4-20-2303/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-20-2303

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-20-2303

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Väärteoasi Menetlusaluse isiku Ragne Raidma kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.05.2020. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,20,004153. Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: Ragne Raidma (isikukood: 49507184916; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post:). Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katre Mägi.

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.05.2020. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,20,004153 muutmata ja Ragne Raidma kaebus rahuldamata.

2. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 26. juuliks 2020. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga. 3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 11.05.2020. a koostati Ragne Raidma suhtes kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,20,004153 (tl 12). Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistati Ragne Raidmad LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 32 trahviühikut, s.o 128 eurot, selle eest, et tema 11.05.2020. a kell 13.04 Jõgeva maakonnas, Jõhvi-Tartu-Valga mnt 91 km-l Tartu suunas juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Lancer Wagon, registreerimismärgiga 0xxxxx, asula välisel teel kiirusega 120 km/h (+/- 8 km/h). Ragne Raidma ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kirjeldatud teoga rikkus Ragne Raidma LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo. Menetlusaluse isik Ragne Raidma esitas 13.05.2020. a kaebuse, mille kohaselt taotleb karistuse vähendamist tulenevalt keerulisest majanduslikult olukorrast (tl 2). Ragne Raidma toob välja, et kiiruse ületamine oli toime pandud tähelepanu hajumise tõttu, mida ta siiralt kahetseb. Lisaks lubab menetlusalune isik olla edaspidi hoolsam, tähelepanelikum ja järgima liikluseeskirju. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.05.2018. a kirjaga saadeti Ragne Raidma kaebus vastavalt kohtualluvusele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja (tl 9). Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 10). 09.06.2020. a määrusega võttis kohus Ragne Raidma kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta ja menetlusalusel isikul seisukoht kaitsja osavõttu ning kirjaliku menetluse läbiviimise kohta (tl 20). 15.06.2020. a kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha (tl 21-23), milles palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohtule esitatud seisukohast nähtuvalt menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud menetlusaluse isiku ütluste kui kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Ragne Raidma ei ole varasemalt väärteokorras karistatud. LS § 227 on normitehniliselt üles ehitatud viisil, et raskema astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla. Tegemist on lubatud sõidukiiruse ületamisega määral, mis kvalifitseerub lg 2 alla ja seda ei saa arvestada ebaolulise või kerge rikkumisena. Jõhvi-Tartu- Valga mnt. 91. km on teelõik, kus on juhtunud hukkunuga liiklusõnnetus ning lisaks on see tiheda metsaga ümbritsetud ala, kus on suurenenud oht metsloomadele otsasõiduks. Rahatrahv on määratud 32 trahviühikut. Selline määr vastab üldpreventiivsetele eesmärkidele, andes signaali, et lg 1 koosseisust raskema rikkumise puhul on ka rakendatav sanktsioon karmim. Seetõttu kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine konkreetse

3

menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku Ragne Raidmale kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. 16.06.2020. a edastas menetlusalune isik Ragne Raidma seisukoha, milles nõustub kirjaliku menetlusega ja ei soovi kaitsjat. Lisaks Ragne Raidma toob välja, et juhul kui otsus tuleb liiga kulukas, siis palub võimalust osamaksetele.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. 2. Kaebuses on Ragne Raidma on taotlenud kiirmenetluse otsuses määratud karistuse vähendamist. Seega ei ole kaebuses vaidlustatud etteheidetava väärteo toimepanemist. Vaatamata sellele tuleb kohtul lähtuda VTMS § 132 lg-st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus Ragne Raidmale etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlustele. 3. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.05.2020. a kiirmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja Ragne Raidma kaebus rahuldamata. 4. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et Ragne Raidma juhtis 11.05.2020. a kell 13.04 Jõgeva maakonnas, Jõhvi-Tartu-Valga mnt 91 km-l Tartu suunas mootorsõidukit Mitsubishi Lancer Wagon, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 120 km/h (+/- 8 km/h). Seda kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 13). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega Stalker DSR 2X DP019596 (antennid KC064044 ja KR020063). Lisaks nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et mõõtevahendiga on 11.05.2020. a kell 08.25 teostatud testmõõtmine ja seade on hinnatud töökorras olevaks. Ragne Raidma juhitava sõiduki (Mitsubishi Lancer Wagon, registreerimismärgiga xxxxxx) kiirust mõõdeti Jõhvi-Tartu-Valga mnt 91.kilomeetril, mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel oli 92 km/h. Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 120 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 8 km/h. Kiiruse mõõtmisel kasutati videotehnikat. Kohtule on esitatud ka CD-plaat videosalvestisega (tl 19). Lisaks eelviidatud tõenditele on väärteoasjas tõendiks ka Ragne Raidma enda ütlused. Ragne Raidma ütluste kohaselt ületas ta kiirust, kuna ei keskendunud kiiruse piirangule. Ragne Raidma kahetseb rikkumise toimepanemist ja lubab edaspidiselt kiiruse ületamist vältida. Sama on välja toodud ka kaebuses (ei vaidlusta kiiruse ületamist). Vaidlust ei ole selles, et Jõhvi-Tartu-Valga mnt 91.kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p-le 1 90 km/h. Seega on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et Ragne Raidma ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

4

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ragne Raidma on 11.05.2020. a kell 13.04 Jõhvi-Tartu- Valga mnt 91.kilomeetril rikkunud LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Kuna Ragne Raidma on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo. 5. Kohus leiab, et Ragne Raidma on teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ragne Raidma juhtimisõigust omava isikuna oli teadlik kohustusest jälgida liikluskorraldusvahendeid. Seega Ragne Raidma ületas lubatud sõidukiirust teadlikult, st ta oli teadlik, et ületab lubatud sõidukiirust ja ta ka tahtis kiirust ületada. Kohtu hinnangul kinnitab Ragne Raidma tahtlust ka tema poolt ületatud kiiruse suurus, milleks on mitte vähem, kui 22 km/h. Sellises määras kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhi selgelt tajutav ning ilmselgelt on tegemist juhi teadliku valikuga. 6. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Ragne Raidmale karistuseks rahatrahv 32 trahviühikut, s.o 128 eurot. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o mitte vähem kui 22 km/h). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab samuti, et arvestada tuleb LS § 227 normitehnilist ülesehitust ja sisu. Nimetatud asjaolu iseloomustab teo raskust ja ohtlikkust, kuna tegu kvalifitseeritakse LS § 227 lg 2 järgi, mis näeb ette karistamise kiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Samuti tuleb arvestada, et kiirust ületati liigeldaval maanteel päevasel ajal. Karistuse määramisel on arvesse võetud kergendava asjaoluna Ragne Raidma puhtsüdamlik kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3 ). Kohtul ei ole sellele vastuväiteid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistusregistri väljatrüki (tl 18) kohaselt on Ragne Raidma kriminaalkorras karistamata ja tal on 3 kehtivat väärteokaristust (mis ei ole aga liiklusnõuete rikkumistega seotud). Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Ragne Raidmale karistuseks rahatrahv 32 trahviühikut, mis kohtu hinnangul on proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab Ragne Raidma süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Seega ei ole põhjendatud Ragne Raidma määratud rahatrahvi vähendamine. Kirjalikus seisukohas on Ragne Raidma taotlenud osamaksete tegemise võimalust, juhul, kui „otsus tuleb liiga kulukas“. Kohus ei pea põhjendatuks määrata rahatrahvi tasumisele osade kaupa (KarS § 66 lg 2). Siinkohal peab kohus oluliseks, et Ragne Raidmal kuulub tasumisele üksnes rahatrahv. Rahatrahvi tasumiseks on tal piisav aeg (otsuse tegemisest veel rohkem kui 30 päeva). Samuti on Ragne Raidma alates kiirmenetluse otsuse tegemisest olnud teadlik sellest, et mingis suuruses rahatrahv tuleb tal tasuda.

5

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.05.2020. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,20,004153 tuleb jätta muutmata ja Ragne Raidma kaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik