3-20-998/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-998

Haldusasi

Empower AS ja E-Service AS kaebus tühistada Elektrilevi

OÜ 17.04.2020 otsuse p 2 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni

14.05.2020 otsus nr 70-20/217655 riigihankes „Elektrilevi

OÜ

elektrivõrgu

tööde

teostamine

Lääne-Harjumaa

piirkonnas“ (viitenumber 217655)

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad Empower AS ja E-

Service AS, volitatud esindajad adv Denis Piskunov ja adv

Toomas Mälberg

Vastustaja (hankija) – Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Heili

Raudkivi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Empower AS-lt ja E-Service AS-lt solidaarselt Elektrilevi OÜ kasuks välja

viimase kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 937,5 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 06.07.2020) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elektrilevi OÜ (hankija) viis läbi avatud hankemenetlusena riigihanget „Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu tööde teostamine“ (viitenumber 217655), mille hanketeade avaldati 27.01.2020 ja

mida parandati 05.03.2020. Hanke eeldatav kogumaksumus on 16 400 000 eurot, millele

lisandub hankija tarnijalt ostetav materjali maksumus ja töövõtu raamleping sõlmitakse

viieaastaseks perioodiks.

2. Hankes esitasid pakkumuse kuus isikut: Empower AS ja E-Service AS ühispakkujatena

(kaebajad) maksumusega 16 891 134,00 eurot, LEONHARD WEISS OÜ maksumusega

3-20-998

2(5)

19 896 686,00 eurot, TERASTEENUS OÜ maksumusega 30 314 538,80 eurot ning AS KH

Energia – Konsult ja OÜ Pluvo Eesti ühispakkujatena maksumusega 18 281 402,00 eurot.

3. Hankija edastas kaebajatele kui majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajatele 07.04.2020

selgitustaotluse vastavalt RHS § 115 lg 2 p 1, milles palus selgitada esitatud pakkumuse 20

protsendi võrra madalamat pakkumiste keskmist maksumust. 14.04.2020 esitas Empower AS

kui ühispakkujate volitatud esindaja oma vastuse hankija selgitustaotlusele.

4. Hankija 17.04.2020 hankekomisjoni otsusega tunnistati vastavaks kõik hankes osalenud

pakkujate pakkumised, kuid lükati tagasi kõik esitatud pakkumused (otsuse p 2), kuna kõigi

pakkumuste maksumus ületas hankelepingu eeldatavat maksumust vastavalt riigihangete

seaduse (RHS) § 116 lg 1 p-le 1 ja riigihanke alusdokumendi „Juhised pakkujale“ p-le 4.2.2.

5. Empower AS ja E-Service AS nõudsid riigihangete vaidlustuskomisjonilt (VAKO)

27.04.2020 esitatud vaidlustuses hankija 17.04.2020 otsuse punkti 2, millega lükati tagasi

vaidlustajate ühispakkumus avatud hankemenetluses riigihankes „Elektrilevi OÜ elektrivõrgu

tööde teostamine“ (viitenumber 217655), tühistamist. Vaidlustajad olid kokkuvõtlikult

seisukohal, et otsus rikub nende õigusi, sest vaidlustajad on teinud majanduslikult soodsaima

pakkumuse. Pakkumus on meelevaldselt tagasi lükatud ja hankija ei ole korrektselt teostanud

enda kaalutlusõigust.

6. VAKO 14.05.2020 otsusega nr 70-20/217655 jäeti vaidlustus rahuldamata. VAKO asus

kokkuvõtlikult seisukohale, et hankija otsus kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks oli korrektselt

põhjendatud ja kaebajate pakkumuse maksumus ei ole õiguspärasuse kontrollimisel

asjassepuutuv. Samuti leidis VAKO, et hankija lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista,

sest riigihangete korraldamine ei ole hankija põhitegevuseks ja oluline ei ole aspekt, et tegemist

on sama kontserni ühingutega.

7. Tallinna Halduskohtusse saabus 25.05.2020 Empower AS ja E-Service AS kaebus tühistada

Elektrilevi OÜ 17.04.2020 otsuse p 2 ja VAKO 14.05.2020 otsus nr 70-20/217655 riigihankes

„Elektrilevi OÜ elektrivõrgu tööde teostamine Lääne-Harjumaa piirkonnas“ (viitenumber

217655).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebajate seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Hankija ei ole korrektselt teostanud kaalutlusõigust. Hankija on esitanud vaid tühisõnalise

mõtte majanduskeskkonnast, mis jääb mitteinformatiivseks. Arusaamatu ja sisutühi on hankija

tuginemine asjaolule, et majanduskeskkonna muutus peaks kajastuma „pakkumuse maksumuses

juba praegu“. VAKO ei ole korrektselt kontrollinud kaalutlusõiguse teostamist ega võtnud

arvesse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid. VAKO on asunud ebakorrektselt seisukohale, et

kaebajate pakkumuse maksumus, mis ületab eeldatavat maksumust üksnes 3%, ei ole

vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimise aspektist asjassepuutuv. Tegemist on vale

eeldusega, et eeldatava maksumuse ületamise puhul on igal juhul hanke lõpetamise otsus õige.

Seega tuleb väheses ulatuses kõrgemat pakkumust arvesse võtta ning selle mitteaktsepteerimist

põhjendada. Seejuures, kui on tegemist tagasihoidliku ületamisega, siis on hankijal just suurem

põhjendamiskohustus kaalutlusotsuse tegemisel. Käesoleval juhul on hankija teinud

ebaproportsionaalse otsuse, lükates kaebajate pakkumuse tagasi. Hankija ei ole reaalseid

argumente ega tõendeid esitanud, et hangitavad tööd ja teenused lähevad odavamaks.

Hankeleping sõlmitakse 5 aastaks ja hetkeline majanduskeskkonna muutus ei mõjuta oluliselt 5

aasta perspektiivi. Hankija soovib hankest loobuda üksnes ühese eesmärgiga – kunstlikult

turuhinda alla viia (nii on vastustaja käitunud ka hankes viitenumbriga 217656). Tegemist on

otsitud ja meelevaldsete põhjendustega hankemenetluse lõpetamiseks. VAKO oleks pidanud

arvestama hankija varasemaid tegevusi ja otsuseid kaalutlusotsuse hindamisel, kuid ei ole

3-20-998

3(5)

käesoleval juhul seda teinud. Hankija ei ole väitnud, et tal puuduvad planeeritud vahendid

riigihanke täitmiseks, kuid ometi järeldab VAKO hankija otsusest sellist asjaolu. Tegemist on

ebakorrektse ning asjasse puutumatu järeldusega, kuna hankija on ise eeldatava maksumuse

pannud paika vastavate aastate tarbeks, mistõttu on hankija pidanud mõistma, et selles ulatuses

on neil võimekus olemas.

2) VAKO on ebaõigesti mõistnud kaebajatelt välja hankija kasuks tema menetluskulud RHS §

198 lg 3 kohaselt. VAKO on välja mõistnud hankija lepingulise esindaja menetluskulud summas

900 eurot (käibemaksuta). Hankija on kasutanud lepingulise esindajana enda kontserni kuuluva

äriühingu töötajat, kuid RHS § 198 lg 3 eesmärgiks ei ole sellise seotud isikust esindaja kulude

hüvitamine. Vastava esindajast isiku tööülesanneteks on riigihankemenetluses hankija

esindamine lähtuvalt kontsernis sätestatud struktuurile. Sätte eesmärgiks on hüvitada välised

õigusabikulud olukorras, kus võetakse esindajaks õigusteenust osutav äriühing, kas

advokaadibüroo või õigusbüroo näol. Tulemustasu (edukustasu) väljamõistmine ei ole õigustatud

VAKO menetluses, sest menetluskulude väljamõistmise avalduse esitamise ajaks ei ole teada

vaidlustuse rahuldamine või selle rahuldamata jätmine. Lisaks eelnevale ei ole esitatud korrektne

arve, sest see ei sisalda käibemaksu.

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Vastustaja lükkas kõik pakkumused tagasi kooskõlas RHS § 116 lg 1 p-ga 1 ja riigihanke

alusdokumendi „Juhised pakkujatele“ p-ga 4.4.2, kuna kõigi pakkumuste maksumus ületas

hankelepingu eeldatavat maksumust. Hankija möönis, et parima pakkumuse maksumuse vahe

eeldatava maksumusega on kõigest ca 3%, kuid sealjuures arvestas hankija, et hanke eeldatava

maksumuse määramise ajast on majanduskeskkond oluliselt muutunud ja ilmselt muutub

lähiajal veelgi. Hankija hinnangul peaks majanduskeskkonna muutus kajastuma pakkumuse

maksumuses juba praegu, kuna tegemist on viieks aastaks sõlmitava lepinguga. Vastustaja on

lähtunud otsuse tegemisel tema jaoks konkreetse hanke puhul konkreetsel ajal tähtsust

omavatest asjaoludest. Sellisteks asjaoludeks saavad olla ka majandusliku olukorra ootamatust

halvenemisest tulenevad asjaolud.

2) Asjaolu, mille kohaselt madalaima maksumusega pakkumuse maksumus on vaid 3% kõrgem

hanke eeldatavast kogumaksumusest, ei oma otsuse õiguspärasuse vaates tähtsust. RHS § 116

lg 1 p 1 ei sätesta, et hankijal puudub õigus kõik pakkumused tagasi lükata hankelepingu

eeldatavat maksumust vähesel määral ületava hinna korral. Tegemist on hankija

kaalutlusotsusega. Kõnealusel juhul otsustas vastustaja kaalutlemise tulemusena, et vaatamata

asjaolule, mille kohaselt madalaima hinnaga pakkumuse maksumus ületab eeldatavat

maksumust üksnes 3%, tuleb kõik pakkumused tagasi lükata. Hankija põhjendamise ulatust ei

ole seatud sõltuvusse sellest, kui palju ületab madalaima maksumusega pakkumuse maksumus

hankelepingu eeldatavat maksumust.

3) Vastustaja ei ole kõiki pakkumusi seaduslikul alusel tagasi lükates soovinud turuhinda

kunstlikult alla viia. Turuhinna langus on reaktsioon majanduses laiemalt toimuvale ning see ei

leia aset seetõttu, et vastustaja ühel riigihankel kõik pakkumused kõrge maksumuse tõttu tagasi

lükkab.

Vastustaja

määras

hankelepingu

eeldatava

maksumuse

märkimisväärselt

positiivsemates majanduslikes oludes, suutmata ette näha, et nelja kuu möödudes hankeotsust

tehes ei ole hankelepingu eeldatava maksumuse näol enam tegemist turuhinnaga. On asjakohatu

väita, et sisuliselt kõigi elavate inimeste jaoks enneolematu olukord, mille kohesed mõjud

majandusele on olnud laastavad ning pikaajalised mõjud ei ole veel selgunudki, on

hankemenetluses otsuse tegemisel ebaoluline. Käesolevas hankes otsuste vastuvõtmisel ei oma

tähtsust vastustaja varasem praktika hankelepingu eeldatavat maksumust ületava maksumusega

pakkumuste aktseptimisel või tagasilükkamisel. VAKO on õigesti leidnud, et vastustaja ei

pidanud otsuses tõendama, kas vastustajal on olemas rahalised vahendid kaebaja pakkumuse

maksumuse mahus raamlepingu sõlmimiseks. Vastustaja ei olegi väitnud, et tal rahalised

3-20-998

4(5)

vahendid puuduvad. Vastustaja jaoks omab olulist tähtsust see, et madalamate ühikhindade

korral on tal võimalik tellida koguseliselt rohkem elektrivõrgu nõuetekohaseks toimimiseks

vajalikke töid. Juhul kui madalaima maksumusega pakkumuse hind ületab hankelepingu

eeldatavat maksumust (kõrgema kogumaksumusega kaasnevad ka kõrgemad ühikhinnad),

tekib vastustaja jaoks olukord, kus ta eelduslikult ei saa kõiki lepinguperioodi vältel vajalikke

töid tellida ning sellist riski avalikkusele elutähtsat võrguteenust osutav vastustaja võtta ei

soovi. Madalaima hinnaga pakkumuse esitanud pakkujal ei saa olla õigustatud ootust, et temaga

igal juhul hankeleping sõlmitakse. Esitades pakkumuse, mille maksumus on hankelepingu

eeldatavast maksumusest kõrgem, peab pakkuja alati olema valmis selleks, et sama teevad ka

teised pakkujad ning hankija lükkab kõik pakkumused nende kõrge maksumuse tõttu tagasi.

4) Õigusabi osutava füüsilise isiku näol ei ole tegemist vastustaja töötaja, vaid Eesti Energia

AS-i töötajaga, mistõttu on ka kõnealusel juhul tegemist välise õigusabiga. Vastustaja ja Eesti

Energia AS-i näol on tegemist kahe erineva juriidilise isikuga, kes on omavahel sõlminud

võlaõigusliku lepingu ning RHS § 198 lg 3 ei välista kuidagi sellise õigusabikulu

väljamõistmist. Edukustasu ei ole õiguspraktikas sugugi tavapäratu nähtus ning ka vastustaja

on seda aastaid nii haldus- kui tsiviilmenetluses edukalt rakendanud. Vastustaja on võtnud

kohustuse tasuda õigusabikulu juhul, kui VAKO või kohus langetab otsuse vastustaja kasuks.

Vastustaja ja Eesti Energia AS on ühised käibemaksukohuslased ja käibemaksu seetõttu

omavahel ei arvelda. See ei tähenda, et teenust teisele juriidilisele isikule reaalselt ei osutata.

Vastustaja põhitegevuseks ei ole riigihangete korraldamine ja hankevaidluste pidamine ning

vastustaja ei pea vaidlustus- ja kohtumenetluses välist õigusabi kasutamata hakkama saama,

nagu kaebaja näib arvavat.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on hankijal avar kaalutlusruum. RHS § 73 lg 3 p

6 kohaselt võib hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks enda otsusel põhjendatud

vajadusel oma algatusel. See võib hõlmata ka mh kaalutlusi, kas avaliku huvi seisukohast on

kohane viia hankemenetlus lõpuni, arvestades muu hulgas majanduslikku konteksti, faktiliste

asjaolude või hankija vajaduste võimalikku muutumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu

25.05.2018 otsus haldusasjas 3-18-452, p 13 ja seal viidatud praktika). Eesti kohtud on olnud

seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on

kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (sealsamas). RHS § 2 lg

1 kohaselt on RHS eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja

säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine

riigihankel. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted täpsustavad neid eesmärke RHS §-s 3.

11. Ülaltoodust erinevale seisukohale ei ole põhjust asuda ka hankemenetluse lõpetamisel RHS

§ 116 lg 1 p 1 alusel. RHS § 116 lg 1 p 1 kohaselt võib hankija teha põhjendatud kirjaliku otsuse

kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud

pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat pakkumust.

12. Käesoleval juhul on RHS § 116 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused täidetud. Hankelepingu

eeldatav maksumus oli 16 400 000 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kõigi pakkujate pakkumused

ületasid seda summat. Mingeid täiendavaid künniseid RHS § 116 lg 1 p 1 kohaldamisele ei ole

seatud. Seetõttu pole tarvis asuda analüüsima, kas 3% erinevus kaebajate pakkumuse ja

hankelepingu eeldatava maksumuse vahel on tagasihoidlik või oluline. Sellest ei sõltu hankija

tegevusele antav õiguslik hinnang. Kohus siiski märgib, et olukorras, kus hankelepingu maht

on suur (nagu käesoleval juhul), võib ka 3% erinevus tähendada absoluutsummades

märkimisväärset erinevust. Kuna tellitavate tööde maht antud hankes ei ole täpselt teada, võib

ühikuhindade erinevus viia praktikas suurema erinevuseni lepingu maksumuses kui 3 %, mida

kaebajad on pidanud tagasihoidlikuks. Kaebajate toodud näited hankija varasemast praktikast

3-20-998

5(5)

ei mõjuta käesolevas hankemenetluses langetatud otsuste õiguspärasust. VAKO ei pidanud

arvestama ega hindama hankija varasemat käitumist teistes hangetes.

