2-20-2659/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2020

Tsiviilasja number

2-20-2659

Tsiviilasi

Heiki Põhjala hagi Veiko Veebeli vastu kahju 4199 euro

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. mai 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Veiko Veebeli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Veiko

Veebel

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja Gunnar Leht

Vastustaja: Heiki Põhjala (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja Agu Eichenbaum

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Veiko Veebeli määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 13. mai 2020 määrus.

3. Teha uus määrus, millega rahuldada Veiko Veebeli

30. aprilli 2020 kaja, taastada tsiviilasja nr 2-20-2659

menetlus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajale.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus.

3. Tagastada Veiko Veebelile kajalt tasutud kautsjon.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

1. Heiki Põhjala (hageja) esitas 18. veebruaril 2020 Tartu Maakohtule hagi Veiko Veebeli

(kostja) vastu kahju 4199 euro hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks alates hagimaterjalide

kostjale kättetoimetamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni määras 8% aastas.

Hagiavalduse kohaselt müüs kostja hagejale imbväljaku. Kostja paigaldas vastavalt

käsunduslepingule koos Marko Reiljaniga (hagiavalduses nimetatud kui käsundisaaja) hagejale

kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXX imbväljaku. Tegemist on käsundusliku suhtega

võlaõigusseaduse tähenduses. Hageja tasus 5. augustil 2018 käsundisaajale eelneva kokkuleppe

alusel imbväljaku ja selle paigaldamise eest sularahas 4200 eurot. Pärast käsundi täitmist

ilmnesid vead. Valdkonna spetsialistide arvamuse kohaselt olid asjal puudused: isevoolne

imbsüsteem ei saa kohalikes oludes töötada,

kanalisatsioonitoru vahelt puudub

pöördkaev/püstak, imbsüsteem on puurkaevule liiga lähedal, septik on liiga väike ning hoonele

liiga lähedal. Hageja nõudis käsundisaajalt korduvalt vigade parandamist. Hageja esitas 8. juulil

2019 kostjale täitmisnõude. Kostja ei täinud oma kohustust ega viinud asja lepingu

tingimustega kooskõlla. Kuna kostja ei parandanud imbväljakut mõistliku aja jooksul, rikkus

kostja oluliselt lepingut. Kuna kostja ei parandanud asja, lasi hageja seda teha JÜRITORU OÜ-

l. Hagejal on tekkinud varaline kahju vähemalt 4200 eurot, kuna hageja tasus selle summa

kostjale imbsüsteemi osade ja paigaldamise eest. Kohustuse täitmise eesmärk oli see, et hageja

saaks toimiva imbsüsteemi. Kostja pidi ette nägema, et puudustega imbsüsteemi parandamine

hageja poolt võib tekitada hagejale varalist kahju. Kahju poleks tekkinud, kui kohustus oleks

täidetud ja loodud toimiv imbsüsteem.

2. Hagiavaldus ja maakohtu 5. märtsi 2020 hagi menetlusse võtmise määrus koos kirjaliku

vastuse nõudega edastati 5. märtsil 2020 kostja e-posti aadressile XXXXX. Kostja saatis 6.

märtsil 2020 vastusena e-kirja, milles märkis: „Tere. Kirja kätte saanud, tutvun kirjaga. Lp

Veiko Veebel“.

3. Tartu Maakohus rahuldas 24. märtsi 2020 tagaseljaotsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kahju hüvitise 4199 eurot ja viivise põhinõudelt alates 6. märtsist 2020 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis

menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 400 eurot.

4. Kostja esitas 30. aprillil 2020 maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja palus kaja

rahuldada ja menetluse taastada.

Kohus saatis 5. märtsil 2020 kostja e-posti aadressile e-kirja, millele oli manusena lisatud

hagiavaldus, maksekorraldus ja Tartu Maakohtu 5. märtsi 2020 määrus. Kostja saatis kirja

kättesaamise kohta kinnituse ja märkis, et ta tutvub sellega. Kostja ei saanud korduvatele

katsetete vaatamata avada kirja manuses olevaid dokumente. Kohtu kirjas ei olnud hoiatust

hagile vastamata jätmise korral hagi kostja osavõtuta lahendamise kohta. Kostja jäi seega

ootama kutset kohtuistungile, kus kavatses esitada vastuväited. Kostja oli üllatunud, kui sai

30. märtsil 2020 kirja, mille manusena oli nimetatud tagaseljaotsus. Kostja pöördus oma IT-

asjandust tundva sõbra poole, kes aitas tal kirja avada.

Hageja ei taotlenud hagiavalduses ega muudes dokumentides tagaseljaotsuse tegemist ega

andnud selleks nõusolekut.

Hagi ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tööd tellis Heiki

Põhjala FIE kostja äriühingult DIG OÜ, mille kohta väljastas kostja hageja palvel arve.

Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, millest koosneb hageja kahju 4199 eurot, arvestades,

et kostjale ega tema äriühingule ei tagastatud kostja äriühingu poolt paigaldatud seadmeid.

Kostjalt võeti võimalus olla oma kohtuasja arutamise juures, esitada taandusi ja taotlusi, anda

kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, vaielda

vastu

teiste taotlustele, põhjendustele ja

kaalutlustele, esitada

küsimusi teistele

menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele ning võtta osa kohtuistungist.

5. Hageja palub jätta kaja läbivaatamata ja menetlus uuendamata

Kostja väitel sai ta tagaseljaotsuse kätte 30. märtsil 2020. Kostja esitas kaja 30. aprillil 2020.

Kohus peaks kontrollima, kas kaja esitati tähtaegselt.

Kostja ei ole välja toonud, et tal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kostja kinnitas

kirja, millega kostjale edastati hagi ja hagi menetlusse võtmise määrus, kättesaamist. Kostja ei

teavitanud kohut, et ta ei saa dokumente avada. Kostja ei palunud kohtul dokumente uuesti

edastada ega helistanud kohtule. Kostja ei teinud midagi selleks, et anda kohtule teada, et ta ei

saa dokumente avada. Kostja sai hagimaterjalid seega kätte 6. märtsil 2020. Kostja ei vastanud

tähtaegselt. Kohus võis seega tagaseljaotsuse teha.

Hageja ei teatanud kohtule, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus sai hageja

tagaseljaotsuse tegemise soovi TsMS § 407 lg 2 alusel seega eeldada.

Tagaseljaotsue tegemine ei olnud TsMS § 407 lg 5 p 2 ega muul alusel välistatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Maakohus jättis 13. mai 2020 määrusega kostja kaja Tartu Maakohtu 24. märtsi 2020

tagaseljaotsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasja nr 2-20-2659 taastamata. Kohus jättis

kaja menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda ja arvas kautsjoni 250 eurot

riigituludesse.

Kostja võib TsMS § 415 lg 1 järgi esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kohus rahuldab

TsMS § 417 lg 2 järgi kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see

oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges

vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse

aluseks olnud menetlustoimingu tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast.

Kohus tegi tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus eeldas hagis esitatud faktiväidete õigsust ja leidis, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused

olid täidetud ja hagi oli õiguslikult põhjendatud. Kohus ei hinda tagaseljaotsuse tegemisel, kas

hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud.

Kostja edastas 5. märtsil 2020 hagiavalduse ja kohtu 5. märtsi 2020 menetlusse võtmise

määruse kättesaamise kohta kinnituse oma e-posti aadressilt XXXXX. Kostja märkis, et ta on

kirja kätte saanud ja tutvub sellega. Kostjal tuli kohtu 5. märtsi 2020 määruse kohaselt esitada

hagile vastus hiljemalt 19. märtsil 2020. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt ega teatanud,

miks ta ei saa tähtaegselt vastata.

Hagile vastamata ja sellest teatamata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuv põhjus eelkõige

liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu

isik ei saanud hagile vastata. Kostja ei esitanud põhjust, mida saaks lugeda hagile vastamata

jätmiseks mõjuvaks põhjuseks. Kostjalt ei võetud võimalust olla oma kohtuasja arutamise

juures. Kostja kinnitas hagimaterjalide kättesaamist ning kui kostja ei saanud kirja manuses

olevaid dokumente avada, tulnuks sellest kohtule kohe teada anda ning paluda saata manuses

olevad dokumendid muus vormis. Kostja ei teinud seda. Kirja manusena saadetavate

kohtudokumente avamise ning nendega tutvumise riski kannab kostja, sest kohtul ei ole

võimalik kontrollida, kas kostja sai dokumentide sisuga tutvuda. Kaaskirjas, millega

kohtudokumente edastatakse, ei pea olema hoiatusi menetlusdokumentide sisu kohta.

Menetlusosalise teadmatus ei ole hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Menetlusse võtmise

määruses on selgelt kirjas, et hagile tuleb vastata kirjalikult, samuti on seal kirjas tähtaeg ja info

kirjaliku vastuse esitamise kohta. Määruses on kirjas, mida kostja peab vastuses märkima, ning

hoiatused juhuks, kui kohtule tähtaegselt ei vastata. Kostja pidi saama aru, et kui ta määruses

antud tähtaja jooksul kirjalikult hagile ei vasta, võidakse hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kuna kostja ei vastanud hagile, loetakse TsMS § 407 lg 1 järgi hagis esitatud asjaolud kostja

poolt omaksvõetuks.

Tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole hageja nõusolekut vaja. Hageja nõusolekut eeldatakse

TsMS § 407 lg 2 järgi juhul, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse

tegemist. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kostja palub tühistada Tartu

Maakohtu 13. mai 2020 määruse ning teha uus määrus, millega rahuldada kaja ja taastada

tsiviilasjas menetlus ja/või jätta hagiavaldus rahuldamata.

Asja materjalidest ja kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel mõistis kohus kostjalt

hageja kasuks välja kahju 4199 eurot. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhistatud, mis

tähendab, et kohus peab otsuse rajama asjas esitatud ja kogutud ning uuritud tõenditele.

Kohus ei selgitanud vastuolus TsMS § 392 lõikega 1 välja, mille üle pooled vaidlevad ega

menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väited esitatud nõuete kohta, samuti tõendeid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja tõendite lubatavuse kohta.

Tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud, kuna hagi ei olnud hagiavalduses

märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus ei kontrollinud nõude rahuldamise

eeldusi. Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega ei rahuldataks.

Hagiavalduse esitajaks on märgitud Heiki Põhjala, kostjaks Veiko Veebel. Töö tellija oli

tegelikult Heiki Põhjala FIE ja töö teostaja DIG OÜ. Kostja on DIG OÜ osanik ja juhatuse liige.

Hagiavalduses ei märgitud, millest kahju koosneb. Hagiavalduses ei põhistatud kahju hüvitise

nõude suurust 4199 eurot, arvestades, et lisaks teostatud töödele ja tehnika rendile paigaldas

DIG OÜ hageja soovil seadmed, mis on tagastamata ja töötavad hageja heaks. Hageja ei

esitanud kahju kohta kuludokumente. Selgusetu on, miks hageja nõuab kahju käsundus-, mitte

töövõtulepingu alusel.

Kohus oleks pidanud jätma hageja ebaselge kahju hüvitamise nõude käiguta. Kohus peab juhul,

kui hagi ei ole esitatud õigete kostjate vastu, andma hagejale tähtaja õigete kostjate menetlusse

kaasamiseks. Kui hageja ei esita tähtaegselt hagi õigete kostjate vastu, on tegemist õigusliku

perspektiivitusega TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes ja kohus peab jätma hagi läbi vaatamata.

Hagimaterjalid ei ole kostjale kätte toimetatud, kuna kostja ei suutnud neid nähtavaks teha.

Kostja kinnitas vastuskirjas kohtu kirja kättesaamist ja lubas sellega tutvuda. Kostjal ei

õnnestunud korduvatele katsetele vaatamata avada 5. märtsi 2020 kohtu poolt saadetud e-kirja

manuses olevaid dokumente. Kostja ei oska avada e-kirja manuseid. Kostja ei oska kasutada

e-toimikut. Kuna kohtu kirjas ei olnud hoiatust hagile vastamata jätmise korral hagi kostja

osavõtuta lahendamise kohta ega selgitust, et kirjale lisatud dokumente võib saada kohtu

kantselei kaudu, jäi kostja ootama kohtukutset istungile, et seal esitada vastuväited.

Hagile vastamiseks antud tähtaeg oli liiga lühike, et teha selgeks, miks on kostja vastu hagi

esitatud, leida abiline, kes aitaks kirja manused avada, ja nõustaja, kes aitaks vastuse koostada.

Kostja ei oleks vastuse koostamisega ise toime tulnud. Kostja äriühingul DIG OÜ oli sel

perioodil pingeline tööperiood ning kostja ei oleks jõudnud seetõttu hagile niivõrd lühisese

tähtaja jooksul vastata.

Kohus saatis kohtukutse asemel 30. märtsil 2020 kostjale kirja, mille manuses oli

tagaseljaotsus. Kostja pöördus sellega tutvumiseks oma IT asjandust tundva sõbra poole ja sai

ta teada, et kohus on tema osavõtuta rahuldanud tema vastu esitatud hagiavalduse.

Kuna kostjale toimetati hagiavaldus kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu, tuleb kaja

TsMS § 415 lg 1 p 1 ja 417 lg 2 teise lause järgi rahuldada ja menetlus taastada.

8. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja

menetluskulud kostja kanda.

Kostja kinnitas dokumentide kättesaamist ja märkis, et ta tutvub nendega. Kostja ei pöördunud

kohtu poolt saadetud kirja manuste avamiseks IT-lahendust tundva sõbra poole ega kohtu poole,

et uurida, mis dokumentidega on tegemist. Kohtul puudus alus arvata, et kostja ei saa

dokumentidega tutvuda, kuna kostja kinnitas, et ta tutvub nendega. Hagejal ja kohtul puudub

võimalus kontrollida, kas kostja sai dokumente avada ja nendega tutvuda.

Kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus ei saa

kanda kostja IT-alase asjatundmatuse riski olukorras, kus kostja kinnitab dokumentide saamist

ja nendega tutvumist.

Hagi ei ole õiguslikult põhjendamata. Hagiavalduses olid lahti kirjutatud nii asjaolud kui ka

õiguslik põhjendus ja kahjunõude suurus. Hagile olid lisatud tõendid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja teeb uue määruse, millega

rahuldab kostja kaja, taastab menetluse ja saadab tsiviilasja menetluse jätkamiseks Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajale (TsMS § 667 lg 2).

Kostja võib TsMS § 415 lg 1 järgi esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Ringkonnakohus leiab esmalt, et praegusel juhul ei saa pidada hagimaterjale TsMS § 415 lg 1;

§ 417 lg 2 ja TsMS § 3111 mõttes elektrooniliselt kättetoimetatuks. Iseenesest ei ole kostja

vaidlustanud määruskaebuses seda, et ta ei oleks kohtu poolt saadetud e-kirja talle dokumentide

edastamise kohta üldse kätte saanud (seega seda, et e-maili aadress ei oleks olnud õige), kostja

on kinnitanud ka, et ta on e-kirja kätte saanud. Samas ei saa pidada hagimaterjalide lihtsalt

e -kirjaga saatmist elektrooniliseks kättetoimetamiseks TsMS § 3111 mõttes ja menetluse

taastamiseks ei ole vaja mõjuvat põhjust.

Kostja väitel sai ta 30. märtsil 2020 kirja tagaseljaotsuse tegemise kohta, ent ta ei saanud kirjale

kirjale lisatud tagaseljaotsust kohe avada. Kostja väidetest ei saa seega järeldada, et ta sai

30. märtsil 2020 tagaseljaotsusega oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks tutvuda. Kostja

kinnitas e-posti teel tagaseljaotsuse kätte saamist 13. aprillil 2020 (tl 33). Kohtul ei ole seega

alust asuda seisukohale, et kostja oleks saanud tagaseljaotsuse kätte selle saatmise päeval, so

30. märtsil 2020. Kostja esitas kaja 30. aprillil 2020. Kaja on seega esitatud

TsMS § 415 lõikes 2 sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul.

10. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaja võib TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kohus

rahuldab TsMS § 417 lg 2 järgi kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras,

millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud

õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal

tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest

teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse

taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kaja

rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks tuleb seega tuvastada, kas kohus võis tagaseljaotsuse

teha. Kohus peab selleks kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hagi õiguslikku

põhjendatust omal algatusel. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Kui maakohus tegi

tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab maakohus kaja lahendamise määruses mh

kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitama selle põhjendused (vt

Riigikohtu 31. märts 2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15).

Hagiavalduse kohaselt müüs kostja hagejale imbväljaku. Kostja paigaldas koos Marko

Reiljaniga vastavalt käsunduslepingule hagejale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXX

imbväljaku. Hagiavalduse kohaselt oli lepingust tulenevate kohustuste täitmise eesmärgiks, et

hageja saaks toimiva imbväljaku. Hagiavaldusest ei ole seega selgelt aru saada, kas hageja

sõlmis kostjaga eraldi VÕS § 208 lg 1 mõttes müügilepingu ja VÕS § 335 mõttes

töövõtulepingu või üksnes töövõtulepingu, so lepingu, mille kohaselt oli kostja kohustuseks

imbväljaku paigaldamine, so kokkulepitud tulemuse saavutamine.

Müügilepingu sätteid kohaldatakse VÕS § 208 lg 2 järgi ka lepingutele, mis on sõlmitud

valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise

osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist.

Hageja võib, sõltumata sellest, kas tegemist on müügi- ja töövõtulepingu või ainult

töövõtulepinguga, nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised üldised eeldused:

 kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

 hagejal on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

 kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

 kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõikest 1 tulenevalt tõendama oma

nõude eelduseks olevaid asjaolusid. Kuna kostja poolt hagile tähtaegselt vastamata jätmise

korral loetakse TsMS § 407 lg 1 järgi hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks, saab hagi tagaseljaotsega rahuldada, kui hageja on toonud hagiavalduses välja

nõude eelduseks olevad asjaolud ning nende õigsuse korral on võimalik hageja nõue rahuldada.

Hagiavalduse kohaselt ei vastanud imbväljak ega selle paigaldamine lepingu tingimustele.

Isevoolne imbsüsteem ei töötanud, kanalisatsioonitoru vahelt puudus pöördkaev/püstak,

imbsüsteem oli paigaldatud puurkaevule liiga lähedal, septik oli liiga väike, septik oli hoonele

liiga lähedal. Sõltumata sellest, kas tegu oli eraldi müügi- ja töövõtulepingu või üksnes

töövõtulepinguga, on lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine ja/või töö tegemine

VÕS § 217 lg 1 ja 2 ja § 641 lg 1 ja 2 järgi nii müügi- kui ka töövõtulepingu rikkumine. Kostja

rikkus hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt seega lepingust tulenevaid kohustusi.

Hageja tõi hagiavalduses välja, et kuna kostja ei kõrvaldanud puudusi, lasi hageja seda teha

JÜRITORU OÜ-l. Hageja ei ole hagiavalduses aga välja toonud, et tema kahju on puuduste

kõrvaldamiseks tehtud kulud. Hageja ei märkinud hagiavalduses, kui suur oli puuduste

kõrvaldamise kulu, sh kui palju ta pidi JÜRITORU OÜ-le puuduste kõrvaldamise eest maksma.

Hagiavalduse kohaselt on hageja varaline kahju 4200 eurot, kuna hageja tasus selle summa

kostjale imbsüsteemi osade ja paigaldamise eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja kahju seega

lepingu alusel kokkulepitud tasu.

Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtutakse nn conditio sine

qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse

põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui

kostja oleks täitnud oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ja andnud puudusteta tööd üle

või kui ta oleks puudused hiljem kõrvaldanud, oleks hageja pidanud täitma oma lepingulise

kohustuse ja tasuma kostjale kokkulepitud tasu. Kuna kostja poolse lepingu rikkumise

äralangemise korral, ei lange ära ka hageja väidetav kahju, so lepingulise tasu maksmise

kohustus, ei ole kostja lepingu rikkumise ja hageja poolt hagiavalduses märgitud kahju, so

lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse, vahel VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslikku seost.

Lepingust tuleneva tasu kahjuna hüvitamine ei ole kooskõlas ka VÕS § 127 lõikes 1 sätestatud

kahju hüvitamise eesmärgiga asetada hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Hagiavalduse kohaselt heidab hageja kostjale ette, et kostja tehtud tööd olid puudustega. Kahju

hüvitamise eesmärgiga saab kooskõlas olla kahju hüvitamine ulatuses, mis on vajalik selleks,

et asetada hageja olukorda, kus hageja oleks olnud, siis kui kostja oleks andnud talle üle

puudusteta tööd. Hageja ei ole hagiavalduse aga välja toonud, kui suuri kulusid on vajalik kanda

selleks, et kõrvaldada kostja poolne lepingu rikkumine ja viia kostja poolt võlgnetavad tööd

lepingu tingimustega kooskõlla.

Kuna hageja ei ole hagiavalduses välja toonud kõiki hageja nõude eelduseks olevaid asjaolusid,

ei ole isegi hagiavalduse esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik pidada hageja nõuet

õiguslikult põhjendatuks. Maakohutul ei olnud TsMS § 407 lg 1 järgi seega võimalik hagi

tagaseljaotsusega rahuldada. Kuna tagaseljaotsust ei saanud teha, ei ole TsMS § 415 lg 1 p 3

järgi kaja rahuldamiseks ja TsMS § 417 lg 2 järgi menetluse taastamiseks kostjal vaja välja tuua

mõjuvat põhjust, miks ta jättis hagile tähtaegselt vastamata.

Kuna kostja esitas tähtaegselt kaja ja kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks ei ole vaja

mõjuvat põhjust välja tuua, tuleb kaja rahuldada ja menetlus TsMS § 417 lg 2 alusel taastada.

Taastatud menetlus jätkub TsMS § 418 lg 1 järgi vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see

oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi kindlaks maakohus lõpplahendis.

Kaja rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 5 ja 8 järgi tagastada kostjale kajalt tasutud

kautsjon. Kautsjoni tagastamist ei takista TsMS § 149 lg 51, kuna hagi ei saanud eeltoodust

tulenevalt tagaseljaotsusega rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke