3-19-1961/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1961

Haldusasi

X

kaebus

Eesti

Soojustehnikainseneride

Seltsi

kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilise otsuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja: X, volitatud esindaja vandeadvokaat Rando

Antsmäe

Vastustaja: Eesti Soojustehnikainseneride Selts, volitatud

esindaja Marek Aunver

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus.

2. Tühistada Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis

nr ESTIS-KK-6 vormistatud protokolliline otsus osas, millega kutsekomisjon otsustas

muuta kaebajale omistatud kutse taset ning omistada kaebajale varem kutsekomisjoni

01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsuse alusel

omistatud

diplomeeritud

soojusenergeetikainsener,

tase

kutse

asemel

soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse

3. Kohustada

Eesti

Soojustehnikainseneride

Seltsi

uuesti

kaaluma

kaebajale

diplomeeritud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmist.

4. Mõista Eesti Soojustehnikainseneride Seltsilt välja X kasuks menetluskulud summas

3375 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.07.2020.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (edaspidi kaebaja) esitas 16.05.2019 Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (edaspidi ESTIS)

kutsekomisjonile

sooviavalduse

diplomeeritud

soojusenergeetikainsener,

tase

kutsekvalifikatsiooni saamiseks. ESTIS saatis 16.05.2019 kaebajale e-kirja, milles viitas

puudustele ja selgitas, et kaebajal tuleks taotleda soovitavat kutset erijuhu järgi. Kaebaja esitas

17.05.2019

kutsekomisjonile

täiendatud

ja

muudetud

sooviavalduse

diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsekvalifikatsiooni saamiseks.

2. ESTIS juhatuse liige Kauri Koster ja kaebaja vahel toimus järgnev kirjavahetus.

13.06.2019 e-kiri Kauri Koster

Hindamiskomisjoni kommentaarid: taotleja poolt toodud referentsobjektid ei vasta nõuetele:

taotleja soovib saada kutsetaset ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja käidu

korraldamise osadel. Taotluses kajastatud referentsobjektidest ei selgu, et taotlejal oleks

kogemus omanikujärelevalve ja käidu korraldamise osadel. Referentsobjektide kontrollimisel

tuli välja, et taotluses kajastatud objektide (2-3-4-5-6) kaugküttetorustike ehitustööde juhtimist

teostasid teised isikud. Taotleja poolt oli juhitud vaid üldtegevus (mitte aga kaugküttetorustike

ehitus). Seega taotlejal puuduvad vajalikud referentsobjektid küsitud spetsialiseerumisel.

17.06.2019 e-kiri Kauri Koster

Palun Teilt täpsustust nende referentsobjektide nr 2, 3, 4, 5 ja 6 osas hindajate kommentaarile,

et kaugküttetorustike ehitustööde juhtimist teostasid teised isikud. Taotleja poolt oli juhitud vaid

üldtegevus (mitte aga kaugküttetorustike ehitus). Soojusenergeetikainseneri pädevuses on

ainult torustikega seotud osa, kaevikud, katendid jms on teiste inseneride pädevuses.

17.06.2019 e-kiri X

Tere, Referentsi objektidel 2,3,4,5 ja 6 kasutasin alltöövõtjat, kelle tegevust ma juhtisin ja

kontrollisin. Allkirjastasin ehitustööde päevikud ja kaetud tööde aktid. Kui selles tegevusest ei

piisa omaniku järelevalve ja käidu juhtimiseks, olen nõus nendest õigustest loobuma ja taotlema

ainult ehitustegevuse juhtimist.

3. Kutsekomisjon koostas 01.07.2019 järgmise protokollise otsuse, mille kohta on järgnev

selgitus:

12.06.2019 eitava vastuse saanud taotluste kohta esitati vastuväited ja täpsustavad andmed

järgnevate taotlejate poolt:

X (kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid), tase 7 – omistada, arvestades taotleja selgitusi.

K. Koster

teavitas

01.07.2019

kell

22:08

e-kirjaga

kaebajat

diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmisest ja selle kutseregistrisse kandmisest

kehtivusega alates 28.06.2019. E-kirjas märkis K. Koster: Jah, Teie kutse taotlust hinnati väga

põhjalikult, arvestades Teie poolt esitatud täpsustusi ning peamine arutelu punkt oli see, et Teie

teostatud projektides olete olnud peamiselt üldehituse eest vastutav, mitte konkreetselt

soojustorustiku ehituse eest, kuid arvestades Teie pikaajalist töökogemust ning esitatud

selgitusi, otsustas kutsekomisjon Teile kutse omistada. Kutseregistris on kutsetunnistuse kohta

elektrooniline kanne - kutsetunnistus nr 149207.

4. ESTIS hindamiskomisjon teatas 16.07.2019 kaebajale viidates kutse andmise korra p-le 1.3,

et hindamiskomisjon soovib kontrollida kaebaja oskusi ja teadmisi küsitud spetsialiseerumisel

ning kutsus kaebajat täiendavale vestlusele, et kontrollida kaebaja oskusi ja teadmisi.

Kutsekomisjoni 25.07.2019 koosoleku protokollis nr ESTIS-KK-6 vormistatud protokollilise

otsusega otsustas kutsekomisjon: Muuta X väljastatud kutse taset ning omistada

soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse. Kutsekomisjoni otsuse põhjendus on järgnev. X puhul

puudub kutse taotluses kirjeldatud magistrikraad, kuid on tegemist haridusega mis ei ole

erialane (soojusenergeetika). X puhul puudub hindamiskomisjoni poolt tehtud täiendavate

päringute põhjal spetsialiseerumisalase töö kogemus kaugküttevõrkude ehitamise alal. X on

kutse taotluses kirjeldatud referentsobjektide puhul kaugküttetorustike omanikujärelevalve

kinnitusel juhtinud vaid üldehitust ja kaugküttevõrkude ehituse jaoks kasutanud alltöövõtjaid.

Kuna soojusenergeetikainseneri kutse ei ole piisav üldehituse juhtimiseks, vaid ainult

kaugküttetorustike ehitamiseks, siis ei vasta taotleja spetsialiseerumisalase töökogemuse

puudumisel ka diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse nõuetele, kuid vastab

soojusenergeetikainsener, tase 6 nõuetele.

Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokolliline otsus saadeti kaebajale 02.08.2019 e-posti teel.

5. Kaebaja esitas 02.09.2019 ESTIS-le vaide. ESTIS saatis 18.09.2019 kaebajale 17.09.2019

dateeringuga digitaalselt allkirjastamata vaideotsuse koopia. Vastuseks kaebaja teabenõuetele

saatis ESTIS esindaja N. Dementjeva 07.10.2019 kaebajale 17.10.2019 dateeringuga

vaideotsuse, mis on vaideotsuse koostaja Kuuno Külasalu poolt digitaalselt allkirjastatud

07.10.2019 kl 17:00.

6. Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 18.10.2019 kaebaja kaebus ESTIS

kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilise otsuse peale. Kaebaja esitas kaebuses järgmised

nõuded:

1) tühistada osaliselt ESTIS kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-6

vormistatud protokolliline otsus osas, millega kutsekomisjon otsustas muuta kaebajale

omistatud kutse taset ning omistada kaebajale varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr

ESTIS-KK-5

vormistatud

protokollilise

otsuse

alusel

omistatud

diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse asemel soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse;

2) teha ESTIS-le ettekirjutus teha toimingud kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-

KK-5

vormistatud

protokollilise

otsusega

kaebajale

omistatud

diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kohta kutseregistrisse tehtud elektroonilise kande

taastamiseks või alternatiivselt kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5

vormistatud

protokollilise

otsusega

kaebajale

omistatud

diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kutseregistrisse kandmiseks.

7. Kohus võttis 18.11.2019 määrusega kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes:

1) tühistada osaliselt ESTIS kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-6

vormistatud protokolliline otsus osas, millega kutsekomisjon otsustas muuta kaebajale

omistatud kutse taset ning omistada kaebajale varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr

ESTIS-KK-5

vormistatud

protokollilise

otsuse

alusel

omistatud

diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse asemel soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse;

2) kohustada ESTIS-t uuesti kaaluma kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainseneri, tase

7 kutse andmist.

8. Kohus määras 27.05.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

9. Vastustaja esitas 10.06.2020 menetluskulude nimekirja ning 17.06.2020 seisukoha kaebaja

menetluskulude osas.

10. Kaebaja esitas 10.06.2020 taotluse menetluskulude välja mõistmiseks vastustajalt ning

lisaks taotluse, et kohus nõuaks vastustajalt välja üksikasjaliku teabe selle kohta, kes

hindamiskomisjoni nimel on e-posti aadressilt hindamiskomisjon@estis.ee saatnud välja e-

kirjad nii Y (sh 09.06.2019 k 20:46 saadetud e-kiri Y) kui ka kaebajale ning kes konkreetselt

hindamiskomisjoni liikmetest on teinud otsuseid ja toiminguid seoses kaebaja kutseasjaga nii

enne 01.07.2019 kui ka pärast seda kuni kutsekomisjoni 25.07.2019 otsuse tegemiseni ning

milliseid konkreetseid toiminguid ning otsuseid keegi neist hindamiskomisjoni liikmetest

konkreetselt on teinud. Kohus jättis 11.06.2020 määrusega kaebaja taotluse rahuldamata.

Kaebaja esitas 17.06.2020 seisukoha vastustaja menetluskulude osas ning vastuväite kohtu

tegevusele seoses kohtu 11.06.2020 määrusega.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

11. Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilises otsuses esitatud põhjendused on valdavas osas

arusaamatud ja kaebajale ei ole üheselt arusaadav, millisel sisulisel ja õiguslikul alusel on

otsustanud kutse andja tunnistada kaebajale kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollilise otsusega

omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse ja selle kohta registrisse kantud

kutsetunnistus kehtetuks. Eeltoodu osas on kaebaja hinnangul vaidlustatud kutsekomisjoni

25.07.2019

protokollilise

otsuse

kui

haldusakti

andmisel

rikutud

haldusakti

põhjendamiskohustust. Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilises otsuses on esitatud

põhjendused osaliselt ka faktiliselt ebaõiged ja osaliselt ka asjassepuutumatud.

12. Väär on kutse andja seisukoht, et kaebaja kutse taotluses (sooviavalduses) märgitud

kvalifikatsioon ei ole võrdne magistrikraadiga. Kaebaja on läbinud Tallinna Tehnikaülikoolis

ehituse õppesuunal viieaastase inseneriõppe ning temale 08.06.2000 omistatud inseneri

kvalifikatsioon on seaduse alusel võrdsustatud magistrikraadiga. Pooltel puudub vaidlus selle

üle, et seoses käesoleva asjaga on kaebaja suhtes kohaldatud ja tuleb kohaldada Energeetika,

Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu 24.04.2019 otsusega nr 13 kinnitatud kutse andmise

korda soojusenergeetika inseneeria kutsetele. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja

magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsioon ei ole soojusenergeetikaalane kvalifikatsioon,

kuid kaebaja puhul tuleb kohaldada kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatut („Erijuhul

Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taotlemine“), mida kutsekomisjon

01.07.2019 protokollilise otsusega kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7

kutse andmisel on ilmselgelt ja õigesti ka kohaldanud.

13. Kaebaja on esitanud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse saamiseks

nõuetekohaselt täidetud dokumendid, milles on põhjalik informatsioon muu hulgas ka kaebaja

kvalifikatsiooni ja kutsealase tegevuse kohta. Kaebaja on esitanud kutse andjale veel ka

täiendavat informatsiooni ja täiendavaid dokumente, sh arvestades kutse andja küsitut esitas

kaebaja kutse andjale selgitusi ja hulganisti lisadokumente näiteks 17.06.2019. Vaidlus puudub

selle üle, et kaebaja haridus ei vasta täielikult taotletavale spetsialiseerumise erialale, mistõttu

taotles kaebaja arvestades ESTIS antud selgitust diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase

7 kutset tuginedes kutse andmise korra lisa 3 p-le 2 ja kaebaja puhul tuli ja tuleb kohaldada

kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatud tingimusi erijuhul diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taotlemiseks. Vaidlus on puudunud selle üle, et kutse

andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatud täiendkoolituse alased nõuded on kaebaja puhul täidetud.

14. Tulenevalt kutse andmise korra lisa 3 p-st 2 peab kutse taotlejal erijuhul diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taotlemiseks olema 10-aastane spetsialiseerumisalaga

seotud edukas töökogemus. Selline töökogemuse nõue (sh kaugküttevõrkude ehitamisega

seotud töökogemuse nõue) on kaebaja puhul vaieldamatult täidetud ning seda on kaebaja kutse

andjale ka nii kutse taotluses esitatud andmetega kui ka hiljem (sh nii 17.06.2019 e-kirjaga ja

selle lisadega kui ka 2019.a juulikuus) täiendavalt esitatud andmetega ning dokumentidega

põhjalikult põhistanud ja tõendanud. Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilisest otsusest

järelduvalt leidis kutsekomisjon 25.07.2019 protokollilise otsuse tegemisel, et kaebaja on kutse

taotluses kirjeldatud referentsobjektide puhul juhtinud vaid üldehitust ja kaugküttevõrkude

ehituse jaoks kasutanud alltöövõtjaid. Väär on kutsekomisjoni seisukoht, et kaebaja olevat kutse

taotluses kirjeldatud referentsobjektide puhul juhtinud vaid üldehitust. Kaebaja on kutse

taotluses nimetatud referentsobjektide puhul juhtinud kommunikatsioonide (taristu, sh nii

soojustrasside ja torustike kui ka vee- ja kanalisatsioonitrasside ja -torustike) ehitamist.

Arvestades seda, et kutse andja on (alles pärast kaebajale kutsekomisjoni 01.07.2019

protokollilise otsusega diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmist) nõudnud

kaebajalt täpsustavat ja täiendavat teavet, on kaebaja viimatitoodut kutse andjale ka põhjalikult

selgitanud ja esitanud kutse andjale ka hulganisti täiendavaid tõendeid.

15. Lisaks eeltoodule on mõistetamatu kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilisest otsusest

järelduv kutse andja seisukoht, et juhul, kui kutse taotluses esitatud referentsobjektide puhul on

kutse taotleja juhtinud spetsialiseerumisalaga seotud töid (projektijuhina, objektijuhina vms)

ega ole isiklikult lihttöölisena kõnesolevaid spetsialiseerumisalaga seotud töid teinud, siis ei

olevat sellise kutse taotleja puhul kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatud

spetsialiseerumisalaga seotud töökogemuse nõue erijuhul kutse taotlemiseks täidetud. Selline

kutsekomisjoni seisukoht ja õigustõlgendus on mitte üksnes mõistetamatu, vaid ka eluliselt

absurdne, sest kui sellist kutsekomisjoni seisukohta ja õigustõlgendust lugeda õigeks, siis tekiks

olukord, kus alltöövõtu korras soojusenergeetikaalaseid töid teinud kõrgema insenerihariduseta

lihttöölisele muude kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatud eelduste täitmise korral

diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse antaks, kuid samal ajal temale otseselt

tööülesandeid ja –juhiseid andnud peatöövõtja esindajaks olevale ehitusinseneri haridusega (sh

magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsiooniga) vastutavale tööde juhtijale (antud juhul

kaebajale) kutset ei antaks. Kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 on sätestatud, et kutse taotlejal peab

erijuhul kutse taotlemiseks olema spetsialiseerumisalaga seotud töökogemus, st isegi mitte

spetsialiseerumisalane

töökogemus,

vaid

laiemalt

spetsialiseerumisalaga

seotud

(st

spetsialiseerumisalaga puutumuses olev) töökogemus, mis kaebaja puhul on vaieldamatult

olemas.

16. Juhul, kui kutsekomisjon leidis, et selliste referentsobjektidega seonduvat juhtimisega

seotud töökogemust, millel on kasutatud alltöövõtjaid, ei saa lugeda spetsialiseerumisalaga

seotud töökogemuseks ning et sellest tulenevalt ei ole kaebajale diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmiseks andmeid või tõendeid piisavalt, siis oli

kutsekomisjon

haldusorgani

ülesannetes

kohustatud

sellest

teavitama

kaebajat

(teavitamiskohustus) kui isikut, kelle kohta haldusakt väljastatakse, ning seeläbi tagama

kaebajale õiguse ja võimaluse end kaitsta ja esitada täiendavaid andmeid (ärakuulamiskohustus)

ning uurimiskohustuse täitmiseks selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud

välja ning koguma vajadusel selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6).

17. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-56-02 käsitletud põhimõtetest tulenevalt tulnuks

kutsekomisjonil enne kaebaja suhtes negatiivse haldusakti andmist kaebajale ka kutsekomisjoni

kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 ette nähtud töökogemuse nõudega seonduvat õigustõlgendust

põhjalikult ja arusaadavalt selgitada ning sellega seonduvalt tagada kaebajale võimalus esitada

täiendavaid selgitusi ja tõendeid.

18. Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilisest otsusest ei nähtu veenvaid põhjendusi kaebajale

antud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmise ja sellega seonduva

kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ega huvide kaalumist. Kutse andmine ja kutse

andmise ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine eeldab kaalutlusõiguse teostamist.

Järelduvalt kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilises otsuses märgitust on kutsekomisjon ja

järelduvalt kaebajale teadaolevast vähesest informatsioonist ka hindamiskomisjon teinud olulisi

kaalutlusvigu ning kutsekomisjoni 25.07.2019 protokolliline otsus tuleb seetõttu vaidlustatud

osas kehtetuks tunnistada.

19. Käesoleval juhul puudus nii faktiline kui ka õiguslik alus kaebajale kutsekomisjoni

01.07.2019 protokollilise otsusega omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7

kutse andmise ja sellega seonduva kutsetunnistuse sisuliselt kehtetuks tunnistamiseks sellisel

viisil, et kaebajale varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollilise otsuse alusel antud

diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse asendati soojusenergeetikainsener, tase 6

kutsega ehk madalama astme kutsega. Kutseseaduses ja kutse andmise korras on alused

kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks sätestatud ammendavalt. Tulenevalt kutseseaduse §

22 lg-st 1 ja samasisulisest kutse andmise korra p-st 5.8. on kutse andjal kutsekomisjoni

ettepanekul õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kui: 1) kutsetunnistus on

saadud pettuse teel; 2) kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava

dokumendi alusel; 3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele.

Ühtegi sellist kutseseaduses ja kutse andmise korras kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks

sätestatud alust käesoleval juhul kaebaja puhul 25.07.2019 ei esinenud ega esine ka käesoleval

ajal. Käesoleval juhul ei nähtu vaidlustatud kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilisest otsusest,

et kutse andja on HMS § 67 lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevat kaalumiskohustust üleüldse teostanud ja

käesoleval juhul ei ole kaebaja õiguste ja huvidega arvestatud. Sõltumata sellest, kuidas

vastustaja üritab nüüd käesoleval ajal oma tegevust sisustada ja tagantjärgi, oli vastustaja

kohustatud teostama vaidlustatud 25.07.2019 otsuse kui kaebaja jaoks negatiivse otsuse

tegemisel igal juhul kaalutlust ja seda ka selgelt arusaadavalt põhjendama.

20. Vastustaja esitatud väited selle kohta, et kaebaja on esitanud valeandmeid, on mitte üksnes

meelevaldsed ja väärad, vaid käesoleval juhul ka asjakohatud. Esiteks, vaidlustatud 25.07.2019

protokollilisest otsusest ei nähtu, et vastustaja on kaebaja suhtes teinud selle otsuse kaebaja

poolt valeandmete esitamise tõttu ning sellekohaseid väiteid on vastustaja otsitud põhjendustena

asunud esitama alles pärast seda, kui kaebaja on oma õigusi kaitsma asunud. Teiseks, on kaebaja

esitanud vastustajale andmed selliselt, nagu asjaolud on faktiliselt olnud, ning seoses vastustajal

tekkinud ebaselgustega esitas kaebaja nii juba enne 01.07.2019 (mil vastustaja tegi otsuse

omistada kaebajale 7. taseme kutse) kui ka vastuseks täpsustavatele päringutele igati

koostöövalmilt vastustajale täiendavaid selgitusi ja dokumente. Seejuures on ESTIS juhatuse

liikme Kauri Kosteri 01.07.2019 k 22:08 saadetud e-kirjas avaldanud kutse andja kaebajale, et

kaebaja kutse taotlust hinnati väga põhjalikult ning arvestades kaebaja pikaajalist töökogemust

ning esitatud selgitusi, otsustas kutsekomisjon kaebajale tema taotletud diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse anda. Sisuliselt ebaõige on vastuses kaebusele esitatud

vastustaja positsioon, mille kohaselt olevat kaebaja esitanud töökogemuse osas valeandmeid ja

ei olevat ka pärast 01.07.2019 vastustajale täiendavat informatsiooni esitanud. Asjakohatud ja

eksitavad on vastuses kaebusele vastustajate esitatud väited seoses Utilitasega. Vastustaja on

ignoreerinud 15.07.2019 e-kirjas kaebaja poolt selgitatut, et referentsobjektide nimekirjas on

kaebaja kutse taotlemisel märkinud Paepargi 35 ja Paepargi 37 objektide küttetorustiku tellijaks

AS Merko Ehitus Eesti ja et kaebaja töötas AS-is Merko Infra ning ehitas töövõtulepingu alusel

küttetorustikku AS-ile Merko Ehitus Eesti, kellele kohustus kaebaja esitama teostatud tööd koos

täitedokumentatsiooniga. Kaebaja selgitas selles e-kirjas, et Utilitas ei ole antud objekti tellijaks

ning et tegemist oli arendusprojektiga, mille ehitustööde lõppedes anti väljaehitatud

kommunikatsioonid üle tulevastele haldajatele. Kuna küttetorustik anti üle Utilitasele, siis

kohustus kaebaja projektijuhtimise all tegutsenud alltöövõtja kõik vajalikud kooskõlastused ja

katsetused tegema koostöös Utilitasega. Kaebaja lisas kõnesolevale 15.07.2019 e-kirjale ka

väljavõtte lepingust, milles on näidatud nimetatud objekti osapooled. Ühtlasi esitas kaebaja ka

üksikasjaliku täiendava info isikute kontaktandmete kohta, kellelt saanuks küsida

lisainformatsiooni ja kinnitusi. Täiendavalt juhtis kaebaja selles 15.07.2019 e-kirjas vastustaja

tähelepanu sellele, et vastustaja poolt saadetud erinevate tööde liikide kaetud tööde aktidel on

kaebaja allkiri (erinevalt vastustaja väidetust) olemas. Asjaolu, et näites viimati nimetatud

referentsobjektide (Tallinnas, Paepargi 35 ja Paepargi 37 asuvad objektid) kaugküttetorustiku

ehitustegevust juhtis kaebaja AS-i Merko Infra projektijuhina, kinnitab ja tõendab ka AS Merko

Ehitus Eesti, kes oli Paepargi 35 ja Paepargi 37 objektide küttetorustiku tellijaks. Erinevalt

vastustaja

ekslikust

arusaamast

ei

ole

kaebaja

tegelenud

vastustaja

esiletoodud

referentsobjektide puhul üldehitusega, vaid nendel referentsobjektidel on kaebaja juhtinud

kaugküttetorustike ehitustegevust.

21. Kaebaja tehes vastustajaga igati mõistlikult koostööd on pärast 01.07.2019 andnud

hindamiskomisjonile täiendavaid selgitusi ning esitanud hindamiskomisjonil tekkinud

täiendavate küsimuste osas selguse andmiseks vastustajale veel täiendavaid dokumentegi.

Kaebaja käis 11.07.2019 vastavalt vastustaja soovile vastustaja juures kohapeal kaebaja esitatud

dokumentidega ja andmetega seonduvalt selgitusi andmas. Lisaks sellele esitas kaebaja

vastustajale täiendavaid selgitusi ja täiendavaid dokumente veel ka e-posti teel. Kuivõrd

seadusest ja kutse andmise korrast ei tulenenud vastustaja hindamiskomisjonile pärast

kutsekomisjoni poolt kutse andmise otsustamist ja selle kohta kutseregistris vastava kande

tegemist (st pärast kutsetunnistuse registreerimist) mingit õigust kutse saanu oskuste ja

teadmiste kontrollimiseks, ei olnud kaebajal mingit kohustust ilmuda hindamiskomisjoni

soovitud ajal hindamiskomisjoni ette kaebaja oskuste ja teadmiste kontrollimiseks. Täiesti

alusetult ja kaebaja hinnangul eksitavalt on nüüd kohtumenetluses aga asunud vastustaja looma

kuvandit, nagu olevat pärast 11.07.2019 vastustaja kutsunud kaebajat „vestlustele“ selleks, et

andja kaebajale võimalus seoses kutse „äravõtmisega“ olla ära kuulatud. Ka kohtule esitatud

dokumentaalsetest tõenditest (vt nt vastustaja 16.12.2019 vastuse kaebusele lisa 4 – 16.07.2019

k 8:12 kaebajale saadetud e-kiri) nähtus üheselt, et eesmärgiks oli kaebajaga kohtuda selleks, et

kontrollida (nö järelkontrolli teostamisena) kaebaja oskusi ja teadmisi, mitte aga selleks, et anda

kaebajale võimalus osutuda seoses juba esitatud andmetega, dokumentidega ja selgitustega ära

kuulatud).

22. Seoses vastustaja poolt väidetavalt Utilitas Tallinn AS-i töötaja Y 09.06.2019 saadetud e-

kirjaga ning sellele Y väidetavalt 10.06.2019 vastustajale saadetud e-kirjaga märgib kaebaja, et

arvestades viimati nimetatud Y 10.06.2019 väidetavalt saadetud e-kirja saatmiskuupäeva

(10.06.2019) olid selles e-kirjas kirjutatud andmed teada vastustajale juba 01.07.2019, mil

kutsekomisjon andmeid ja dokumente väga põhjalikult hinnanuna otsustas kaebajale anda 7.

taseme kutse. Seega puudus mis tahes alus 10.06.2019 väidetavalt saadetud e-kirjas esitatud

teabe põhjal kaebajalt 7. taseme kutse 25.07.2019 otsusega „äravõtmiseks“. Y 10.06.2019 e-

kirjas ei ole kirjutatud, et kaebaja ei ole teostanud torustike ehitamise ehitustegevuse juhtimist

vastustaja viidatud objektidel. Y väljendas seda, mis ja kuidas tal parasjagu meelde tuli, kuid

täiesti kindlalt ta ei väitnud ega kinnitanud, et kaebaja teostas nendel objektidel üksnes

üldehituse juhtimist, mida vastustaja on selgelt ekslikult või siis meelevaldselt Y kirjutatu põhjal

asunud väitma.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

23. Kaebaja keeldus oma oskuste ja teadmiste tõendamisest kutsekomisjonile peale seda, kui

ilmnes kaebaja poolt taotlusele lisatud dokumentides valeandmete esitamine, samuti loobus

kaebaja talle antud ärakuulamisõigusest kutsekomisjoni poolt pakutud vestlusele mitte ilmudes.

24. Vastustajale on arusaamatu kutsekomisjoni poolt tekitatud kaebaja õiguste riive sisu.

Kaebaja on kaebuse punktis 3.2.1. teises lõigus täiesti õigesti aru saanud, et kutsekomisjon on

oma 25.07.2019 otsusega otsustanud muuta kaebajale kutsekomisjoni 01.07.2019 otsusega

antud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmist ja selle alusel kutseregistris registreeritud

kutsetunnistuse muutnud uue otsuse kohaselt tasemele 6. Vastustajale on arusaamatu, et isegi

juhul, kui kaebaja tõepoolest ei saa kutsekomisjoni põhjendustest aru, siis põhjendustest

mittearusaamine ei tekita olukorda, kus kutsekomisjon ei ole haldusakti välja andes täitnud

põhjendamiskohustust. Põhjendused on kaebaja ise välja toonud, seega on alusetu väita, et

põhjendamiskohustus on kutsekomisjonil täitmata. Samuti väidab kaebaja, et kutsekomisjoni

25.07.2019 otsuses esitatud põhjendused on osaliselt faktiliselt ebaõiged ja osaliselt

asjassepuutumatud. Eeltooduga lükkab kaebaja ise enda varasema väite selle kohta, et

kutsekomisjon on otsust tehes jätnud põhjendamiskohustuse täitmata, ümber, sest kaebaja

möönab põhjenduste olemasolu ning huvitaval kombel saab põhjendustest osaliselt ka aru. See,

et kaebaja ei nõustu põhjendustega, ei anna alust väitmaks, et põhjendatud pole.

25. Kaebaja möönab ise, et tal puudub soojusenergeetikaalane kvalifikatsioon, seega

kutsekomisjoni põhjendusest esimene on igati õigustatud põhjus. Kaebaja avalduse kohaselt on

kaebajal spetsialiseerumisalaseid koolitusi 117 TP ulatuses. Kutsekomisjon on seisukohal, et

kaebaja gaasipaigaldise järelevaataja täiendusõpe ei ole asjakohane, kuna isik taotleb kaugkütte-

ja kaugjahutussüsteemide ehitamise kutset. Kaebaja väidab, et tema suhtes on vaieldamatult

täidetud töökogemuse nõue, samas on kutsekomisjon punktis 2 selgitanud, et kaebaja puhul

puudub hindamiskomisjoni poolt tehtud täiendavate päringute põhjal spetsialiseerumisalase töö

kogemus kaugküttevõrkude ehitamise alal. Kaebaja on oma taotluses tuginenud

referentsobjektide puhul kaugküttetorustike ehitamisel alltöövõtjate tegevusele/kogemusel,

kirjutades selle oma enda kogemuseks. Alltöövõtja erialane töökogemus ei ole samastatav

taotluse esitaja enda kogemusega.

26. Komisjoni poolt on kaebajale esitatud küsimused 11.07, 12.07 ja 15.07.2019 e-kirjadega

ning kaebaja ei vastanud komisjoni küsimustele täies mahus, vaid vastas valikuliselt, jättes osa

päringutest vastamata. Ankeetandmete järgi, millised on täitnud kaebaja, on kaebajal just nagu

täidetud töökogemuse nõue, kuid kaebaja esitatud andmete kontrollimisel kutsekomisjoni poolt

selgus, et kaebaja on esitanud valeandmeid oma töökogemuse kohta. Oma küsimustes kaebajale

on komisjon tõstatanud teema valeandmete esitamise kohta referentside ja töökogemuse osas

kaebaja poolt, kuid kaebaja pidas mõistlikuks mitte vastata. 11.07.2019 kohtumisel

kutsekomisjoniga lubas kaebaja esitada rida täiendavaid tõendeid, kuid ta ei esitanud lubatud

dokumente (nt. Utilitas kinnitus). 12.07.2019 saatis kaebaja kutsekomisjonile kaetud tööde

aktid ja täitedokumentatsiooni. Esitatud dokumentide uurimisel selgus kutsekomisjonile, et

kaebaja esitatud dokumentides on erinevad andmed võrreldes kaebaja enda poolt väidetavaga

ning komisjon palus kaebajal 15.07.2019 e-kirjaga selgitada olukorda. Kaebaja selgitusi ei

andnud. 16.07.2019 annab komisjon kaebajale veelkord võimaluse selgitusteks, pakkudes tema

teadmiste ja oskuste kontrollimiseks vestlust. Kaebajale algselt pakutud vestluse aeg ei sobi

ning hiljem keeldub vestlusest ning lubatud dokumente samuti ei esita. See, et kaebajale jääb

mõistetamatuks kutsekomisjoni poolt esitatud täiendava teabe nõue, on põhjendatud sellega, et

kaebajal ei olnud esitada tõest asjakohast infot ning tema poolt valeandmete esitamisega vahele

jäämine ei olnud kaebajal plaanis. Kaebaja paljasõnalised väited tema poolt väidetavalt tehtud

töödele ei ole piisavad, et lugeda tema töökogemus piisavaks taotletud kutsele.

27. Kaebaja poolt esitatud dokumendid ja andmed tema poolt juhitud kaugküttetorustike

ehitustöödel referentsobjektidel osutusid valeks kutsekomisjoni poolt tehtud järelpärimiste

tulemusena, nimelt olid kaebaja poolt viidatud referentsobjektid ehitatud Utilitas Tallinn ASle

ning Utilitas-e omanikujärelevalve esindaja kinnitas, et antud objektide ehitustööd olid juhitud

teise isiku poolt, mitte kaebaja poolt nagu kaebaja seda ise väitis. Kaebaja lubas küll Utilitaselt

saata kinnituse oma väidete tõendamiseks, kuid seda ta ei teinud. Vastustaja on esitanud

valeandmete esitamise kohta kaebajale küsimusi ning hoiatanud kaebajat, et kutsekomisjonil on

õigus valeandmete esitamise korral kutsetunnistus kehtetuks tunnistada. Kutsekomisjoni poolt

on kaebajat korduvalt teavitatud sellest, et kaebajal tuleb esitada täiendavaid andmeid

kutsekomisjonile ja antud kaebajale ka korduvalt võimalusi nii selgituste andmiseks

ärakuulamiskohustusena kui ka täiendavate dokumentide esitamiseks. Kutsekomisjonil ei ole

kohustust ega õigust kedagi sunniga komisjoni ilmuma või täiendavaid dokumente/tõendeid

esitama, samas on komisjonil õigus kontrollida taotlejate poolt esitatud andmete vastavust ja

õigsust ning tekkinud küsimuste korral on antud ka kaebajale võimalus anda täiendavaid

selgitusi. Kaebaja enda ärakuulamisõigust kasutada ei soovinud, mida kinnitab kaebaja ise,

väites 18.07.2019 e-kirjas, et talle on kutse juba omistatud ning seetõttu ei pea ta põhjendatuks

rohkem selgitusi anda.

28. Kutsekomisjonil on õigus ja kohustus taotleja esitatud andmeid kontrollida ning vastuolu

selgumisel peaks ikkagi taotleja tõendama oma esitatu õigsust, mitte vastupidi. Väide, et

kaebaja on esitanud peale kutsekomisjoni poolt tekkinud kahtlust, põhjalikult täiendavaid

selgitusi ja tõendeid, millega sai kutse andja põhjendamatu kahtlus kaebaja poolt valeandmete

esitamise kohta vaieldamatult kummutatud, on kaebaja subjektiivne hinnang ning lausvale ja

pigem kaebaja soovunelm. Kaebaja on ette heitnud kutsekomisjonile taotleja ebapiisavat

teavitamist tema taotluses esinevate puuduste osas. Antud juhul on vastustaja poolt esitatud

menetluse käigu täiendustega tõendatud igati piisav taotleja teavitamine, kuid taotleja enda

valik on küsitud andmeid esitada või mitte. Kaebaja on omal äranägemisel osaliselt täiendavat

infot esitanud, kuid temapoolselt esitatud vale informatsiooni väljatulekul keeldus selgituste

andmisest ja ärakuulamiskohustusena vestlusele tulekust. Samuti on kaebaja kutsekomisjonile

ette heitnud vajadusel omal algatusel tõendite mittekogumist. Vastupidiselt kaebaja seisukohale

ilmnesidki taotleja poolt esitatud valeandmed just komisjoni enda poolt kogutud tõenditest,

millised omakorda on kajastatud kaebaja poolt tsiteeritud põhjenduste all kui kaugküttetorustike

omanikujärelevalve

seisukohtadena.

Kaebaja

viitab

pidevalt

väidetavatele

kutsekomisjonipoolsetele menetlusvigadele – puuduvad teavitamiskohustuse täitmine,

ärakuulamiskohustus, uurimiskohustus, kaalutlusõiguse teostamine jne. Oluline on kõigi nende

väidetavate puuduste juures see, et kui kaebaja neid väidetavaid kutsekomisjonipoolseid

puudusi oma kaebuses ei kajasta, siis see ei tähenda, et kutsekomisjon seda pole toimunud.

Kutsekomisjon on täitnud kõiki kaebaja poolt kirjeldatud väidetavaid menetlusvigu, mida

kaebaja väidab, et komisjon pole teinud.

29. Käesoleval juhul on kutsekomisjonil olemas nii faktiline kui ka õiguslik alus kaebaja

kutsekomisjoni 01.07.2019 otsusega omistatud soojusenergeetikainseneri tase 7 kutse

muutmiseks, kaebaja ebapiisavate andmete tõttu, ja omistades taotlejale taseme 6, millise

omistamiseks luges kutsekomisjon taotleja esitatud andmed piisavaks. Kutsekomisjon on

seisukohal, et kaebajale ekslikult antud kutse tase 7 on muudetud põhjendatult ning seda

eelkõige tingimustel, et kutse taotleja on esitanud taotluses ja selle lisades valeandmeid enda

kvalifikatsiooni ja töökogemuse osas. Kutsekomisjon on tuvastanud kaebaja esitatud

valeandmed omapoolse kontrolli tulemusena ning andnud kaebajale korduvalt võimalusi

olukorra lahendamiseks.

30. Kaebajale

01.07.2019

kutsekomisjoni

otsusega

väljastatud

kutsetunnistus

soojusenergeetikainseneri tase 7 kutse kohta on välja antud valeandmeid sisaldava dokumendi

alusel ning vastava aluse ilmsiks tulekul on kutset taotlenud isiku tegevus olnud vastuolus

kutsestandardi lisa 3 Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks I. p. 2., 3. ja 5. Käesoleval juhul

kutsekomisjoni poolt 25.07.2019.a otsusega muudetud 28.06.2019.a otsuse osas X väljastatud

kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta ei ole kaebajat tähtkirjaga teavitatud ega selle

kohta avaldatud kuulutust Ametlikes Teadaannetes. Vastustaja möönab kutsekomisjoni poolt

oma otsuse muutmisest teavitamisel kaebaja viidatud vormireegleid rikkudes teabe

kättetoimetamist, kuid antud puudus ei ole asjakohane, kuna kutsekomisjon on oma varasemat

otsust muutnud, milline õigus on kutsekomisjonil 30 päeva jooksul, mitte tunnistanud otsust

kehtetuks. Kaebusest endast selgub, et kaebaja on vastava otsuse muutmise osas informatsiooni

kätte saanud, seega teavitamise oluline osa – teabe kohalejõudmine teabe saajale, on täidetud.

ESTIS ei esitanud kutsekojale taotlust, et kaebaja taotletud kutse taset kehtetuks tunnistada,

vaid kutsekomisjon muutis oma varasemat otsust ja sellise käitumise soovitas Kutsekoda.

Kutsekoja soovituse kohaselt telliti kaebajale omistatud 7. taseme kutsetunnistusele dublikaat,

millel on märgitud omistatud 6. taseme kutse. Kutsekomisjoni teate kaebajale omistatud kutse

6. taseme osas on kaebaja postiga kätte saanud.

31. Vastustaja on oma tegevuses lähtunud HMS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 44, § 72, § 75. Eeltoodu

alusel lähtus vastustaja HMS § 75 toodud vaide esitamise tähtajast, sest vaide saab esitada HMS

§ 72 p 1 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, mis omakorda HMS § 64 lg 1 kohaselt

kohaldub ka haldusakti muutmisele. Lähtudes õiguse analoogiast ning poolte võrdse kohtlemise

põhimõttest on vastustaja seisukohal, et hindamiskomisjon võib oma otsust muuta sarnaselt

taotleja õigustele. Lisaks eeltoodule tugineb vastustaja oma tegevuses Kutse andmise korrale,

nimelt korra punkt 5.7. sätestab kutse andjale tähtaja kutsetunnistuse väljastamiseks 30 päeva

pärast kutse andmise otsuse vastuvõtmist. Kui hindamis- või kutsekomisjoni poolt avastatakse

puudused taotluses, siis antakse taotlejale võimalus täiendada oma taotlust 7 päeva jooksul.

Käesoleval juhul küsis kutsekomisjon seisukohta ka Kutseregistrist ning sealt tuli teave, et 30

päeva jooksul võib kutsekomisjon oma otsust muuta, 30 päeva möödumisel aga on võimalik

otsust ainult kehtetuks tunnistada.

32. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, millise kohaselt ei ole vastustaja sisustanud oma

kaalutlusõiguse teostamist haldusakti muutmisel, kuigi möönab, et otsuse selgitava osa

põhjalikkusele on võimalik esitada põhjendatud kriitikat, kuid kutsekomisjon on lähtunud

hindamiskomisjoni hinnangutest ning arvestanud sellega, et hindamiskomisjoni liikmed on

eelkõige siiski oma eriala spetsialistid, mitte haldusõiguse spetsialistid, kes panevad rõhu sisule,

mitte vormile. Kutsekomisjon on kaebaja esitatud dokumente uurinud ning uurimise tulemusena

sooviski kaebajalt lisaselgitusi ja lisatõendeid – selgus, et kaebaja ei esitanud tegelikkusele

vastavat teavet. Tulenevalt 10.06.2019 AS Utilitas Tallinn vastusest tegi hindamiskomisjon

kaebaja taotluse osas otsuse, milline on kajastatud Kutsekomisjoni 25.07.2019 koosoleku

protokollis nr ESTIS – KK – 6.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb rahuldada. Kohus lahendab esmalt kaebaja vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu

11.06.2020 määrusega (I), seejärel võtab seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (II) ning

viimaseks otsustab menetluskulude jaotuse (III).

I

33. Kohus märgib seoses kaebaja vastuväitega kohtu tegevusele, et kohus jääb oma 11.06.2020

määruses väljendatud seisukoha juurde. Kohtu arvates ei oma käesoleva asja lahendamisel

tähtsust, kes hindamis- või kutsekomisjoni liikmetest konkreetseid toiminguid tegi (e-kirju

saatis jmt). Kohtu hinnangul on käesoleva asja lahendamisel määravad muud asjaolud, mida

kohus selgitab lahti alljärgnevalt (otsuse osas II).

II

34. Käesolevas asjas on vaidluse all, kas ESTIS kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilise

otsusega kaebajale 01.07.2019 otsusega omistatud kutse taseme 7 muutmine ning asendamine

kutse tasemega 6 oli õiguspärane ning kas vastustaja põhjendused kutse taseme muutmisel olid

kaalutletud ja asjakohased.

35. KutS § 15 lg 1 kohaselt on kutse andmine kutset taotleva isiku kompetentsuse

kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena kantakse taotlejale

antud kutse kutseregistrisse. Kutse andmisel tuleb seega kaaluda, kas õigusaktides kehtestatud

tingimused on isikule taotletava kutse omistamiseks täidetud.

36. Vaidlus puudub selles, et 13.06.2019 kirjas teatas vastustaja kaebajale, et kaebajale kutset

omistada ei saa tulenevalt asjaolust, et kaebaja poolt viidatud referentsobjektid ei vasta nõuetele

(tl 37). Samas on vastustaja eelviidatud kirjas nentinud, et haridustase ja täienduskoolituste

maht on sobilikud ehk piisava töökogemuse saamisel kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude

ehitustegevuse

juhtimise

valdkonnas

saab

taotlejale

tulevikus

omistada

soojusenergeetikainseneri kutse. Kohtule nähtub, et kaebajale kutse taseme 7 omistamise

takistuseks oli seega piisava töökogemuse tõendamine. Vaidlus puudub ka selles, et vastustaja

omistas kaebajale 01.07.2019 protokollilise otsusega kutse taseme 7, arvestades taotleja

(kaebaja) selgitusi (tl 48). Vastustaja on 01.07.2019 e-kirjas (tl 49) selgitanud, et arvestades

kaebaja poolt esitatud selgitusi ja täpsustusi ning kaebaja töökogemust, otsustati kaebajale kutse

tase 7, pärast põhjalikku hindamist, omistada. Kutse taseme 7 omistamine kaebajale,

kehtivusega alates 28.06.2019, nähtub ka kohtule esitatud Kutseregistri väljavõttest (tl 56).

37. Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokolli kohaselt esitas hindamiskomisjon täiendavat

informatsiooni taotlejate kohta, millest lähtuvalt tuli kutsekomisjonil otsustada, kas muuta

kaebaja kutse taset või jätta kehtima väljastatud 7. taseme kutse (tl 60). Seega tuli

kutsekomisjonil kaaluda, kas muuta kaebaja kutse taset ja omistada madalam, 6. taseme kutse

või jätta kehtima 01.07.2019 omistatud 7. taseme kutse.

38. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon)

haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate

otsustuste vahel. Lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve.

39. HKMS § 158 lg 3 piiritleb kohtuliku kontrolli ulatuse kaalutlusotsuste korral -

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib

kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt.

40. Vastustaja leidis 25.07.2019, et kaebajal puudub hindamiskomisjoni poolt tehtud

täiendavate päringute põhjal spetsialiseerumisalase töö kogemus kaugküttevõrkude ehitamise

alal, mille tulemusena otsustati muuta kaebajale väljastatud kutset ning omistada 6. taseme

kutse (tl 60 pöördel). Seega oli kutse taseme muutmise põhjuseks piisava töökogemuse

puudumine. Vastustaja 15.07.2019 kirjas on vastustaja osutanud asjaolule, et Paepargi 35 ja 37

küttetorustiku referentsobjektide dokumentides on tööde juhtivaks isikuks määratud 3D Infra

OÜ esindaja, mitte kaebaja ning kaebaja on seega esitanud vastustajale teostatud tööde osas

valeandmeid (tl 100,101).

41. KutS § 22 lg 1 sätestab kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise alused. Kutse andjal on

kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kui:

1) kutsetunnistus on saadud pettuse teel;

2) kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;

3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele.

Vastustaja on käesoleval juhul tuginenud kaebajale 01.07.2019 omistatud 7. taseme kutse

muutmisel asjaolule, et kaebajal ei ole täidetud nõutava kutsealase tegevuse kriteerium kutse

taseme 7 omistamiseks/säilitamiseks, tulenevalt asjaolust, et kaebaja on esitanud

referentsobjektide osas valeandmeid. Kohus märgib, et seejuures on KutS § 22 lg 1

kaalutlusõigust sisaldav norm, mis annab õiguse kaaluda kutsetunnistuse kehtetuks

tunnistamise ja selle säilitamise vahel. HMS § 64 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise

kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise

suhtes. Seega sõltumata sellest, kas käsitleda vastustaja 25.07.2019 otsust kaebaja kutse taseme

7 aluseks olnud otsuse ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisena või muutmisena, tuleb

haldusorganil HMS § 64 lg 2 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamine otsustada

kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta

haldusakti kehtetuks tunnistama.

HMS § 64 lg 3 lisab, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja

haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust,

haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega

haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega

ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

42. Kohtu hinnangul on vastustaja 25.07.2019 protokollilise otsusega rikkunud haldusakti

põhjendamiskohustust ning teinud otsustamisel kaalumisvigu. Kohtule nähtub, et kaebajale

heideti ette valeandmete esitamist ning sellega seonduvalt ebapiisavat töökogemust kutse

taseme 7 säilitamiseks, kuid kuidas selle järelduseni on jõutud, on kohtu hinnangul küsitav.

42.1. Esmalt märgib kohus, et AS Utilitas Tallinn võrguhooldusosakonna juhataja asetäitjale, Y

tehti päring 09.06.2019 ning vastus päringule saabus 10.09.2019 (tl 188), millest järeldub, et Y

vastus („Nagu mäletan X teostas üldine juhtimine (Merko poolt). Soojustorustiku ehitustöid

teostas alltöövõtja 3D Infra OÜ. Kõik kaetud tööd võtsin vastu alltöövõtja (3D Infra OÜ)

poolt.“) oli teada juba enne kaebajale 7. taseme kutse omistamist 01.07.2019. Seega oli teada

ka, et kaebaja kasutas tööde teostamisel alltöövõtjat, kuid ometi otsustati pärast põhjalikku

kaalumist kaebajale 01.07.2019 7. taseme kutse omistada.

Kohtule jääb selgusetuks, miks on vastustaja, tuginedes eelkirjeldatud päringule, otsustanud

ühel hetkel kaebajale 7. taseme kutse omistada, kuid hiljem, tuginedes samale päringule,

leidnud vastupidiselt, et kaebaja on oma töökogemuse kohta esitanud valeandmeid ning on

juhtinud vaid üldehitust (25.07.2019 protokoll, tl 60 pöördel; vastustaja 15.05.2020 seisukoht,

tl 146 pöördel). Vastustaja on märkinud, et kaebaja esitatud valeandmed ilmnesid komisjoni

enda poolt kogutud tõenditest (kaugküttetorustike omanikujärelevalve seisukohad). Kohtu

hinnangul on vastustaja tegevus olnud vastuoluline, kui väidetav valeandmete esitamise fakt

ilmnes AS Utilitas Eestile tehtud päringust juba 10.06.2019, kuid nimetatud päringule tugineti

alles pärast seda, kui kaebajale oli otsustatud juba 7. taseme kutse omistada. Eelnevast järeldub,

et vastustaja on kaebaja kutse taseme muutmisel lähtunud ebakohastest kaalutlustest.

42.2. Järelkontrolli raames tegi vastustaja seega täiendavaid päringuid selgituste saamiseks

tegelikkuses vaid kaebajale endale. Kohtule nähtub, et vastustaja on küsinud kaebajalt

täiendavaid selgitusi ning dokumente. Kaebaja esitas vastustajale täiendavaid selgitusi (tl 99,

102) referentsobjektide ning nendega seotud töökogemuse osas, samuti alltöövõtjate kasutamise

kohta. Kaebaja esitas referentsobjektide kohta täiendavaid dokumente (tl 153-167, 174-180, tl

184), lükkamaks ümber väidet, et ta on oma töökogemuse kohta valeandmeid esitanud. Kaebaja

esitas vastustajale ka isikute kontaktid, kellelt küsida kinnitusi kaebaja rolli kohta erinevate

referentsobjektide kaugküttetorustike ehitamisel (OÜ 3D Infra ning AS Merko Ehitus Eesti

kontaktid, tl 102; AS BLRT kontakt, tl 152). Kohtule ei nähtu ei 25.07.2019 otsusest ega ka

käesolevas kohtumenetluses vastustaja esitatud selgitustest, miks ka pärast kaebajalt

täiendavate selgituste ja dokumentide saamist asuti hinnangule, et kaebaja on töökogemuse

kohta esitanud valeandmeid. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja esitanud põhjendusi, miks

kaebaja esitatud selgitused ning dokumendid ei ole piisavad, tõendamaks piisava töökogemuse

olemasolu 7. taseme kutse säilitamiseks. Kohtule ei ole teada, kas ning kuidas on vastustaja

kaebaja täiendavaid selgitusi ja dokumente arvestanud kutse muutmise/kehtetuks tunnistamise

kaalumisel.

42.3. Kohtu hinnangul täitis kaebaja eelkirjeldatud tegevustega oma selgitamiskohustust, et

nõutava kutsealase tegevuse kohta esitatud andmete õigsust tõendada. Kohtule jääb ebaselgeks,

mida vastustaja kaebajalt lisaks ootas, mis oleks vastustaja silmis kaebaja esitatud andmete

õigsust tõendanud. Vastustaja ei ole põhjendanud, mis tingis seisukoha muutmise kaebaja

kutsealase kogemuse osas pärast 01.07.2019 ning miks ka kaebaja poolt täiendavalt esitatud

selgitused ja dokumendid ei olnud piisavad, tõendamaks nõutava töökogemuse olemasolu.

Vastustaja ei ole selgitanud, miks 28.06.2019 leiti, et kogutud on piisavalt informatsiooni 7.

taseme kutse andmiseks, järgmisel hetkel aga asuti seisukohale, et teatud eeldused kutse

säilitamiseks on siiski kaebaja poolt tõendamata.

42.4. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja ka käesolevas kohtumenetluses põhjendanud, milles

seisnes valeandmete esitamine (millised olid need valeandmed), arvestades kaebaja poolt pärast

01.07.2019 täiendavalt esitatud selgitusi ning dokumente.

43. Kohtul puudub arusaam, millistest kaalutlustest vastustaja lähtus, kui otsustas kaebaja kutse

taset muuta 7. tasemelt 6. tasemele, põhjendusel, et kaebaja on kutse taotluses esitanud

valeandmeid. Kohtul on veendumus, et vastustaja ei lähtunud seejuures asjakohastest

kaalutlustest. Tulenevalt asjaolust, et vastustaja on 25.07.2019 protokollilise otsusega rikkunud

haldusakti põhjendamiskohustust ning kohtul ei ole jälgitav, kuidas vastustaja jõudis

kaalutlusõiguse teostamisel otsuseni, mis tingis kaebajale omistatud kutse taseme muutmise, ei

ole 25.07.2019 protokolliline otsus kohtu hinnangul õiguspärane osas, milles otsustati kaebajale

omistatud 7. taseme kutse aluseks olnud otsust ja kutsetunnistust muuta ning omistada kaebajale

6. taseme kutse.

Vastustaja on märkinud, et komisjoni liikmed panevad erialaspetsialistidena rõhku eelkõige

sisule mitte vormile. Kohus rõhutab, et vaatamata asjaolule, et kõik komisjoni liikmed ei pruugi

olla haldusõiguse spetsialistid, peab kutse taotlejale olema selge, millised on kaalutlused,

millest lähtuti otsuse tegemisel ning millised on puudused, mis on kutse omistamisel

takistuseks. Vastasel juhul jääb komisjoni otsusest mulje kui suvaotsusest.

44. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ning tühistada osaliselt ESTIS

kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-6 vormistatud protokolliline otsus osas,

millega kutsekomisjon otsustas muuta kaebajale omistatud kutse taset ning omistada kaebajale

varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsuse

alusel

omistatud

diplomeeritud

soojusenergeetikainsener,

tase

kutse

asemel

soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse ning kohustada ESTIS-t uuesti kaaluma kaebajale

diplomeeritud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmist.

II

45. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse vastustaja kahjuks, mistõttu kannab vastustaja menetluskulud. HKMS § 109 lg 6

sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

46. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja ning palub kohtul mõista kaebaja kasuks

vastustajalt välja menetluskulud kogusummas 9641,66 eurot.

46.1. Riigilõivu 15 eurot on kaebaja eest tasunud kaebajaga kliendilepingu sõlminud

Advokaadibüroo ANTSMÄE & Partnerid OÜ 18.10.2019 kaebuse esitamisel e-toimiku

süsteemi kaudu. See riigilõivu summa on Advokaadibüroo ANTSMÄE & Partnerid OÜ-le

hüvitatud Advokaadibüroo ANTSMÄE & Partnerid OÜ 23.10.2019 arve nr A 2019/10/09

alusel AS-i EG Ehitus poolt.

46.2. Kaebaja õigusabikulud on kokku 9626,66 eurot ilma käibemaksuta. Vandeadvokaat

Rando Antsmäe osutatud õigusteenuse advokaaditasu tunnitasumäär oli 160 eurot, millele

lisandus käibemaks. 13.06.2020 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulude

summad on arvestatud ilma käibemaksuta, sest menetluskulud tasunud AS EG Ehitus on

käibemaksukohustuslane. Kaebaja menetluskulud on vastavalt kaebaja ja AS-i EG Ehitus (mille

kaudu kaebaja oma kutsealast tegevust teostab) vahel 19.10.2019 sõlmitud kokkuleppele

kaebaja eest tasunud AS EG Ehitus. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 5 ei välista menetluskulude

hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Vastavalt eelnimetatud

kaebaja ja AS-i EG Ehitus vahelisele kokkuleppele on kaebaja kohustunud kaebaja kasuks

vastustajalt väljamõistetud menetluskulude summad hüvitama need menetluskulud kandnud

AS-ile EG Ehitus.

47. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja esindaja esitatud menetluskulud on ebamõistlikult

suured.

47.1. Vastustaja peab mõistlikuks kaebaja esindaja tunnitasu määra hinnaga 160 eurot, kuid

menetlusele kulutatud aeg ei ole vastavuses asja keerukusega ega kaebaja esindaja poolt esitatud

menetlusdokumentidega. Vastustaja hinnangul on kaebaja esindaja esitanud kohtumenetluse

kuludena suure osa kohtumenetlusele eelnenud vaidemenetluses tehtud ajakulu, väites et see on

seotud kohtumenetlusega – nimelt on kaebus sisuliselt koopia kaebaja kohtumenetlusele

eelnenud vaidemenetluses esitatud vaidest. Seega ei pea vastustaja kaebaja menetluskuludena

põhjendatuks enam kui 1,5 tundi ajakulu kaebuse koostamisele ja esitamisele.

47.2. Vastustaja leiab, et kaebaja esindaja tegevus arvel Lisa 1 perioodil 16.10 – 18.10.2019 on

kunstlik ning kaebaja soovib kohtumenetluse eelse õigusabi kulu arvestada kohtukulude hulka.

Kaebaja esindaja on ka tõendite kogumisel ja loomisel olnud väga leidlik ning nt lihtsa sisuga

teabenõude (sisu maksimaalselt 4 rida) asemel on suutnud esitada lehekülgede pikkuse sisutu

tekstiga teabenõude, mille ainus eesmärk on ajakulu suurendamine.

47.3. Kaebaja esindaja menetluskulud seoses arvega Lisa 2 on vastustaja hinnangul põhjendatud

maksimaalselt 2,5 tunni ulatuses, sest kaebaja esitatud 6 leheküljeline seisukoht 07.12.2019 on

sisult kohtumääruse teksti koopia, kaebaja enda kaebuses kajastatud seisukohtade koopia ning

mitte enam kui pooleteise lehekülje jagu selgitusi. Ülejäänud kaebuse esitaja esindaja nn

menetluskulu on põhjendamatu ja toretsev.

47.4. Kaebaja esindaja menetluskulud seoses arvega Lisa 3 on vastustaja hinnangul põhjendatud

maksimaalselt 40 minuti ulatuses, ülejäänud ajakulu ei ole põhjendatud.

47.5. Kaebaja esindaja menetluskulud seoses arvega Lisa 4 on vastustaja hinnangul põhjendatud

maksimaalselt 30 minuti ulatuses, ülejäänud ajakulu ei ole mõistliku tegutsemise korral

põhjendatud.

47.6. Kaebaja esindaja menetluskulud seoses arvega Lisa 5 on vastustaja hinnangul põhjendatud

maksimaalselt 3 tunni ulatuses. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik tundide

kaupa e-toimikust materjale alla laadida, neid korduvalt analüüsida ning kõigest kogu aeg

kliendile ülevaateid anda.

47.7. Kaebaja esindaja menetluskulud seoses arvega Lisa 6 on vastustaja hinnangul põhjendatud

maksimaalselt 3,5 tunni ulatuses, ülejäänud ajakulu ei ole mõistliku tegutsemise korral

põhjendatud.

47.8. Tuginedes eeltoodule on vastustaja hinnangul põhjendatud kaebuse esitaja esindaja kulud

mahus 11,6 tunni ulatuses, milliseid võib lugeda käesoleva halduskohtumenetluse menetlusega

seotud põhjendatud kuludeks. Arvestades tundide kogust ja esindaja tunnitasu määra, on

põhjendatud kuludeks 11,6 x 160 = 1856 eurot + 15 eurot riigilõivu. Ülejäänud menetluskulud

on põhjendamatud ning mõistliku ja ratsionaalse tegutsemise korral ei oleks olnud vaja sellist

ajaressurssi antud menetlusele kulutada.

48. Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole menetlusdokumentide

analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad

seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav

menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine osas,

mis seondub kliendiga suhtlemisega (kliendi teavitamine, konsulteerimine jmt), erinevate

(menetlus)dokumentidega tutvumisega ning nende analüüsiga.

49. Kohus loeb, arvestades asja keerukust ja mahtu (HKMS § 109 lg 6), põhjendatuks

õigusabikulu (21 x 160=) 3360 eurot. Lisaks on menetluskuludeks riigilõiv summas 15 eurot.

Seega tuleb vastustajalt mõista välja menetluskulud 3375 eurot kaebaja kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

Muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 kohtuotsusega.