13. Hankija tuginemine majanduslanguse argumendile ei ole RHS § 116 lg 1 p 1 kohaldamisel

asjakohatu. Vaidlust ei saa olla selles, et COVID19 haigusepuhang on toonud kaasa muutusi

majanduskeskkonnas. On üldteada asjaolu, et suure majanduslangusega kaasneb deflatsioon, st

kaupade ja teenuste hindade üldine langus. Statistikaameti andmetel (https://www.stat.ee/stat-

tarbijahinnaindeksi-muutus) on tarbijahinnaindeks aastasel baasil (mai 2020 võrdluses maiga

2019) negatiivne (–1,7%). See tähendab, et kaubad ja teenused on odavnenud. Eesti Panga

majandusprognoosi kohaselt väheneb sellel aastal Eesti majanduse maht mullusega võrreldes

10%,

kui

viiruse

levik

taltub

ja

ei

kehtestata

taas

piiranguid

(https://www.eestipank.ee/press/prognoos-esmaselt-kriisiabilt-tuleb-liikuda-pikaajalisema-

plaani-juurde-10062020). Seetõttu ei sisalda kohtu arvates vastustaja hinnang, et hangitavad

teenused muutuvad turusituatsiooni muutumise tõttu odavamaks, kaalutlusvigu. Vastustajalt ei

saa eeldada konkreetsete kokkuhoiusummade esitamist, kuna need saavad selgeks alles peale

uue hanke läbiviimist.

14. Kohus ei nõustu kaebajatega, et hankija on teinud ebaproportsionaalse otsuse. Kohtu arvates

on hankija oma kaalutlusõigust teostanud kooskõlas RHS üldpõhimõtetega, milleks on mh soov

tagada hankija rahaliste vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine. Hankija on kõiki

pakkujaid võrdselt kohelnud, kuna kõigil pakkujatel on võimalus osaleda uues läbiviidavas

hankes. Kohtule jääb ebaselgeks kaebajate argumendi, et hankija soovib kunstlikult turuhinda

alla viia, tähendus ja relevantsus antud vaidluses. Hankija soov hankida teenuseid odavamalt ei

saa olla lubamatu ega taunitav. Hankija otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust see,

kas hankijal tegelikult oleksid rahalised vahendid hanke eeldatavat maksumust ületava

hankelepingu täitmiseks. Pakkujal puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija ei tugineks RHS

§ 116 lg 1 p-le 1 ning sõlmiks temaga igal juhul lepingu.

15. Ülaltoodut arvestades tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohus nõustub hankija ja VAKO

argumentidega. Puudub alus hankija otsuse või VAKO otsuse tühistamiseks.

16. VAKO menetluskulude osas nõustub kohus VAKO-ga, et kontserni kuuluvad ema- ja

tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud ning RHS-st ei tulene piirangut, et emaettevõtja

ei saa tütarettevõtjale tasulist õigusabi osutada, kui tal endal vastav juriidiline pädevus puudub.

Hangete läbiviimine ei ole Elektrilevi OÜ igapäevaseks tegevuseks. Vastustaja on sõlminud

Eesti Energia AS-iga käsunduslepingu (sisaldub vaidlustuskomisjoni materjalide hulgas), mille

kohaselt osutab Eesti Energia AS vastustajale õigusabi riigihankes viitenumbriga 217655

esitatud vaidlustuse menetluses, vajadusel samuti kohtumenetluses. Vastavalt lepingu punktile

3.1 on vastustajal kohustus kanda lepingulise esindaja kulu juhul, kui kohus teeb

kohtumenetluses lahendi osaliselt või täielikult vastustaja kasuks ja mõistab kaebajalt vastustaja

kasuks välja lepingulise esindaja tasu. Kohtu arvates on VAKO õigesti Elektrilevi OÜ

õigusabikulud kaebajatelt välja mõistnud.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus

tehti kaebajate kahjuks, tuleb hankija kohtumenetluses kantud kulud kaebajatelt välja mõista.

Kohtu arvates on täidetud kulude väljamõistmise eeldused. Vastustaja ja Eesti Energia AS vahel

sõlmitud käsunduslepingu alusel on vastustajal tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS §

109 lg 11). 22.06.2020 menetluskulu dokumendi kohaselt taotleb hankija haldusasjas 3-20-998

menetluskulude hüvitamist summas 937,5 eurot. Kohtu arvates on vastustaja menetluskulud

põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega, mistõttu tuleb kaebajatelt solidaarselt

vastustaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 937,5 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee