2-19-137494/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-137494

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi A. N. vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1198,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Marilin Palts (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: A. N. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

XXX;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

10.04.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 17.07.2017 A. N. ja Ferratum

Estonia OÜ vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL7113 tulenev võlgnevus

kokku 1122,45 eurot (millest 939,27€ põhivõlgnevus; 183,18€ põhivõlalt perioodi

13.10.2017 kuni 20.03.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista A. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 939,27 eurot) alates 21.03.2020 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 22.06.2020 summas 19,30 eurot.

4. Välja mõista A. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 939,27 eurot) alates 23.06.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants sissenõutavaks muutunud viivise nõue

A. N. vastu summas 0,73 eurot.

6. Menetluskulud jätta 99,94% ulatuses A. N. kanda ja 0,06% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

Tsiviilasi nr 2-19-137494

2 (5)

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 280 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku

200€, ja 80€ hageja lepingulise esindaja tasu), millest 279,83 eurot mõista A. N.lt

Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. N. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale A. N.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-19-137494

3 (5)

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. 10.12.2019 Osaühing Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult A. N.lt 1571,07 euro saamiseks. Kohus tegi 10.01.2020 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 04.03.2020 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 06.03.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja

esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt

riigilõivu vastavalt ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 20.03.2020 hagiavalduse A. N. vastu põhivõlgnevuse 939,27

euro, sissenõutavaks muutunud viivise 183,91 euro ja viivise nõudes alates 21.03.2020 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja

välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 200,00 eurot ning hageja õigusabikulud 420,00 eurot.

Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

3. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja Ferratum Estonia OÜ-le 01.06.2017 taotluse nr CL7113,

mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 2000 euro ulatuses. Kostja on kasutanud

krediiti 1643 euro ulatuses ja teinud tagasimakseid 703,73 euro ulatuses. Ferratum Estonia OÜ

ütles võlgnevuse tõttu lepingu üles 12.10.2017 ja loovutas 02.11.2017 kostja vastu nõude

hagejale. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 24.03.2020 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 24.04.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 10.05.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

25.05.2020 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

Tsiviilasi nr 2-19-137494

4 (5)

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Ferratum Estonia OÜ-ga 01.06.2017 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust tulenevat rahalist kohustust, mistõttu on esialgne võlausaldaja

tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu

esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Ferratum Estonia OÜ andis tarbijakrediidilepingu nr CL7113

alusel kostjale kasutada krediiti summas 2000 eurot ning kostja kohustus tagastama krediidi

ettenähtud tähtajaks. Kostja ei ole täitnud Ferratum Estonia OÜ-ga sõlmitud lepingust

tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas

939,27 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud võlgnevuselt 939,27 eurot määras 0,022%

päevas ajavahemiku eest 13.10.2017 – 20.03.2020 summas 183,91 eurot. VÕS § 113 lg 1

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt

kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on seadusjärgse viivise, milline on 8%

aastas,

kõigepealt

teisendanud

päevamääraks

ja

ümmardanud

0,022%-ni.

Selline

arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määr on 8% aastas, mitte 0,022% päevas. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse

viivisemäära järgi arvutatud viivis perioodi eest 13.10.2017 kuni 20.03.2020 on summas 183,18

eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,73 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel

rahuldamata.

10. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 21.03.2020 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 19,30 eurot ning alates 23.06.2020 protsendina

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

Tsiviilasi nr 2-19-137494

5 (5)

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

12. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 420,00 eurot (ilma

käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi (1

tund = 120 €) ja summas 420,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja

esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja

kulud hüvitamisele kokku 80 eurot (1 h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma

käibemaksuta.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik