1-19-9575/46 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-19-9575 Määruse kuupäev 26. juuni 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi S 384 1 ja U.M-i (U.M) süüdistuses Kar § lg § 85 järgi 3

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 4. 2020.

märtsi a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuratuur (esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda ja U.M-i kaitsja ) vandeadvokaat Üllar Talviste, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse pooled K. (esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar) ja P. U.M-i pankrotihaldur

(esindaja vandeadvokaat Madis Saar) A. H. Asj ja a läbivaatamise kuupäev viis 6. mai 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 4. 2020. a märtsi määruse põhiosa, jättes sellest välja seisukoha, mille kohaselt tulnuks kaasata kannatanuna U.M-i pankrotihaldur kriminaalmenetlusse

ja küsida temalt nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

2.

Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

3.

Määruskaebused rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kokkulepe

1. 25. novemb , tema kaitsja ja prokuratuur ril 2019 sõlmisid U.M vandeadvokaat Üllar Talviste

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) -s 245

§ ette nähtud kokkuleppe U.M-i süüditunnistamiseks ja karistamiseks § § 85 järgi. karistusseadustiku (KarS) 384 1 ja lg 3

2. KarS 384 1 heideti kokkuleppes . Tallinna Ringkonnakohtu § lg järgi U.M-ile ette järgmist

11. aprilli 2016. kohaselt oli kohustatud tasuma a määrusega kinnitatud kompromissi U.M enamsaadud ühisvara eest K. P- 250 000 eurot. Ta pidi selle summa tasuma viie aasta jooksul le

viies võrdses osas alates 1. oktoobrist 2016. 16. maist kuni 1. juunini 2016 tegi U.M mitu tehingut, millega ta võttis endale põhjendamatu rahalise kohustuse ja vähendas teadlikult enda vara väärtust. 1. oktoobril 2016 U.M K. P- le nõutavat summat ära ei maksnud, mistõttu algatas kohtutäitur K. P. avalduse alusel täitemenetluse. 12. märtsil 2018 kuulutas Pärnu Maakohus K.

P. avalduse alusel välja U.M-i pankroti.

3. KarS 385 § lg 1 järgi heideti U.M-ile ette seda, et ta varjas võlgnikuna enda pankrotihalduri eest OÜ M 423 400 euro . suurust nõuet Menetlus maakohtus

4. Pärnu Maakohtu määrusega anti 10. detsembri 2019. a U.M kokkuleppemenetluses kohtu alla.

5. 15. detsembril 2019 esitas

maakohtule taotluse enda kaasamiseks kannatanuna K. P. kriminaalmenetlusse ta

. Ühtlasi andis ta teada, et ei nõustu kokkuleppemenetlusega.

1-19-95751-19-9575

2(8)

6. 16. detsembril 2019 esitas ka U.M-i pankrotihaldur A. H.

maakohtule taotluse enda kaasamiseks

kannatanuna kriminaalmenetlusse ja teatas, et temagi ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

7. 17. detsembril 2019 saatis K. P- ja A. H- kirja,

ega Pärnu Maakohus le le märkides, et ei K. P. A. H.

ole selles kriminaalmenetluses kannatanu. Kohus leidis, et KarS -des 3 § 84 ja 385 sätestatud kuritegudega ei tekitata võlausaldajale vahetult kahju ning need kuriteod pole suunatud otseselt ja

vahetult võlausaldaja vastu. Võlausaldajatel on võimalik kaitsta oma õig

usi pankrotiseaduses

sätestatud korras. Pankrotihaldur valitseb pankrotivara ja seisab pankrotimenetluses võlausaldajate ühiste huvide eest, kuid ta ei saa esindada konkreetset võlausaldajat. Füüsilise isiku pankrotivara ei ole iseseisev subjekt, keda kriminaalmenetlus seadustik tunnustaks. e

8. Pärnu Maakohtu kokkuleppe järgi süüdi. 17. detsembri 2019. otsusega tunnistati a U.M

Apellatsioonid

9. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni nii

esindaja vandeadvokaat Ljudmila K. P. Tamar kui ka

esindaja vandeadvokaat Madis Saar. Apellatsioonides taotleti vastavalt

A. H. K. P.

ja

kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamist, m A. H. aakohtu otsuse tühistamist ning KrMS 248 1 p 1 alusel kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist. § lg Ringkonnakohtu määrus

10. Tallinna Ringkonnakohtu 4.

17. detsembri märtsi 2020. a määrusega tühistati Pärnu Maakohtu 2019. a otsus ja kriminaaltoimik tagastati prokuratuurile.

11. Ringkonnakohus

S 384 1

märkis, et U.M-i süüdistatakse Kar § lg järgi füüsilisest isikust

võlgnikuna põhjendamatu rahalise kohustuse võtmises ning võlgniku vara väärtuse teadlikus

vähendamises võlausaldaja kahjuks § kaitstav õigushüve on eeldatava . KarS 384 lg- 1 ga pankrotivara võimalik vähendamine võlausaldajate kahjuks. Praegusel juhul oli süüdistatava poolt

enda eeldatava

uste kahjustamisele. pankrotivara vähendamine suunatud võlausaldaja K. P. õig KarS 3 t

§ 84 on määratud kaitsma nii eeldatava pankrotivara kui ka võlausaldajate huve.

12. Pankrotivara huvides tegutseb pankrotihaldur. Pankrotihalduril on õigus teha pankrotivaraga

tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. § kohaselt kaitseb haldur kõigi Pankrotiseaduse (PankrS) 55 1 lg

võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetlus e.

13. U.M-i süüdistuses kirjeldatud tegevus on otseses seoses pankrotivara ja võlausaldaja

õigushüvede kahjustamisega § . KrMS 37 1 kohaselt tuleb seega kannatanuks lugeda nii lg pankrotihaldur kui ka võlausaldaja. Asjaolu, et pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate huve, ei takista kannatanuna kriminaalmenetluses osalemast ka võlausaldajal.

14. KrMS 38 1 p 9 § lg kohaselt on kannatanul õigus anda nõusolek kokkuleppemenetluse

kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi või avalik õigusliku nõudeavalduse kohta. KrM § - S 239 l g 2 p 4 kohaselt kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik. Praeguses asjas jätsid prokuratuur ja maakohus kannatanud menetlusse kaasamata

ega . Sellega rikuti küsinud nende nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks

kriminaalmenetluse seadustiku 9. 2. jao Osutatud rikkumine ei ole peatüki sätteid. kohtumenetluses kõrvaldatav, seega eb maakohtu otsus tühistada. tul

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 15. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebused prokuratuur ja U.M-i kaitsja

vandeadvokaat Üllar Talviste, kes mõlemad taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Prokuratuuri määruskaebus

16. Prokuratuur ei ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb sellesse pea õigeks kriminaalmenetlusse kannatanuna kaasata nii

. U.M-i pankrotihaldur kui ka võlausaldaja

1-19-95751-19-9575

3(8)

17. Käsitades U.M-i pankrotihaldurit kannatanuna, luges ringkonnakohus kannatanuks sisuliselt pankrotivara KrMS 37 1 kohaselt saab kriminaalmenetluses kannatanuks olla . § lg vaid füüsiline

või juriidiline isik. § Pankrotihaldur saaks KrMS 37 2 kohaselt olla vaid pankrotistunud lg

juriidilisest isikust kannatanu esindaja. Füüsilisest isikust kannatanu esindusõigust

pankrotihalduril kriminaalmenetluses ei ole. Samamoodi ei saa pankrotihaldur KrMS 3 § 6

kohaselt kriminaalmenetluses esindada t ega t füüsilisest isikust kahtlustatava süüdistatava .

Pankrotihalduri kui füüsilise isiku õigusi Kar § § 85 järgi kvalifitseeritavate S 384 1 ja lg 3 kuritegudega rikutud ei ole ja talle ei ole ka mingit kahju tekitatud. Seetõttu ei saa pankrotihaldur ka ise kannatanu olla.

18. KarS 384 ega 3 os ei ole § § 85 järgi kvalifitseeritavas kurite kannatanuks ka võlausaldaja.

K S -s 384 ar § sätestatud kuriteoga kahjustatav õigushüve

on eeldatav pankrotivara. See vara kuulub PankrS 108 lg- 1 § te ja 2 kohaselt võlgnikule. ätte eesmär võtta isik vastutuse S k on le vara vähendamise eest, mitte aga pankrotivara väärtuse taastamine. KarS 384 kaitseb § võlgniku, mitte

võlausaldajate varalist seisundit. Vahetu varalise kahju saab selle kuriteoga tekitada vaid

võlgnikule võlausaldajatele. Seetõttu saa § , mitte tema b KarS 384 tunnustel menetletavas kriminaalasjas kannatanuna tema . Viimastele käsitleda vaid võlgnikku, mitte võlausaldajaid võib

KarS -s 3 § 84 ette nähtud kuriteo toimepanemise tõttu küll kaudselt kahju tekkida, kuid see kuriteokoosseis ei ole ette nähtud võla kahju ärahoidmiseks õlausaldajad usaldajate . V saavad oma

varalisi huve realiseerida pankrotimenetluses. PankrS 44 1 § lg välistab ka kannatanu nõuete

esitamise kriminaalmenetluses. Selliste pankrotikuritegude puhul, kus võlausaldajaid on palju, oleks

kõigi võlausaldajate kannatanuna menetlusse kaasamine menetlusökonoomia seisukohalt ebaotstarbekas. Vaid osa võlausaldajate kaasamine tooks aga kaasa ebavõrdse kohtlemise.

Kaitsja määruskaebus 19. Pankrotihaldur gused ja kohustused ei tegutse pankrotivara õiguste ja kohustuste huvides, sest õi

on isikul, mitte varal. ka Pankrotihaldur peab kaitsma nii võlgniku kui võlausaldajate huve, mistõttu ta ei saa valida menetletavas asjas kannatanu positsiooni. Menetletava kuriteoga ei ole kahjustatud pankrotihalduri õigusi pankrotimenetluses.

20. U.M-i süüdistus ega ei käsitle tekitamist võlausaldajatele maakohtu otsus kahju vahetut . S

üüdistuses toodud asjaoludel sai võlgnik vahetult kahjustada vaid iseenda ehk võlgniku varalist sfääri, teiste isikute puhul ei saa rääkida õlgniku vara ei kuulu nende vahetust kahjustamisest. V teistele isikutele. ks tuleks Võlausaldaja lugemine kannatanuks tähendaks mh seda, et kannatanu lugeda kõik pankrotivõlausaldajad. 21. Ringkonnakohtu määrusest jääb arusaamatuks, milliseid kannatanute õigushüvesid menetletava

kuriteoga kahjustati. M kord tagab efektiivselt varaliste aksejõuetusmenetluse võlausaldajate

huvide kaitse väljaspool kriminaalmenetlust. Tulenevalt riigi karistusvõ

imu monopolist ei ole

kannatanul

õigust nõuda tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja

karistamist. Kriminaalasjas pole esitatud tsiviilhagi, sest PankrS 44 kohaselt saab § pankrotivõlgniku vastu nõude esitada üksnes pankrotimenetluses. Ringkonnakohtu määrusest jääb ka selgusetuks, kuidas võlausaldaja ja haldur saavad üheae olla gselt kannatanud.

22. Haldur võiks olla kann s, kus karistusõiguslik etteheide on teht atanu kriminaalasja ud

pankrotistunud . Ka sellisel juhul ei saaks kannatanuks olla äriühingu juhtorgani liikmele

pankrotivõlausaldajad, sest nende õigusi pole rikutud vahetult. Suuremates pankrotiasjades on sadu võlausaldajaid ja nende kõigi kaasamisel menetlus takerduks. Sellistel juhtudel tunnistatakse

kannatanuks pankrotihaldur ehk sisuliselt pankrotistunud äriühing, keda kohtumenetlustes esindab haldur. U.M-i pankrotihalduri vastus 23. Vastuses prokuratuuri ja kaitsja tele palub pankrotihaldur

(esindaja määruskaebus U.M-i A. H. M. Saar) rahuldamata ning e muutmata. jätta kaebused ringkonnakohtu määrus

1-19-95751-19-9575

4(8) 24. KarS 384 § lg 1 eeldatava pankrotivara sätestatud kuriteokoosseisu puhul on kaitstav õigushüve

võimalik vähenemine võlausaldajate kahjuks. Ehkki see koosseis kaitseb ka kollektiivseid õigushüvesid, on esiplaanil siiski individuaalhüvede kaitse. 25. KarS 384 1

pankrotivara, mille § lg sätestatud kuriteokoosseisu puhul on kannatanuks U.M-i

huvides tegutseb pankrotihaldur. S pankrotihaldurit. eega tuleb kannatanuna käsitada

P tivara ning osaleb menetlusosalisena pankrotivaraga ankrotihaldur valitseb ja käsutab pankro

seotud kohtumenetlustes. Pankrotihaldur teostab ka pankrotivara kahjustamisest tulenevaid õigusi, nt on pankrotihalduril õigus esitada tagasivõitmise hagi. Seda arvestades on pankrotihaldur ka kannatanuna kriminaalmenetluses, mis toimub pankrotivara kaitseks kehtestatud kuriteokoosseisu järgi.

26. Riigikohus on PankrS 35 1 p 2 ja 54 § lg § 1

lg-t 1 tõlgendades leidnud, et pankroti väljakuulutamise järgselt saab tsiviilkohtumenetluses hagejaks pidada pankrotivara kui õiguste ja kohustuste kandjat, kelle kasuks tegutseb parasjagu ametis olev haldur oma nimel (otsus asjas n r

3-2-1-40-13, p 12). Teisisõnu on Riigikohus asunud seisukohale, et pankrotivara võib olla

menetlusosaline ning pankrotivara kui menetlusosalise positsiooni teostab oma nimel pankrotihaldur. Samasuguse käsitluse rakendamine on põhjendatud ka Kar § 84 järgi toimuvas S 3

kriminaalmenetluses. Kannatanuks saab pidada pankrotivara õigusi ja kohustusi teostavat pankrotihaldurit.

27. KarS -s 385 ga on pankrotimenetluse § sätestatud kuriteokoosseisu kaitstavaks õigushüveks korrakohane toimimine, selle taga omakorda on võlausaldajate varalised või muud huvid, mille kaitsele on pankrotimenetlus suunatud. KarS 385 kaitsta ka pankrotihalduri § eesmärk on õigust

saada võlgnikult teavet. Seetõttu tuleb Kar § 85 järgi toimuvas kriminaalmenetluses S 3 kannatanuna käsitleda ka pankrotihaldurit. K. vastus P.

28. Vastuses prokuratuuri ja kaitsja määruskaebusele palub jätta ka

(esindaja Tamar K. P. L. ) kaebused rahuldamata ning e muutmata. ringkonnakohtu määrus

29. K. U.M

leiab, et ta on selles kriminaalmenetluses kannatanu. Kui P. ei oleks enda varalist seisundit kahjustanud, oleks

ainukene K. P. nõue selle arvelt rahuldatud. K. P. on U.M-i võlausaldaja. Seega põhjustas süüdistatav Menetlusökonoomia argument K. P- vahetult kahju. le ei anna alust jätta kannatanut kriminaalmenetlusse kaasamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

30. Määruse I osas põhjendab kolleegium seda, miks tuleb KarS 384 lg 1 tunnustel toimuvas § kriminaalmenetluses käsitada kannatanuna pankrotistunud võlgniku võlausaldajat (A), kuid mitte võlgniku pankrotihaldurit (B). Siis selgitab kolleegium, et KarS -s 38 § 5 ette nähtud kuriteo puhul ei saa rääkida kannatanust (II)

. Lõpuks võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse (III). I (A) 31. KrMS 37 § lg 1 esimese lause kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud.

Võttes aluseks Riigikohtu senise § praktika, mis on asjakohane ka KrMS 37 1 praeguse lg redaktsiooni tõlgendamisel, saab kannatanuna käsitada isikut, kelle õigushüve kahjustamine on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo või õigusvastase teoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Esiteks peab kannatanu õigushüve olema kahjustatud sellistel asjaoludel, mis olulises osas

kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega.

Kannatanu kahjustamise õigushüve ja kriminaalmenetluse eseme vahel nõutav õiguslik seos

eeldab aga, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud

kaitsma muu hulgas kannatanu individuaal mida kriminaalmenetluse vähemalt õigushüve, esemeks oleva teoga kahjustati. Juhul, kui kuriteokoosseisu eesmärk, s.o põhjus, miks koosseisus

kirjeldatud tegu on karistatavaks tunnistatud, ei hõlma kannatanu kahjustatud

1-19-95751-19-9575

5(8)

individuaalõigushüve kaitset, puudub ka alus isikut kriminaalmenetluses kannatanuks lugeda.

Üksikisikut ei saa käsitada kannatanuna kriminaalmenetluses, mida toimetatakse üksnes

koll kuriteokoosseisu tunnustel. ( Riigikohtu ektiivseid õigushüvesid kaitsva

kriminaalkolleegiumi 11. aprill 2011. nr 3-1-1-97-10, p-d 17 23 ja 13. mai i a määrus asjas – 2015. nr 3-1-1-41-15.) a määrus asjas

32. KarS 384 1 § lg järgi on karistatav füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus.

33. Kolleegium leiab, et tagades on KarS -s 384 ette võlgniku maksevõime säilimist, § nähtud kuriteokoosseis suunatud ennekõike võlgniku olemasolevate võlausaldajate kaitsmisele selle eest, et nende vara hulka kuuluv vastu ei muutuks viimase nõue võlgniku maksevõime vähenemise tõttu lt või täielikult väärtusetuks. § 84 järgi on osalise Riigikohus on varemgi nentinud, et KarS 3

karistatav Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri võlausaldajate õiguste rikkumine ( 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-52-14, p 15). Osutatud t toetavad

järeldus mh järgmised argumendid.

34. Enda varalise seisundi kahjustamine iseenesest pole keelatud ega karistatav. Keelatuks ja karistatavaks muutub selline käitumine siis, kui see toob kaasa isiku pankroti ehk olukorra, kus

võlgnik ei suuda püsivalt rahuldada võlausaldaja nõudeid (Pankr § S 1 lg 2). Seega on enda

pankrotti viimise keelu ja seda keeldu tagava karistuse (KarS 384)

– § – eesmärk just võlausaldajate varaliste huvide kaitse.

35. KarS 384 1 varalise seisundi kahjustamine. § lg järgi on karistatav üksnes Võlgnik KarS 384 1 2 lg 1) kohustatud pool ehk isik, kellel § lg mõttes on võlasuhte (võlaõigusseaduse § on vähemalt üks võlausaldaja. § järgi Niisiis ei ole KarS 384 1 lg karistatav, kui isiku varalist

seisundit kahjustatakse ajal, mil ehkki selline tegu

tal ei ole (veel) ühtki võlausaldajat, võib

ohustada potentsiaalseid tulevasi võlausaldajaid. Järelikult § ei kaitse KarS 384 mitte

määratlemata võlausaldajate ringi – võlgniku , vaid selgelt piiritletud

varalise seisundi kahjustamise ajal temaga

võlasuhtes olevaid – võlausaldajaid. 36. KarS 384 2 kohaselt karistatakse sama paragrahvi esimeses § lg lõikes sätestatud teo eest üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Nii pankroti väljakuulutamine (PankrS 31) kui ka § pankrotiavalduse menetluse raugemine (PankrS 29) eeldab § kõikidel juhtudel seda, et kohtule

oleks esitatud pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja vaid (PankrS 9 lg 1). Seega ei saa riik kellegi suhtes KarS 384 1 tunnustel kriminaalmenetlust § § lg alustada ega rgi karistada teda selle kuriteokoosseisu jä , ilma et mõni võlausaldaja või võlgnik ise esitaks kohtule pankrotiavalduse. Selline võlausaldaja või võlgniku initsiatiivi eeldav regulatsioon

kõneleb samuti selle kasuks, et KarS -s 3 § 84 ette nähtud kuriteokoosseisuga kaitstakse esmajoones individuaalseid, mitte

üksnes kollektiivseid õigushüvesid. 37. KarS - 384 kui

osutab selle sanktsiooni (rahaline § le ennekõike võlausaldajate kaitsenormile sätte karistus või kuni kolmeaastane vangistu võrdlus s) mitme teise (esmajoones varavastase) kuriteo

sanktsiooniga. Olukorras, kus võlgniku varalist seisundit ei kahjusta võlgnik ise, vaid tema esindaja või juhtorgani liige, vastab toimepanija tegu peaaegu alati ka mõne muu kuriteokoosseisu

– näiteks Kar § §

S 201 2 p 2, lg 2172

1 171 1 tunnustele. KarS 384 moodustab lg või § lg – § selliste kuritegudega kogumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. otsus asjas a nr 3-1-1-61-09, p 33). Need teised kuriteokoosseisud, mis on suunatud just võlgniku vara kaitsele, näevad KarS 384 lg-s 1 § sätestatuga võrreldes ette rangema karistuse (rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse) Seega või vähemalt samaväärse sanktsiooni. juhtudel, mil võlgniku

varalist seisundit kahjustab tema esindaja või juhtorgani liige, ei ole § võ KarS 384 lgniku

õigushüvede kaitseks Ühtlasi tarvilik. on selge, et KarS 384 ei saa olla § eesmärk füüsilisest isikust võlgniku Järelikult omandab Kar § mõtte üksnes huvide kaitsmine tema enda eest. S 384 juhul

huve teeniva normina. , kui käsitada seda sätet võlausaldaja

1-19-95751-19-9575

6(8) 38. N juhatuse liige äiteks juhul, kui osaühingust võlgniku võtab kõigi osanike nõusolekul osaühingu vara endale, ei saa teda mastamise eest karistada, sest KarS 201 kaitseb vara osaühingu vara o § omaniku õigust vara käsutada ja kui tegu pannakse toime omaniku nõusolekul, ei saa seda pidada ebaseaduslikuks omastamiskoosseisu mõttes (viidatud otsus asjas nr 3-1-1-52-14, p 16). Seevastu ei välista osanike nõusolek osaühingu vara endale võtnud § juhatuse liikme karistamist KarS 384 lg i. 1 juhul, kui juhatuse liikme tegevus kahjustab järgi osaühingu võlausaldajate õigus Toodud näide ilmestab § on mõeldud võlausaldajate samuti, et KarS 384 just huvide kaitseks.

39. Prokuratuuri ja kaitsja argument, et saab kaitsta enda varalisi si võlausaldaja õigu pankrotimenetluses, ei puutu asjasse, kui on vaja otsustada, kas võlausaldaja on KarS -s 384 ette § nähtud kuriteos kannatanu. Mis tahes kuriteos kannatanul on sageli võimalik esitada enda rikutud õiguste taastamiseks või rikkumise heastamiseks nõue näiteks tsiviilkohtumenetluse korras. See asjaolu Niisamuti ei ei välista aga mingil moel isiku lugemist kannatanuks kriminaalmenetluses.

ole v S -s 3 kuriteos kannatanuks lugemisel oluline, et õlausaldaja Kar § 84 ette nähtud

pankrotimenetluse ajal ei saa ta kriminaalmenetluses esitada pankrotivõlgnikust süüdistatava

vastu tsiviilhagi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. oktoobri 2010. otsus asjas n a r 3-1-1-66-10, p-d 12 13). Kannatanu roll kriminaalmenetluses ei piirdu tsiviilhagi esitamisega. –

Samuti tuleb silmas pidada, et juhtudel, mil süüdistatav ise pole pankrotivõlgnik või kui

pankrotimenetlus on kriminaalmenetluse ajaks lõppenud, saab maksejõuetuse põhjustamises kannatanu ka kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitada.

40. Eel kolleegium seisukohale, et KarS -s 384 toodud põhjustel asub § ette nähtud kuriteo puhul vastab isik, kes oli

võlgniku varalise seisundi kahjustamise ajal tema võlausal § daja, KrMS 37 lg 1 esimeses lauses sätestatud kannatanu määratlusele.

41. U.M-i K. , tema kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli P. U.M-i

võlausaldaja ajal, mil viimane enda varalist seisundit kahjustas. Seega leidis ringkonnakohus

õigesti, et § K. vastab kokkuleppe sisu arvestades praeguses kriminaalmenetluses KrMS P. 37 lg-s 1 kannatanu tunnustele. sätestatud 42. Kolleegium möönab, et juhtudel mil pankrotivõlgnikul on arvukalt võlausaldajaid, võib nende kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamine menetlust oluliselt komplitseerida ja pidurdada. See

ei muuda aga et KarS 384 1 tõdemust, § lg on kehtestatud ennekõike võlausaldajate varaliste

huvide kaitseks ja et selle kuriteokoosseisu tunnustel toimuvas kriminaalmenetluses vastab

võlausaldaja KrM § ses lauses ette nähtud Ka näiteks S 37 1 esime lg kannatanu tunnustele. sarivarguste või puhul võib kannatanuid olla kümneid või isegi sadu. -kelmuste

43. võiks seadusandja kehtestada korra, mis lubaks menetlejal kannatanute suure arvu

korral piirata nende osalemist kriminaalmenetluses, kindlustamaks kriminaalasja lahendamine

mõistliku aja jooksul. Näiteks võimalik ette näha kannatanute osavõtt on , et kohtumenetlusest toimub n-ö massmenetluse korras (vrd ka nt halduskohtumenetluse seadustiku § – -d 22 23). Samuti võib kaaluda võimalust kehtestada väga paljude kannatanuteg seadusandja a kriminaalasjade

tarbeks reeglid, mis kohustaksid kannatanuid, kes soovivad kriminaalmenetlusest osa võtta, tegema seda ühise esindaja kaudu vmt. (B)

44. Kolleegium asub aga erinevalt ringkonnakohtust seisukohale, et kriminaalmenetluses, milles

füüsilisest isikust võlgnikku süüdistatakse Kar § S 384 lg 1 tema järgi enda maksejõuetuse

põhjustamises, ei § mõttes käsitada pankrotistunud süüdistatava saa kannatanuna KrMS 37 pankrotihaldurit.

Seda järgmistel põhjustel. 45. Enda varalist seisundit kahjustades (KarS 384 1) ei kahjusta oma § lg füüsilisest isikust võlgnik (tulevase) pankrotihalduri ega pane toime kuritegu pankrotihalduri vastu. individuaalõigushüve Seega ei saa võlgniku pankrotihaldur olla ise sellises kuriteos kannatanu. 46. K S 384 ar § lg 1 järgi süüdistatava võlgniku pankrotihaldur pole it võimalik käsitada ka kannatanu

esindajana. pankrotihaldur leiab, et menetletavas asjas on kannatanu

U.M-i U.M-i pankrotivara, mille kasuks tegutseb pankrotihaldur. Kolleegium sellega KrMS 37 l ei nõustu. § g

1-19-95751-19-9575

7(8)

1 esimese lause kohaselt saab kriminaalmenetluses kannatanuks olla üksnes füüsiline või

juriidiline isik. Pankrotivara ei ole isik. Seetõttu ei saa seda käsitada ka kannatanuna ega

pankrotihaldurit kannatanu esindajana. Pankrotihaldurit ei saa käsitada ka süüdistatava võlausaldaja ädevust ei anna § ( ) esindajana. Seadus haldurile sellist p te . PankrS 55 1 kohaselt lg peab pankrotihaldur kaitsma . kõigi võlausaldajate kõrval ka võlgniku õigusi ja huve 47. KrMS 36, 37 2, 39 4 ja 40 § § lg § lg § 1 4 kohaselt osaleb pankrotihaldur kriminaalmenetluses lg

üksnes pankrotistunud juriidilisest isikust süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda

isiku esindajana. Füüsilisest isikust süüdistatava puhul seadus tema pankrotihalduri osalemist kriminaalmenetluses .

KarS 384 ette ei näe Mõistetavalt ei saa süüdistatavat, kellele heidetakse §

lg 1 samas kuriteos kannatanuna ega järgi ette enda maksejõuetuse põhjustamist, käsitada pankrotihaldurit tema kui kannatanu esindajana.

48. Neil põhjustel leidis ringkonn

akohus ekslikult, et U.M-i pankrotihaldur on U.M-ile K S 384 ar § lg 1 järgi etteheidetavas kuriteos kannatanu ja ta tulnuks kriminaalmenetlusse kaasata ning

temalt kokkuleppemenetluseks nõusolekut küsida. II

49. Ehkki ringkonnakohtu määruse põhiosast ei selgu, kas kohus pidas K. P-d

ja U.M-i

pankrotihaldurit kannatanuks ka KarS 3 U.M-ile § 85 järgi etteheidetavas kuriteos, märgib kolleegium määruskaebuse esitajate väiteid silmas pidades selguse huvides järgmist. 50. KarS 3 § 85 järgi on karistatav füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani

või seda asendava organi liikme poolt pankroti või täitemenetluses või ajutise halduri ees - võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses. Kõneksoleva

kuriteokoosseisu eesmärk on tagada pankrotimenetluse organite või kohtutäituri informeeritus

pankrotitluse seisukohalt olulistest asjaoludest, kindlustamaks või täitemene läbiviimise pankroti- . Selle kuriteokoosseisuga ei kaitsta vahetult või täitemenetluse korrakohane toimimine

individuaalõigushüvesid. Järelikult § ette nähtud kuriteo puhul rääkida ei saa KarS -s 385 kannatanust KrMS 3

§ 7 mõttes. III

51. Nagu eelnevalt , et kokkuleppes kirjeldatud asjaoludel märgitud, leidis ringkonnakohus õigesti

vastab

selles asjas maksej

Riigikohus on K. P. õuetuse põhjustamises kannatanu määratlusele.

selgitanud, et menetleja ei tohi keelduda kaasamast kriminaalmenetlusse kannatanuna ühtegi isikut, kes kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaolusid ja kvalifikatsiooni arvestades

vastab KrMS 37 lg-s 1 § sätestatud kannatanu materiaalsele määratlusele (vt määrus viidatud asjas nr 3-1-1-97-10, p 26 ja 2. detsembri 2014. nr 3-1-1- -14, p 3 a määrus asjas 84 8). Järelikult

tulnuks

kaasata K. P. kannatanuna käesolevasse kriminaalmenetlusse. Uurimisasutus ega

prokuratuur seda aga ei teinud ja maakohus kohaldas asjas kokkuleppemenetlust hoolimata asjaolust, et selleks polnud

K. P. nõusolekut. 52. Kokkuleppemenetluse sätete – täpsemalt § KrMS 248 1 p lg 1 ja § 239 – rikkumisena on käsitatav ka see, kui kohus jätab kokkuleppemenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamata, ehkki

asjas puudub mõni § ette nähtud kokkuleppemenetluse kohaldamise alustest. Ühe KrMS -s 239

kokkuleppemenetluse kohaldamise aluse sätesta § b KrMS 239 2 p 4, mille kohaselt ei lg

kohaldata kokkuleppemenetlust, kui sellega ei nõustu kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 28) Kuna a K. , kes P.

tulnuks kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasata, pole kokkuleppemenetluseks nõusolekut

andnud, kohaldas maakohus kokkuleppemenetlust on teise selle norme eirates. Järelikult õige astme kohtu määruse resolutsioonis tehtud otsustus Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2019. otsus a tühi Seetõttu jätab kolleegium ringkonnakohtu stada ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. vaidlustatud määruse resolutiivosa muutmata. 53. Samas muudab kolleegium KrMS 390 1 ja 361 1 p 3 § lg § lg alusel ringkonnakohtu määruse põhiosa, jättes sellest välja seisukoha, mille kohaselt tulnuks kannatanuna kriminaalmenetlusse

1-19-95751-19-9575

8(8) kaasata ka pankrotihaldur ning k U.M-i küsida okkuleppemenetluse kohaldamiseks nõusolekut ka temalt. 54. Määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt. 55. Andmeid määruskaebemenetluse kulude kohta pole kolleegiumile esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)