1-18-8101/63 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-18-8101 Otsuse kuupäev

25. juuni 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi

lühimenetluses - Margus Dsiss S 294 2 p 2, 300 i süüdistuses Kar § § lg lg 1 ja § 2981 1

lg järgi; -

S 298 2 p 1 ja 296 1

B. G. süüdistuses Kar § § järgi; lg lg -

S 298 3 ja 296 2

D. L. lg lg süüdistuses Kar § § järgi; -

tuses KarS 294 2 p 2

A. O. lg süüdis § järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsemb 2019. otsus ri a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik - Margus Dsissi kaitsja vandeadvokaat Andres Simson; -

ja

kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver;

B. G.

D. L. -

kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar,

A. O. kassatsioonid Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristo Adosson Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

27. mai 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. T

19. detsembri 2019. a otsus ja saata kriminaalasi uue ühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse tegemiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. M kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks Eesti Vabariigilt õista valitud kaitsjatele välja järgmised summad: 1) 1000 euro Margus Dsissi kasuks; t 2)

750 euro

kasuks; t B. G. 3)

750 euro

kasuks; t D. L. 4)

420 euro

kasuks. t A. O.

3. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus

1. Selles kriminaalasjas anti teiste hulgas kohtu alla 1) Margus Dsiss karistusseadustiku (KarS) 294

2 p 2, 3

1 ja 298 süüdistatuna § § § lg

00 lg

1 1 lg järgi; 2)

S 298 2 p 1 ja 296 1

B. G. süüdistatuna Kar § § järgi; lg lg 3)

S 298 3 ja 296 2

D. L. lg lg süüdistatuna Kar § § järgi; 4)

S 294 2 p 2

A. O. lg süüdistatuna Kar § järgi.

1-18-8101

2(12)

2. Asjaolud, mille põhjal süüdistatakse riigihangete nõuete rikkumises (Kar §

Dsissi M. S 300 1) ja lg

B. G- ,

-lt ning E. I- lt D. L. lt altkäemaksu võtmises (Kar § S 294

2 p 2) ning B. G-d ja

-d lg

D. L. süüdistatakse altkäemaksu andmises (Kar § §

Dsissile M. S 298

2 p 1 lg ; 298 3) ja vahendamises lg (KarS 296

2), on

Dsiss Majandusja § § kokkuvõtlikult järgmised. töötas lg ;

96 lg M. Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) infotehn arendustalituse oloogia osakonna infosüsteemide peaspetsialistina, olles ametiisik KarS 288 . Aastal 2017 Dsiss § tähenduses küsis ja võttis lg M. vastu ning D. juhatuse liige L. B. andis talle vara vastutasuna selle eest, et G.

M. Dsiss eelistas kolmel tema vastutusel olnud MKM-i riigihankel

-

Dsiss

vahendusel

D. L. M.

B. G. d. Lisaks küsis ja võttis vara E. I- O K eelistamise eest.

Dsiss lt ühel riigihanke Ü Ühtlasi rikkus osutatud käitumisega l M. riigihankemenetluse nõudeid. tegutses altkäemaksu andes ja vahendades

B. G. D. huvides. L. Süüdistuse kohaselt altkäemaksu võtmine ning riigihangete nõuete toimus andmine, ja vahendamine rikkumine nendel

neljal hankel järgmiselt: 1) Dsiss

huvides tegutsenud B. G- temalt vastu 7500 eurot selle eest, et M.

D. L. lt küsis ja võttis ta eelistas Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankel

-d riigihangete nõudeid eirates D. L. . Selleks leppisid Dsiss

kokku, et viimase juhitav

teeb hankele pakkumuse hinnaga M. ja B. G.

D. L. 9700 eurot

Dsiss ning B.

koos

maksab ; M. G. ja B. G. hanke võitmise korral teevad töö ära

M. Dsissile selle eest tasu. Dsiss, kes tegeles hanke korraldamisega, saatis B. G- M. le hanke tehnilise kirjelduse . ja määras võimalikele konkurentidele pakkumise tegemiseks väga lühikese tähtaja

M. Dsiss rikkus

3 p-des 3 ja 5 (1. septembrist 2017 hanke käigus riigihangete seaduse (RHS) § RHS 3 p-des 2 MKM

-ga tegi § ja 4) sätestatud nõudeid. sõlmis lepingu, milles ette nähtud töö

D. L.

M. Dsiss. MKM tasus Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara eest D. -l 11 640 eurot, millest

L. e 7500 eurot kandis

edasi S -le, mille asutamise oli korraldanud Dsiss ja mille juhatuse

D. L. M. OÜ liikmeks registreeriti Dsissi elukaaslase isa

; M.

P. K. 2) Dsiss

huvides tegutsenud B. G-

2 360 eurot selle eest, M.

D. L. lt küsis ja võttis temalt vastu 1 et ta eelistas Lennuameti pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushankel riigihangete nõudeid eirates

L. O -d. Dsiss koostas hankedokumendid D. M. Ü ja saatis need B. G- . Hankedokumentidesse lisas Dsiss kolm B. G-ga kokku le M. ülevaatamiseks lepitud konkurentsi piiravat kvalifitseerimistingimust. Dsiss

koostasid

pakkumuse, M. ja B. G.

D. L. mille B. esitas riigihangete registrisse. Rohkem pakkumusi sellel hankel ei tehtud.

pakkumus G.

D. L. kvalifitseeriti ja tunnistati vastavaks ning edukaks. MKM-i ja

D. L. vahel sõlmitud lepingutes ette nähtud tarkvara hooldus ja arendustöid tegi -

M. Dsiss, kes samal ajal valvas koos Lennuameti esindajaga ka selle lepingu täitmise üle. MKM tasus

-le tarkvara hoolduse ja arenduse eest

D. L.

19 504 eurot (koos käibemaksuga), millest 12 360 eurot kandis

S

D. L.

- . le OÜ Eesmärgiga anda eelis D. -le rikkus Dsiss S 3 p-de 3 ja 5 (praegu S 3 p-de 2 ja 4) ning 38

2 p 4 ( 95 L. M. RH RH lg § § § § lg lg lg

4 p 7) ja 39 §

1 ( 98 § 1)

nõudeid; 3) Dsiss

huvides tegutsenud B. G-

4 805 eurot selle eest, M.

D. L. lt küsis ja võttis temalt vastu 1 et ta eelistas Lennuameti droonide menetlemise tarkvara hankel r eid eirates

-d. iigihangete nõud

D. L.

M. Dsiss lubas anda B. G- teada teiste pakkujate hinnad, et saaks vajadusel

pakkumust le

B. G.

D. L. enne esitamist muuta.

D. L. võitis hanke ja MKM sõlmis selle äriühinguga lepingu. Dsiss M. ja B.

G. leppisid kokku, et

maksab Dsissile tegemist ja selle eest raha

B. G. M. pärast lepinguliste tööde laekumist 75% lepingu summast käibemaksuta ehk 14 selle hanke käigus

805 euro Dsiss rikkus t. M. D. eelistamiseks RHS 3 p-des 2

L. § ja 4 sätestatud nõudeid; 4) Dsiss

ja

vahendusel

E. I- vastu 1000 eurot selle eest, et ta M.

B. G.

D. L. lt küsis ja võttis eelistas hankel, mille objektiks oli Lennuameti andmete migratsioon Postipoisist Deltasse, I-ga E. seotud OÜ pöördus -d

Dsiss

K. M.

soovitusel poole ettepanekuga teha hankel pakkumine.

B. G.

E. I. Ühtlasi edastas Dsiss E. I-le ja B. G- tehnilise

Dsiss,

ja M. le M.

B. G. info tellitava töö sisu kohta. E. L. leppisid kokku, e O K teeb hankel pakkumuse hinnaga 9200 eurot ja

I. t D. teeb pakkumuse Ü hinnaga 9800 eurot, tagamaks u - hanke võit OÜ le Samuti leppisid nad kokku, et eest saadavast K. töö rahast maksab 3000 eurot B. G-

E. I. le

Dsissile. Dsiss informeeris B. G-d ja M. M. teise ettevõtja pakkumuse hinnast. esitas K pakkumuse hinnaga 9200 eurot

pakkumuse

E. I. ja B. G. D. L. OÜ

1-18-8101

3(12) hinnaga 9800 eurot. Dsiss korralda M -i sisese M. s KM dokumentatsiooni kooskõlastamise ja lepingu sõlmimise MKM-i ning OÜ K vahel. M. Dsiss rikkus OÜ-d K eelistades RHS 3 p-dest 3 ja 5 (praegu § RHS 3 p-dest 2

O -le K § ja 4) tulenevaid nõudeid. Pärast töö vastuvõtmist tasus MKM selle ees Ü t

11 040 euro K kandis 3600 euro

-le, kes omakorda maksis 1000 euro S -le. t, millest OÜ OÜ t D. L. t

3. M. Dsissi mõjuvõimuga kauplemine § (KarS 2981 1) lg seisnes süüdistuse kohaselt kokkuvõtlikult selles, et ta lubas E. I-le kasutada Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooniteenuse hankel selleks, et saaks sellel hankel oma mõjuvõimu ebavõrdse eelise.

E. I. Vastutasuks mõjuvõimu kasutamise eest küsis ka püüdis

Dsiss E. I- 4000 eurot. Dsiss M. lt M. mõjuvõimu kasutada, kuid see polnud tegelik, vaid väidetav.

4. As O-d

B. G- ja

-l KarS 294 jaolud, mille põhjal I. lt

D. L. süüdistatakse t altkäemaksu võtmises ( § lg le lg

2 p 2) ning B. G-d ja

-

A. O-

D. L.

S 298 d süüdistatakse altkäemaksu andmises (Kar §

2 p 1 ja § , on kokkuvõtlikult järgmised. töötab Tallinna Keskraamatukogu 3) lg

A. O. infotehnoloogiaosakonna IT-spetsialistina, olles ametiisik KarS 288 § mõttes. Ta küsis ja võttis lg D. esindajalt B. G- vastu ning viimane and A. O- 793 euro -seadmeid L. lt is le

70 sendi väärtuses IT selle eest, et

eelistas Tallinna Keskraamatukogule ajahaldustarkvara Libki arenduse tellimisel

A. O. D. G. D.

-d.

L. B. tegutses altk

huvides. Jaanuaris 2017 teavitas Tallinna L. äemaksu andes Keskraamatukogu teenindusdirektor vajadusest luua raamatukogu ajahaldustarkvara Libki juurde statistika kogumise lahendus.

pidas kirjavahetust Libki arendajaga, kes pakkus arenduse

A. O. hinnaks 5000 USA dollarit. Raamatukogu esindajad pidasid seda liiga kalliks. A. O.

arutas pakkumise tegemist B. G-ga.

B. G- , et

0 eurot, ja leppis B. G-

A. O. le

D. L. ütles pakkumuse hind võiks olla 98 ga kokku, et viimane saadaks pakkumuse.

esitas A. O-

hinnapakkumi Libki

B. G. le D. L. se arenduseks hinnaga 980 eurot

6 eurot

teatas Tallinna (koos käibemaksuga 117 ).

A. O. Keskraamatukogu nimel, et pakkumus sobib ja projekti võib töösse panna. A. O.

tegi Libki arendustöö ja edastas tarkvara versioonid B. G- , paludes B. G-l tarkvara raamatukogule edastada.

vaatas le

B. G.

A. O. O.

A. O.

ja saatis selle A. loodud tarkvara üle võttis kaudu Tallinna Keskraamatukogule.

tarkvara raamatukogu nimel Kui raamatukogu teenindusdirektor oli vastu ja kontrollis selle üle. tarkvara heaks kiitnud, saatis

palvel raamatukogule

arve summas 1176 eurot, mille

B. G. A. O.

D. L. Tallinna Linnakantselei ka tasus.

leppisid kokku, et

ostab A. O-

-l Libki

A. O. ja B. G.

B. G. le D. L. e arendustööde eest makstud raha eest IT-seadmeid.

tellis

soovitud -seadmed ja andis

B. G.

A. O. IT need A. O-

le üle. Maakohtu otsus

5. Harju Maakohus tegi 19. septembril 2019 otsuse, millega: 1) Dsiss KarS 294 2 p 2 punkti 2 alapunktide 1 M. lg s mõisteti § järgi õigeks käesoleva otsuse – tegudes; märgitud 2) Dsiss tunnistati KarS 294 M. lg s § järgi süüdi käesoleva otsuse punkti 2 alapunkti kirjeldatud teos ja teda karistati

0 eurot; rahalise karistusega 110 päevamäära summas 462 3) Dsiss S 300

1 4 M. lg s tunnistati süüdi Kar § järgi (käesoleva otsuse punkti 2 alapunktide – märgitud tegudes) ja teda karistati rahalise karistusega 200 päevamäära summas 8400 euro t; 4) Dsiss tunnistati S 298 M. süüdi Kar § lg järgi (käesoleva otsuse punkt 3) ja teda karistati rahalise karistusega 80 3360 euro päevamäära summas t; 5) Dsissile S 64

1 alusel liitkaristus, mida kriminaalmenetluse seadustiku M. lg mõisteti Kar § (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra ja mis jäeti KarS 73 lg- 1 3 alusel tingimisi § – te osaliselt KarS 66; täitmisele pööramata, kohaldades ka § 6)

S 2

2 p 1

1 3 ja

B. G. mõisteti Kar § järgi õigeks käesoleva otsuse punkti 2 alapunktide –

98 lg s punktis 4 märgitud tegudes; 7)

tunnistati KarS 298

B. G. lg s § järgi süüdi käesoleva otsuse punkti 2 alapunkti märgitud teos ja teda karistati rahalise karistusega 102 päevamäära summas 397 §

8 eurot, mida KrMS 238 2 lg alusel vähendati kolmandiku võrra ja mis jäeti KarS 73 lg- 1 3 alusel tingimisi osaliselt § – täitmisele te pööramata;

1-18-8101

4(12) 8)

S 2

3 ja

D. L.

98 lg mõisteti Kar § järgi õigeks käesoleva otsuse punkti 2 alapunktides 1– punktis 4 tegudes; märgitud 9)

tunnistati KarS 298

D. L. lg § järgi süüdi käesoleva otsuse punkti 2 alapunktis 4 märgitud teos ja teda karistati rahalise karistusega 6000 eurot, mida KrMS 238 § alusel vähendati lg kolmandiku võrra ja mis jäeti § – täitmisele pööramata KarS 73 lg- 1 te

3 alusel tingimisi osaliselt ; 10)

KarS 294 2 p 2 ;

A. O. lg mõisteti § järgi õigeks 11) - S pangakontol arestitud rahast konfiskeeriti KarS 83

3 p 2 alusel 1000 eurot ja OÜ § lt lg ülejäänud summa 17 t 22 senti vabastati kohtuotsuse jõustumisest aresti alt;

121 euro

12) tehti menetluskulu hüvitamise otsustus, samuti otsustused arestitud vara ja asitõendite saatuse kohta. Dsissi vara vabastati aresti alt. M.

6. P

Dsissi ises, leidis õhjendades süüditunnistamist riigihangete teostamise nõuete rikkum M. maakohus, et riigihankeid valmistati ette, need toimusid ja nendega seotud täideti ning

M. Dsissi,

ning suhtlus . Muu hulgas sedastas

B. G.

E. I. leidis aset süüdistuses kirjeldatud asjaoludel kohus, et Dsiss andis hangete eest vastutava ametiisikuna B. G- ja E. I-le hangete kohta infot, M. le aitas neil pakkumisi koostada konkurentsi piiravaid ja määras teistele potentsiaalsetele pakkujatele tingimusi.

pakkumus

Dsissi

eelneva kokkuleppe kohaselt

D. L. tes märgitud tööd tegi ära M. ja B. G. M. M. Dsiss, saades selle eest

-lt tasu. Samal ajal teg

D. L. i Dsiss lepingus ette nähtud töö üle järelevalvet ja korraldas nende tööde vastuvõtmist. Maakohtu hinnangul rikkus Dsiss M. hankemenetlustes

Dsissi k kavatsetult süüdistuses märgitud riigihangete seaduse nõudeid. eesmär M. riigihangete

ja K teistele pakkujatele. Dsiss ei nõuete rikkumisel oli eelistada osaühinguid D. L. M. taganud hankemenetluse läbipaistvust ja kõigile pakkujatele võrdseid tingimusi.

7. Maakohus leidis, et käesoleva otsuse punkti 2 alapunktides 1–3 märgitud juhtudel ei olnud M. M. Dsissi

ja

poolt küsitud ja vastu võetud ning altkäemaks,

B. G.

D. L. Dsissile antud raha mitte vaid tasu Dsissi tehtud

ja M. Ka B. G. D. poolt A. O- L. le töö eest. üle antud IT-seadmeid ei pidanud kohus , vaid tasuks

U nendes tegudes altkäemaksuks

A. O. tehtud töö eest. uritud tõendid ei kinnita ekvivalentsussuhet. Kuigi Dsiss

tegid hankelepingutes

kaudu M. ja A. O.

D. L. ette nähtud töid mitteametlikult ja see ei olnud õiguspärane, sest nad võtsid pärast ise tööd ka vastu, pole sel süüküsimuse otsustamisel tähtsust. süüdistatavate üksmeel, et raha Oluline on ja IT-seadmed oli mõeldud töötasuna, mitte aga vastuteenena selle eest, et Dsiss

eelistas riigihangetel M. ja A. O. id D. -d. L.

8. Samas seoses Lennuameti jaatas maakohus altkäemaksu andmise ja võtmise koosseisu täidetust andmete migratsiooni hankega (käesoleva otsuse punkti 2 alapunkt 4 ). B.

G. maksis OÜ K poolt D.

L. kontole kantud rahast 1000 eurot Dsissile S kontole. K M. ehk täpsemalt OÜ uigi süüdistatavad ise nimetasid seda kliendi toomise tasuks ehk vahendustasuks, oli kohtu hinnangul tegemist altkäemaksuga. tööd ei teinud. Ta oli üksnes hanke eest vastutav isik ja Selle hanke raames Dsiss M. tegi kõik oma ametiseisundist tulenevalt võimaliku, et OÜ K pakkumus osutuks edukaks. 1000 eurot andis

Dsissile K eelistamise eest hankel.

K

B. G. M.

B. G. vastutasuks OÜ oli huvitatud OÜ võidust, sest

sai tasus 2000 eurot endale. T aga Dsissi B.

D. L. t M. õendid ei kinnita ettepanekut või ülesannet G- . I- tasu selle eest, et ta eelistaks -d Pigem

le lt K.

B. G. küsida E hankel OÜ nähtub tõenditest initsiatiiv. Seega ei saa B. G-d ega

-d

Dsissi poolse E. I-

D. L. M. lt süüdi tunnistada vara küsimise ja vastuvõtmise selle teo süüdistuses märgitud altkäemaksu vahendamises. Kohus kvalifitseeris B. G- le vahenduse asemel altkäemaksu andmiseks.

9. M

õjuvõimuga kauplemise süüdistuse kohta märkis maakohus, et M. Dsiss mõjutas aktiivselt Veeteede Ameti tugiteenuste osakonna juhatajat K. P-d s õlmi dokumendihaldussüsteemi andmete ma migratsiooni töö tegemiseks lepingut E. I-ga, konkureerivaid pakkumisi. Dsissil ei olnud võtmata M. õigust ette kirjutada, kellega peaks Veeteede Amet lepingu sõlmima. Kuna teised pakkumused olid kallimad, osutuski võitjaks ülesanne oli teha järelevalvet, et V E. E.

I. sai aru, et Dsissi I. M. eeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi andmete migratsioon elle töö organiseerimise eest saaks tehtud. S

E. I-le soovis Dsiss saada temalt 4000 eurot. Dsiss andis E. I-l tal on Veeteede M. M. e mõista, et Ameti et ta -ga Tegelikult ametnike üle mõjuvõim ehk saab neid mõjutada sõlmima lepingut OÜ K.

1-18-8101

5(12) tal seda mõjuvõimu ei olnud, sest Veeteede Amet korraldab hankeid ise, mitte MKM-i kaudu. Seega kasutas Dsiss kauplemiseks mitte tegelikku, vaid E. I-l

M. e väidetud mõjuvõimu. Apellatsioonid

10. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni: 1) prokuratuur, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega süüdistatavad õigeks mõisteti, ja täiendavalt süüdi palus tunnistada

a. Dsissi KarS 294

2 p 2 M. lg s § järgi ka käesoleva otsuse punkti 2 alapunktide –3 märgitud tegudes; b.

KarS 298

2 p 2

KarS 298

B. G. lg

D. L. lg § järgi ja § järgi ka käesoleva otsuse punkti 2 alapunktides 1 tegudes ning –3 märgitud c.

KarS 294 2 p 2

teos.

A. O. lg § järgi käesoleva otsuse punktis 4 märgitud Samuti taotles prokuratuur Dsissi

karistuse karmistamist ja A. O- M. ja B. G. le karistuse mõistmist; OÜ Slt 18 121 euro 22 sendi

-lt 2600 euro

Dsissilt arvuti ning WiFi ruuteri ; D. L. ja M. konfiskeerimist

ning uue menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemist. 2) Dsissi kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kes taotles maakohtu M. otsuse tühistamist osas, millega tema kaitsealune süüdi tunnistati, ja palus a nendes tegudes õigeks mõista

Dsissi k M. ning teha uue kriminaalmenet

luse kulude hüvitamise otsustuse; 3)

ja

kaitsja, kes taotles

B. G.

D. L. maakohtu otsuse tühistamist enda kaitsealuste süüditunnistamist, karistamist ja nendelt menetluskulu väljamõistmist puudutavas osas ja palus mõista B. ning

ning teha uue G.

D. L. süüdistuse kogu mahus õigeks kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse

. Alternatiivselt taotles kaitsja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse muutmist.

11. M. Dsissi kaitsja tugines apellatsioonis kokkuvõtlikult järgnevale. Lennuameti andmete migratsiooni hankega seoses sai Dsiss

kaudu E. I- 1000 euro M.

B. G. lt t ametiülesannete raamest väljunud töö eest riigi jaoks kõige odavama ja parema pakkuja otsimisel, mitte altkäemaksuna. Samuti heitis maakohus süüdistatavale alusetult ette riigihangete nõuete rikkumist. eesmärk

Dsissi M. oli säästa riigi raha, mitte eelistada üht pakkujat. Riigihangete nõuete rikkumise subjektiivne koosseis on tõendamata mõjuvõimuga kauplemises süüdi tunnistades ei ole maakohus kõiki tõendei . Dsissi M.

d ja kaitsja väiteid käsitlenud. Kriminaalasja materjalid ei võimalda järeldada, et M. Dsiss väitis E. I-le, et tal on mõjuvõim. Maakohus on jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlusest teinud meelevaldseid järeldusi. 12.

ja

kaitsja tema kaitsealuste s

B. G.

D. L. tugines apellatsioonis kokkuvõtlikult sellele, et üü altkäemaksu andmises Lennuameti andmete migratsiooniga seotud pole tõendatud. teos Pole tõendatud, et ülekanne OÜ D.

L. -le S oli seotud hankega. Isegi kui sellist seost jaatada, võis tegemist olla vahendustasuga kliendi ja pakkuja kokkuviimise ehk teenuse tsiviilõiguslikult aktsepteeritava eest. Seega ei saa ka selle teo puhul rääkida ekvivalentsussuhtest altkäemaksu andmise koosseisu mõttes. Tõendid lükkavad ümber versiooni, et

B. G. K eelistamist ja maksis selle soovis hankel OÜ eest altkäemaksu. Ringkonnakohtu otsus

13. Tallinna Ringkonnakohus tegi 19. detsembril 2019 otsuse, millega: 1)

Harju Maakohtu otsus tühistati osas, millega: a. Dsiss S 294 2 p 2 ja ta tunnistati KarS 294 M. lg lg mõisteti Kar § järgi õigeks § järgi süüdi ning teda karistati eest; talle S 64 käesoleva otsuse punkti 2 alapunktis 4 märgitud teo mõisteti Kar § lg lg

1 alusel liitkaristus, KrMS 238 § S 73; alusel vähendatud karistus ja kohaldati Kar § b.

B. G. mõisteti Kar § S 2

98 lg 2 p 1 järgi õigeks ja ta tunnistati KarS 298 § järgi süüdi lg 1

ning teda karistati S 238 2 käesoleva otsuse punkti 2 alapunktis 4 märgitud teo eest; talle mõisteti Kar § lg alusel vähendatud karistus ja § kohaldati KarS 73; c.

D. L. mõisteti Kar § S 2

98 lg 3 järgi õigeks ja ta tunnistati Kar § S 298 lg 3 järgi süüdi ning teda karistati käesoleva otsuse punkti 2 alapunktis 4 märgitud teo eest; talle mõisteti Kar § S 238 lg 2 alusel vähendatud karistus ja kohaldati Kar § S 73; d.

S 294 2 p 2

A. O. lg mõisteti Kar § järgi õigeks;

1-18-8101

6(12) e.

- S konfiskeeriti 1000 euro OÜ lt t; f.

vabastati vara aresti alt ja tehti menetluskulude hüvitamise otsustus. 2) : tühistatud osas tehti uus otsus, millega a. Dsiss tunnistati M. süüdi Kar § S 294 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati kolmeaastase vangistusega, mida KrMS 238 S 73 lg- 1 ja 3 § alusel vähendati kaheaastase vangistuseni, mis jäeti Kar § lg te alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata; § alusel mõisteti KarS 64 lg

M. Dsissile

0 eurot, mida KrMS 238

2 alusel rahaline karistus 200 päevamäära summas 840 § lg vähendati 5586 euroni ja millest KarS 73 lg- 1 ja 3 alusel § pöörati kohe täitmisele 138 t, jättes te

6 euro rahalise karistuse summas 4200 euro tingimisi pooleteistaastase katsea t ; jaga täitmisele pööramata K S 66

5 euro 50 ar lg § alusel määrati rahalise karistuse ositi tasumine aasta jooksul igakuiste 11 sendi suuruste maksetena; b.

tunnistati

B. G. süüdi Kar § S 298 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega, mida vähendati KrM § alusel ühe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuseni, mis jäeti § S 238 lg KarS 73 lg- 1 te

ja 3 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata; c.

tunnistati S 298 3

000 eurot,

D. L. lg süüdi Kar § järgi ja teda karistati rahalise karistusega 18 mida KrMS 238 2

000 euroni; § alusel vähendati 12 lg d.

A. O. tunnistati süüdi KarS 294 § lg 2 p 2 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega, mida KrMS 238 S 7 § alusel vähendati ühe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuseni, mis jäeti Kar § lg lg- 1 te

ja 3 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata; e. KarS 83

2 p 2 ja 3 S pangakontol olev raha summas § § 01 alusel konfiskeeriti OÜ lg

18 121 eurot 22 senti; f. KarS -de 84 ja 83 ning 83 § §

1 lg- 1 ning 1 te

2 alusel mõisteti t riigi kasuks välja D. -l L. 2600 eurot selle tagamiseks

0 euro ulatuses arestituks; , jättes äriühingu pangakontol oleva raha 260 g. KarS -de 84 ja 83 ning 83 § §

1 lg- 1 ning 1 te

Dsissilt alusel mõisteti riigi kasuks välja M. 1100 euro WiFi ruuteri; t, jättes selle tagamiseks arestituks süüdistatava sülearvuti ja h.

tehti uus kriminaalmenetluse kulu hüvitamise otsustus; 3) jäeti muus osas maakohtu otsus muutmata, rahuldades prokuratuuri apellatsiooni osaliselt ning jättes kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.

14. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on

Dsissi piisava põhjalikkusega selgitanud, miks on M. süüdistus Kar § järgi tõendatud ja miks kohus kaitsja seisukohtadega ei nõustu S 300 lg nud. Seejuures refereeris kohtukolleegium maakohtu otsust , ja väljendas enda nõustumist sellega järeldades, et on õigesti Kar § järgi süüdi tunnistatud

Dsiss M. S 300 1 lg .

15. Ringkonnakohus ei , et Dsiss

nõustunud täitis üksnes tööülesandeid ega kaubelnud M. mõjuvõimuga. Kohtukolleegium märkis, et maakohus põhjendanud § on piisava lt KarS 2981 lg objektiivse ja sub , ja leidis,

Dsiss on KarS 298 jektiivse koosseisu tõendatust § et M. lg järgi põhjendatult süüdi tunnistatud.

16. K

Dsissi,

ja

kaitsjatega, et

poolt 1000 euro andmine olleegium ei nõustunud M.

B. G.

D. L.

B. G.

M. Dsissile on vahendustasu, mitte altkäemaks ja leidis, et maakohus on seda piisavalt põhjendanud , . Kolleegium refereeris maakohtu seisukohti ja . nõustus nendega

17. Lugedes Dsissile antud raha ja A. O- antud IT-

M. le seadmed töötasuks ning mõistes

M. Dsissi,

,

enamiku

B. G. D. L. ja A. O. s altkäemaksukuritegudes ekvivalentsussuhte puudumise tõttu õigeks, leidnud, et varana on käsit kohaldas maakohus seadust valesti. Riigikohus on atav ka töökoha pakkumine. ähtsust T ei ole sellel, kas altkäemaksu ese on saadud reaalselt tehtud töö eest või mitte, sest kokkuleppe sõlmimisega oli kuritegu juba lõpule viidud. Seega oleks altkäemaksukuritegu lõpule viidud ka siis, kui ei oleks töid

Dsiss

M. ja A. O. teinud ega selle eest raha ega IT-seadmeid saanud. T at . Praegusel juhul ei öökoha ja seega ka töötasu lubamine on käsit av altkäemaksu esemena piirdunud altkäemaksu andmine aga ainult lubamisega, vaid raha ja IT seadmed anti süüdistatavatele - ka üle. ltkäemaksukuritegu viidi õiguslikus mõttes lõpule siis, kui ametiisikud ning jõudsid A

B. G. üksmeelele töövõtulepingu sõlmimises vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, s.o juba siis, kui ametiisikud ei olnud IT-arendustööga veel alustanud ega raha saanud. Kui on tuvastatud, et soodustus

1-18-8101

7(12) on vastutasu ametialase teo eest, ei ole tähtis, kas vara saamiseks peab ametiisik lisaks ametiseisundi kasutamisele tegema täiendava teo. vastuvõtmine ei loo juurde uut Soodustuse tegelik hilisem e is baõigust. Seetõttu ei ole täht , kas pooled omistasid ebaõiguskokkuleppe sõlmimise järel vara saamisele täiendavaid eeldusi või soodustusele täiendava tähenduse.

18. M

Dsiss aakohtus leidis põhjendatult, et rikkus riigihangete nõudeid, millega andis eelise M. D. D.

-l Dsiss aitas

L. e. M.

saaks L. aususe kohustust rikkudes igakülgselt kaasa sellele, et hankelepingu sõlmimisega tulu, millest suurem osa anti kokkuleppel B. G-ga Dsissile. Sarnastel M. motiividel rikkus

raamatukogu hanke tingimusi B. G-ga

A. O. sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. D.

L. ei oleks hangetel osalenud, kui Dsiss

ei o , et

hankel M. ja B. G.

D. L. leks jõudnud kokkuleppele eelistamine saab võimalikuks üksnes juhul, kui võimalust teha ise IT

pakub Dsissile

B. G. M. - arendustöö ning saada selle eest tasu. Samuti jõudsid A.

kokkuleppele, et

hankel

O. ja B. G.

D. L. eelistamine saab võimalikuks üksnes juhul, kui võimalust teha ise raamatukogu

pakub A. O-

B. G. le IT-

Dsiss

iseks arendustöö ning saada selle eest tasu. asusidki kokkuleppe täitm M. ja A. O. ametiasutustele vajalikke hankimisprotsesse suunama. Seega oli vahel süüdistatavate ebaõiguskokkulepe.

19. Süüdistatavate ütlused, et nad mõistsid kokkulepitud raha vaid töötasuna, ei ole usaldusväärsed, sest seda ei kinnita ükski tõend. Nende endi kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et nad said aru oma tegude keelatusest ja püüdsid seda seetõttu igati varjata. Dsissil ametiisikuna polnud M. võimalust teha töid ametlikult, s.o näidata hangete esemeks olnud tööde D. -l

L. e end valmistajana. Süüdistatavate omavaheline vestlus ja kirjavahetus näitab, et nad said ise sellest aru.

20. Ringkonnakohus asus seisukohale, et asjas tuleb KarS 83 2 p 2 ja 301 alusel konfiskeerida § § lg OÜ S pangakontol 18 121 eurot 22 senti,

-lt tuleb KarS 84 ja 83 ning 83 t

D. L. § § §

1 lg- 1 ja 1 te alusel riigi kasuks 2600 eurot ja Dsissilt tuleb KarS 84 ja 83 ning 83 välja mõista § § § M.

1 lg- 1 ja te

12 alusel 1100 euro riigi kasuks välja mõista t. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

21. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni 1) Dsissi kaitsja vandeadvokaat Simson, kes taotleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu M. A. otsuse tühistamist süüditunnistamises ja karistamises ning palub oma kaitsealuse täielikult

Dsissi M. õigeks mõista. Alternatiivselt taotleb kaitsja Dsissi karistuse kergendamist; M. 2)

ja

kaitsja vandeadvokaat Tehver

B. G.

D. L. J. , kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, mis puudutab

ja

; D. vara konfiskeerimist ning

B. G.

D. L. L. süüditunnistamist ja karistamist menetluskulu jaotamist puudutavas osas. Kassaator palub saata kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Täiendavas seisukohas esitas kaitsja alternatiivse taotluse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jõustada õigeksmõistmises maakohtu otsus ning lisaks tühistada maakohtu ning

B. G.

D. L. otsus

ja

;

B. G.

D. L. süüditunnistamises ning mõista selles osas süüdistatavad õigeks 3)

kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes taotleb enda kaitsealust puudutavas osas

A. O. ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist.

22. Kassatsioonidele vastas prokuratuur, kes palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonid rahuldamata.

M. Dsissi

kaitsja põhiväited

23. Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest jättis apellatsiooni peamistele argumentidele vastamata. Kohtu siseveendumuse kujunemine pole jälgitav. Nii pole teise astme kohus selgitanud, miks ei ole poolt Dsissile

E. I. M. makstud raha käsitatav maaklerilepingu alusel makstud tasuna selle eest, et Dsiss vahendas E. I-l M. e lepingu sõlmimist Lennuametiga. Kohtu põhjendus selle teo kohta on äärmiselt lühike ning on vaid korratud maakohtu seisukohti, kaitsja jättes väidetele vastamata. Ka teiste Dsissile tegude puhul ei ole M. süüks arvatud altkäemaksu võtmise ringkonnakohus põhjendanud, miks ta leidis, et M. Dsiss sai raha just ametiseisundi kasutamise, mitte aga eest.

tarkvaratöö Ringkonnakohus on jätnud täielikult käsitlemata süüdistatavate ja E. I. ütlused, viitamata samas , mis osutaks nende

ühelegi tõendile ega asjaolule ütluste ebausaldusväärsusele.

1-18-8101

8(12)

24. M. Dsissi tunnistamist KarS 300 ringkonnakohtu otsuses sisuliselt süüdi § järgi pole lg analüüsitud. Kohtukolleegium jättis käsitlemata apellandi väite, et M. Dsiss ei tegutsenud K S 300 ar § lg 1

subjektiivses koosseisus ette nähtud eelise andmise eesmärgil, vaid riigi raha säästmiseks.

25. Seoses Dsissi S 298 M. süüditunnistamisega Kar §

1 lg 1 järgi pole ringkonnakohus vastanud kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohale, et väidetava mõjuvõimuga kauplemiseks on vaja väidetava mõjuvõimu omaja otsest märkust selle kohta, et tal selline mõjuvõim on ning ta saab seda kasutada. Mõjuvõimu ei tule kõne alla juba seetõttu, et ga kauplemine

E. teadis algusest peale, et Dsissil I. M. ei ole tööde tegija valimisel otsustusõigust. Ka kohtud on tuvastanud, et Dsissil polnud M. mõjuvõimu. Kohtu põhjendused mõjuvõimuga kaup kohta on vastuolulised, käsitlemata on lemise mitme tunn

istaja ütlused, samuti pole analüüsitud kaitsja väiteid.

26. M. Dsissile KarS 294 2 p 2 § järgi mõistetud kolmeaastane vangistus oleks põhjendamatu isegi lg juhul, kui Dsiss oleks kuriteo toime pannud. M.

27. Kohtud on langetanud otsuse kolmanda isiku S ikut ei ole OÜ vara kohta. Kolmandat is kohtuistungist teavitatud. Nii rikuti S

OÜ õigust menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta. B. ja

G.

D. L. kaitsja põhiväited

28. Osas, millega

ja

ringkonnakohus tühistas õigeksmõistmise ja tunnistas süüdistatavad

B. G.

D. L. süüdi, nähtu tõendatuks lugenud ei apellatsioonikohtu otsusest asjaolusid, ringkonnakohus on mille , ega tõendeid, millele seejuures tuginenud. Osas, milles ringkonnakohus jättis ringkonnakohus on rahuldamata

ja

kaitsja teise astme kohus aluseks maakohtu

B. G.

D. L. apellatsiooni, võttis vastuolulised ja mitteammendavad järeldused ning jättis väited sisuliselt tähelepanuta. apellandi

Ringkonnakohus pole oma otsuses viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks ekvivalentsussuhte või ka mis tahes teise kuriteokoosseisu tunnuse olemasolu.

29. Ringkonnakohtu põhjendus taandub sisuliselt konstateeringule, et altkäemaksukuritegu viidi õiguslikus mõttes lõpule siis, kui ametiisikud ning jõudsid üksmeelele töövõtulepingu

B. G. sõlmimises vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, s.o juba siis, kui ametiisikud ei olnud IT- arendustööga veel alustanud ega raha saanud. Üksmeelele jõudmist töövõtulepingu sõlmimises vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest ei ole aga tuvastanud ei maakohus ega ringkonnakohus. Ringkonnakohus luges

süüdistatavate ütlused ebausaldusväärseks ainuüksi põhjusel, et nende ütluste õigsust ei kinnita ükski tõend. Ringk ühtegi tõendit, millega onnakohus ei ole nimetanud süüdistatavate ütlused vastuolus oleksid.

30. Ringkonnakohus jättis kaitsja apellatsioonile vastamata. Kassaator märgib, et ta tõi apellatsioonis esile üksikasjalikud tõenditele rajatud väited selle kohta, miks on maakohus teinud tõenditest ebaõiged järeldused. analüüsi, millest Ringkonnakohtu vastus apellatsioonile ei kujuta endast nähtuksid ka viited asjasse puutuvatele tõenditele, vaid selles lihtsalt korratakse sõna sõnalt maakohtu - järeldusi.

31. Ringkonnakohus konfiskeeris S vara olukorras, kus seda isikut ei ole maakohtus ega OÜ ringkonnakohtus menetlusse kaasatud. Kolmanda isiku kohtusse kutsumata jätmisega rikkusid kohtud KrMS 40 §

2 1 p 5 2 ning 34 1 p-de 1

lg ja lg lg § , 2 ja 5 nõudeid.

32. Olukorras, kus B. G- ja

-le heidetakse ette sellise vara le

D. L. üleandmist või lubamist, mille saamiseks olid Dsiss

M. ja A. O. õigustatud tulenevalt nende täidetud käsundist, tuleb lähtuda Riigikohtu otsuses nr 1-18-7807/58 p-s 1 seisukohast.

1 väljendatud

A. O.

kaitsja põhiväited

33. Ringkonnakohus märkis, et A. O. G.

ja B. jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt saab hankel

D. L. eelistamine võimalikuks üksnes juhul, kui võimalust teha ise raamatukogu IT

pakub A. O-

B. G. le - arendustöö ning saada selle eest tasu. Samas ei ole ringkonnakohus viidanud ühelegi tõendile, mis sellist väidet kinnitaks. Vastupidiselt ringkonnakohtu järeldusele nähtub A.

suhtlusest, et

O. ja B. G.

B. G-l ei olnud mingit huvi raamatukogule tarkvaraarenduse koostamiseks. Arenduse tegi

, kes

A. O. soovis leida võimalust töö eest tasu saada.

34. Ringkonnakohus ei ole

A. O. õigeksmõistmist tühistades ja süüdimõistvat otsust tehes ära näidanud tõendite hindamisel tehtud vigu ega otsust nõuetekohaselt põhistanud. maakohtu Sisuliselt

1-18-8101

9(12) piirdub kogu tõendite analüüs tõdemusega, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et nad mõistsid kokkulepitud raha vaid töötasuna, ei ole usaldusväärsed, sest seda ei kinnita ükski tõend. Samas pole kohus selgitanud,

milliste tõendite põhjal on võimalik järeldada vastupidist.

35. R

tegutses riigihanke korraldamisel selleks, et saaks tulu, ingkonnakohtu järeldus, et A. O.

D. L. pole tõendatud ega tuvastatud asjaolude valguses eluliselt usutav.

tulu hankel osalemisest oli

D. L.

186 eurot 30 senti.

hakkas esmalt koostama Libki arendust ja a B.

A. O. lles seejärel võttis ühendust G-ga

B. G-l ja

-l ei olnud huvi ja vajadust hankel , et korraldada selle töö eest tasu saamine.

D. L. osaleda.

tarkvaraarendust ei teinud ega korraldanud selle tegemist

B. G. . Seetõttu polnud tal ka vaja paluda A. O-

eelistamist. lt D. L. Libki tarkvara autor küsis vajaliku arenduse eest peaaegu viis korda suuremat summat.

36. M

KarS 294

2 p 2 , ringkonnakohus selgitamata, kuidas A.

õistes § järgi süüdi jättis

A. O. lg O. oma ametiseisundit kasutas: milliseid ametipositsioonist tulenevaid soodsaid otsuseid ta kasuks

D. L. tegi ja mille eest ta sai

vastutasuks süüdistuses nimetatud seadmeid. Prokuratuuri põhiväide

37. Prokuratuur leiab, et r ja kohtu siseveendumuse ingkonnakohtu otsus on piisavalt põhistatud kujunemine otsuse lugejale jälgitav. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

38. Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS 305 §

1 1) lg rikkumise tõttu. Menetletavas asjas on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS 339 on ulatuslikud § mõttes, sest lüngad ringkonnakohtu argumentatsioonis lg ega kohtu siseveendumuse kujunemist. võimalda jälgida Riigikohus ei võta seisukohta süüdistuse põhjendatuse tühistab ringkonnakohtu otsuse üksnes seepärast, et kohtuotsuse põhiosa ei kohta, vaid vasta seadusest ja kohtupraktikast tulenevatele nõuetele.

39. Esmalt olleegium nõustub k kassaatoritega selles, et kaitsjate apellatsioonides esitatud väidetele ringkonnakohus sisuliselt ei vastanud. Esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmine ei õigusta loobumist apellatsioonis esitatud selliste argumentide analüüsist, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et ta ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud asjakohaseid argumente. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novemb 2017. otsus nr 1-16-6115/67, p 31 ja 14. 2005. otsus ri a i a märts asjas nr 3-1-1-8-05, p 9) Apelleerides m , heitsid kaitsjad esimese aakohtu otsuse süüdimõistvat osa astme kohtule ette nii tõendite ebaõiget hindamist, kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist kui ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist väidetega, . Seejuures polnud tegemist eranditult selliste kaitse mis oleksid saanud sisulise ja ammendava vastuse juba maakohtu otsuses. Seega eeldas nendele väidetele vastamine ringkonnakohtult õiguslikku analüüsi koos seda kajastavate põhjendustega kohtuotsuses. (Riigikohtu kriminaalkolleegium 22. veebruar 2016. otsus asjas nr 3-1-1-109-15, i i a p 108)

40. Ringkonnakohtu otsuses on kaitsjate 8.3. apellatsioonidele pühendatud põhiosa punktid 8.1– Nende sisu on kokkuvõtlikult järgmi Kõigepealt on teise astme kohus lühidalt kokku võtnud ne. käsitletava apellatsiooni peamise(d) väite(d). on kohtukolleegium tõdenud, et ta ei nõustu Siis kaitsja seisukohaga, kuna maakohus on oma otsuses piisavalt selgitanud, miks süüdistatav on kuriteo toime pannud. Ringkonnakohtu otsuses järgneb sellele üks või mitu lõiku, mis on mõningate kärbete ja pisimuudatustega - puks on ringkonnakohus veel kord sõna sõnalt üle võetud maakohtu otsuse . Lõ st tõdenud, et süüdistatav on talle etteheidetava kuriteo toime pannud või et kai ) väitega ei saa tsja(te nõustuda. Ühtk tsjate apellatsioonid rahuldamata jäävad, i sisulist argumenti selle kohta, miks kai ringkonnakohtu otsuses ei ole. Ehk sedagi, et maakohus ki apellandid väitsid jättis osa tõendeid alusetult arvesse võtmata ja hindas tõendeid valesti, puudub ringkonnakohtu otsuses sellekohane ( )

tõendite analüüs.

41. N

prokuratuuri apellatsiooni õuetekohaselt põhistamata on ka ringkonnakohtu otsustus tühistada alusel maakohtu otsuse õigeksmõistev osa ja tunnistada süüdistatavad süüdi tegudes, milles maakohus isikud õigeks mõistis võetud . Muu hulgas pole teise astme kohus arvestanud kohtupraktikas omaks

1-18-8101

10(12) arusaamaga, et tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, peab ringkonnakohus sellist otsustust eriti üksikasjalikult põhjendama, näidates seejuures ära, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. veebruar 2019. otsus nr 1-18-1247/58, p 33). i a

42. Maakohus mõistis M. Dsissi,

ja

B. G. D. osaliselt ning L.

A. O.

täielikult altkäemaksu võtmise või andmise süüdistuses õigeks põhjendusega, et uuritud tõendid ei kriminaalasjas kogutud ja kohtu kinnita tegudes ekvivalentsussuhet

Dsissi vahel ega

ja

vahel. mõnedes

B. G. ja M.

B. G.

A. O. Maakohtu hinnangul ei andnud

ja

B. G.

D. L. M. Dsissile raha ning A. O-le -seadmeid mitte nende IT ametialase tegevuse, vaid -

üksnes töö eest. Seejuures viitas maakohus ka tõenditele, mis tema IT arvates ekvivalentsussuhte vastu rääkisid. ei nõustunud, leides Prokuratuur maakohtuga

apellatsioonis ja , et esimese astme kohtu selline järeldus põhineb tõendite ühekülgsel hindamisel materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel.

43. Ringkonnakohus asus seisukohale, et koosseisu prokuratuuriga nõustuvalt altkäemaksu kuriteo kõigile tunnustele vastavad asjaolud on tõendatud. Samas ei teinud apellatsioonikohus ühtegi selgepiirilist viidet sellist järeldust kinnitavatele tõenditele. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu otsuse põhjal jälgitav, millistele tõenditele tuginedes süüdistuses kirjeldatud on kohus teinud kindlaks faktilis asjaolud,

, Dsissi

arusaama, et

lubas Dsissile j

A. O- ed sh B. G. M. ja A. O.

B. G. M. a le „töövõtulepingust tulenevaid varalisi õigusi“ vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Nii rikkus apellatsioonikohus KrMS 331 lg- 1 ja 312 p- 1

§ § tulenevaid nõudeid. st st

44. Prokuratuuri apellatsiooni lahendamiseks tulnuks ringkonnakohtul analüüsida ennekõike seda, kas ja kui, siis millised kohtutoimikus olevad tõendid võimaldavad asuda seisukohale, et lubatud ja

B. G. antud võimalus sõlmida ga töövõtuleping IT tööde tegemiseks oli vähemalt osaliselt D. - L. -

vastutasu

M. Dsissi ja A. O.

ametialase pädevuse kasutamise eest. Selle asemel on ringkonnakohus refereerinud suures sukohti, mis ei ole vaidluseseme seisukohalt mahus Riigikohtu materiaalõigust käsitlevaid sei asjasse puutuvad.

45. N on ringkonnakohus, selgitades seda, miks ta maakohtu seisukohaga ii ei nõustu ekvivalentsussuhte puudumise kohta, osutanud kohtupraktikale, mille kohaselt pole altkäemaksu kuriteokoosseisu täitmise seisukohalt oluline, kas ametiisik ka tegelikult teo toime pani ja vara ka tegelikult üle andis, vaid piisab sellekohasest kokkuleppest. Ringkonnakohus nõustus prokuröriga, et „seaduse sõnastuse ja senise kohtupraktika kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, kas praeguses asjas on altkäemaksu ese saadud reaalselt teostatud tööde eest või mitte, sest kokkuleppe sõlmimisega oli kuritegu juba lõpule viidud. Seega oleks altkäemaksukuritegu lõpule viidud ka siis, kui Margus Dsiss ja

-

A. O. ei oleks neid töid tegelikult teostanud ega selle eest raha ega IT seadmeid saanud.“

46. S , et ee altkäemaksu andmise ja võtmise koosseis on täidetud juba altkäemaksukokkuleppe sõlmimisega, on iseenesest õige. Märgitu ei ütle aga midagi selle kohta, kas

,

, Dsiss

B. G. D. L. M. ja

A. O.

pidasid raha ja IT-seadmete seda, et tegemist üleandmist kokku leppides silmas on vähemalt muu hulgas tasuga Dsissi

ametiseisundi kasutamise eest. M. ja A. O.

47. Samuti osutas ringkonnakohus Riigikohtu seisukohale, et altkäemaksu esemena võib olla käsitatav ka töökoha pakkumine. See tõdemus gi peab iseenesest paika, kuid ei anna teavet selle kohta, kas menetletavas asjas pakkus

Dsissile

A. O- käsitletavatel juhtudel

B. G. M. ja le töövõtulepingu sõlmimise võimalust Ühtlasi vastutasuna nende ametiseisundi kasutamise eest. juhib kolleegium tähelepanu sellelegi, et r otsuse erinevates osades väljendanud vastukäiv ingkonnakohus on oma aid seisukohti selle kohta, kas praegusel juhul oli väidetava altkäemaksu ese Dsissile M. ja A. O- antud le võimalus tasu eest tööd teha (ehk sisuliselt töövõtulepingu sõlmimi võimalus) või ü se ksnes raha ja IT-seadmed.

48. R veel, et olukorras, kus on tuvastat

pidi ingkonnakohus märkis ud, et ebaõiguskokkuleppe järgi altkäemaksu andja vara üle andma tulevikus, ei pidanud täiendavalt hindama, kas vara on maakohus lubatud üksnes ametialase teo eest või on poolte vahel vara andmine kokku lepitud lisaks ametialasele

1-18-8101

11(12) teole veel ametiisiku mingi täiendava teo eest. Kui on tuvastatud, et soodustus on vastutasu ametialase teo eest, ei ole tähtis, kas vara saamiseks peab ametiisik lisaks ametiseisundi kasutamisele tegema täiendava teo.

49. K apellatsioonikohtu selline etteheide maakohtule rajaneb eeldusel, nagu olleegium märgib, et oleks esimese astme kohus Tegelikult luges maakohus tuvastanud ebaõiguskokkuleppe olemasolu. aga tõendatuks, et B. lubatud ja antud raha ning IT- G. seadmed olid mõeldud tasuna üksnes M. Dsissi ja

- . Maakohus ei tuvastanud, et

A. O. IT alase töö eest need esemed lubati ja anti üle kasvõi muu hulgas Dsissi

ametialaste tegude eest. Seega pidanuks apellatsioonikohus enne osutatud M. ja A. O. etteheite tegemist tõendipõhiselt tuvastama ebaõiguskokkuleppe olemasolu.

50. Põhjendades süüdistatavate täiendavat süüditunnistamist altkäemaksu andmises või võtmises, refereeris ringkonnakohus ka maakohtu järeldusi selle kohta, et M. Dsiss rikkus riigihangete nõudeid, andes eelise D. -le L. . Seejärel konstateeris apellatsioonikohus, et D. ei oleks hangetel osalenud, kui L.

M. Dsiss ja B.

G. ei oleks jõudnud kokkuleppele selles, et hankel eelistamine saab võimalikuks D.

L. üksnes juhul, kui B. pakub G.

M. Dsissile võimalust teha ise IT arendustöö ning saada selle eest tasu. - Samuti jõudsid A. O.

ja B. ringkonnakohtu arvates kokkuleppele selles, et G. D. hankel eelistamine L. saab võimalikuks üksnes juhul, kui võimalust teha ise raamatukogu IT

pakub A. O-

B. G. le - arendustöö ning saada selle eest tasu.

51. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millistel tõenditel ja põhjenditel eelmises punktis osutatud järeldus baseerub. Asjaolu, et M. Dsiss rikkus riigihangete nõudeid, võib küll kaudse argumendina kõneleda ebaõiguskokkuleppe üksnes selle põhjal ei saa olemasolu kasuks, kuid ekvivalentsussuhet jaatada. A. O.

puhul ei tuvastanud maakohus aga ka riigihangete nõuete rikkumist. Seetõttu on väidetava rikkumise kirjeldusele järgnev ringkonnakohtu kummastav Dsissi M. vahetult lakooniline

raamatukogu hanke tingimusi B. G-ga tõdemus, et „[s]arnastel motiividel rikkus A. O. sõlmitud kokkuleppe täitmiseks.“

52. R ratuuri apellatsiooniga ingkonnakohus nõustus proku , et „süüdistatavate ütlused selle kohta, et nad mõistsid kokkulepitud raha vaid töötasuna, ei ole usaldusväärsed, sest seda ei kinnita ükski tõend. Nende endi kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub selgelt, et nad said aru oma tegude keelatusest ja püüdsid seda seetõttu igati varjata. […] Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et Margus Dsissil ametiisikuna puudus reaalne võimalus teha töid OÜ-le D.

L. ametlikult, s.o näidata oma isikut hangete esemeks olnud tööde valmistajana. Süüdistatavate omavaheline vestlus ja kirjavahetus näitab, et nad said ka ise sellest väga hästi aru.“

53. K esmalt kas ringkonnakohus ei ole olleegium märgib saatoritega nõustuvalt, et süüdistatavate ütluste ebausaldusväärseks tunnistamist piisavalt põhjendanud. Lisaks on ringkonnakohtu viide süüdistatavate antud ütlustele ebamäärane, s kohtueelses menetluses ja kirjavahetusele est kohtuotsuses te s

pinnalt on t ei nähtu, üüdistatava milliste ütluste või millise kirjavahetuse millis te kohus kõneks oleva järelduse teinud

.

54. Kolleegium nendib sedagi, et pelgalt asjaolust, et süüdistatavad käitumist keelatuks, pidasid enda ei saa nende vahel oli järeldada, et ekvivalentsussuhe altkäemaksu koosseisu tähenduses. Süüdistatavad võisid pidada enda käitumist ebaseaduslikuks ka mõnel muul põhjusel, nt kui nad said aru, et neil ei ole väljaspool teenistusvõi töösuhet õigust teenistusvõi tööandjale tasu eest teenuseid osutada . Seega pole , seda eriti olukorras, kus nad ise teevad töö üle järelevalvet ainuüksi ringkonnakohtu otsuses märgitu ebaõiguskokkuleppe puhul tegemist piisava argumendiga

kinnituseks. Rohkem põhjendeid selle kohta, et lubas ja andis Dsissile ning A. O- vara

B. G. M. le vastutasuna nende ametiseisundi kasutamise eest, ringkonnakohtu otsuses ei leidu. Seega on kohtu kõneks olev järeldus nõuetekohaselt põhistamata.

55. Lisaks jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et nende tegude puhul, milles maakohus süüdistatavad altkäemaksu andmise või võtmise ekvivalentsussuhte puudumise tõttu osaliselt või täielikult õigeks s s

mõistis, ei tuvastanud esimese astme kohus sellekohase vajaduse puudumisel kuriteo teistele koosseisulistele tunnustele vastavaid faktilisi asjaolusid. pole maakohtu otsuses Näiteks üldse käsitletud tõendeid A. O-le ametialase teo kohta (M. Dsissi ametialase teo süüdistuses omistatud

1-18-8101

12(12) tuvastas maakohus KarS 300 ) § järgi esitatud süüdistust hinnates Samuti on tõendipõhiselt lg . tuvastamata süüdistuses kirjeldatud vara üleandmine Järelikult . pidanuks ringkonnakohus ekvivalentsussuhte olemasolus maakohtust erinevale seisukohale asumisel hindama ka süüdistuse ülejäänud osa tõendatust.

56. E piirdub

elmärgitu tulemusel näiteks kogu põhjendus A. O. süüditunnistamise kohta järgmise nelja Sarnastel motiividel rikkus

lausega ringkonnakohtu otsuse lehekülgedel 28–29: „

A. O. raamatukogu hanke tingimusi B. G-

ja ga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. […] Samuti jõudsid A. O. B. kokkuleppele selles, et G. D.

L. hankel eelistamine saab võimalikuks üksnes juhul, kui B. pakub G.

A. O-le võimalust teha ise raamatukogu IT arendustöö ning saada selle eest tasu. Margus Dsiss ja -

A. O.

asusidki kokkuleppe täitmiseks ametiasutustele vajalikke hankimisprotsesse suunama. Seega esineb Margus Dsissi ja

ning

Nagu

A. O.

B. G. suhtluses ebaõiguskokkulepe.“ näha, pole ringkonnakohus

osundatud järelduse toetamiseks ühelegi tõendile viidanud.

57. Pealiskaudsed

ja lünklikud on ka ringkonnakohtu põhjendid konfiskeerimise, selle asendamise ja karistuste mõistmise kohta.

58. N ringkonnakohus rikkus nii kaitsjate kui ka eil põhjustel asub kolleegium seisukohale, et prokuratuuri apellatsioone lahendades KrMS 339 oluliselt kohtu § mõttes otsuse põhistamise lg kohustust (KrMS 305 § 1). Juhindudes KrMS 361

1 p- 1, 362 p- 2 ning 341 lg-test 3 lg lg st st § § § ning 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2019. a otsuse ja saadab kriminaalasja Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul koostada tervikuna uus ja nõuetekohaselt põhjendatud kohtuotsus. § kolmandast lausest võib Tulenevalt KrMS 341 lg ringkonnakohus teha aga ka täiendavalt menetlustoiminguid, mis kohtu hinnangul on vajalikud kriminaalasja õigeks lahendamiseks.

59. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb põhistamiskohustuse rikkumise tõttu tühistada, ei käsitle kolleegium kassaatorite ülejäänud väiteid. Küll peab kolleegium vajalikuks selgitada, et kaitsjal on kassatsiooni

osas, milles vaidlustatava kohtuotsusega otsustatakse tema kaitsealuse õigus üksnes või kaitsja enda S

Dsissi ega

ja

subjektiivsete õiguste ja kohustuste üle. eetõttu ei olnud M.

B. G.

D. L. kaitsjal õigust kasseerida OÜ vara konfiskeerimise kohta ringkonnakohtu otsustust S . (Vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2018. otsus nr 1-16-9105/84, p 117) a

60. Kaitsjad esitasid Riigikohtule järgmised taotlused süüdistatavatel kassatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu est makstud tasu

– valitud kaitsjatele õigusteenuse e

– hüvitamiseks: 1) Dsissi

Dsissi

5 euro M. M. t; kaitsja palub mõista riigilt kasuks välja 187 2)

ja

B. G. D.

L. kaitsja palub mõista riigilt nii

kui ka

B. G.

D. L. kasuks välja 1500 euro (kokku t 3000 euro . Kuna menetluskulu kandis

, kes pole t)

B. G. käibemaksukohustuslane, palub kaitsja hüvitada kaitsjatasu koos käibemaksuga; 3)

0 eurot.

A. O.

A. O. kaitsja palub mõista riigilt kasuks välja 42

61. Arvestades kassatsioonimenetluse eset, kassatsioonide sisu ja mahtu ning nendes esitatud õigusliku argumentatsiooni keerukuse astet, samuti asjaolu, et kaitsjad said osaliselt tugineda juba varasemas menetluses kujundatud

kaitsepositsioonile, loeb Riigikohus mõistliku suurusega tasuks

M. Dsissi

ning

1000 ja 1500 euro

ja B. G.

D. L. t. A. O. kaitsjate osutatud õigusabi eest vastavalt kaitsja taotlus tuleb rahuldada täielikult. Seega peab riik KrMS 186 § lg 1 alusel hüvitama M. Dsissile 1000 euro B. G- 750 eurot,

-l samuti 750 eurot ja A. O-l 420 euro t, le

D. L. e e t. (allkirjastatud digitaalselt)