1-20-2390/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2020.a, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2390 (20230200119) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Mari Kirs Kriminaalasi R.Q

424 lg 2 süüdistatuna KarS § järgi lühimenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav R.Q

– isikukood XXX

; EV kodakondsus emakeel: eesti keel; haridusega; elukoht põhi xxxx, viibimiskoht xxxx; töökoht: xxxx

2 kehtivat ; kriminaalkaristust,

väärteokorras karistatud korduvalt Tõkend: vahistamine Kaitsja Margus Viira

RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistada teda vangistusega R.Q

2 (kaks) aastat.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.Q-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks (üks) aasta 4

(neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust R.Q-le Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2947 mõistetud karistuse ärakandmata osa – kuud vangistust vangistus 2

– võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

(kaks) aastat.

R.Q-le R.Q mõistetud vangistuse ärakandmist arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.02.2020.a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.Q-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Liiklusseaduse § 127 alusel on R.Q kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, seejärel tõkend tühistada.

Menetluskulud

R.Q-lt

3, 4, 9 ja välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p ; § 179 lg 1 p 2 § 180 lg 1 alusel

• sundraha 876 eurot

• määratud kaitsjale makstud tasu 386,40 eurot

• joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 585 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 153,95 eurot. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank Luminor Bank. või EE401700017002872300 Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700022819. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e toimiku süsteemi kaudu koos - lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõend

CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS

§ 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu ohtumajale 7 päeva jooksul Ta na k llin alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

SÜÜDISTUS

Käesolevas asjas süüdistatakse R.Q selles, et tema olles 07.05.2019 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 15.08.2019.a kella 03:15 paiku Tallinnas Tehnika tänavalt Sügise tn juures mootorsõidukit xxxx xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr xxxx kohaselt tuvastati R.Q-l narkojoove: amfetamiin, metamfetamiin, nordasepaam, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Samuti tema, olles 07.05.2019 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 21.10.2019.a kella 03:15 paiku Tallinnas Suur-Ameerika ja Luise tänavate ristmikul mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx, xxxx, olles joobeseisundis,

(EKEI uuringuakti nr xxxx kohaselt tuvastati R.Q-l narkojoove: amfetamiin), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid.

Samuti tema, olles 07.05.2019 lg 1 , juhtis Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 järgi uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 31.01.2020.a kella 15:45 paiku Tallinnas Sõpruse pst ja Sütiste tee ristmikul mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx, xxxx, olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr xxxx kohaselt tuvastati R.Q-l narkojoove: amfetamiin, metamfetamiin), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja

§ 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid.

LS § 69 lg 1 joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3

- Juht ei tohi olla nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu - joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või mu tarvitamisest põhjustatud joove. u joovastava aine

Seega R.Q pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 13 aprilli R.Q

. 2020 määrusega anti süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses kohtu alla.

424 lg 2

3. juunil 2020 toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast toimepanemises süüdi ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste kuritegude juurde.

2. Kaitsja leidis, et teod on tõendatud ning kaitsealune on oma tegudest aru saanud. Küsimus on ainult karistuses.

3. Prokurör taotles R.Q süüdi tunnistamist KarS § järgi ja tema karistamist

424 lg 2

2 aasta

pikkuse vangistusega, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakoh 2019. a otsusega mõistetud tu 7. mai karistuse ärakandmata osa, s.o päeva vangistust, s.o mõista liitkaristusena

7 kuud ja 18

1 aasta

11 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o 2 kuud ja

26 päeva. Kohaldada lisakaristusena KarS § 50 alusel 6 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine. Kui kohus soovib liitkaristuse moodustamisel määrata karistuse kandmise alguseks isiku kinnipidamist s.o 27. veebruar, siis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel karistust suurendada ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ni seejärel ng süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohtu hinnangul on R.Q-le etteheidetavad teod tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega.

5. Vaidlust ei ole, et R.Q juhtis 15.08.2019.a kella 03:15 paiku Tallinnas Tehnika ja

Sügise tänaval mootorsõidukit registreerimismärgiga

xxxx, xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove).

5.1. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (tl 107-109) tunnistanud, et juhtis

15. augustil 2019 kella 03:15 paiku Tallinnas Sügise tn juures mootorsõidukit xxxx xxxx, registreerimismärgiga plaanis sõita kesklinnast koju, Angerja tänavale. Roolis sai olla xxxx, maksimaalselt 10 minutit, enne kui politseipatrull ta kinni pidas ning narko kiirtesti tegi ja seejärel Wismari haiglasse ekspertiisi viis. Süüdistatava ütlustega haakuvad ka tunnistaja E L ütlused (tl 110-111), mille kohaselt 15. augustil 2019 kella 03:10 paiku pidas ta kinni Tehnika tänavalt Sügise tänava suunas liikunud mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxx, xxxx, mida juhtis R.Q . Samuti on R.Q 15. augustil 2019 kõrvaldatud mootorsõiduki xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid (tl 100). Sõiduk teisaldati Tallinnas Rahumäe tee 6/1 parklasse (tl 101). Seega on tõendamist leidnud, et R.Q juhtis 15.08.2019.a kella 03:15 paiku Tallinnas Sügise tn juures juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx, xxxx.

5.2. Süüdistatava ja tunnistaja ütluste kohaselt toimetati R.Q Wismari haiglasse, kus temalt võeti uriiniproov tuvastamaks narkootiliste ainete leidumist organismis. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 103) kohaselt tuvastati isiku organismist amfetamiin, metamfetamiin, nordasepaam, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin, metamfetamiin ja -COOH) kuuluvad tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, nordasepaam IV nimekirja. Seega on tegu narkootilist aine ga. e ja psühhotroopsete te

5.3. KarS § 424 koosseisu täitmiseks peab lisaks sõiduki juhtimise faktile esinema isikul ka joove. on Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Politseiametnikust tunnistaja E L kohtueelses menetluses - antud ütluste (tl 110 111) kohaselt märkas ta R.Q kinni pidades, et isikul esinevad joobetunnused: isik ei suutnud ennast kontrollida, silmad oli enud, punased, hüples ringi, rääkis kiirelt, pupillid suuren meeleolu kõikus ning Narkootilise või psühhotroopse aine või isik oli agressiivselt meelestatud. muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi protokollis nr 349/28 (tl 104) on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud. -kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnang (tl Arst 102-105) tugine kliinilisel leiul ja uriinist leitud ainete Hammes s l ning ekspert järeldas, et R.Q-l esines 15. augustil 2019 narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove. Ekspert märgib, et süüdistatava uriinist leiti amfetamiini, metamfetamiini, nordasepaami, tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH); samuti esinesid isikul joobe kliinilised sümptomid, s.o närvilisus, rahutus, näo punetus, silmade sidekestade punetus, kõnehäired pupillide reaktsioon aeglustunud, Rombergi asend - -nina katsest keeldub,

– kõigub, kand varvas kõnnist sirgjoonel ja sõrme liigutused ebatäpsed, värin sõrmedes. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud nii R.Q poolt a kohas, kui ka see, et R.Q mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal j oli sõidukit juhtides joobeseisundis (narkojoove).

6. KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et (tl 107-109) R.Q tunnistas narkootiliste ainete tarvitamist, kuid väitis, et tarvitas 6 7 päeva varem. - Kohtuistungil tunnistas R.Q ennast 15.08.2019 toime pandud teo aristusregistrist , et R.Q on saanud s süüdi. K nähtub karistada korduvalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras narkootikumidega seotud süütegude eest, seega ei olnud narkootikumide tarvitamine talle võõras ning kohtu hinnangul oli ta teadlik, et on narkootikume tarvitanud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna. Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et R.Q käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaad distatav eldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süü seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

7. Samuti puudub vaidlus selles, et R.Q juhtis 21.10.2019.a kella 03:15 paiku Tallinnas, Suur- , xxxx, Ameerika ja Luise tänavate ristmikul mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove).

7.1. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (tl 69-71) tunnistanud, et juhtis 21. oktoobril 2019 xxxx, mootorsõidukit registreerimismärgiga käis korduvalt tänaval xxxx, xxxx isiklike asjade järel, soovis sõita koju tänavale, kuid Kristiine keskuse juures pidas xxxx politseipatrull ta kinni ning toimetas politseijaoskonda narko kiirtesti tegema ja sealt edasi Wismari haiglasse ekspertiisi tegema. H Vi Süüdistatava ütlustega haakuvad ka tunnistaja ütlused (tl 65-67), mille kohaselt 21. oktoobril 2019 kella 03:15 paiku pidas Endla tn xxxx ta juures kinni mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxx, xxxx, mida juhtis R.Q . Samuti nähtub sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest (tl 85), et R.Q on 21. oktoobril 2019 kõrvaldatud mootorsõiduki xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid. Sõiduk teisaldati Tallinnas Rahumäe tee 6/1 parklasse (tl 86). Seega on tõendamist leidnud, et R.Q juhtis

21. oktoobril 2019.a kella 03:15 paiku Tallinnas, Suur-Ameerika ja Luise tänavate ristmikul, mootorsõidukit registreerimismärgiga , xxxx xxxx.

7.2. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 61) kohaselt tuvastati isiku organismist amfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootilise ainega.

7.3. itmiseks peab lisaks KarS § 424 koosseisu tä sõiduki juhtimise faktile esinema isikul ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Politseiametnikust tunnistaja H Vi eeluurimisel antud ütluste (tl 65-67) kohaselt äratas R.Q sõidustiil kahtlust ning isikut kinni pidades oli isiku käitumine väga ärev, ta tõmbles ja värises, kõne oli kiire, silmad ja nägu punetas ning isik higistas ohtralt, vaatamata külmale ilmale. Süüdistatava ja tunnistaja ütluste kohaselt toimetati R.Q esmalt politseijaoskonda kontrollimaks indikaatorvahendiga narkootiliste ainete tarvitamist. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 64) nähtuvalt osutus indikaatorvahendi näit positiivseks, ehk R.Q-l esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused (AMP, MET, MDA). Edasi toimetati R.Q Wismari haiglasse. Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines isikul 21. oktoobril 2019 narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove (tl 58- 62). kliinilisel leiu ja uriinist leitud ainete Arsti arvamus põhineb l l. Arst on välja toonud, et süüdistatava uriinist leiti amfetamiin samuti esinesid isikul joobe kliinilised sümptomid, s.o i; agressiivne, karjub, näo ja silmade sidekestade punetus, artikulatsioon aktiivne, pupillide suurus ja reaktsioon valgusele aeglane, värin sõrmedes, laugudes ja keeles. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud nii R.Q mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal poolt ja kohas, kui ka see, et R.Q oli sõidukit juhtides joobeseisundis (narkojoove).

8. Kohus on seisukohal, et R.Q pani mootorsõiduki juhtimise (narko-) joobeseisundis toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kuigi R.Q andis ütlusi, et teadlikult narkootilisi aineid ei tarvitanud ning auto juhtimisel ei teadnud, et on narkojoobes, siis kohtu hinnangul on sellised väited kantud pigem soovist vabaneda va kuivõrd süüdistatav stutusest,

teadis, et tal on katseaeg ning varem karistatuna teadis ta ka seda, mis teda võib oodata ees katseaja tingimuste rikkumisel. R.Q korduvalt Karistusregistrist nähtuvalt on karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest, seega ei ole talle narkootikumid võõrad. Käesolevas asjas on ta kõikide tegude puhul eitanud narkootikumide tarvitamist enne juhtimisele asumist, ometi need tema organismist leiti. Kohtu hinnangul ei ole R.Q organismi narkootiliste ainete sattumine muul moel võimalik, kui neid tema enda poolt tarbides. Samuti nähtub ka tunnistaja H Vi ütlustest, et R.Q käitumise pinnalt tekkis kahtlus, et isik on tarvitanud narkootilisi aineid. Seega arvestades tunnistaja ütlusi ja süüdistatava tihedat kokkupuudet narkootikumidega on kohus veendumusel, et R.Q oli teadlik, et ta on joobeseisundis. stanud. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuva

9. Samuti puudub vaidlus selles, et R.Q juhtis 31.01.2020.a kella 15:45 paiku Tallinnas, Sõpruse pst ja Sütiste tee ristmikul, mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove).

