4-20-2590/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-20-2590

1 (6)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2020, , kirjalikus menetluses Pärnu Väärteoasja number 4-20-2590 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Marie-Liis Orav Väärteoasi

V.H kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi liikluspolitseinik Margo Päärmanni 26.05.2020 tehtud kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,20,002345 LS § 227 lg 3 järgi

Menetlusalune isik:

V.H (ik XXX) RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 117 lg 1 p 4, §

120, 132 p 1 kohus §

otsustas:

Jätta V.H kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse Politseiliikluse ja sisepiirigrupi liikluspolitseinik Margo Päärmanni 26.05.2020 tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,20,002345 muutmata.

Kohus selgitab, et eelnimetatud kiirmenetluse otsusega menetlusalusele isikule rahatrahvi osalise tasumise võimaldamine ei võta menetlusalusel õigust tasuda rahatrahv ühe maksena. t isikult

KarS § 66 lg le 2 tuginedes võimaldada kohtuotsuse jõustumisel -

rahatrahvi tasumine ositi, lugedes viimase tasumise lõpptähtajaks 23.09.2020.a.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE

932200221023778606 Swedbank iitenumber 10220172883488. K (v ui nõude tasub teine isik, siis

selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude

otsuses nimetatud tingimustel ja korras. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4-20-2590

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi liikluspolitseinik Margo Päärmanni 26.05.2020 tehtud kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2670,20,002345 kohaselt juhtis V.H X alevikus, X vallas, X maakonnas X 22. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 145+/-8 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Sellega ületas

V.H lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Lisaks juhtis V.H mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 3 ja LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kuna LS § 227 lg 3 ja LS § 207 järgi kvalifitseeritud väärteod lg 1 pandi toime ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 3 järgi, milleks oli rahatrahv 520 eurot.

Kaebuse sisu

V.H esitas 04.06.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse Politsei ja Piirivalveameti Lääne - prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi liikluspolitseinik Margo Päärmanni 26.05.2020 kiirmenetluse otsusele nr 10220172883488 (väärteoasi nr 2670,20,002345). Oma kaebuses menetlusalune isik tunnistab, et kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas juhtis ta mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt puudusid karistuse määramisel kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samas menetlusalune isik avaldas sündmuskohal kahetsust, samuti endale teadaolevalt märkis kahetsuse ka ülekuulamisprotokolli. KarS § 57 p 3 tulenevalt on kahetsus karistust kergendav asjaolu. Samas otsusest nähtuvalt on menetlusaluse isiku kahetsus jäänud kergendava asjaoluna arvestamata. Menetlusalune isik selgitab, et rikkumine leidis aset, kuna ta töötab s, sh on antud ettevõtte juhatuse X-

liige, ning teostas sõidukiga enne tehnoülevaatust proovisõitu, veendumaks, et sõiduk on tehniliselt korras ning sellega on võimalik tehnoülevaatus läbida positiivselt. Menetlusaluse isiku väitega haakub ka asjaol X u, et sõidukile , registreerimismärgiga X, millega rikkumine toime pandi, on teostatud rikkumise toimepanemisega samal päeval, s.o 26.05.2020, tehnoülevaatus. Lisaks selgitab menetlusalune isik, et rikkumine toimus valgel ajal, hea nähtavuse ning heade teeoludega maanteel, samuti ei olnud nähtavuse ulatuses teisi sõidukeid peale vastu sõitnud politseipatrulli.

Menetlusalune isik mõistab, et eelviidatud asjaolu ei õigusta mitte kuidagi rikkumise toimepanemist ning puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut, kuid menetlusaluse isiku hinnangul võiks märgitud asjaolusid siiski süü suuruse hindamisel ning karistuse määramisel arvesse võtta.

Menetlusalune isik leiab, et talle rikkumise eest määratud karistus on põhjendamatult raske.

Menetlusalune isik eelnevalt viitas, et käesolevalt on jäetud arvestamata tema kahetsus. Samuti puuduvad isikul kehtivad karistused. Menetlusalune isik möönab, et ta on aastaid tagasi pannud toime liiklusalaseid rikkumisi, kuid käesolevaks ajaks on varasemad karistused kustunud ja kantud arhiivi. Samas varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-79-03, p 14 ja RKKKo asjas nr 3-1-1-111-12, p 5). Nimetatud keeld laieneb ka väärteoasjadele. Registrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb karistusseadustiku § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest (RKKKo asjas nr 3-1-1-70-16, p 10).

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Kuna menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, ta kahetseb juhtunut ning arvestades rikkumise toimepanemise asjaolusid, leiab menetlusalune isik, et puuduvad igasugused põhjendused sedavõrd raske karistuse määramiseks. Samuti ei ole menetlusaluse isiku hinnangul määratud karistus kooskõlas kohtupraktikas välja kujunenud karistuse mõistmise põhimõtetega. Eelnevast tulenevalt leiab menetlusalune isik, et arvestades toime pandud rikkumist ja selle asjaolusid ning menetlusalust isikut, on määratud karistus ebaproportsionaalne. Seetõttu leiab menetlusalune isik, et talle määratud karistus on liialt raske ning soovib selle vähendamist.

4-20-2590

3 (6)

Vaidlustatud otsusega võimaldati menetlusalusel isikul rahatrahv tasuda ositi. Samas tänaseks on menetlusalune isik kaalunud oma majanduslikke võimalusi ning sooviks rahatrahvi siiski tasuda ühe maksena. Sündmuskohal nõustus menetlusalune isik maksegraafikuga, kuna oli esimese hooga rahatrahvi suurusest üllatunud ja šokeeritud. Samas, olles tänaseks kaalunud oma võimalusi, soovib menetlusalune isik maksegraafiku tühistamist ning tasuda rahatrahvi ühes osas.

Eelnevast lähtudes taotleb menetlusalune isik tühistada vaidlustatud otsus määratud karistuse osas ning teha karistuse osas uus otsus, millega vähendatakse karistust, kohustades menetlusalust isikut karistuse tasuma ühe maksena.

Menetlusalune isik nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata. V.H on karistatud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi kiirmenetluse korras. Trahv on määratud üle keskmise karistusmäära.

V.H pani tahtlikult toime tõsiselt ohtlikud liiklusseaduse nõuete rikkumised. V.H juhtides mootorsõidukit ületas maanteel lubatud sõidukiirust, mitte vähem kui 47 X reg nr X

km/h. Põhjuseks tõi V.H auto seadistamise. Avalik liiklusruum ei ole koht kus tehakse proovisõidu, et katsetada mootorsõiduki korrasolekut. Samuti oli mootorsõidukil läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Antud mootorsõidukiga ei olnud lubatud üldse liigelda.

Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Kohtuväline menetleja leiab, et antud väärteoasjas ei ole põhjendatud karistuse kergendamine.

Rikkumine on tuvastatud õigesti ning karistus määratud vastavalt teo raskusele.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustik § 132 lg 1, palun V.H kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuväline menetleja nõustub antud väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub a le seisukohta le. lljärgnevate de

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega

(p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Toimiku materjalidele ning menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud kaebuses märgitule tuginedes on tõendatud, et V.H on pannud toime talle etteheidetava väärteo, st juhtis X alevikus, X vallas,

4-20-2590

4 (6)

X maakonnas X X, registreerimisnumbriga X, kiirusega 145+/-8 km/h

22. kilomeetril mootorsõidukit teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h ning juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kirjeldatud teoga rikkus V.H LS § 15 lg 1 p 1 tulenevat reeglit, mille kohaselt suurimaks lubatud sõidukiiruseks, asulavälisel teel on 90 km/h, ning LS §

73 lg 2 sätestatud nõuet lle kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema läbinud tähtaegselt , mi tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Väärteotoimikus oleva DVD-salvestise pealt nähtub, et politseiametnikud mõõtsid 26.05.2020 kell 12:06

X 22. kilomeetril neile maanteel vastutuleva sõiduki, milleks oli V.H juhitud X, registreerimisnumbriga X, suurimaks kiiruseks 145 km/h. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmiseks mõõturit Stalker DSR 2X, millega kiiruse mõõtmise laiendmääramatuseks on

+/- kiiruse

8 km/h, seega kujunes V.H poolt juhitud sõiduki lõplikuks mõõtmistulemuseks

137 km/h, millega ületas V.H asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

47 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et seadet testiti enne vahetuse algust

26.05.2020 kell 7:30. Eelnevale tuginedes on tõendatud, et V.H

-s 3 täitis LS § 227 lg

sätestatud väärteokoosseisu – mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ül etamine 41–60 kilomeetrit tunnis.

Sõidukil tehnoülevaatuse puudumine on fikseeritud kiirmenetluse otsuses, mille kohaselt kohtuvälise menetleja ametnik on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ning neid väärteo kirjelduses kirjeldanud, tehnonõuetele vastavuse kontrolli puudumist kinnitab ka menetlusaluse isiku enda poolt kohtule esitatud kaebuses avaldatu, mille kohaselt menetlusalune isik tunnistab, et kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust Seega on tõendatud, et V.H täitis LS § 207 lg s 1 sätestatud . - väärteokoosseisu – juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega ning kohtuvälise menetleja ametniku poolt vahetult tajutud väärteo tehiolude kirjeldusega on menetlusalusele isikule omistatavate väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises õigesti tuvastatud õõtetulemusest de . M sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine asulavälisel teel suurima lubatud sõidukiiruse ületamisel õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg ettenähtud väärteona, samuti on õigesti kvalifitseerit -s 3 ud nõuetekohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõidukiga liiklemine LS § 207 lg 1 alusel

. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p

1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 ja LS § 73 lg 2 nõudeid ning tegemist on väärtegudega LS § 227 lg 3 ja LS § 207 lg 1 mõttes ning süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p

4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi liikluspolitseinik Margo Päärmann, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et oma selgitustes sedastab menetlusalune isik, et ületas kiirust, et enne sõidukiga tehnoülevaatusele minemist veenduda, et sõiduk on tehniliselt korras ning sellega on võimalik tehnoülevaatus läbida positiivelt, leiab kohus, et antud süütegu pandi toime kavatsetult. Isik, sõites asulavälisel teel, kus LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on maksimaalseks sõidukiiruseks 90 km/h, kiirusega

145 km/h selle jaoks, et seadistada oma sõidukit enne tehnoülevaatust ning olemata seejuures veendunud sõiduki tehnilises korrasolekus, pidi teo toime panema kavatsetult.

Menetlusalune isik toob oma kaebuses välja, et rikkumine toimus valgel ajal, hea nähtavuse ning heade teeoludega maanteel, samuti ei olnud nähtavuse ulatuses teisi sõidukeid peale vastu sõitnud politseipatrulli. Kohtu hinnangul nimetatud asjaolu menetlusaluse isiku süü suurust ei vähenda, kuna

4-20-2590

5 (6)

kehtivat juhtimisõigust omava isikuna pidi V.H olema teadlik asjaolust, et maantee, kus sõidukid liiklevad üldiselt maksimumilähedase sõidukiirusega, ei ole koht, kus katsetada oma sõiduki

tehnilist korrasolekut. Juhul, kui sellisel kiirusel sõites oleks selgunud, et sõiduk ei olegi tehniliselt korras,

oleksid võinud süüteo toimepanemise tagajärjed olla fataalsed nii menetlusaluse isiku enda kui ka võimalike kaasliiklejate jaoks.

LS § 207 lg 1 ja 227 lg 3 koosseisude realiseerimisel isikul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega kohus tuvastab, et menetlusalune isik on esitatud süüdistuste järgi süüdi LS §

207 lg 1 ja 227 lg 3 järgi toime pandud väärtegudes ning on nendes ka õigesti kohtuvälise menetleja poolt süüdi tunnistatud.

Karistus

Rahatrahv on menetlusalusele isikule määratud LS § 227 lg 3 alusel, kuna KarS § 63 lg 1 kohaselt pani isik toime ühe teoga 2 väärtegu ehk kaks väärtegu moodustasid ideaalkogumi, siis sellisel juhul määratakse üks karistus seaduse sätte alusel, mis näeb ette raske ma karistuse. LS § 227 lg 3 näeb i

karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks, LS § 207 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, seega on kohtuvälise menetleja poolt õigesti määratud rahatrahv üksn LS § 227 lg 3 alusel.

es

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Süütegude ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus raskemat karistust ettenägeva süüteo eest, küll aga tuleb karistuse mõistmisel arvestada kõiki kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid vastavalt KarS §§ 56-58.

Menetlusalust

isikut karistati LS § 227 lg järgi põhikaristusena rahatrahviga 520 eurot, s.o 130 trahviühikut. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 , trahviühikut arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Seega, arvestades asjaolu, et menetlusaluse kogumi isiku poolt toime pandud väärtegude eest näeb

seadusandja ühe võimalusena ka ette vabaduskaotusliku karistuse, järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus – – isegi üks kergemaid karistusi, mida antud LS § 227 lg 3 järgi rahatrahv on

mõista oleks saanud Samuti on võimalus seaduse järgi kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse .

äravõtmist , mida antud juhul samuti ei tehtud. Või kolmest kuust kuni kuue kuuni malik oli ka põhikaristus üksnes

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni – ka seda ei tehtud.

LS § 227 lg 2 järgi on karistusraam 200 trahvi ühikut ehk 800 eurot, seega karistuse keskmiseks määraks on 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Samas isikule ei heidetud ette vaid ühte tegu, vaid ta on süüdi ka LS §

207 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteos, mistõttu isiku süü suurus kokkuvõt üle keskmise sanktsiooni tes on määra ja väärib ka sellest johtuvalt vastavat karistust.

Menetlusalune isik leiab, et karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga – kahetsusega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on tõesti menetlusalune isik avaldanud, et „auto seadistamisel ületasin kiirust kahetsen“. Seega on nimetatud kaebuse esitaja etteheide õige ning maakohus saab analüüsida, kas see annab alust iseenesest ka mõistetud karistuse vähendamiseks.

Siiski võttes arvesse isiku süü suurust väärtegude toimepanemises, st isikul esines raskeim tahtluse liik – kavatsetus, sõites sõidukiga, millega ei oleks tohtinud sellel hetkel avalikus liiklusruumis üldse liigelda ja ületades ka mitte vähem kui km/h, on kohtu hinnangul süü suurust arvestades põhjendatud kiirust määrata keskmist määra ületav rahatrahv ning see on ka kooskõlas isikul esineva kergendava asjaolug a.

Kohus märgib ka, et asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad, on argumendiks

4-20-2590

6 (6)

kolmest võimalikust karistusliigist – rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks – kergeima ehk rahatrahvi eelistamiseks. Menetlusalusele isikule ei kohaldatud ka täiendavalt lisakaristust.

Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7)

ja süü suurust ning avalikku menetlushuvi arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist – ohtuvälise menetleja poolt

v.a. kergendava asjaolu k

mitteanalüüsimine, mille maakohus käesoleva otsusega korrigeeris - ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või resolutsiooni

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta seetõttu rahuldamata.

Kohus selgitab täiendavalt, et menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse alusel võimaldatud rahatrahvi ositi tasumine ei võta menetlusaluselt isikult õigust tasuda rahatrahv ühe maksena samade makserekvisiitide alusel, mis sisalduvad otsuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert Kohtunik