2-20-7115/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja J Ei (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx) pankrot 25. Nimetada J Ei pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht: Roseni 7, Tallinn
Legislator headnote
AI generated2-20-7115/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Nimetada J Ei pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht: Roseni 7, Tallinn
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2020.a kell 15.00, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-7115
Tsiviilasi
J E avaldus pankroti välja kuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik: J E (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post:
xxxx)
Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (asukoht: Roseni 7,
Tallinn 10111, e-mail: indrek@pankrotihaldur.ee, telefon:
5097 167)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada J Ei avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2. Kuulutada välja J Ei (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx) pankrot 25.
juunil 2020.a kell 15.00.
3. Nimetada J Ei pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht: Roseni 7, Tallinn
10111, e-mail: indrek@pankrotihaldur.ee, telefon: 5097 167).
4. Määrata J Ei võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 13. juuli 2020.a algusega
kell 11.00 haldur Indrek Lepsoo büroos Roseni 7 Tallinnas, B sissekäik.
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma
enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende
tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik
isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest
haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning
võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue
vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise
korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti
väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6. Saata määruse ärakiri J Eile, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.
7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8. Määrata J Ei ajutise halduri Indrek Lepsoo töötasuks 792 eurot (sh käibemaks) ja
vajalike kulutuste hüvitiseks 15 eurot (sh käibemaks), kokku 807 eurot.
9. Menetluskulud jätta J Ei kanda.
10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub
käibemaks 79,40 eurot ja kanda see OÜ INC Partner (registrikood 11008111)
arvelduskontole nr EE662200221024695063.
11. Välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud summas 330,60 eurot (sh käibemaks)
võlgnikult ja tasuda see OÜ INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole
nr EE662200221024695063.
12. Avaldada
teade
pankroti
väljakuulutamise
kohta
väljaandes
Ametlikud
Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
Asjaolud
J E esitas 15.05.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta
püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik võetud laene ning nende
katmiseks piisava sissetuleku puudumist. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul vara, mille arvelt
tekkinud rahalisi kohustusi täita. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa vähemalt 5500
eurot. Võlgnik on töötu. J E on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks.
Ajutise pankrotihalduri aruanne
Indrek Lepsoo esitas 11.06.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on
võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 10 861,70 eurot ning vara puudub, sh puudub vara ka
edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku sissetulekuks on toetused Eesti
Töötukassalt ning vanemate poolt makstav toetus. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse
põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole
tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja
tagasinõudmise võimalusi. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise algatamise
menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku
pankrot.
Kohtumääruse põhjendused
Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri
aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja J Ei pankrot tuleb välja kuulutada.
Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo,
kes on andnud selleks nõusoleku.
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §
31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks
tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt
10 861,70 eurot ning vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on toetused Eesti Töötukassalt ning
vanemate poolt makstav toetus, kuid sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust arvestades ei
ole võlgnik võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Samuti puudub tal igasugune vara,
mille arvel oleks võimalik kohustusi täita ning pankrotimenetluse kulusid kanda.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus
menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,
kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid
pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse
kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud
aluseid, siis kuulutab kohus J Ei pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda
täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.
PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest
kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,
juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus
määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.
PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida
nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning
majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti
väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku
vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule
kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel
töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud
kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada
sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise
kohustust.
PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise
halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt
on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,
samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse
määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri
kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste
põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise
aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse
andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud
aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse
või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt
võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu
ajutine haldur tegutseb.
PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu
pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid
katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja
kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise
avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja
hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise
halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski
võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes
olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka
juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud
kohustustest vabastamise avalduse.
Ajutine haldur on 11.06.2020 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate
ülesannete täitmiseks kokku 8,25 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu
määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 792 eurot (sh käibemaks ning vajalike
kulutuste hüvitiseks 15 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu
ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri
kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu
vaielnud.
Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub
käibemaks 79,40 eurot ja kanda see OÜ INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole
nr EE662200221024695063. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi
vahenditest.
Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 330,60 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus
välja võlgnikult.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Mõtsnik
Kohtunik