9.1. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (tl 6-9) tunnistanud, et juhtis 31. jaanuaril 2020 xxxx, mootorsõidukit registreerimismärgiga soovis sõita kodust Sütiste xxxx, tee xxx xxxx töö juurde , kuid sõita jõudis umbes paarkümmend meetrit, kui Sõpruse pst ja Sütiste tee ristmikul politseipatrull ta peatas ning toimetas Wismari haiglasse ekspertiisi tegema. Süüdistatava ütlustega haakuvad ka tunnistaja I A ütlused (tl 12-13), mille kohaselt 31. jaanuaril 2020 kella 15:45 paiku pidas

xxxx maja xxxx, ta Sõpruse pst juures kinni mootorsõiduki registreerimismärgiga tõendav dokument, siis tuvasta xxxx, kuna juhil puudus isikut ti juhi isik läbi politsei andmebaasi Samuti nähtub sõiduki juhtimise . Juhiks osutus R.Q . kõrvaldamise otsusest (tl 19), et R.Q on 31. jaanuaril 2020 kõrvaldatud mootorsõiduki xxxx, registreerimisnumbriga xxxx,

1 lg 2 p 1 alusel, s.o kahtluse juhtimiselt liiklusseaduse § 9 tõttu, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid. Seega on tõendamist leidnud, et 31. jaanuaril 2020.a kella 15:45 paiku Tallinnas R.Q Sõpruse pst ja Sütiste tee ristmikul juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx, xxxx .

9.2. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 16) kohaselt tuvastati isiku organismist amfetamiin ja metamfetamiin. Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 Seega on lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. tegu narkootiliste ainetega.

9.3. KarS § 424 koosseisu täitmiseks peab lisaks esinema isikul ka joove. Korrakaitseseaduse §

36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Politseiametnikust tunnistaja I A kohtueelses menetluses 12-13) kohaselt oli

antud ütluste (tl isiku käitumine väga närviline, koguaeg liikus edasi tagasi. Süüdistatava ja tunnistaja ütluste kohaselt toimetati

R.Q

Wismari haiglasse narkojoobe tuvastamise ekspertiisiks. Arstkohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines R.Q-l 31. jaanuaril 2020 narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove. Arvamus tulenes kliinilisest leiust ja uriinist leitud ainetest lähtuvalt Arvamuses märgib arst, et süüdistatava uriinist leiti amfetamiin (tl 15-18). i ja metamfetamiini esineb

; samuti esinesid isikul joobe kliinilised sümptomid, s.o nüstagm, Rombergi asend ebakindel, täpsemad liigutused ebatäpsed, värin sõrmedes, laugudes ja keeles. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud nii R.Q mootorsõiduki juhtimine poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et R.Q oli sõidukit juhtides joobeseisundis (narkojoove).

10. Kohus on seisukohal, et R.Q pani mootorsõiduki juhtimise (narko-) joobeseisundis toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kuigi andis ütlusi, et R.Q ei tea kuidas

narkootilised ained tema organismi said kantud pigem , siis kohtu hinnangul on sellised väited soovist vabaneda vastutusest. Karistusregistrist nähtuvalt on R.Q korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest, seega ei ole talle narkootikumid võõrad. Käesolevas asjas on ta kõikide tegude puhul eitanud narkootikumide tarvitamist, ometi need tema organismist leiti. Kohtu hinnangul ei ole R.Q organismi narkootiliste ainete sattumine muul moel võimalik, kui neid tema poolt tarbides. Samuti nähtub tunnistaja I A ütlustest, et R.Q käitumine viitas narkojoobele. Seega arvestades tunnistaja ütlusi ja süüdistatava tihedat kokkupuudet narkootikumidega on kohus veendumusel, et R.Q oli teadlik, et ta on joobeseisundis. Arvestades ka seda, et R.Q tahtis sõidukiga sõita enda elukohast Sütiste teelt tööle Kadaka teele ning ta jõudis sõita Sütiste tee ja Sõpruse pst ristmikule

, siis oli tema käitumine, s.t mootorsõiduki rooli istumine ning sõiduki juhtimine eesmärgistatud tegevus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

11. Karistusregistrist (tl 114-116) nähtuvalt on R.Q karistatud 7. mai 2019 KarS §

424 lg 1 järgi. Harju Maakohtu 7. mai 2019 kohtuotsuse (tl 25-27) kohaselt karistati R.Q

8 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele - pööramata 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Käesolevas asjas süüdistatavale esitatud süüdistuses valt süüdistatakse R.Q mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis t tulene

kolmel korral. , on tegemist Kuivõrd R.Q on pannud toime 4 joobes juhtimist süütegude korduvusega KarS § 424 lg 2 mõttes.

12. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et R.Q pani toime korduva mootorsõiduki joobes juhtimise, s.o KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo.

424 lg 2

Karistus ja tõkend

13. Vastavalt KarS § 56 lg le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu - poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

14. KarS § 424 lg 2 kohaselt karistatakse korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kuni nelja-aastase vangistusega. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus.

15. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke. anktsiooni keskmiseks määraks S on 2 aastat. R.Q on 5 kuu jooksul pannud toime kolm joobes mootorsõiduki juhtimist. Lisaks viibisid kahel korral sõidukis ka kaasreisija narkootilises joobes mootorsõidukit juhtima d, kelle elu R.Q , asudes, ohtu seadis. Eeltoodust tulenevalt saab süüdistatava süüd hinnata keskmisest suuremaks, mis tingiks R.Q karistamise vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus R.Q poolt kohtuistungil avaldatud kahetsust. Eeltoodust tulenevalt tuleb R.Q karistada KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse sätete alusel vähendatakse ühe kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta 4 kuud vangistust.

16. Teod on toime pandud 15. august 2019, 21. oktoober 2019 ja 31. jaanuar 2020, seega Harju Maakohtu 7. mai 2019 kohtuotsusega määratud katseajal (katseaja kestus 7. mai 2019 – 7. august 2020, mida pikendati Harju Maakohtu 28. oktoober 2019 määrusega nelja kuu võrra, s.o kuni 7. detsember 2020

). KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, käesolevas asjas seega 8 kuu võrra. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmiseks lugeda R.Q kinnipidamise aeg s.o 27. veebruar 2020. Kaitsja taotles R.Q saatmist sõltuvusravile. Kohus ei pea seda võimalikuks, kuna uued teod on toime pandud katseajal, mil muuhulgas oli tal keelatud narkootilisi aineid tarvitada. Kui isik oleks soovinud, oleks tal olnud piisavalt aega ravile minekuks. Kuna aga R.Q on menetluse kestel järjepidevalt eitanud narkootiliste ainete tarvitamist, samal ajal aga keelatud ainete tarvitamisega rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja lisaks veel asunud sõidukit juhtima, kirjeldatud käitumine viitab selle, et süüdistatav ei ole siis saanud aru oma teo ohtlikkusest

ja pigem ta otsib võimalusi vastutuse vältimiseks. Süüdistatava suhtes tuleb kõne alla karistusena üksnes reaalne vangistus

17. KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse mootorsõiduki korduva joobes juhtimise puhul lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mootor , õhu või - - veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks a R.Q astaks. Võttes arvesse süü suurust ja kergendavat asjaolu kahetsuse näol, leiab kohus, et süüdistatavale võib lisakaristuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest ja suunatakse juhtimisõiguse taastamiseks taas eksamile, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Pidades silmas süüd R.Q ning teo toimepanemise asjaolusid, kohaldab kohus R.Q suhtes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

18.

Isikule kohaldatud tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. , vahistamine,

Menetluskulud

19. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

20. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja joobeseisundi tuvastamise kulud. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku võimet, vaid faktilist makse menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna R.Q on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet R.Q resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda.

21. Seega mõistab kohus R.Q-lt välja KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot; KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobe tuvastamisega seotud kulu summas

585 eurot ning määratud kaitsja tasu 386,40 eurot.

22. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub R.Q-l 53,95 eurot. ühes kuus tasumisele vähemalt

Asitõendid

23. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

24. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuv CD-plaat tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aulike Salo Kohtunik