamist kalmistutel (p 1.3.6.1)

ega selliste kaevetööde tegemist, mida teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või

valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid

insenerkommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub

maaomanikul (maavaldajal) (p 1.3.6.2).

15. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et piirdeaia ehitamine on Jõelähtme vallas n-

ö vaba ehitustegevus mh siis, kui sellega ei tehta pinnases töid sügavamal kui 30 cm (v.a

kaevetööde eeskirja p-des 1.3.5.2 ja 1.3.5.3 nimetatud juhud, mis ei puuduta praegust vaidlust)

või kui pinnases tehakse küll töid sügavamal kui 30 cm, kuid ehitamine toimub mõne teise isiku

kui valla omandis või valduses oleval maa-alal, millel ei asu kolmandale isikule kuuluvaid

insenerkommunikatsioone. Kuna kaevetööde reguleerimise üks eesmärke on vältida tööde

käigus kaablite, liinide või muude tehnovõrkude või -rajatiste vigastamist või omavolilist

ümberpaigutamist (vt kaevetööde eeskirja p-d 3.25 ja 3.26), tuleb Jõelähtme valla kaevetööde

eeskirja p-s 1.3.6.2 nimetatud insenerkommunikatsioonide all mõista eeskätt selliseid rajatisi,

mis asuvad maapõues või maapinnal.

16. Halduskohus on oma otsuse p-des 33–35 piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks

kaebaja tegevust karjaaia rajamisel ei saa käsitada kaevetöödena Jõelähtme valla eeskirja

tähenduses. HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjenduste

kordamist vajalikuks. Veenev ei ole vastustaja selgitus, et tal ei olnud võimalik 04.06.2019

paikvaatluse käigus kindlaks teha, kui sügavale maasse kaebaja karjaaia ehitamisel postid

rammis. Toimikust nähtub, et kaebaja oli 04.06.2019 paikvaatluse ajaks kohale toonud materjali

ja alustanud karjaaia ehitamist, sh olid mõned postid juba maasse rammitud (vt mh ettekirjutuse

p 4 ja kaebaja 04.11.2019 seisukoht). Seega oli vastustajal näiteks võimalik mõõta karjaaia

3-19-1430

11(13)

postide pikkust enne ja pärast maasse rammimist. Kui siiski eeldada, et kaebaja rammis karjaaia

postid sügavamale kui 30 cm, toimus ehitamine RMK kinnistutel ega saanud ohustada

kinnistute kohal asuvaid elektriliine.

17. Eelnevat arvestades on ilmne, et vaidlusaluse karjaaia rajamiseks ei olnud vaja ehitusteatise

ega ehitusprojekti esitamist. Seetõttu ei olnud vastustajal õigus EhS § 130 lg 2 p 3 alusel

kaebajalt ehitusprojekti esitamist ka nõuda ega selle põhjendusega kaebaja ehitustegevust

peatada.

18. Vastustaja

ehitusjärelevalve

alane

pädevus

ei

ulatunud

vaidlusaluses

asjas

Muinsuskaitseameti

ja

Keskkonnaameti

kooskõlastuste

olemasolu

kontrollimiseni.

Vastustajaga saab iseenesest nõustuda selles, et kui kohaliku omavalitsuse üksusele esitatakse

ehitusteatis, tuleb tal kontrollida, kas ehitamine või ehitis on vaja kooskõlastada pädevate

asutustega (EhS § 36 lg 5 p 2). Praegusel juhul ei olnud aga kaebajal ehitusteatise esitamise

kohustust. Lisaks peab ehitise ja ehitamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh

planeeringule, samuti ehitamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste

esitamise tagama omanik, mitte ehitusalal tegutsev ettevõtja (vrd EhS § 19 lg 1 p-d 1 ja 2 ning

§ 21). Pole vaidlust, et kaebaja oli vaidlusaluse karjaaia ehitamisel ettevõtja, mitte omanik.

19. Ringkonnakohus märgib, et erandlikult võib pädev asutus EhS § 35 lg 4 alusel nõuda

ehitusteatise esitamist ka ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 1, kaaludes ehitise ohtlikkust,

mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda EhS lisas 1 sisalduvate sarnaste

näitajatega. Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu loetletud asjaolude kaalumist ja vastustaja pole

ka kohtumenetluses väitnud, et tugines kõnealusele alusele.

20. Eelnevat arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust muuta või tühistada

halduskohtu otsust ettekirjutuse ja selle kohta tehtud vaideotsuse tühistamise nõudeid

puudutavas osas.

III

21. Kaebaja ja Utti OÜ sõlmisid 28.05.2019 lepingu (dtl 27–29), mille esemeks on Kostiveres

karjaaia rajamine nende alade ümber, kus karjatatakse loomi (p 2.1). Lepingu maksumus on

21 000 eurot (ilma käibemaksuta), mis sisaldab kõiki karjaaia rajamisega seotud kulutusi, sh

materjali ja tööde tegemist (p 5.1). Kaebaja väidab, et lõpetas Jõelähtme Vallavalitsuse

04.06.2019 ettekirjutuse tõttu karjaaia ehitamise. Kaebaja selgitab, et Utti OÜ hüvitas kaebajale

7500 eurot (ilma käibemaksuta) ehitusmaterjalide eest, kuid leiab, et ülejäänud osas (s.o 13 500

euro ulatuses) tuleb saamata jäänud tulu hüvitada vastustajal. Halduskohus on kaebaja

seisukohaga nõustunud.

22. Kahju hüvitamiseks peavad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt

olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju

tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus

suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite

kasutamine kahju tekkimise ära hoidmiseks või kahju kõrvaldamiseks; 5) kahju hüvitamise

hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3).

RVastS § 7 lg 3 kohaselt võib olla hüvitatavaks kahjuks ka saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg

4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt

tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

3-19-1430

12(13)

23. Riigikohtu juhiseid arvestades (vt nt 30.03.2016 otsus nr 3-2-1-157-15, p 13 ja seal viidatud

lahendid) tuleb kaebajal saamata jäänud tulu hüvitamiseks tõendada, et tal oli tegelik kavatsus

ja võimalus tulu saada, kuid tulu jäi saamata just vastustaja 04.06.2019 ettekirjutuse tõttu.

24. Kaebaja oli sõlminud Utti OÜ-ga lepingu karjaaia ehitamiseks. Tööd teostati lepingus

kokkulepitud tasu eest. Toimikust nähtub ja vastustaja pole seadnud kahtluse alla, et 04.06.2019

seisuga oli kaebaja toonud kohale karjaaia ehitamiseks vajaliku materjali ja tehnika ning

alustanud ehitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja aga tõendanud, et vastustaja

04.06.2019 ettekirjutuse tõttu jäi tal karjaaed lõpuni ehitamata ja sellest kasu saamata.

Vastustaja on ära näidanud, et karjaaed sai valmis hiljemalt 12.06.2019 (vastustaja 16.09.2019

vastuse p 3.3 ja lisad 2–13, dtl 66–77), s.o ligikaudu nädal pärast 04.06.2019 ettekirjutuse

tegemist. Kaebaja ei ole selgelt öelnud, kes tema asemel karjaaia lõpuni ehitas, ega selgitanud,

kuidas leidis Utti OÜ nii kiiresti uued ehitajad, tehnika jms. Kui kaebaja väidab, et ta ei tea neid

asjaolusid, oleks ta saanud halduskohtult taotleda Utti OÜ esindaja tunnistajana ülekuulamist

või Utti OÜ-lt asjakohaste dokumentaalsete tõendite väljanõudmist. Ringkonnakohus ei pea

siiski usutavaks, et kaebaja ei teadnud edasisest ehitamisest midagi. Vastustaja tegi 11.06.2019

kõnealustel kinnistutel paikvaatluse ning tuvastas, et karjaaia ehitamine jätkus ja

sündmuspaigal viibis kaebaja juhatuse liige M. Tiik (vt vastustaja 06.11.2019 seisukoha p 2.17

ja lisa 10; dtl 136). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises rollis (sh kelle esindaja,

töötaja või nõustajana) M. Tiik karjaaia ehitamist jätkas ning kuidas oli korraldatud selle

tegevuse tasustamine. Samuti puuduvad tõendid, et Utti OÜ-ga 28.05.2019 sõlmitud leping

oleks lõpetatud, kuigi kaebaja väitel jäid tal tööd pooleli ja osa rahast saamata. Kuna lepingu p

9.1 järgi tuleb kõik teated ja pretensioonid esitada kirjalikult taasesitatavas vormis, tuleb

eeldada, et vastavate tõendite esitamine olnuks võimalik. Kaebaja on käibemaksukohustuslane

(vt Utti OÜ-le 09.07.2019 esitatud arve nr 19013, dtl 31). Seega oleks ta saanud tõenditena

esitada ka näiteks asjakohased käibedeklaratsioonid koos lisadega (vt käibemaksuseaduse § 27

lõike 12), näitamaks, et ei ole vaidlusaluse karjaaia ehitamisega rohkem arveid esitanud. Samuti

saanuks kaebaja esitada väljavõtted oma raamatupidamisarvestusest või pangakontodelt,

tõendamaks, et ei ole vaidlusaluse karjaaia ehitamisega seoses 7500 eurot ületavas osas tulu

saanud. Need asjaolud lubavad arvata, et kaebaja jätkas ka pärast 04.06.2019 ettekirjutuse

saamist Utti OÜ-ga sõlmitud lepingu täitmist.

25. Vastustaja on nii 16.09.2019 kui ka 06.11.2019 seisukohas pidanud paljasõnaliseks kaebaja

väidet, et karjaaeda ei ehitanud valmis tema, vaid mingi teine ettevõtja. Seega tuli kaebajal

esitada kahju tekkimise kohta täiendavaid tõendeid või taotleda tõendite kogumist kohtult

(HKMS § 59 lg 1). Kuna kaebaja ei ole tõendeid esitanud ega taotlenud kohtult nende kogumist,

ei saa kaebajale kahju tekkimist lugeda tõendatuks.

26. Kuna ainuüksi eeltoodu välistab kahjunõude rahuldamise, ei ole vajalik analüüsida teise

kahju hüvitamise eelduste täidetust. Eelnevat arvestades tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja

halduskohtu otsus tühistada osas, mis puudutab kahjunõuet.

IV

27. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg

1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise

korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).

HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab

kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

3-19-1430

13(13)

28. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt Jõelähtme valla apellatsioonkaebuse ja tühistab

halduskohtu otsuse kahjunõuet puudutavas osas, kuid tühistamisnõuete osas jätab halduskohtu

otsuse muutmata. Menetlusosaliste seisukohti ja menetluse käiku arvestades hindab

ringkonnakohus, et kokkuvõttes on kaebaja kaebus rahuldatud 50% ulatuses.

29. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 3220 eurot, millest

vastustajal tuleb kaebuse osalise rahuldamise tõttu kanda üksnes 50% ehk 1610 eurot.

Vastustaja ei esitanud halduskohtule tõendeid menetluskulude tekkimise kohta.

30. Jõelähtme vald tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot (dtl 250). Muude

kulude väljamõistmist kaebajalt ei ole vastustaja taotlenud. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud

kulu, millest tuleb 50% ehk 210 eurot välja mõista kaebajalt. Kaebaja kandis

apellatsiooniastmes õigusabikulusid kokku 1430 eurot (ilma käibemaksuta). See hõlmab

apellatsioonkaebusele vastamist ja kohtuistungil osalemist, kokku 11 tundi tunnihinnaga 130

eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on need kulud vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb

vastustajalt välja mõista 50% ehk 715 euro ulatuses.

31. Seega kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 1610+715-210=2115

eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)