2-19-135058/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2020.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-135058

Tsiviilasi

T. D. hagi Euroboomerang OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. D. (isikukood xxxx), elukoht xxxx

Hageja lepinguline esindaja: jurist Vassili Kosteitšuk,

e-post: vassili.koste@gmail.com

Kostja: Euroboomerang OÜ (registrikood 11442913),

asukoht Kuldnoka tn 6-24, 10619 Tallinn,

e-post:

euroboomerang@hot.ee;

Kostja lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva;

e-post: anastassia@kalashnikov.ee

Asja läbivaatamine

Istung 03.06.2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Euroboomerang OÜ-lt T. D.’i kasuks 7 000 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja Euroboomerang OÜ kanda.

4. Rahuldada T. D.i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

5. Välja mõista Euroboomerang OÜ-lt T. D.’i kasuks menetluskuludena 1 290 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas kohtule nõude mõista Euroboomerang OÜ’lt T. D.’i kasuks välja 7 000 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.05.2013 suulise müügilepingu, mille alusel hakkas

hageja müüma kostjale Venemaalt toodud suveniire. Hageja kauba müük ja üleandmine kostjale

toimus kostja kaupluses aadressil xxxx. Kauba üleandmisel vormistasid pooled arve/saatelehti,

milles märgiti müüdava kauba nimetus, kogus ja hind. Aastatel 2013 – 2018 müüs hageja kostjale

suveniire kokku 15 947,30 euro eest.

3. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja pärast kauba realiseerimist, kuid hiljemalt 1 aasta jooksul

kauba kostja valdusesse andmisest kauba eest hagejale tasuma või kauba hagejale tagastama.

Aastatel 2013 – 2018 tasus kostja hagejale kauba eest väiksemate osamaksetena kokku vaid

2 500 eurot. Seda arvestas hageja esimesena sissenõutavaks muutunud (so. varem üleantud kauba

eest) nõude katteks. Sama ajavahemiku jooksul tagastas kostja hagejale realiseerimata jäänud

kaupa kokku summas 3 000 eurot. Ülejäänud kauba eest lubas hageja pidevalt maksta hiljem, kuid

ei ole lubadusi täitnud. Seega võlgneb kostja hagejale 15 947,30 – 2 500 – 3 000 = 10 447,30 eurot.

Kostja võimalike vastuväidete katteks vähendas hageja oma nõude 7 000 eurole, mida ta ka hagis

nõuab.

Kostja vastus

4. Kostja vaidles hagile vastu.

5. Poolte vahel ei ole sõlmitud müügilepingut VÕS 208 mõttes. Hageja ei ole tõendanud poolte

vahel sõlmitud müügilepingu olemasolu.

6. Isegi kui hagejal eksisteeriks nõue kostja vastu, siis nõue oleks ka osaliselt aegunud. Nõuded

ajavahemikust 24.05.2013 kuni 11.07.2016 on aegunud vastavalt TSüS § 146 lg 1.

7. Hageja on esitanud nõuded ajavahemiku eest 24.05.2017- 07.08.2018 kokku summas

9 806,30 eurot. Kostja juhib tähelepanu, et sel ajavahemikul on kostja maksnud hagejale erinevat

maksetena kokku 3 530 eurot

8. Kostja väitel tagastas kostja hagejale sama perioodi jooksul realiseerimata jäänud kaupa

kokku summas 3 000 eurot. Antud väited ei vasta tegelikkusele. Kostja märgib, et ajavahemikul

09.06.2017 - 18.02.2019.a tagastanud kaupa kokku summas 6 840,60 eurot. Seega kostja arvestuse

järgi võlgneb hoopis hageja kostjale 9 806,30 – 6 840,60 – 3 430 = -464,30 eurot.

Kohtu põhjendused

9. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid,

leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

10. Hageja esitas menetluses väite, et 24.05.2013 sõlmisid pooled suulise lepingu, mille alusel

hakkas hageja müüma kostjale Venemaalt toodud suveniire. Iga kord vormistati suveniiride

üleandmise kohta arve/saateleht, millel märgiti müüdava kauba kogus ja hind. Kostja leidis, et tegu

ei olnud müügilepinguga. Samas nõustus kostja asjas toimunud istungil, et esimese partii kaupa

võttis kostja realiseerimisele 24.05.2013 ja et tegu oli suulise lepinguga (istungi protokoll, dtl 108-

113). Pooled olid asjas toimunud istungil üksmeelel ka selle osas, et hageja andis kostjale üle kauba

ja kostja võttis kohustuse kaup mõistliku aja jooksul (mõlemad pooled leidsid, et selleks on 1 aasta)

möödumisel selle üleandmisest hagejale tagastada või selle eest tasuda. Istungil leidsid nii pooled

kui kohus, et leping vastab kõige enam komisjonilepingu tunnustele. Eeltoodu alusel tuvastas

kohus, et pooled sõlmisid 24.05.2013 suulise komisjonilepingu suveniiride möüügiks.

11. Hageja väiteil müüs ta aastatel 2013 – 2018 kostjale suveniire kokku 15 947,30 euro väärtuses.

12. Asjas toimunud istungil võttis kostja kauba üleandmise osas õigeks järgnevad väited:

•

24.05.2013 on hageja andnud kostjale kaupa üle 125 euro eest;

•

24.05.2014 on hageja andnud kostjale kaupa üle 365 euro eest;

•

24.05.2014 on hageja andnud kostjale kaupa üle 630 euro eest;

•

05.06.2014 on hageja andnud kostjale kaupa üle 75 euro eest;

•

12.01.2015 on hageja andnud kostjale kaupa üle 837,50 euro eest;

•

19.06.2015 on hageja andnud kostjale kaupa üle 587,50 euro eest;

•

16.07.2015 on hageja andnud kostjale kaupa üle 207 euro eest;

•

17.07.2015 on hageja andnud kostjale kaupa üle 504 euro eest;

•

24.07.2015 on hageja andnud kostjale kaupa üle 594 euro eest;

•

10.08.2015 on hageja andnud kostjale kaupa üle 492 euro eest;

•

29.08.2015 on hageja andnud kostjale kaupa üle 641 euro eest;

•

18.04.2016 on hageja andnud kostjale kaupa üle 810 euro eest;

•

11.07.2016 on hageja andnud kostjale kaupa üle 108 euro eest;

•

24.05.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 545 euro eest;

•

24.05.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 486,30 euro eest;

•

03.06.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 1 270 euro eest;

•

03.06.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 1 563 euro eest;

•

09.06.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 1 668 euro eest;

•

09.06.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 1 156 euro eest;

•

21.07.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 364 euro eest;

•

30.07.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 35 euro eest;

•

31.07.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 262 euro eest;

•

01.09.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 48 euro eest;

•

07.07.2018 on hageja andnud kostjale kaupa üle 127 euro eest;

•

07.08.2018 on hageja andnud kostjale kaupa üle 395,10 euro eest.

Kokku 13 895,40 euro eest

13. Seega on hageja võtnud omaks väited, et hageja on talle perioodil 24.05.2013 - 07.08.2018

kaupa üle andnud 13 895,40 euro väärtuses. Seega vaidleb kostja vastu kauba üleandmisele, mis

on kajastatud tõendites dtl 33, 41, 43 ja 46. Kohus selgitas hagejale asjas toimunud istungil, et

kuivõrd kostja vaidleb nendele väidetele vastu, on hagejal võimalus neid täiendavalt tõendada, kui

see on oluline hagi rahuldamiseks, et sellistel kuupäevadel sellises summas kaupa üle anti. Hageja

täiendavad tõendeid esitada ei soovinud.

14. Vaidlusaluste väidete tõenduseks on hageja esitanud kohtule tõendina arve/saatelehed (dtl 25-

49).Kohus hindab tõenditena dtl 33, 41, 43 ja 46 kajastatud üleandmise akte, milles märgitud kauba

üleandmise on kostja vaidlustanud.

15. 14.08.2015 üleandmisaktist (dtl 33) nähtuvalt üleandja „T“, saaja OÜ Euroboomerang.

Dokument kannab mõlema poole allkirju, mille ehtsust ei ole kumbki pool vaidlustanud.

Dokumendi jaluses on küll nooled ja selle juures selgitus „vaata teist poolt“, kuid kohtu hinnangul

ei oma see kauba üleandmise osas tähendust. Aktile on kantud kauba koosseis ja kogus ning

kogumaksumus 165 eurot, mida pooled on oma allkirjadega kinnitanud. Kohus tuvastab dtl 33

asuva tõendi alusel, et 14.08.2015 on hageja kostjale kaupa üle andnud 165 euro eest.

16. 29.06.2017 üleandmisaktil (tl 41) on hageja allkiri, kuid vastuvõtjaks on märgitud „müüja K“.

Äriühingu seaduslikuks esindajaks (kes on allkirjaõiguslik) on juhatuse liige. Hageja ei ole

tõendanud, et aktile alla kirjutanud isikul (puudub mh allkiri) oli õigus kostjat esindada. Muid

tõendeid sel kuupäeval üle antud kauba osas ei ole hageja esitanud. Eeltoodust lähtuvalt leiab

kohus, et 29.06.2017 kauba üleandmine kostjale 199,50 euro eest on tõendamata.

17. 22.07.2017 üleandmisaktil (tl 43) on ainult hageja allkiri. Muid tõendeid sel kuupäeval üle

antud kauba osas ei ole hageja esitanud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et 22.07.2017 kauba

üleandmine kostjale 42 euro eest on tõendamata.

18. 01.08.2017 aktil (tl 46) on märge „tagastus“. Muid tõendeid sel kuupäeval üle antud kauba

osas ei ole hageja esitanud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et 01.08.2017 kauba üleandmine

kostjale 1 645,40 euro eest on tõendamata.

19. Eeltoodu (omaksvõtt ja tõendite tl 33, 41, 43, 46 hindamine) alusel tuvastas kohus, et kokku

on perioodil 24.05.2013 - 07.08.2018 hageja kostjale kaupa üle andnud väärtuses 13 895,40 + 165

= 14 060,40 eurot.

20. Kostja väitel tagastas kostja hagejale aastatel 2013 – 2018 realiseerimata jäänud kaupa kokku

väärtuses vähem kui 3 000 eurot. Kostja seevastu märgib, et ajavahemikul 09.06.2017 kuni

18.02.2019.a tagastanud kaupa kokku summas 6 840,60 eurot.

21. Asjas toimunud istungil võttis hageja omaks väited, et

•

29.06.2017 on kostja tagastanud hagejale kaupa väärtuses 613,30 eurot

•

07.07.2017 on kostja tagastanud hagejale kaupa väärtuses 100 eurot

•

08.07.2017 on kostja tagastanud hagejale kaupa väärtuses 464 eurot

•

24.06.2018 on kostja tagastanud hagejale kaupa väärtuses 56 eurot

•

18.02.2019 on kostja tagastanud hagejale kaupa väärtuses 181 eurot

Kokku: 1 414,30 eurot

22. Hageja vaidles ülejäänud osas kauba saamisele vastu. Kohus hindab tõenditena akte, milles

märgitud kauba tagastamise on hageja vaidlustanud.

23. 09.06.2017 akti (dtl 69) osas leidis hageja asjas toimunud istungil, et need on kauba kostjale

üleandmise tõendid. Lisa 9 lk 2 on hagi aluseks olev lisa ehk 03.06.2017 kauba üleandmine

summas 1 563 eurot, mille osas on kostja esindaja istungil kinnitanud selle kauba kättesaamist.

Seega see pole tagastus, vaid kostjale kauba üleandmine. Seal on sõna zdal ja see on kirjutatud T.

D.’i allkirja juures. Mis tähendab, et tema andis kauba üle. Kohus võrdles hageja tõendit dtl 38 ja

kostja tõendit dtl 69 – tegu on sama dokumendiga, aga kostja tõendile on eestikeelne sõna

„tagastus“ kirjutatud juurde teist värvi pastapliiatsiga. Hageja väitis istungil, et see ei ole see, mida

hageja on kinnitanud oma allkirjaga ja et algselt nägi see dokument välja teistmoodi (pudus sõna

„tagastus“). Kuivõrd kostja võttis samal istungil omaks väite, et selle akti alusel (ilma sõnata

„tagastus“) anti kaup hoopis kostjale üle, tuvastab kohus, et tõend tõendab kauba üleandmist

kostjale, mitte tagastust hagejale. Seega on 09.06.2017 kauba tagastamine hagejale väärtuses

1 563 eurot tõendamata.

24. 01.08.2017 üleandmisaktil (dtl 46) on ainult kostja allkiri. Hageja ei ole kauba tagastust oma

allkirjaga kinnitanud. Muid tõendeid sel kuupäeval tagastatud kauba osas ei ole kostja esitanud.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et 01.08.2017 kauba tagastamine hagejale väärtuses 1 645,40

eurot on tõendamata.

25. 02.08.2017 aktil (dtl 65) on märgitud kaup „pliiats“ 2*5=10. Samas dokumendi ülaservas on

märge „150,-„. kostja ei osanud selgitada, kuidas kujunes summa 150 eurot, mis on märgitud

dokumendi päises. Pooled vaidlevad, kas tegu oli kauba kostjale andmisega või tagastusega. Kohus

tuvastab sõna „tagastus“ järgi, et tegu oli kauba tagastamisega, aga summas 10 eurot.

26. 18.02.2019 aktil (dtl 76-78) dokumendi lõpus koondsumma all hageja allkiri puudub, kuid

hageja allkiri esineb mõne tabeli rea juures. Hageja võttis omaks, et on saanud ja oma allkirjaga

kinnitanud kauba tagastust osas, mille juures tema allkiri tabelis kajastub ehk 52, 40, 5, 14, 40, ja

30 eurot ehk kokku 181 eurot. Kohus hindab tõendit ja leiab, et puudub mõistlik põhjendus, miks

on hageja andnud oma allkirja vaid mõnede ridade juures ja mitte dokumendi lõpus, Kohtu

hinnangul viitab see selgelt asjaolule, et hageja on dokumendi heaks kiitnud vaid ridade juures,

mida on enda allkirjaga kinnitanud ehk summas 181 eurot (nagu väitis ka hageja). Kostja ei ole

esitanud muid tõendeid kauba tagastuse tõendamiseks kuupäeval 18.02.2019. Eeltoodust

tulenevalt tuvastab kohus kostja omaksvõtu (ja tõendi) alusel, et 18.02.2019 tagastas kostja

hagejale kaupa väärtuses 181 eurot.

27. Eeltoodu (omaksvõtt ja tõendite dtl 38, 46, 65, 69, 76-78 hindamine) alusel tuvastas kohus, et

kokku on kostja hagejale kaupa tagastanud väärtuses 1 414,30 + 191 = 1 605,30 eurot.

28. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja tasuma hagejale kauba eest 1 aasta möödumisel

kauba üleandmisest (kui ta samaks tähtajaks kaupa ei tagastanud). Hageja väitis, et aastatel 2013

– 2018 tasus kostja hagejale kauba eest väiksemate osamaksetega kokku vaid 2 500 eurot. Kostja

väitis, et on tasunud hagejale raha kokku summas 3 530 eurot.

29. Asjas toimunud istungil võttis hageja omaks kostja järgmised väited:

•

05.06.2017 tasus kostja hagejale 360 eurot;

•

26.06.2017 tasus kostja hagejale 260 eurot;

•

29.06.2017 tasus kostja hagejale 400 eurot;

•

07.07.2017 tasus kostja hagejale 500 eurot;

•

08.07.2017 tasus kostja hagejale 500 eurot;

•

10.07.2017 tasus kostja hagejale 100 eurot;

•

06.07.2017 tasus kostja hagejale 300 eurot;

•

30.07.2017 tasus kostja hagejale 100 eurot;

•

12.09.2017 tasus kostja hagejale 80 eurot;

•

19.09.2017 tasus kostja hagejale 220 eurot;

•

24.06.2018 tasus kostja hagejale 210 eurot.

Kokku: 3 030 eurot

30. 31.07.2017 400 euro saamisele vaidles hageja vastu. Kohus tuvastas, et selle kohta on esitatud

tõend (dtl 82), millel on hageja allkiri ja tuvastas selle alusel, et 31.07.2017 tasus kostja hagejale

400 eurot.

31. Kohus tuvastab omaksvõtu ja tõendi (dtl 82) alusel, et kokku tasus kostja hagejale 3 030 +

400 = 3 430 eurot.

32. Vastavalt TsÜS § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. 25.11.2019

esitas hageja kohtusse avalduse maksekäsu kiirmenetluses, mis peatas aegumise. Vastavalt kohtu

poolt tuvastatule pidi kostja hagejale kauba eest tasuma 1 aasta möödumisel kauba saamisest.

Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine maksukäsu kiirmenetluses. Hageja esitas nõude maksekäsu

kiirmenetluses kohtusse 25.11.2019. Eeltoodust tulenevalt olid kohtusse pöördumise ajaks

aegunud hageja nõuded enne 25.11.2015 üle antud kauba eest ehk nõuded alljärgnevatel

kuupäevadel üle antud kauba eest:

•

24.05.2013 üle antud kaup 125 euro väärtuses;

•

24.05.2014 üle antud kaup 365 euro väärtuses;

•

24.05.2014 üle antud kaup 630 euro väärtuses;

•

05.06.2014 üle antud kaup 75 euro väärtuses;

•

12.01.2015 üle antud kaup 837,50 euro väärtuses;

•

19.06.2015 üle antud kaup 587,50 euro väärtuses;

•

16.07.2015 üle antud kaup 207 euro väärtuses;

•

17.07.2015 üle antud kaup 504 euro väärtuses;

•

24.07.2015 üle antud kaup 594 euro väärtuses;

•

10.08.2015 üle antud kaup 492 euro väärtuses;

•

14.08.2015 üle antud kaup 165 euro väärtuses;

•

29.08.2015 üle antud kaup 641 euro väärtuses

Kokku: 5 223 eurot.

33. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks sel perioodil hagejale kaupa tagastanud. Kostja

on tasunud hagejale kokku 3 430 eurot. Kostja ei ole täpsustanud, millise kohustuse katteks

summad on tasutud. Hageja on lugenud kostja poolt tasutud summad esimesena sissenõutavaks

muutunud kohustuste katteks. Seega tuleb hageja poolt tasutud 3 430 eurot lugeda tasutuks

perioodil 24.05.2013 – 29.08.2015 sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Seda ületavas

osas on nõue agunud.

34. Hagi esitamise ajaks ei olnud aegunud järgneva kauba üleandmisest tulenevad nõuded:

•

18.04.2016 on hageja andnud kostjale kaupa üle 810 euro eest;

•

11.07.2016 on hageja andnud kostjale kaupa üle 108 euro eest;

•

24.05.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 545 euro eest;

•

24.05.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 486,30 euro eest;

•

03.06.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 1 270 euro eest;

•

03.06.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 1 563 euro eest;

•

09.06.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 1 668 euro eest;

•

09.06.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 1 156 euro eest;

•

21.07.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 364 euro eest;

•

30.07.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 35 euro eest;

•

31.07.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 262 euro eest;

•

01.09.2017 on hageja andnud kostjale kaupa üle 48 euro eest;

•

07.07.2018 on hageja andnud kostjale kaupa üle 127 euro eest;

•

07.08.2018 on hageja andnud kostjale kaupa üle 395,10 euro eest.

Kokku 8 837,4 eurot.

35. Samal perioodil on kostja hagejale kaupa tagastanud summas 1 424,30. Seega on kostja

võlgnevuse suuruseks hageja ees 8 837,40 - 1 424,30 = 7 413,10 eurot. Hageja on esitanud nõude

– mõista hagejalt välja 7 000 eurot. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Menetluskulud

36. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

37. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud

kostja kanda.

38. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt.

39. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

40. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust summas 450 eurot ja õigusabikulust summas 1 260 eurot.

41. Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude

osas. Hageja palub hüvitada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Riigilõivu

tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega on vastava kulu

kandmine hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mille kohus

mõistab kostjalt välja.

42. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja õigusabi osutamise mahuks maakohtus

11,5 tundi.

Kohus,

kontrollinud

hageja

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

kõigi

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud

toimingud on ei ole märgitud ulatuses täielikult põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et

mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult

kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku

põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende

vajalikkust ja põhjendust. Eelkõige peab kohus silmas analüüse ja arutelusid kliendiga. Kuna

menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea

kohus lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel nimetatud

ulatust ületavas osas põhjendatuks. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude

spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust iga tegevuse osas eraldi, kuid tulenevalt

menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise

suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel

üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja

analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet,

menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate

kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 7

tundi. Hgaejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist

mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga. Seega hindab kohus hüvitamisele

kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) kogusummaks 120 * 7 = 840 eurot. Kohus rahuldab

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse seega osaliselt ning määrab hagejale

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 450 (riigilõiv) +

840 (õigusabi) = 1 290 eurot.

43. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik