1-16-10503/296 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10503 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Kohtuistungi

sekretär Elina Huobolainen Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

18. mai 2020, Tallinn Kriminaalasi A.K , süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1 järgi Vello Kunmani , süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi Kalev Kallo süüdistuses KarS § 296 lg 1; § 294 lg 1 § -

22 lg 3; - § 298 lg 1 § 22 lg 3 ja § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, A.T . süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020 otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitajad

Riigiprokuratuur ja K.Kallo kaitsja Prokurör Taavi Pern Süüdistatavad

A.K, isikukood: xxxxxxxxxxx, Vello Kunman, isikukood: 35205260315, Kalev Kallo, isikukood: 34812060319, A.T, isikukood: xxxxxxxxxxx. Ankeetandmed märgitud Harju Maakohtu otsuses.

Kaitsjad

Aivar Pilv, Kristi Rande, Paul Keres, Indrek Leppik. Kolmanada isiku esindaja Oliver Nääs

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020 otsus kriminaalasjas nr 1-16-10503 osaliselt:

1. Vello Kunmani õigeksmõistmises KarS § 298 lg 1 järgi.

2. Kalev Kallo õigeksmõistmises KarS § 4021 lg 1-

§ 22 lg 3 järgi.

3. KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Vello Kunmani kasuks menetluskulude summas .

310. 57 euro väljamõistmises

Uue otsusega

1. Süüdi tunnistada Vello Kunman KarS § 297 lg 1 ( alates 01.01.2015 KarS § 298 lg 1) järgi ja karistada rahalise karistusega 150 arvestades päevamäära ( päevamäära suuruseks eurot), so summas 15 000 eurot.

2. Süüdi tunnistada Kalev Kallo KarS § 4021 lg 1- kohaldades karistuse § 22 lg 3 järgi mõistmisel KarS § 63 lg 1 sätteid ja jätta maakohtu poolt mõistetud karistus muutmata.

3. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vello Kunmanilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 9 ettenähtud sundraha summas 876.00 eurot. Maakohtu menetluses v

alitud kaitsjate tasud jätta Vello Kunmani kanda.

Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga rahalise karistuse ja menetluskulu tasumiseks edastatakse Vello Kunmanile eraldi dokumendina.

4. Muuta Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020 otsuse põhiosa, jättes seal välja COVID 19 viirust puudutav põhjendus.

5.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

6. K.Kallo kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.

7. Välja mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks

- Kalev Kallo ( ik: 34812060319 kasuks 1513.20 eurot, )

- Vello Kunmani ( ik: 35205260315) kasuks 1980.00 eurot,

- A.Ti ( ik: xxxxxxxxxxx) kasuks 1566.00 eurot,

- A.K ( ik: xxxxxxxxxxx) kasuks 2610.00 eurot,

- E.S ( ik: xxxxxxxxxxx) kasuks 504.00 eurot.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

1.

Süüdistus

1.1 Kalev Kallot takse süüdista altkäemaksu vahendamises H.T E.Sle, samuti E.S poolt ilt altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ning i poolt altkäemaksu andmisele kaasaaitamises. H.T Altkäemaks, mida K. Kallo vahendas ning mille andmisele ning võtmisele kaasa aitas, seisnes selles, et H.T andis E.S -le Eesti Keskerakond kui kolmandale le altkäemaksu, andes MTÜ isikule muu soodustuse selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades korraldab kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu vastu aadressil L. Koidula 34a, Tallinn.

Eeltooduga pani K. Kallo toime KarS § 296 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu vahendamise, KarS § 294 lg 1 § 22 lg 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu võtmisele - kaasaaitamise ning KarS § 298 lg 1 § 22 lg 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu andmisele - kaasaaitamise. Samuti on Kalev Kallot H.Ti poolt E.S -le Eesti Keskerakond süüdistatakse esinduses MTÜ

suures ulatuses keelatud annetuse tegemisele kaasaaitamises, millega pani K. Kallo toime suures ulatuses (KarS § 121 p 2) keelatud annetuse tegemisele kaasaaitamise ning keelatud annetuse vastuvõtmisele kaasaaitamise, s.o KarS § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo. 1.2.

Vello Kunmani V.Ri vahendusel süüdistatakse altkäemaksu lubamises le, kes nõustus E.S

MTÜ-le Eesti Keskerakond kui kolmandale isikule vara lubamisega selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades korraldab eramu aadressil Sihi 108, Tallinn, ehitustegevuse jätkamise lubamise. E.Sle altkäemaksu lubamisega pani V. Kunman toime KarS § 298 lg 1 sätestatud kuriteo. Kuni 31.12.2014.a kehtinud KarS redaktsiooni järgi oli kirjeldatud tegu karistatav KarS § 297 lg 1 järgi pistise lubamisena.

1.3. A.Ti takse süüdista selles, et tema AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liikmena andis E.S E.S korraldab oma ametiseisundit kasutades le altkäemaksu selle eest, et ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ühispakkumuse SA Tallinna Kultuurikatel riigihankele Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide / Vude ehitushange edukaks tunnistamise. Eeltooduga pani A.T toime KarS § 298 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu andmise suures ulatuses (KarS § 121

p 2). Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsiooni järgi olid kirjeldatud teod karistatavad KarS § 297 lg 2 p 3 järgi pistise andmisena suures ulatuses.

1.4 . A.Kt takse süüdista KarS § 298 lg 2 p 1 alusel altkäemaksu lubamises ning andmises E.Sle vastutasuna selle eest, et E.S oma ametiseisundit kasutades korraldab Estkompexim Toitlustus

OÜ-

10 / Saiakang 1, Tallinn, asuvate le äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats äriruumide kümneks aastaks rendile andmise ning ajavahemikul 25.01.2015 kuni 27.01.2015

INTA 38. kongressi korraldamise Meriton Grand Conference & Spa hotellis Tallinnas.

Vastutasuna andis A.K E.Sle vara, milleks oli osaliselt tasutud puhkusereis Hispaaniasse 30.09.2014 kuni 10.10.2014, 17.01.2015 hotellitoa kasutamine Meriton Grand Conference &

Spa hotellis ning 16.10.2001 E.S ning A.Ki vahel sõlmitud laenulepingu pikendamine

02.12.2015. E.S ja A.K olid ühel meelel, et i poolt lubatud ning üle antud vara on A.K vastutasuks E.S poolt tema ametiseisundi kasutamise eest.

Eeltoodu alusel pani A.K toime KarS § 298 lg 2 p1 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu lubamise ja andmise vähemalt teist korda. Kuni 31.12.2014 toime pandud teod olid kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsiooni järgi karistatavad KarS § 297 lg 2 p 1 järgi pistise andmisena.

2 Harju Maakohtu otsus .

2.1. Maakohus mõistis Kalev Kallo õigeks KarS § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses. Tunnistas Kalev - - Kallo süüdi KarS § 296 lg 1, § 294 lg 1 § 22 lg 3 ja § 298 lg 1 § 22 lg 3 järgi ning mõist KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud is talle vangistust.

Täpsustava määrusega kohaldas KarS § 68 lg 1 sätteid ja luges kantud karistuseks eelvangistuses viibitud 1 päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jättis mõistetud vangistuse (1 aasta ja 6 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et Kalev Kallo ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvesta Kalev Kallole määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse s kuulutamisest, s.o alates 14.01.2020.a. Maakohus mõistis Kalev Kallolt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna KrMS § 175 lg

1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot, mille kohustas tasuma 1 kuu jooksul alates kohtuo

tsuse jõustumisest.

2.2. Maakohus mõistis õigeks KarS § 298 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Vello Kunmani

KrMS § 181 lg 1 alusel mõistis Eesti Vabariigilt Vello Kunmani kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas (kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada kümme) eurot ja

39 310

. (viiskümmend seitse) senti (sh käibemaks)

2.3. Maakohus A.Ti

mõistis õigeks KarS § 298 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses.

KrMS § 18 lg 1 alusel mõist is Eesti Vabariigilt A.Ti kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 116 (sada kuusteist tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) eurot ja 72 . (seitsekümmend kaks) senti (sh käibemaks)

2.4. Maakohus l s kriminaalmenetluse õpeta seoses menetluses mõistliku aja möödumisega A.K suhtes.

KrMS § 183 lg 1 alusel mõist kasuks välja tema poolt kantud is Eesti Vabariigilt A.K

õigusabikulud kogusummas (seitsekümmend üheksa tuhat ükssada üheksakümmend

79 197 seitse) eurot . (ilma käibemaksuta)

3 Apellatsioonid .

3.1. Prokuratuuri hinnangul on A.Ki suhtes menetluse lõpetamisel mõistliku menetlustähtaja möödumisel kohus oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 ja KrMS § 339 lg 2 mõttes. i suhtes tehtud kohtulahendi täielikku tühistamist ning kriminaalasja Taotletakse A.K tagastamist maakohtule A.Ki suhtes kohtuotsuse tegemiseks.

V. Kunmani ja A.Ti puudutavas on maakohus prokuratuuri hinnangul rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust KrMS § 3051

lg 1 mõttes ning eiranud kohtupraktikas omaks võetud seisukohta, mille kohaselt peab kohtuotsusest selgesõnaliselt tulenema, et kohus on kõiki asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, ka arvestanud. Kohus on kõnealuste kuriteoepisoodide puhul hinnanud isikulisi tõendeid ühekülgselt ning jätnud hindamata prokuröri osun mitmed datud kaudsed ja

dokumentaalsed tõendid, millel võib olla tähtsust kriminaalasja lahendamisel. Ühtlasi on kohus jätnud kõnealuste kuriteoepisoodide puhul need tõendid ebausaldusväärseks tunnistamata ning nõuetekohaselt hindamata kogumis ning on käsitlenud tõendeid selektiivselt. Prokuratuuri hinnangul on s rikkunud nii kohtuotsuse elline tõendite valikuline ja osaline hindamine põhjendamise kohustust, kuid viitab ka ühekülgsele kohtulikule uurimisele. Need minetused on käsitletavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. A.Ti suhtes on maakohus ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigust.

Võttes arvesse, et prokuratuuri hinnangul on kõnealused minetused kõrvaldatavad apellatsioonimenetluses, taotleb prokuratuur apellatsioonis ringkonnakohtu poolt juhindudes KrMS § 340 lg 4 p 3 maakohtu otsuse tühistamist nii V. Kunmani kui i õigeksmõistmises, A.T nende süüdimõistmist ringkonnakohtu poolt ning neile karistuse mõistmist.

K. Kallot puudutava osas leiab, et K. Kallo õigeksmõistmisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning sisustanud ebaõigesti KarS § 4021 sätestatud kuriteokoosseisu. Ühtlasi leiab, et ka K. Kallot puudutavas osas on maakohus otsuse tegemisel rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning on käsitlenud tõendeid selektiivselt. Kohus on jätnud andmata omapoolse hinnangu olulistele tõenditele. Seega on maakohus ka K. Kallo suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme KrMS § 339 lg

2 mõttes. Seetõttu taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Kallo õigeksmõistmises, tema süüdimõistmist ringkonnakohtu poolt ka KarS § 4021 sätestatud kuriteos ning talle nimetatud teo eest karistuse mõistmist. Ühtlasi leiab prokuratuur, et K. Kallole maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele ning taotleb K. Kallole raskema karistuse mõistmist.

Lisaks eelnevale vaidlustab prokuratuur maakohtu lahendi osas, milles tagastati E.Sle arestitud sularaha summas 80 000 eurot. Samuti palub prokuratuur ringkonnakohtult maakohtu lahendi tühistamist menetluskulude riigi kanda jätmises osas.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 338 pp 4, § 340 lg 1, lg 4 p , §341 lg 3 ja 4 -st 2, 3, -st 1

taotleb apellant: Tühistada maakohtu otsus ning teha apellatsioonis esitatud taotlustest lähtudes uus otsus alljärgnevas:

Tunnistada K. Kallo süüdi KarS 4021

lg 1 22 lg 3 tunnustega kuriteo toimepanemises, – karistada teda nimetatud teo toimepanemise eest 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 63 lg

2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta, 6 kuud vangistust, millest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 3 kuud, KarS § 73 lg 1 alusel jääb tingimisi täitmisele pööramata vangistus 1 aasta ja 6 kuud;

Tunnistada V. Kunman süüdi KarS § 298 lg 1 järgi ja karistada teda 1 aasta pikkuse vangistusega, mis jätta täielikult täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 sätestatud 2 aastast katseaega kohaldades; Tunnistada A.T karistada teda 2 aasta pikkuse vangistusega, süüdi KarS § 298 lg 2 p 3 järgi ja millest tuleb koheselt ära kanda vangistus 3 kuud ning jätta ülejäänud karistus KarS § 73 lg 1 sätestatu kohaselt tingimisi täitmisele pööramata; KarS § 83 lg 3 p 2 konfiskeerida riigituludesse E.Sle kuuluv ning menetluses arestitud sularaha 80000 eurot; Tagastada juhindudes KrMS § 341 lg 3 ja 4 kriminaalasi A.Kit puudutavas osas maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks samas koosseisus; Tühistada maakohtu otsus kriminaalmenetluse kulude osas ning mõista süüdistatavatelt välja menetluskulud.

Apellant ei taotle suulist menetlust, ent taotleb KrMS § 335 lg 2 alusel kohtulikul uurimisel esimese astme kohtu istungi protokollide avaldamist.

3.2. K.Kallo kaitsja ei nõustu Harju Maakohtu 14.01.2020 otsusega osas, millega Kalev Kallo mõisteti süüdi KarS § 296 lg 1, § 294 lg 1 § 22 lg 3 ja § 298 lg 1 § 22 lg 3 sätestatud - - kuritegudes

ning vaidlustab tema süüdi tunnistamise. Samuti ei nõustu kaitsja menetluskulude Kalev Kallo kanda jätmisega. koguulatuses

Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist kuivõrd Harju Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis on viinud materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele, so Kalev Kallo alusetule süüdimõistmisele. Kalev Kallole KarS § 296 lg 1, § 294 lg 1 § 22 lg 3 ja § 298 lg 1 § 22 lg 3 järgi esitatud - -

süüdistus on niivõrd ebaselge ja puudulik, et sellest ei ole võimalik aru saada, milliste konkreetsete tegudega väidetav kaasaaitamine ja vahendamine toimusid. Süüdistuse tekstis ei ole piisavate faktiliste asjaoludega sisustatud, kuidas iga süüdistuses nimetatud etteheide konkreetse koosseisu realiseerib. Kokkuvõtvalt kaitsja leiab, et maakohus on isiku süüdi tunnistanud ebakonkreetse süüdistuse järgi (apellatsiooni punktid 9-29).

Kohus on tõendite analüüsil jätnud tähelepanuta tõenditest tulenevad asjaolud, millised kohtu seisukohta ei toeta ning tuginenud tõenditele valikuliselt. Nii ei ole maakohus pööranud tähelepanu Kalev Kallo käitumist õigustavatele asjaoludele, millised kinnitavad kuriteokoosseisu puudumist. Samuti ei ole kohus pööranud tähelepanu tõenditest tulenevatele ebakõladele ja vastuoludele ega neid kõrvaldanud, vaid kõrvaldamata kahtlused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks.

Kokkuvõtvalt kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ning ebaõigesti tuvastanud kuriteokoosseisude esinemise (apellatsiooni punktid 32-62).

Kaitsja taotleb Kalev Kallo õigeksmõistmist süüdistuses KarS § 296 lg 1, § 294 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 298 lg 1 § 22 lg 3 järgi. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse - üks KrMS § 337 lg 1 p 2 4 või § 337 lg 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. -

Kokkuvõtvalt kaitsja taotleb, et Tallinna Ringkonnakohus tühistaks Harju Maakohtu otsuse vaidlustatud osas ning teeks KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega mõistetakse Kalev Kallo õigeks süüdistuses KarS § 296 lg 1, § 294 lg 1 § 22 lg 3 ja § 298 lg -

1 - § 22 lg 3 järgi ning hüvitatakse talle menetluskulud kogu ulatuses, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4 Vello Kunmani kaitsja kirjalik seisukoht .

Kaitsja on seisukohal, et 14.01.2020 kohtuotsus on Vello Kunmani õigeksmõistmises seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. Apel

latsioonkaebus on põhjendamatu. Kaitsja taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil suulises menetluses.

5. A.Ti kaitsja kirjalik seisukoht Kaitsja taotleb apellatsiooni rahuldamata jätmist. Taotleb vaadata kriminaalasi läbi suulises menetluses.

6. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtu istungil

Apellandid jäävad esitatud apellatsioonide juurde ja paluvad nendes esitatud taotlused rahuldada. Kaitsjad paluvad jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS

7. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonidega, seisukohtadega ja ära kuulanud kohtuistungil menetlusosalised, vastab esmalt K.Kallo kaitsja kriitikale puutuvalt süüdistust (I), lüüsib K.Kallo kaitsja väi süüdistatava tegevuses kuriteokoosseisu ana

teid puudumisest I) (I , seejärel käsitleb prokuröri apellatsiooni

(III).

I . 8.

K.Kallo kaitsja on apellatsioonis leidnud, et esitatud süüdistus on ebakonkreetne. Kaitsja leiab, et süüdistusest pole ühemõtteliselt selge, millist tegevust ja miks prokuratuur ühe või teise kuriteona käsitab üüdistuse teksti pinnalt pole võimalik . S kindlaks teha, millal ja kus K. Kallo asus korraldama väidetava ametialase teo toimepanemist ja kavandamist ning sõlmis selleks väidetavad kokkulepped. Selgusetuks jääb seegi, kas need väidetavad tegevused aitasid kaasa altkäemaksu võtmisele või altkäemaksu andmisele ning mil viisil.

Kolleegium osutab, et K. Kallole esitatud esmane süüdistus oli oma ülesehituselt analoogne muudetud süüdistusega ( 46 kd. t.lk. 56-57). Kaitsja oma esmases kaitseaktis ( 1 kd. t.lk. 21-

24) on küll vastu vaielnud süüdistusele, kuid pole vähimalgi määral süüdistuse tuginenud

ebakonkreetsusele või selgusetusele. Kaitsja ei ole viidanud asjaolule, et süüdistus ei vasta KrMS § 154 ettenähtule ega taotlenud ka sellel alusel süüdistusakti prokuratuurile tagastamist. Maakohus on rahuldanud kaitsja taotluse täiendatud kaitseakti esit ka täiendatud amiseks ja kaitseaktis ( 1 kd. t.lk. 113-

116) puuduvad igasugused viited süüdistuse ebakonkreetsusele ja pole

taotletud süüdistusakti prokuratuurile tagastamist.

21. märtsil 2017 toimunud eelistungil ei esitanud K.Kallo kaitsja mingeid süüdistusakti seadusele mittevastavusega seonduvaid taotlusi ( 1 kd. t.lk. 124-132). Maakohus on oma määrusega teiste hulgas K.Kallo esitatud süüdistuses kohtu alla andnud. ka

Seejuures kolleegium ka osutab, et kohus on A.Ki kaitsja, A.Ti kaitsja ja H.T enduskaitsja as taotluste kohaselt käsitanud määruses ka süüdistusakti seaduslikkust vastavalt kaitsjate poolt tõstatatule ning on jõudnud järeldusele, et puuduvad KrMS § 258 lg 1 p s 2 ettenähtud alus - ed süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks ( 1 kd. t.lk. 135-140).

08. augustil 2017 toimunud kohtuistungil ( 1k. dt.lk. 33-60), pärast prokuröri poolt süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest ülevaate andmist Kallo kinnitanud, et süüdistus on , on K. talle arusaadav, ei tunnista oma süüd ( 1 kd. t.lk. 39).

18. juuni 2019 aasta kohtuistungil ( 46 kd. t.lk. 38-53) on prokurör esitanud K.Kallole muudetud süüdistuse ( 46 kd. t.lk. 56-57). Kohus on andnud vastavalt kaitsja taotlusele ka aja muudetud süüdistusega tutvu Pärast tutvumist on kaitsja viidanud süüdistuses esinevale miseks. vaid faktilisele veale ( 46 kd. t.lk. 45 pöördel ). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pole ei süüdistatav ega kaitsja maakohtus kogu menetluse vältel viidanud vigadele süüdistuses, mis oleks muutnud võimatuks või piiranuks süüdistatava kaitseõigust seonduvalt arusaamatu ja süüdistusega. Süüdistatav on kinnitanud, ebakonkreetse et süüdistus on talle arusaadav. Kolleegium leiab, et pole võimalik jõuda järeldusele, et alles pärast maakohtus väldanud kolme aastase menetluse järgselt üüdistus on s muutunud ebakonkreetseks. Kaitsja poolt alles apellatsioonis esitatud ette ebakonkreetsusele on asjakohatud. heited süüdistuse seetõttu

Kaitsjal on olnud maakohtu menetluse jooksul vastu vaie võimalik kogu lda süüdistuses

esitatule ning juba kaitseaktist alates esitada oma seisukohad süüdistuses esitatud etteheidetele, süüdistaja poolt teole antud kvalifikatsioonile. Seega pole kaitseõiguse riive tuvastatav.

Kaitsja poolt tehtud viide maakohtu lahendis , keelatud annetuse süüdistusele tehtud etteheitele mida on teinud kohus aga mitte süüdistatav ega kaitsja ei tähenda, et seetõttu on võimalik teha ,

etteheide altkäemaksu puudutavale süüdistusele. Seda enam, et kohtu poolt otsuses tehtud järeldus süüdi süüdistatava jaoks on oletuslik ega toetu süüdistatava enda stus arusaamatusest e seisukohale.

Kaitsja on leidnud, et maakohus on süüdistuse puuduste tõttu asunud süüdistust sisustama P.P ja E.V ütlustega. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Tunnistaj ütlustele on ate E.V ja P.P

maakohus kui kohtulikul uurimisel vahetult uuritud isikulistele tõenditele andnud hinnangu koos teiste kohtule esitatud tõenditega ning arvestanud nendega K.Kallo süü küsimuse otsustamisel ja seda vastavalt tunnistaja st saadud teabele. te ütluste

Kolleegium viitab Riigikohtu lahendis nr 1-16-4665 sedastatule, et Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab süüdistuse tekst sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele. Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust. Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsus

es, mitte süüdistuses. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et süüdistuses on ära näidatud need etteheidetavad teod, milliseid riiklik süüdistus K.Kallole ette heidab. Samuti on nende osas ära näidatud millistele kuriteotunnustele riikliku süüdistuse arvates sellised faktilised asjaolud vastavad ning süüdistuse lõpposas on ära näidatud kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Samuti on ära näidatud süüdistuses tegude toimepanemise ajavahemik 15. jaanuar 2015 kuni 27. veebruar 2015. Süüdistusest on aru saada, et altkäemaksu vahendamisena on K.Kallole ette heidetud 15.01.2015 ja 16.01.2015 toimepandut ja eraldiseisvate kaasaaitamistegudena 19.01.2015 toimepandut, mis on piisavalt konkreetne, arvestades süüdistuse sisu. On arusaadav, et süüdistuse kohaselt K.Kallo on toime pannud teod, millised pole altkäemaksu vahendamisega hõlmatud, mistõttu on alus neid eraldi inkrimineerida ja kvalifitseerida altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamisena, kuid käsitletud on kõiki tegusid ühtse tervikuna.

Asjaolu, et kahe aselinnapea nime ja nii nendega kui ka P.P kohtumise täpne koht pole süüdistuses määratletud, ei anna alust järelduseks, et süüdistuse pinnalt pole aru saada milliseid tegusid K.Kallole ette heidetakse.

Nimetatud järeldust kinnitab kogu maakohtu menetlus, kus nagu kolleegium juba eelpool märkis, ei ole kaitsja ega süüdistatava poolt tõstatatud süüdistuse alusel kaitseõiguse realiseerimise võimatuse küsimust. Eeltoodust lähtuvalt pole tuvastatav K.Kallo süüditunnistamine ebakonkreetses süüdistuses ja seeläbi KrMS § 339 lg 2 ettenähtud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tõi või võis kaasa tuua ebaseadusliku kohtulahendi tegemise.

II

9. Kaitsja leiab, et K.Kallo tegevuses puudub kuriteokoosseis.

Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu otsus K.K osas piisavalt allo süüditunnistamise põhjendatud. Kohus on otsuses ära näidanud millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja kohtu põhjendused piisavalt veenvad. Kohtukolleegium ei tuvastanud tõendite uurimisel ja hindamisel kriminaalmenetlusõiguse rikkumist. Kaitsja oma apellatsioonis on esitanud uuesti maakohtus vahetult uuritud tõendeid, kuid pole maakohtu poolt tõendite usaldusväärsusele vastuargumente esitanud ega viidanud ka maakohtu poolt ebaseaduslikult arvestamata jäetud tõenditele nõustunud tõendikogumi alusel , pole vaid tehtud järeldustega.

9.1. et Kolleegium peab vajalikuks märkida, süüdistuse kohaselt on altkäemaksu vahendamisteoks, et 15.01.2015 H.T ja K.Kallo leppisid kokku, et K.Kallo edastab E.Sle H.T soovi, et E.S ametiisikuna kasutaks H.T huvides oma ametiseisundit korraldamaks kinnistute vahetamist ja H.T lubas selle eest M -le Eesti Keskerakond muu soodustusena laenu TÜ võimaldamist. 16. 01.2015 toimunud kohtumise käigus vahendas ki K.Kallo E.Sle H.T soovi.

Nagu maakohus on otsuses kajastanud, siis KarS § 296 sätestatud altkäemaksu vahendus eeldab objektiivse tunnusena ka altkäemaksu andja palvel või ülesandel altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra loomist. Soodusolukorra loomine seisneb altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele, milleks on ka näiteks läbirääkimiste pidamine, kaasaaitamises. Altkäemaksu vahendamise koosseisu objektiivsed tunnused nõuavad obligatoorselt altkäemaksuandja esialgset initsiatiivi. Kaitsja leiab, et uuritud tõenditest ei tulene süüdistuses näidatud 15.01.2015 K.Kallo ja H.T vahel kokkulepe. Seejuures avab kaitsja H.Ti poolt kohtuistungil antud sõlmitud ütluste sisu, märkides, et tema ütlustest ei tulene, et allole, et võimaldab muu H.T oleks kinnitanud K.K soodustusena MTÜ Eesti Keskerakonnale laenu vaid vastupidi annetusteks valmis ei olnud. Siinkohal kolleegium osutab, et kaitsja on jätnud tähelepanuta, et käsitatava süüdistuse kohaselt on K.Kallole etteheidetavaks teoks altkäemaksu vahendus le ja altkäemaksu esemeks H.T E.S lt

on muu soodustusena laen

u võimaldamine MTÜ Eesti Keskerakonnale, mitte aga Füüsilise isiku annetus erakonnale. Seega pole kaitsja argumentatsioon, et kuna H.T annetuseks valmis ei olnud, mis tõesti nähtub ütlustest, siis pole K. poolt vahendustegu tõendamist H.T Kallo

leidnud, asjakohane, kuna pole puutumuses esitatud süüdistusega ega anna alust K.Kallo vahendamisteos õigeksmõistmiseks.

Maakohus on hinnanud H.T poolt kohtuistungil antud ütlused usaldusväärseteks nendele ja K.Kallo süüküsimuse lahendamisel ka toetunud. H.T kohtuistungil antud ( 46 kd. t.lk. 38-44) on maakohtu otsuses piisava selgusega ja ütlused mahus kajastatud, mistõttu nende kogumahus uuesti esitamist kolleegium vajalikuks ei pea. H.T on kinnitanud, et kinnistutest oli K.Kalloga juttu ka varem, kuid kui K.Kallo initsiatiivil saadi 15. jaanuar 2015 kokku, siis oli muuhulgas konkreetselt juttu ka kinnistute vahetamise teemal. Samuti on ta kinnitanud, et juba varem oli ta rääkinud K.Kallole, et ta on valmis enne valimisi erakonnale 200 P.P, kes oli tema On ka

000 eurot laenu andma läbi koostööpartner. kinnitanud, et kohtumisel oli juttu ka raha teemadel ning ka sellest, et on nõus varem lubatud

200 000 laenuga, kuid nentis, et rahadega on hetkel probleem, vaatab kuidas laenudega läheb, mistõttu annetuseks valmis ei olnud. Samuti on H.T kinnitanud, et E.Sga kohtumise initsiatiiv tuli temalt, kuid kinnistute vahetamise küsimuse arutamine ei olnud ga kohtumise eesmärgiks. E.S

Selles osas on tõendiks maakohtu poolt otsuse lk. 24 avatud 22.02.2016 jälitustoimingu protokoll (8 kd. t.lk. 175-178) E.S kohtumisel , millest nähtub 16.01.2015 aastal K.Kallo ja toimunud vestluse sisu. Nimelt on K.Kallo selgelt andnud edasi, et telekanalid tahavad reklaami eest saada ettemaksu ning et H.T saaks mingi raha kokku, kuid ta tahaks E.Sga kohtuda. Nii nähtub jälitustoimingu protokollist, et K.Kallo, rääkides st, kellega sai eelmisel päeval H.T kokku…

Seega on ekslikud kaitsja apellatsiooni väited, et 16.01.2015 pole kordagi H.T poolsest rahaliselt toetusest juttu. Samuti annab K.Kallo E.S H.T le ka ülevaate poolsest soovist maid vahetada ja seejärel uuesti edastab H.T soovi E.S ka sellest vahetusest, ga kokku saada, et rääkida muudest asjadest aga ning arvab, et nad oleksid põhimõtteliselt nõus. E.S saab aru, et tegemist on vahetusega Kadriorus. Kolleegium leiab, et eelnimetatud tõendi alusel on tuvastatav, et H.T soovis E.Sga kui Tallinna

Linnapeaga ja pädeva ametiisikuga kokku saada ja rääkida MTÜ Eesti muuhulgas ka Keskerakonnale antavast laenust kui ka Kadriorus kinnistute vahetamisest. Kolleegium hindab usutavaks, et H.T K.Kallo sa ja id aru, et MTÜ Eesti Keskerakonnale valimiste läbiviimiseks hädavajaliku laenu andmine mõjutab t ette võtma oma pädevuses olevaid tegusid, et E.S H.T soovi kinnistute vahetamiseks täita. Selliselt H.T poolt palve edastamine K.Kallole ja viimase poolt võimalikust laenu saamisest koos H.T huviga ja sooviga kinnistuid vahetada, E.Sle edastamisega on tuvastatav, et K.Kallo oli ühenduslüliks altkäemaksu andja ja –võtja vahel nagu on maakohus ka tuvastanud . ning tema poolt altkäemaksu vahendamine on lõpule viidud

Asjaolu, et H.T, oma subjektiivse arvamuse kohaselt ei pidanud kinnistute vahetamise küsimust kohtumise eesmärgiks ei anna alust tõdemuseks, et vahendamiste , gu pole K.Kallo poolt toime pandud. Siinkohal kolleegium ka osutab, et jälitustoimingu protokollist 198) nähtub, et ( 8 kd. t.lk. 192-

19.01. 2015 aasta kohtumisel, E.S

ütleb:….. Kolleegium leiab, et selline E.S poolt väljendatu annab aluse tuvastada, et E.S võttes aluseks just K.Kallo poolt temale 16.01.2015 aastal kohtumisel edastatu, sidus H.Tlt erakonna huvides laenu saamise tema kui linnapea ja ametiisiku poolse H.T huvides teostatava vastuteenega, mis samu ka K.Kallo poolset teadmist, et laenu ti näitab

andmine, ja ametiisiku vastuteene on mida kasutati MTÜ Eesti Keskerakonna huvides omavahel seotud.

9.2. K.Kallole oli esitatud süüdistus ja ta oli süüdi tunnistatud selles, et H.T ja E.Sga kohtumisel

19.01.2015 K.Kallo teavitas, et on P.P kokku leppinud H.T poolt altkäemaksuna muu soodustuse andmise viisis. Samuti teatas, et on kinnistute vahetamisest juba rääkinud kahe aselinnapeaga, olles seega asunud korraldama ametialase teo toimepanemist, osutades nii vaimset kui füüsilist kaasabi altkäemaksu andmisele ning võtmisele.

Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et eelviidatud kohtumisel ei ole võimalik rääkida isikute vahelisest ekvivalentsussuhte tekkimisest, mis on aga altkäemaksu kuriteo keskseks tunnuseks. Kaitsja tõdeb, küll küsib raha erakonnale, kuid mingist võimalikust vastuteenest seoses et E.S kinnistute vahetamisega ka kaudses vormis kohtumiselt välja lugeda ei saa. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus on avanud 19.01.2015 kohtumisel räägitu olulised momendid ja kolleegium peab vajalikuks uuesti siinkohal märkida, et eelpool on juba kolleegium analoogselt maakohtuga jõudnud järeldusele, et 16.01.2015 aasta kohtumisel oli

K.Kallo poolt üheselt ääkimaks nii E.Sle edastatud H.T soov kohumiseks r keskerakonna

huvides kasuta vast H.T poolt antavast laenust kui ka kinnistute vahetamisest, millise ta otsustamisprotsessis oli E.S seda

l kui Tallinna Linnapeal pädevus kaasa rääkida ja mõjutada. Samuti tuleneb jälitusprotokolli andmetest ka juba eelnevalt märgitu, et E.S poolne lause

Samuti on E.S

jutuajamise kestel ütelnud „

. “

Seega on tuvastatav, et E.Sle on H.T soov kinnistute vahetamisest meeles ja ta avaldab arvamust, et see küsimus tuleb ära lahendada, asi ära teha, kuid H.T abiga, kes rahastaks vastutasuks valimisi, mida ke

skerakond tema rahalise panuseta ära ei tee. Samuti lubab H.T jutuajamise kestel, et kuigi hetkel likviidsus puudub, siis mõne aja pärast peaks võimalused avanema.

Samal kohtumisel lepitakse kokku uuesti kokkusaamise osas ning K.Kallo ütleb:

Samuti on maakohus asjakohaselt viidanud, et k . Kallo: ohtumise lõpuks ütleb veel K H.T vastab, et

K. Kallo ütleb, et

Kaitsja märgib apellatsioonis, et K.Kallo viitab kohtumise lõpus H.T kinnistuste vahetuse soovile, lisades, et need ei ole omavahel seotud, mis kaitsja arvates tõendab, et kohtumisel osalenutel oli ühine arusaam, et erakonna võimalik rahastamine pole seotud kinnistute vahetamise teemaga. Kolleegium eelnimetatud tõendi alusel sellise järeldusega nõustuda ei saa.

V katkendlikult ning kuna H.T jutust pole estluse sisu on protokollis kajastatud äärmiselt võimalik aru saada, siis pole nimetatud tõendist arusaadavalt võimalik ka tuvastada, millise H.T poolse omavahelise mitteseotuse jutuga K.Kallo nõustub. On ju H.T kohtuistungil kinnitanud, et K.Kallo algatas kinnistute vahetamise taotluse viimise, seega temalt laenust rääkis tema ja tuli ettepanek aga K.Kallo teadis, et selline soov tuli H.T ( 46 kd. t.lk. 43- lt

43 pöördel). Samuti on H.T kinnitanud, et K.Kallo poolt küsiti kohtumisel kinnistute vahetamiseks avaldust temale arusaadavalt seetõttu, et motiveerida teda juhitava ettevõtte kaudu erakonnale laen P.P u ikka andma. Seega oli ka H.Tle selge suhe laenu andmise ja E.S kui pädeva ametiisiku poolt tema huvides tehtava vastuteene vahel. Seega ei näita kaitsja poolt viidatud K.Kallo lause ebaõiguskokkuleppe puudumist.

Kaitsja on leidnud, et ekvivalentsussuhte puudumisest kõneleb ka asjade edasine faktiline kulg ja nimelt, et H.Tl oli E.Sga juttu Kadrioru kinnistute vahetamisest alles esmakordselt 17.02.2015, kuid selle sündmusega pole K.Kallo puutumuses, kui ka sündmuste kronoloogiline kulgemine. Nimelt laen OÜ le Midfield kanti üle 30.01.2015 ja 13.02.2015 ehk enne kui - H.T E.Sga 17.02.2015 kohtus. Kolleegium esmalt osutab, et asjaolu, et H.T vahetuse detailidest ja esitas rääkis kinnistute sellekohase

soovi põhjendused E,Sle 17.02.2015 on maakohtu poolt otsuses jälitusprotokolli avamise teel kajastatud. Samas on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et mõlemad isikud kokkusaamisel tõdevad, et K.Kallo on vahetamisest le rääkinud ja märgib E.S H.T ka , et ka V oli öelnud, et teeme ära( 8 kd. t.lk. 208 214). Samuti ei väära sellel kokkusaamisel kinnistute - vahetamisest vestlemine juba 19.01.2015 aastal toimunud kohtumisel räägitu alusel tuvastatut, mida kolleegium siinkohal kordama ei hakka. Teise ja olulisemana osutab aga kolleegium, et -

nii altkäemaksu andmine kui ka võtmine on kärbitud tagajärjedeliktid. Nii on altkäemaksu andmine lõpule viidud kui altkäemaksu andja on ametiisiku suhtes näidanud üles valmisolekut, antud juhul muu soodustusena võimaldada OÜ- le Midfield laenu, mida kasutatakse E.S poolt juhitud MTÜ Eesti Keskerakonna valimiskampaania kulude katmiseks. Kolleegium leiab, et maakohus on nimetatud objektiivse tunnuse täidetuse otsuses tuvastanud ja kolleegium sellise järeldusega nõustub. Eelpooltoodud põhjendustel kaitsja apellatsiooni väited sellist järeldust ei kummuta.

Altkäemaksu võtmine on õiguslikult lõpule viidud, kui ametisik, antud juhul KarS § 288 tähenduses on altkäemaksu andja suhtes üles näidanud valmisolekut panna toime tema E.S

ametiseisundi tõttu võimaliku teo ehk siis antud juhul oma pädevusest tulenevalt aidata kaasa H.T soovile kinnistute vahetamiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt analüüsitud tõendid ja eelkõige 19.01.2015 aas kohtumise vestlust kajastav jälitustoimingu protokoll sellise ta

tunnuse tõendamist võimaldab. Asjaolu, et kinnistute vahetamise täpsemad detailid ja H.T põhjendus said kuriteo koosseisu tunnuste täidetust E.Sle teada alles 17.02.2015, kummagi ei a. mõjut

Samuti pole eeltoodud põhjenduste alusel määravaks asjaolu, et andis OÜ H.T -le Midfield kahel korral laenu enne E.Sga kohtumist 17.02.2015, kuid kolleegiumi arvates kinnitab selline fakt, ud juba 19.01.2015 mis et sellekohane kokkulepe ja üksmeel isikute vahel oli saavutat seega kinnitab süüdistuse paikapidavust.

Kaitsja leiab, et H.T

ütlustesse, kus ta tunnistab ennast süüdi, tuleb suhtuda reservatsiooniga. Kaitsja teeb etteheiteid prokuratuurile süüdistuse kergemaks muutmise osas, kuid kolleegium leiab, et prokuratuuri õigus süüdistuse muutmiseks ja sellise õiguse realiseerimine ei anna alust seada kahtluse alla H.T ütluste usaldusväärsust. Kaitsja ei ole taotlenud muudetud süüdistuse esitamisest tulenevalt H.T H.T poolt täiendavat ristküsitlemist, et välja selgitada kas kohtuistungil eelnevalt antud ütlused olid mõjutatud võimalikust menetluse lõpetamisest. Apellatsioonis viidatu, et H.T poolt süü tunnistamine on deklaratiivne kuna kõiki tema poolt antud ütlusi jälitustoimingu protokoll ei kinnita, ei anna kolleegiumi veendumuse kohaselt alust tema ütlusi hinnata ebausaldusväärsetena ja tõendikogumist välja jätta.

Kaitsja on apellatsioonis, esitades osaliselt H.T kohtuistungil antud ütlused, leidnud, et 19.01.2015 aasta salvestuselt ei kostu lubadust erakonna toetamiseks ja vastutasuna Kadrioru kinnistu vahetamist. te

Kolleegium osutab, et selline avaldus oli tehtud juba varem K.Kallole, mida viimane juba

16.01.2015 E.Sle edastas. Pealegi andis H.T ütlusi kohtuistungil sellest, mida tema selle kohtumise ajal mõistis, mida aru sai. Asjaolu, et tema mõtted ei kajastu jälitustoimingu protokollis, ei anna alust tuvastada vastuolu protokolliga ega anna alust hinnata tema ütluste

ütlusi ebausaldusväärsetena. Siinkohal kolleegium ka osutab, et kohtuistungi protokollist nähtuvalt pole kaitsja ristküsitlemisel vastuolude tõttu taotlenud jälitustoimingu protokolli H.T avaldamist. Kaitsja ei ole teinud viiteid tõenditele, milliste kõrvutamise põhjal oleks võimalik jõuda järeldusele, et ennast süüstavad ja kohtu poolt usaldusväärse ks tunnistatud ütlused on te mõjutatud ja kaassüüdistatavat rõõnavad. Kaitsja on teinud viited kohtu järeldustele V.R ütlustele hinnangu andmise osas. Kuna V.R ütluste usaldusväärsuse osas

maakohtu poolt tehtud järeldused on prokuröri poolt vaidlustatud, siis selles osas kolleegium esitab oma põhjendused ja annab hinnangu prokuratuuri apellatsioonile vastates.

9.3. Kaitsja on leidnud, et K.Kallo ei osalenud altkäemaksu kuritegude toimepanemistes kaasaaitajana. Viidates jälitustoimingu protokollis 19.01.2015 kohtumise andmetele, kaitsja leiab, et K.Kallo ei asunud korraldama ametialase teo toimepanemist sellega, et rääkis kinnistute vahetamisest kahe abilinnapeaga.

Kaitsja tõdeb, et E. on andnud ütlusi, et K.Kallo tundis üldist huvi Tallinnas kinnistute V vahetamise võimalikkusest, kuid sellest ei saa tuletada ametialase teo korraldamist. Kolleegium osutab, et vastaval

t jälitustoimingu protokollile siis pärast seda kui K.Kallo toob vestlusse teemana sisse H.T kinnistute vahetamise taotluse esitamise, on K.Kallo sõnaselgelt

E.Sle ja H.Tle kinnitanud: ……

Kolleegium leiab, et puudub igasugune alus arvamuseks, et K.Kallo valetas E.Sle ja H.Tle, mistõttu kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et K.Kallo julgustas H.Tt kinnistute vahetamiseks avaldust kirjutama, mõjutades nii H.Tt kui E.St sellise vahetamise võimalikkuses. Samuti oli asunud looma eeltingimusi E.S poolse vastuteene on alust järelduseks, et K.Kallo osutamise võimalikuks tegemisele.

Kaitsja leiab, et H.T ja P.P olid juba september-november kokku leppinud laenu andmise võimaluse osas, mistõttu ei vasta tõele, et K.Kallo leppis P.P kokku laenu saamise viisi osas. H.T ja P.P H.T poolt laenu andmisest, mida siis P.P sai ütluste kohaselt oli neil kasutada MTÜ Eesti Keskerakonna valimiskampaania tegemiseks, juttu nii omavahel kui ka K.Kalloga.

Kolleegium peab vajalikuks korrata, et kuigi protokoll kajastab vestlust lünklikult siis H.T tõdeb ( 8 kd. t.lk. 197), et ta saab aru, et tal on vaja kohe leida vahendid. Kahe nädala jooksul. Seejärel lepitakse poolte vahel kindlaks uus kohtumise aeg. K.Kallo on isikuks, kelle E,S lubab uuele kohtumisele kaasa võtta. Seejärel ütleb K.Kallo...

H.T

: E.S

: K.Kallo:

Eelnimetatu annab E.Sle j H.Tle teabe sellest, et P.P on teadlik H.T poolt laenu andmise a võimalustest ja on ka arusaadav, et P.P teab kuidas selline võimalus realiseerub, misläbi nähtub

K.Kallo poolt mõlemas täideviijas teotahte tugevdamine. Tegemist on vaimse kaasabi osutamiseg ei anna alust tuvastada, et a. Samas tuleb nõustuda kaitsjaga, et eelmärgitud lause K.Kallo oli isikuks, kes oli P.P kokku leppinud altkäemaksu andmise detailide osas. Siinkohal kolleegium ka viitab P.P H.T ütlustele sellest, et K.Kallo ütles talle, et on avanenud võimalus kaudu rahastada valimiskampaaniat teatud kujul, kuid ta peab ise detailides kokku leppima ja arutama seda, et kuidas seda teha Eeltoodu ei muuda aga kohtu ( 2kd. t.lk. 139 pöördel). järeldust K.Kallo poolt kaasaaitamistegude toimepanemise ja tõendatuse osas, mistõttu ei too kaasa maakohtu otsuses muudatuste tegemist.

Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult tuvastanud K.Kallo tegevuses altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamisteod ning kaitsja apellatsiooni väited maakohtu põhjendusi ega järeldusi ei kummuta ega anna alust selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks.

9.4. Kaitsja, avades jälitustoimingu protokollis kajastatu, leiab, et selle pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi kuriteo motiivi osas. Kolleegium selles osas märgib, et K.Kallole inkrimineeritud kuriteod ei nõua subjektiivse tunnusena kuritegude toimepanemise motiivi tuvastamist, mistõttu kaitsja viited vaid ühele tõendile ei kummuta ega sea kahtluse alla maakohtu põhjendusi K.Kallo poolt inkrimineeritud kuritegude tahtlikku toimepanemist.

9.5. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Kolleegium maakohtu tõendikogumile tuginevate põhjendatud järeldustega K.Kallo poolt mitmele erikoosseisule vastava teo toimepanemise ja süü osas nõustub ja leiab, et kaitsja apellatsiooni väited ei anna alust K.Kallo suhtes tehtud süüdimõistva otsuse tühistamiseks ja taotlus K.Kallo õigeksmõistmiseks jääb rahuldamata.

9.6. Kaitsja on, , viidates KrMS § 181 lg 1 leidnud, et õigeksmõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Ringkonnakohus ei tühista maakohtu poolt K.Kallo suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust, mistõttu koguulatuses menetluskulude riigi kanda jätmise taotlus jääb rahuldamata.

9.7. Kaitsja leiab, et osaline õigeksmõistmine annab aluse osa menetluskulude süüdistatavale hüvitamiseks mistõttu on maakohus jätnud koguulatuses kaitsjatasu K.Kallo kanda ,

ebaseaduslikult. Kuna prokuratuur on vaidlustanud K.Kallo õigeksmõistmise, siis esitab kolleegium selles osas oma põhjendused pärast prokuratuuri apellatsiooni väidetele hinnangu andmist.

III.

10. Prokurör on vaidlustanud maakohtu otsuse V.Kunmani õigeksmõistmise osas. Apellant leiab, et V.Kunmani õigeksmõistmisel on maakohus rikkunud KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja nimelt tõendite valikulise ja osalise hindamisega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamiskohustust.

Esmalt kolleegium peab vajalikuks osutada, et V.Kunmanile on inkrimineeritud V.R vahendusel E.Sle altkäemaksu lubamine, mistõttu saab nõustuda prokuröriga selles, et maakohus on põhjendamatult ütluste usaldusväärsust kui ka hinnanud nii V.Kunmani ja V.R V.Kunmanile süüdistuses etteheidetava teo tõendatust asjaoluga, et tegelikult mingit annetust V.Kunman ei teinud. Nimetatud asjaolu pole KarS § 298 lg s 1 ettenähtud alternatiivse - vastutuse alus

e, altkäemaksu lubamise, puhul oluline ega välista vastutust.

Seega on antud süüdistuse pinnalt tähendust sellel, kas kohtule on esitatud piisav seaduslike ja usaldusväärsetena hindamist võimaldavate tõendite kogum, mis kõrvaldamata kahtlusteta annavad aluse hinnata t tuks V.R pakkumuse õenda , et V.Kunman oli valmis tasuma ja tegi läbi

E.Sle, kui ametiisikule, temaga seotud kolmandale isikule vara üleandmiseks ja seda eesmärgiga mõjutada ametiisikut kasutama oma ametiseisundit Sihi 108 Tallinn kinnistul ehitustegevuse jätkamise võimaldamiseks. Maakohus on leidnud, et selline tõendite kogum puudub ja jääb kõrvaldamata kahtlus, et V.R tegutses omal initsiatiivil, sealjuures ka E.Sga 15.12.2014 kohtumise kokkuleppimisel kui ka kohtumisel räägitu osas.

10.1. leiab apellatsioonis, et erinevalt maakohtu hinnangust ei saa V.Kunmani Prokurör ütlusi pidada usaldusväärseks. V.R ütluste usaldusväärsuse hindamine on toimunud vääralt. Prokurör leiab, et V.R ja need on ütlustele saab V.Kunmani süüküsimuse lahendamisel tugineda usaldusväärsed.

10.1.1 V.Kunmani Prokurör leiab, et süüdistatava ütluste riimumine teiste tõenditega ütluste usaldusväärsust ei näita.

Kolleegium osutab, et Riigikohus on oma lahendites( vt nt 3-1-1-100-15, 3-1-1-89-12)) korduvalt sedastanud, et kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab - kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust.

Maakohus on V.Kunmani ütluste usaldusväärseks tunnistamist põhjendanud muuhulgas sellega, et need riimuvad tunnistajate A. H.J( 3 kd. t.lk. 176 pöördel- 179), H.K( 3 kd. tlk. 179), H.M 181) te , millised on otsuses ka kajastatud. ( 3 kd. 179 pöördel – usaldusväärsete ütlus ga

Siinkohal kolleegium ka koheselt märgib, et seevastu V.R ütlusi, millised riimu vad teiste tõenditega maakohus eelnimetatud põhjenduse alusel usaldusväärseks ei pea. ,

Maakohus on hinnanud t tuks ja selles osas pole vaidlust, et kinnistu aadressiga Sihi tn õenda 108, Tallinn kuulus 25.07.2013 kuni 26.02. 2015 V.Kunmani tütrele, seejärel müüdi kinnistu M.L , kes on V.Kunmani elukaaslane. Vaidlus puudub ka selles, et V.K le unmani tütar volitas

V.Kunmani esindama teda kinnistul elamuehituseks vajalikes toimingutes, sh. projekteerimises. Samuti on , et 2014 aastal tuvastati, tunnistajate ütlustega loetud tõendatuks et Sihi 108, Tallinn ehitustegevus ei vasta kehtivale ehitusprojektile. H.M tegi omanikule, kelle esindajaks oli V.Kunman ettekirjutuse tööde peatamiseks. 2015 alguses nõuti omanikult sunniraha kuna ehitustegevus jätkus. Seejärel ehitus peatus. Lõplik lammutusettekirjutus allkirjastas A.H.J 2016 maikuus. Tunnistajate ütluste kohaselt Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti otsuseid Tallinna linnavalitsuse poolt ei mõjutatud. H.M ja A.H.J puutusid ehitustegevust kontrollides kokku V.Kunmaniga kui omaniku esindajaga, kes siis huvitus probleemidest. V.Kunmani osalusest ja huvist Sihi 108, Tallinn ehituse osas kinnitavad ka maakohtu poolt viidatud kirjalikud tõendid, millised on V.Kunmani kasutuses olevatest tööruumidest läbiotsimisel ära võetud ja vaadeldud ( 20 kd. t.lk. 91-94, 95-105).

Kolleegium leiab, et V.Kunmani , Tallinn ütlused sellest, et ta oli puutumuses Sihi 108 ehitusega, oli teadlik sealsetest probleemidest on riimuvad nii eelnimetatud tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike tõenditega ning kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et selles osas antud ütlused saab hinnata usaldusväärseteks ning prokuröri apellatsioonis esitatud väited seda järeldust ei kummuta.

10.1.2. lk 12 Prokurör on apellatsiooni maakohtu poolt V.Kunmani ütluste usaldusväärseks tunnistamise ekslikkust põhjendanud sellega, et kohus on jätnud hinnangu andmata V.Kunmani töökabinetist leitud tõenditele. Kolleegium märgib, et nagu eelpool juba on viidatud, siis on maakohus otsuse lk. 37 kajastanud kohtuistungil vahetult uuritud V.Kunmani töökohast leitud ja äravõetud ning vaadeldud dokumente, mis , Tallinn kinnistul teostatud ehi näitavad tema seotust Sihi 108 tustöödega, mistõttu prokuröri etteheitega ei saa nõustuda. Kolleegium ka osutab, et apellatsiooni p-s 3.50, lk 13 on prokurör viidanud kohtuotsusele ja märkinud, et kohus on andnud hinnangu eelnimetatud, K.Kunmani töökabinetist leitud, tõenditele ja nende alusel tuvastanud, et V.Kunman tegeles Sihi 108, Tallinn kinnistu

elamuehituse vajalike toimingutega.

Seega on prokuröri väidetes vastuolu.

10.1.3. Prokurör on leidnu , eelkõige kabinetist äravõetud d, et kuna maakohtule esitatud tõenditest nähtub K.Kunmani ütlustega võrreldes tihedam seotus Sihi 108, Tallinn kinnistuga, pole tema ütlused usaldusväärsed.

Esmalt kolleegium märgib, et V.Kunmani poolt Sihi 108, Tallinn kinnistul toimuvate st

ehitustöödest osavõtu aktiivsus ja rolli olulisus pole antud juhul selline asjaolu, mis oleks määrav temale esitatud süüdistuse tõendatuse küsimuse lahendamisel. Selles osas kolleegium maakohtu seisukohaga nõustub. Otsuse lk. 43 asuvatest maakohtu põhjendustes ütlustes on kohus nentinud, et V.Kunman on oma osalust maja ehitamises ja enda teadlikkust majaga seotud probleemidest mõningal määral vähendanud, kuid selline asjaolu ei ole toonud maakohtu põhjenduste kohaselt ( otsuse lk. 43, 46) V.Kunmani ütlustele hinnangu andmisel vähimatki kriitikat. Kohus on jõudnud järeldusele, et need ütlused mida V.Kunman on andnud seoses enda seotusega Sihi 108 ehitusega, on absoluutselt eluliselt usutavad ja seda igast vaatenurgast vaadatuna. Selline järeldus on kolleegiumi arvates aga vastuolus kohtu enda poolt eelnevalt tuvastatuga. V.Kunmani , Tallinn elamu ütluste ( 46 kd. t.lk. 1) kohaselt tegi tütar talle volikirja Sihi 108 ehituseks, tema üldiselt nende probleemide ja asjadega ei tegelenud. Samuti on ta andnud ütlu tütart kutsuti innavalitsusse siis läks ta tütre asemel volikirja alusel põhjusel, et tütar si, et l

ootas last. Kuna ta asjaga kursis ei olnud võttis kaasa ( 46 kd. t.lk. 1 pöördel) R.A . R.A on

kindlasti kogu selle aja jooksul korra või kaks sellest ehitusest rääkinud. Võimalik, et on saatnud talle ka mõned meilid( 46 kd. t.lk. 5 pöördel). ehitust puudutavad

Samas on V.Kunman ka andnud ütlusi, et R.S, kes töötas Silikaat Grupp AS peajuristina, pidi kogu temani jõudnud Sihi 108 ehitust puudutava informatsiooni V.Kunmnaile edastama( 46 kd.

t.lk. 6 pöördel). ütluis, et nemad puutusid ehitustegevust Samuti on andnud H.M ja A.H.J kontrollides kokku just V.Kunmaniga. Sellise kohustuse panemine asutuse peajuristile ja kinnistu omaniku esindajana ametiisikutega suhtlemine näitab kolleegiumi arvates ennemini aktiivset huvi kinnistul toimuva vastu, mistõttu esineb tema . ütlustes ebakõla P on apellatsioonis viidanud ka V.K , kus ta rokurör unmani poolt kohtuistungil antud ütlustele oma isiklikust seotusest maja ostnud M.L ga annab äärmiselt laveerivaid ütlusi, jättes konkreetsele küsimusele vastamata ( kd. 49 t.lk. 5 pöördel

-6). Kolleegium toob siinkohal ära katke V.Kunmani ütlustest maakohtu istungil.

Selline konkreetse vastus

e andmata jätmine, keerutamine, küsimusest mööda rääkimine, seejuures kõige lihtsama küsimuse küll neid täies ulatuses tõendite kogumist osas, ei anna

kõrvale jätta tõendiallika usaldusväärsust, mistõttu ei , kuid kahandab kolleegiumi arvates nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et V.Kunmani ütlused on absoluutselt usutavad ja seda igast vaatenurgast.

Kui lähtuda m , et selliste ütluste andmine on loomulik reaktsioon aakohtu seisukohast

süüdistusele, V.Kunmani ütluste küsimus siis tekib le hinnangu andmisel , kas koguulatuses konkreetse tõe rääkimine siis inkrimineerib V.Kunmani, et vajalik on keerutamine. Seda enam, et süüdistataval on õigus ütluste andmisest keelduda, kui ta arvab, et need võivad teda inkrimineerida. V.Kunman se

llist õigust ei soovinud kasutada.

Võttes aluseks inkrimineeritud kuritegu saab eeltoodut kokku võttes oluliseks pidada, et nii V.Kunmani kui ka eelnimetatud tunnistajate ja kirjalike tõendite alusel on tõendamist leidnud, et Sihi 108, Tallinn kinnistul ehitamise olid probleemid ja selle ehitusega oli seotud ga

V.Kunman kellel oli huvi ja soov, et kinnistul eelnevalt planeeritud ehitustegevus jätkuks. V.Kunman on ka tegelikult kinnitanud, et tal oli tal oli huvi selle maja vastu juba seetõttu, et tegemist oli ( 49 kd. t.lk. ). tema tütrele kuuluva kinnistuga

6 pöördel

10.1.4. Maakohus on otsuse lk. 44 leidnud, et V.Kunmani ütlused on eluliselt usutavad seetõttu, et need on küllaltki detailsed, viidates seejuures sellele, et erakonna rahastamisest oli juttu viljapõllu Prokurör ei pea sellist seisukohta põhjendatuks. l.

Kolleegium osutab, et ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsuse seostamine muuhulgas ka suse . Nii on Riigikohus oma lahendis nr 3- ütluste detail ga on kohtupraktikas omaks võetud

1-1-89-12 sedastanud, et ütluste usaldusväärsust kinnitab näiteks ka see, kui ta suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. ( vt ka Riigikohtu lahend 3-1-1-100-15). Seega it nimetatud alusel ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmine pole maakohtule etteheidetav, mistõttu on ekslik prokuröri seisukoht, et selline ütluste usaldusväärsuse hindamise kriteerium pole kooskõlas kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega.

V.Kunman on andnud ütlusi( 49 kd. t.lk. 2 pöördel), et keskerakonna toetamisest oli V.Rga juttu 2014 aasta suvel nendib -olla , kui käisid koos viljapõllu peal. Samuti süüdistatav , et võib on sellest mitmel korral räägitud. üsis kui suur peaks see summa olema ja sai Kinnitab, et k V.R vastuse lt ks, et paarkümmend tuhat oleks soliidne summa. Kaitsja küsimusele, kas pärast seda vestlust oli konkreetsemalt juttu, et V.Kunman plaanib sellise summaga erakonda toetada süüdistatav konkreetset vastust jällegi vaid räägib ei anna, , et tema lubadused peavad olema kirjalikud ja allkirjastatud vaid siis on ta lubanud, mistõttu kaitsja uuesti kordab oma küsimust, mille pealse süüdistatav vastab, et ei mäleta. Seega kolleegium leiab, et antud juhul detaili, viljapõllul erakonna rahastamisest rääkimine, ei muuda V.Kunmani ütlusi konkreetsemaks.

V.R

el) 2014 aastal ta poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( 2 kd. t.lk.99 pöörd V.Kunmaniga keskerakonna toetamist arutas. Sellest rääkisid veel augustis, kus V.Kunmaniga oli juttu ka mõnekümnest tuhandest eurost, mis mõlema arvates on soliidne summa. Seega ühtivad eeltoodud ütlused selles, et V.R ja V.Kunmani vahel oli 2014 aastal korduvalt, sh 2014 augustis juttu Keskerakonna rahalisest toetamisest V.Kunmani poolt, MTÜ Eesti mistõttu ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda nii V.R kui V.Kunmani sellesisuliste ning nende ütlustele tuginedes saab jaatada 2014 aasta augustis V.Kunmani poolset valmidust MTÜ Eesti

Keskerakonna rahaliseks toetamiseks mõnekümne tuhande euroga.

10.1.5. K V.R olleegium märgib, et otsuse lk 46 on kohus jõudnud järeldusele, et ütlused ei ole tervikuna usaldusväärsed. Sellisest lausest saab järeldada, et kohus on kõik st koguulatuses V.R poolt antud ütlused ebausaldusväärse hinnanud teks, mis omakorda peab kaasa tooma

koguulatuses tema ütluste tõendikogumist välja jätmise. Samas on aga kohus V.Kunmani süüküsimuse lahendamisel osaliselt V.R ütlustele siiski toetunud ja võtnud aluseks vaid ütlused, mis mingilgi viisil V.Kunmani kasuks räägivad. Kolleegium leiab, et selline tõendi vastuoluline ja valikuline hindamine on käsitatav KrMS § 339 lg 2 tähenduses kriminaalmenetluse olulise rikkumisena.

10.1.6. Otsuse lk. 45, 46 on kohus V.R ütlustesse suhtunud kriitiliselt põhjendusega, et V.R on erinevates menetlusetappides andnud erinevaid ütluseid enda poolt kuriteo toimepanemisest ja

V.Kunmani seotusest kuriteoga. Samuti on kohus V.R suhtunud ka ütlustesse kriitiliselt

seetõttu, et V.Ri enda suhtes on kriminaalmenetluses menetlusotsus tehtud kokkuleppemenetluses.

Nii nagu ka prokurör oma apellatsioonis on märkinud, siis küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust.

Kohtuistungi protokolli kohaselt on V.R ristküsitlemise käigus V.Kunmani kaitsja taotluse alusel avaldatud vastuolude tõttu tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste osa, mis käsitab

R.A s talle Sihi 108 ehitusega seotud viibimist jutuajamise juures kus V.Kunman rääki probleemidest ( 2 kd. t.lk. 102 pöördel). V.R on selgitanud, et on võimalik, et R.A selle ehitusloa sinna tõi, kuna kui ta läks E.S juurde, siis anti talle ehitusloa koopia kaasa. Maakohus on avaldatud osa koos V.R selgitustega ka lk 42 V.R ütlusi kajastavas otsuse osas ka esitanud, kuid pole nimetatud vastuolu olulisuse ega V.R selgituste mõistusepärasuse ja usutavuse osas põhjendusi esitanud. Prokurör on apellatsioonis märkinud, et muus osas pole poolte taotluste alusel V.R kohtueelsel uurimisel antud ütlusi avaldatud. Kohtuistungi protokolli ( 2 kd. t.lk. 102) kohaselt on kolmanda isiku esindaja nud O.Nääs küsi V.R , kas ta on kuriteo toime pannud. V.R lt kuidas ta kohtueelsel uurimisel vastas küsimusele on kinnitanud et vastas, et ei ole. Kuna V.R ei mäletanud täpseid sõnu, on kaitsja taotlenud luba

V.Rle tema k si. Sellele mälu värskendamiseks näidata ohtueelsel uurimisel antud ütlu taotlusele pole keegi vastu vaielnud, kuid prokurör on teinud ettepaneku näidata vaid protokolli seda kohta, mis on vajalik. Kuigi kohtuistungi protokollist ei nähtu täpselt millist protokolli ja mis osas V.R esindaj viimane kinnitanud, et le mälu värskendamiseks kohtu loal a näitas, on näitab vaid markeeritud kohta ja tutvunud sellega vastab V.R

:

Seega vastuolu V.R

ütlustes puudub ning mälu värskendamiseks mingi lühikese fraasi avaldamise näol pole tegemist vastuolude tõttu avaldamisega. Seega ei ole kohtuistungi protokolli kohaselt vastuolude tõt ütlu tu V.R si muus osas avaldatud, sh. V.Kunmani osaluse kohta see puudus maakohtul seaduslik alus V.R ja tõttu ütluste usaldusväärsusele hinnangu

andmisel viidata vastuoludele V.R s nii enda kui V.Kunmani osaluse kohta kuriteo ütluste

toimepanemises, toetudes seejuures kohtus avaldamata V.R kohtueelsel uurimisel antud

ütlustele.

Tuvastades vastuoluliste ütluste andmise erinevates menetlusetappides ristküsitlemisel avaldamata ütluste põhjal rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Maakohus on kriitiliselt suhtunud V.R V.R poolt oli tegemist ütlustesse ka põhjendusega, et

katseajal toimepandud kuriteoga, siis etlusega võiski üks põhjustest kokkuleppemen nõustumiseks olla soov kiiresti kohtumenetlusest pääseda, saada karistuseks rahaline karistus ja mitte kanda reaalset vangistust.

Kolleegium osutab, et V.R kuulati 09. augustil 2017 aastal toimunud kohtuistungil üle süüdistatavana ( 2 kd. t.lk. 95-109). Maakohus on alles 10. augustil 2017 ( 2 kd. t.lk. 110)

teinud määruse, millega on V.R osas kriminaalasja eraldanud tema suhtes asja edasiseks arutamiseks kokkuleppemenetluses. S - üüdistatava poolt kokkuleppemenetlusega nõustumine on KrMS § 34 lg 1 p s 10 sätestatud õigus, mistõttu sellise, süüdistatava jaoks menetlusõiguslikke piiranguid kaasa toova menetlusliigiga nõustumine pole isikule etteheidetav ega anna automaatselt alust seetõttu tema ,

poolt antud ütluste usaldusväärsuses kahelda aassüüdistatava ütluste hindamisel ei ole . K

seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korral võrdväärsena teiste tõenditega. Siinkohal kolleegium kordab, et kuna ristküsitlemise käigus pole taotletud ega ka avaldatud

V.R kohtueelsel uurimisel antud ütlusi nii tema kui V.Kunmani käitumises kuriteotunnuste tuvastamist võimaldavas osas, siis pole alust jõuda järeldusele, et tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolus tema ristküsitlemisel antud ütlustega, mistõttu pole ka alust jõuda järeldusele, et nii teda ennast kui ka V.Kunmani süüstavaid ütlusi annab V.R alles kohtumenetluses ja mõjutatuna tema suhtes võimalikust menetlusliigi muutumisest. Vaid lühidalt kuriteo toimepanemise eitamine kohtueelses menetluses selliseks järelduseks alust ei anna. Kolleegium ka osutab, et süüdistatavana ütluste andmisel ei saa l olla täielik kindlus nud V.R sellest, et prokurör nõustub kokkuleppemenetlusega ega ka selles, et maakohus, kes kontrollib kokkuleppe seaduslikkust, selle kinnitab. Kolleegium osutab, et KrMS § 34 lg 1 p 1, KrMS § 35 lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus ütlus anda ja ka oma süüd tunnistada ning selles osas kaitsetaktikat muuta ning sellise õigus i

kasutamine ei anna automaatselt alust tunnistada tema ütlused ebausaldusväärseteks vaid neid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Siinkohal kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtulikul uurimisel V.R poolt antud ütlustest, millistes küll tunnistab enda ebaseaduslikku käitumist, nähtub püüdlus mitte süüstada oma ütlustega V.Kunmani. Samuti osutab kolleegium Riigikohtu poolt sedastatule, et kohtupraktika kohaselt saab isiku süüdimõistmisel tugineda ka kaassüüdistatava ütlustele. Isegi kohtupraktikat eirav

kokkuleppemenetluses mõistetud karistus ei anna iseenesest alust järeldada, et kaassüüdistatava ütlused on rõõnavad ja tõendina ebausaldusväärsed ( vt RKKKo nr 3-1-1- -11).

10.1.7. Prokurör on apellatsioonis ka kohtule ette heitnud, et ütluste usaldusväärsusele V.R

hinnangu andmisel on kohus jätnud täielikult tähelepanuta tõendid, mis viitavad sellele, et V.Kunmanile oli iseloomulik eraeluliste probleemide lahendamine enda alluvate abil. Kohus pole andnud hinnangut tõenditele, mis kaudselt V.Kunmani selliseid harjumusi tõendavad ning mis võimaldavad eluliselt usutavaks pidada ka i väiteid selle kohta, et V.Kunman talle V.R tõepoolest eraelulise korralduse andis.

Maakohus on otsusel lk. 42 märkinud, et i ütlustest nähtub, et probleemid Sihi tn 108 V.R ehitusega ei olnud mingi uudis Silikaat Grupp AS-s, sellisele järeldusele võib jõuda hinnates ka teisi tõendeid (tunnistajate ütlused). See, e R.A ja H. K t V. Kunman on kaasanud Sihi tn 108 probleemide lahendamisse oma alluvad, ei ole samuti otsekohe kinnituseks sellele, et ta andis ka V.Rile korralduse lubada E.Sga kohtumisel talle altkäemaksu. Alluvate kaasamine eraelulistesse probleemidesse on pigem V. Kunmani kui firmajuhi eetika küsimus. See ei ole tõendiks selle kohta, et V.Kunman oli valmis oma alluvaid kuriteole kaasama.

Seega on maakohus nentinud, et V.Kunman on kaasanud Sihi 108 kinnistu ehitus küsimustesse oma alluvaid, mistõttu ei saa nõustuda täielikult prokuröri väitega selliste tõendite tähelepanuta jätmise osas. Samas on asjakohane prokuröri etteheide, et nimetatud asjaolu pole kohus arvestanud V.R ütluste usutavusele hinnangu andmisel. Nimelt nõustub kolleegium prokuröri seisukohaga, et kuna V.Kunmanile oli omane oma alluvatele anda korraldusi tema tütrele kuuluva ehitu , siis saab hinnata eluliselt usutavaks ka V.R , sega seotud küsimuses ütlusi sellest millised korraldused andis V.Kunman temale Sihi 108 probleemi lahendamiseks.

10.1.8. V.R Prokurör leiab, et kohus ei ole kõrvutanud ütlusi jälitustoimingu protokollis kajastatud asjaoludega ega andnud hinnangut sellele, miks kohus jälitusprotokollist tajutavat ning V.R ütlustes kirjeldatut usaldusväärseks ei pea.

Kohus on otsuse lk. 45 märkinud, et jälitusprotokollist nähtuv on küll kooskõlas V.R poolt kohtuistungil antud ütlustega, kuid kohtu hinnangul on see ka täiesti loomulik, sest ei ole võimalik eitada jutuajamist, mida on pealt kuulatud. Küll aga ei tähenda see seda, et V.R ütlused tuleks tervikuna usaldusväärseks lugeda.

Kolleegium leiab, et tuvastades, et V.R ütlused on kooskõlas jälitustoimingu protokollis kajastatud teabega, pelgalt pole alust hinnata tema ütlusi ebausaldusväärseks seetõttu, et ta on

jälitustoimingu protoko älitustoimingu tegemise ajal lli sisuga saanud tutvuda. J V.R ei teadnud

tema pealtkuulamisest ning puudub igasugune tõendikogum järelduseks, et V.R valetas

jälitustoimingu tegemise ajal. Ajal, mil E.St pealt kuulati ei saanud V.R teada seda, et sellisele käitumisele järgneb vastutus. Maakohtu istungil ei ole taotletud ega ka avaldatud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi nimetatud kohtumise asjaolude kohta, seega pole alust tuvastada, et kohtuistungil antud ütlustes esineks diametraalne vastuolu. ohtu poolt märgitud K

viisil ütlustele hinnangu andmisel p üldse võimalus tunnistada süüdistatavate uudub

kohtuistungil antud ja teiste tõenditega kooskõlas olevad ütlused usaldusväärseteks kuna süüdistatavad on saanud tutvuda kõikide kohtule esitatavate tõenditega. Sisuliselt toob selline hindamine aprioorselt kaasa tõenditega tutvunud isikute ütluste ebausaldusväärseks tunnistamise, mis

on aga vastuolus KrMS § 61 ettenähtud tõendite hindamise põhimõtetega. Seega on maakohus V.R ütlustele eeltoodud põhjen hinnangu andmisel eiranud KrMS § dusega

61 sätestatud tõendite hindamise põhimõtteid.

K - rMS § 63 lg s 1 loetelusse kuuluva jälitustoimingu protokollide kui tõendite seaduslikkust ja usaldusväärsust pole kahtluse alla seatud.

09. veebruari 2016 koostatud ( 9 kd. t.lk. 69-70) kajastatud V.R ja jälitustoimingu protokollis

E.S 15.12.2014 toimunud telefonivestluse kohaselt helistab V.R E.S

le ja ütleb: Kuule. Vat…minu päälik tahab mind nagu ütelda….nagu sõnumitoojat sinu juurde lähetada. Seejärel lepitakse kokku kohtumine samale päevale kell 15.30 Tallinna Linnavalitsuses. Maakohus on eelnimetatud jälitusprotokolli kajastades jõudnud järeldusele, et V.R korraldas E.Sga kohtumise enda initsiatiivil. Kolleegium nõustub prokuröriga, et eelnimetatud vestluse pinnalt sellist järeldust teha ei saa. Eelnimetatud protokollis kajastatu annab aluse tuvastada, et V.R soovib E.Sga kokku saada ja tal on E.S jaoks sõnum V.Kunmanilt. Kohus on otsuse lk 42 tuginenud V.R nis ammu ütlustele, et visiit linnapea juurde oli tal plaa enne seda kui ta läks tööasjus V.Kunmani jutule. Sellest järeldab kohus, et visiit oleks toimunud ka siis kui V.Kunmanil Sihi tn. 108 ehitusega poleks probleeme olnud, millest teeb omakorda järelduse, et V.Kunman ei andnud oma nõunikule korraldus t minna E.S juurde selleks, et viimane ajaks majaehitusega seotud probleemid korda.

V.R on andnud prokuröri küsimusele, et kuidas V.Kunman teadis nimetatud jõuluvisiidist ütlusi, et … ..

…. Kolmanda isiku esindajale O.Nääsile vastab V.R

Eelnevate V.R tal V.Kunmaniga varem ütlustele tuginedes on võimalik tuvastada, et visiit oli kokku lepitud ja oleks toimunud ka Sihi 108 avastatud probleemideta, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust lugeda V.R ütlused ebausaldusväärseks sellest, millise V.Kunmani poolt edastatud sõnumiga ja murega ta seekord E.S juurde läks. Visiidi varasem planeerimine ja selle igal juhul toimumine ei väära V.R poolt kirjeldatud visiidi eesmärgi olemasolu ega sea tema sellekohaste ütluste, mis riimuvad eelpool esitatud jälitusprotokolli andmetega, usaldusväärsust kahtluse alla.

V.R

ütluste kohaselt V.Kunman väljendas, et kui lähed linnapea juurde siis räägi talle Sihi tn

108 ehitusega seotud V.Kunma . E.Slt oodati, et ta ni mure ära kuna ta tahab ehitusega jätkata üritaks korrale kutsuda inspektorit. Tema vastas V.Kunmanile, et sellise informatsiooni ta linnapeale viib ja talle selle edastab. Helistas E.Sle kohtumise kokku leppimiseks V.Kunmani juuresolekul. Lisaks on V.R and E.Sga nud ütlusi, et enne seda kui ta hakkas kokku leppima kohtumist, siis ütles V. Kunman talle, et kui sinna lähed, siis ütle see erakonna toetamine ka kohe ära. V.Kunman eitanud. on kõike eeltoodut Maakohus on tuvastanud V.R toimingu protokolli andmetega, kus ütluste riimumise ka jälitus on kajastatud Tallinna Linnavalitsuses 15.12.2014 asetleidnud kohtumisel V.R ja E.S vahel toimunud vestluse sisu.

Nimelt nähtub jälitustoimingi protokollist ( 8 kd. t.lk. 124-129), et E.S vastab, et

Seejärel ütleb …… V.R E.S

V.R: S

V.R: …… Siis räägitakse poliitikast ja poliitikutest kuni ütleb: … V.R . Seejärel räägib , et Vello ehitab oma tütrele Sihi 108 kinnistule maja ja millised V.R E.Sle probleemid on seal tekkinud, et linna ehitusosakonnast keegi M on sunniraha kohaldanud ja kotib teda. E.S uurib milles on probleem ning V.R võttes välja projekti räägib, et justkui oleks projektist kõrvale kaldutud. Seejärel ütleb V, R: E.S E.S , mille peale V.R vastab, et vist M. küsib, et kes see ehitusametnik oli V.R räägib, et inimene ehitab oma lapsele kodu ja nüüd ei oska enam midagi teha. Selle peale ütleb E.S . : V.R räägib projektist ja möönab, et

Seejärel hakatakse valimistest rääkima ja V.R uurib, kas E.S on valimisteks valmis, mille peale

E.S ütleb, et V.R lubab teda aidata ja sosistab

V.R E.St, mille peale E.S vastab, et Vestluse lõpus tänab

Maakohus on otsuse lk 45 jõudnud järeldusele, et V.R lubas MTÜ Eesti Keskerakonnale toetust enda initsiatiivil. Samas ei nähtu kohtuotsusest millistele tõenditele tuginevalt on maakohus sellisele järeldusele jõudnud ja miks V.R kohtuistungil nimetatud V.Kunmani korraldust kinnitavad ütlused, millised riimuvad jälitustoimingu protokol väärsed. liga, on ebausaldus

Protokollist nähtuvalt on V.R koos tervitusega sellise V.Kunmani poolse 20 tuhande euro toetamise lubaduse koheselt E.Sle edastanud. Kolleegium leiab, et V.R kohtuistungil antud ütlus sellest, et kui V.Kunman poleks seda toetuse asja käskinud le ütelda E.S , poleks ta kohtumisel seda küsimust üles tõstnud, on eluliselt usutav. Pole usutav, et alluv läheb Tallinna Linnapea juurde ja lubab, et V.Kunman annab parteile 20 tuhat eurot, kui tegelikkuses pole midagi sellist tal kästud ütelda ega lubada. Omal initsiatiivil 20 000 euro suuruse toetuse lubamise muudab ebausutavaks ka asjaolu, et puuduvad igasugused tõendid sellest, et pärast juures naasmist oleks pöördunud V.R E.S V.Kunmani poole ning tunnistanud, et ta andis V.Kunmani nimel, ilma igasuguse volituseta, linnapeale lubaduse V.Kunmani poolt Keskerakonna rahaliseks toetamiseks. Omal MTÜ Eesti initsiatiivil tegutsemisel oleks selline käitumine olnud aga vajalik kuna E.S oli toetuse saamisest huvitatud. V.R ütluste kohaselt pärast E.Sga kohtumist rahastamise temaatikast V.Kunmaniga rohkem juttu ei olnud, andis vaid teada, et ta andis informatsiooni edasi, et asja uuritakse ja et võib-olla saab seda klaarida ( 2 kd. t.lk. 100-100 pöördel). Seega oli V.Kunman teadlik, et tema palve koos raha lubamisega on edastatud ja ametiisik ka palve töösse võtnud ja kokkulepe saavutatud. V.Kunman ei ole samuti andnud ütlusi sellest, et pärast kohtumist E.Sga oleks V.R temale teada andnud, et tema teadmata lubas ta E.S , et V.Kunman toetab le MTÜ Eesti Keskerakonda. Kui V.R soovinuks E.Sl E.St toetust t uurida toetuse saamise huvi või aidata saada V.Kunmanilt, oleks nendevaheline jutuajaline olnud teise sisuga.

Maakohus on V.R ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel ja kogu V.R enda initsiatiivil tegutsemise järelduse tegemisel tuginenud asjaolule, et ta Sihi 108 seotud dokumente küsis ta R.A E.Sga kohtumist korraldas kokkusaamise H.M lt aga mitte V.Kunmanilt ja ligi kuu pärast ga. Esmalt kolleegium V.R on kin märgib, et nitanud oma ütlustes, et nii esialgse projekti, kui ka dokumendid küsis ja lt ning ta tõesti korraldas kohtumise ka sai R.A H.M. Nimetatud V.R

ütlused on kooskõlas nii i ütlustega, mistõttu R.A kui ka H.M pole alust neid ebausaldusväärsetena käsitada 2kd. t.lk. 98 pöördel i ütlustega . V.R (

- 104) ja tunnistaja H.M on tõendamist leidnud, et nad koos käisid Sihi tn 108 asuval objektil. i ütluste kohaselt H.M uuris V.R ka temalt kuidas on võimalik ehitusel tekkinud probleemi seaduslikult lahendada, viidates seejuures omanikule. Ka V.R ütluste kohaselt uuris ta kuidas seaduslikult asja lahendada kuid

E.S juures nõustuda tuleb prokuröriga, et sellise võimaluse uurimine pärast käimist ei välista V.R ütluste kohast V.Kunmani käitumist ega anna alust teha kaugeleulatuvaid järeldusi V.Kunmani soovide kohta probleemi lahendamiseks. Asjaolu, et V.R si ka sellest, et E.S on andnud ütlu kuna kõik toimus kiiresti, samal päeval, siis juurde minnes puudus tal adekvaatne ülevaade tegelikult Sihi 108 kinnistu probleemidest, teda jäi asi vaevama, mistõttu jaanuaris 2015, kasutades enda tutvusi, käis ta koos H.M asja uurimas. Kol V.R enda initsiatiivil, kuid see ei anna iseenesest leegium tõdeb, et nimetatud käigu tegi alust jõuda järeldusele, et 2014 aasta detsembris E.S juurde minek, erakonnale 20 000 eurot toetuse pakkumine ja seal Sihi tn 108 maja ehitusel tekkinud probleemide rääkimine, sooviga, et E.S saaks kuidagi aidata ja oma ametniku poolse „kottimise“ lõpetada, oleks tehtud V.R enda initsiatiivil ja V.Kunmani sellekohaste korraldusteta. Kokkuvõtvalt kolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohaga, et maakohus on eksinud V.R ütlustele hinnangu andmisel tõendite hindamise põhimõtete vastu KrMS § 61 lgtoetunud V.R te 1,2 mõttes ning ütluste hindamisel kohtus uurimata tõendile. Samuti hinnanud V.R valikuliselt ja rikkunud ka ots ndamiskohustust, millised ütlusi use põhje

rikkumised on käsitatavad KrMS § 339 lg 2 tähenduses kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumistena, mis annavad aluse ringkonnakohtul hinnata V.R i maakohtust erinevalt. ütlus

V.R ütlustele kriminaalmenetlusõiguse sätteid oluliselt rikkudes hinnangu andmisega seonduvalt on maakohus vääralt hinnanud V.Kunmani ütlused tervikuna usaldusväärseteks. Kolleegium leiab, et V.R , on ütlustega, millised on eespool analüüsitud kolleegiumi järelduse

kohaselt alust V.Kunmani ütlusi kõrvutada ja on võimalik ütluste neile V.Kunmani

usaldusväärsusele hinnangu andmisel tugineda. Kolleegium leiab, et V.Kunmani ütlused sellest, et tema 15.12.2014 mingeid korraldusi V.Rle E.S s ei andnud ega ka ga rääkimise osa lubanud rahaliselt toetada, on vastuolus V.R MTÜ Eesti Keskerakonda ja jälitustoimingute protokollides kajastatud andmetega, mistõttu hinnatavad selles osas ebausaldusväärsetena.

V.Kunmanile inkrimineeritud kuriteokoosseisu objektiivse tunnust tuvastamisel te e täidetuse osutab kolleegium esmalt, et maakohus on otsuse lk 13-13 pöördel põhjendanud järeldust, et E.S oli vaidlustatud kriminaalasjas kuritegude toimepanemise ajal ametiisik KarS § 288 mõttes.

Nimetatud järeldust pole apellatsioonikorras vaidlustatud ja kolleegium sellega nõustudes ei pea vajalikuks põhjendust täies ulatuses märgib va korrata. Kolleegium id, et maakohus on

põhjendatult leidnud, et Tallinna Põhimääruse § 44 lg-st 1, milline on maakohtu otsuses kajastatud, E.Sl linnavalitsuse tulenev pädevus võimaldas töötajaid tööalaselt mõjutada. Samuti kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja allus oma tegevuses abilinnapea T.Aasale, siis sai linnapea sekkuda seeläbi ameti otsuste tegemisse ehk E.S ameti otsustusi. Tal oli oma ametiseisundist sai linnapeana mõjutada tulenevalt pädevus anda korraldusi oma alluvatel innavalitsuse liikmetele ning õigus anda e l korraldusi ja suuniseid ka talle kaudselt allunud inimestele. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et koosseisu täidetuse osas pole oluline, kas ametiisik on valmis pakkumuse vastu võtma või ei. Kehtinud KarS § 2 ja kehtiv KarS § 298 lg 1

97 lg 1 koosseisuks piisab, kui lubaja tegutseb eesmärgiga mõjutada ametiisikut selliselt, et ametiisik kasutaks oma ametiseisundit. Oluline on, et altkäemaksu lubamisega taotletakse ametiisiku tegu, mis on seotud tema ametiseisundiga ning oleks mingilgi viisil konkretiseeritav, kuid pole oluline kas altkäemaksu lubamisega taotletakse ametiisikult ametialase teo tegemist vahetult altkäemaksu lubaja või mõne muu isiku huvides. Samuti pole oluline kas ametiisik on valmis pakkumist vastu võtma või ei. Tõendite kogumi, eelkõige ütluste jälitustoimingu protokollide alusel on tõendatud, et V.R ja

V. Kunman andis V.Rle suunised E.Sga Sihi 108 ehitusel tekkinud ja korralduse rääkida probleemidest ja seda eesmärgiga, et E.S kutsuks korrale inspektori, kelle tegevuse tõttu polnud võimalik Sihi 108 kinnistul ehitustegevuse jätkamine. Samal jutuajamisel V.Kunman ka ütles V.Rle, et viimane edastaks E.Sle ka sõnumi, et ta on valmis MTÜ Eesti Keskerakonda toetama juba varem läbiräägitud summas, so 20 000 euroga. Kolleegium leiab, et V.Rle selliste suuniste ja korralduste ja rahalise toetuse lubamise andmine, annab aluse lugeda tõendatuks, et V.Kunman oli valmis toetama juhitud MTÜ Eesti E.S Keskerakonda 20 000 euroga, samas paludes ka E.Slt kui Tallinna Linnapealt vastuteenet. Kolleegium leiab, et sellise sõnumi edastami endas eesmärki mõjutada ne V.R kaudu kandis E.St oma ametiseisundit kasutama V.Kunmani huvides. Jälitustoimingu protokolli andmete alusel on tõendamist leidnud, et 15.12.2014 aastal toimunud kohtumisel on V.R vahendatud V.Kunma

000 euro ni poolt MTÜ Eesti Keskerakonna 20 toetamise lubadus on seostatav E.S teene osutamisega. ametiseisundist tulenevast pädevusest

Eelpool juba näidatud vestluse sisule lisaks on nähtub ütleb ka protokollist, et V.R

sosistades……siis sahtlisse mõni sent. Vaata see oli nagu see konkreetne asi, mida ma sulle rääkisin. Saada oma….oma jeekimid, oma jeekimid…. juurde……..ja siis seda asja, et ikka mõni sent saab sahtlisse. Jälitustoimingu protokolli alusel on tuvastatav, et V.R poolt oli edastatud palve alluvate korrale kutsumiseks ja E.S lubas proovida Sihi 108 kinnistul tekkinud probleemi klaarida. Sellekohase info edastas V.R ka V.Kunmanile. Seega on tuvastatav kokkulepe, ja E.S valmidus ametiseisundist tuleneva pädevuse kasutamiseks V.R poolt vahendatud V.Kunmani huvides tegutsemiseks, et viimasel oleks võimalik Sihi 108 kinnistul jätkata ehitustöödega. V.Kunmanile koosseisu täidetuse hindamisel pole oluline tuvastada, mida konkreetselt E.S oma pädevuse piires oli valmis tegema.

Kehtinud KarS § 297 lg 1 ja kehtiva KarS § 298 lg 1 subjektiivne koosseis on täidetud, kui süüdistatav paneb altkäemaksu lubamise toime vähemalt kaudse tahtluse vormis. Kriminaalasjas pole tõstatatud vaidlust selles, et süüdistuses nimetatud ajal V.Kunman teadis, et E.S on Tallinna Linnapeana ametiisik ning et E.S on MTÜ Eesti Keskerakonna esimees. Kolleegium leiab, et subjektiivse tunnuse tuvastamiseks pole vajalik, et pistise/ altkäemaksu andja teaks täpselt ametiisiku ametikohustusi. Kolleegium leiab, et tõendatud on, et V.Kunman sai aru ja eeldas, et E.Sl Tallinna Linnapeana on oma ametiseisundist tulenev pädevus kontrollida, korraldada

108 kinnistu alluvate tööd ja mõjutada talle soodsas suunas Sihi l tööde jätkamise osas tehtud otsustusprotsessi. Andes V.Rle suunise edastada E.Sle

000 euro toetuse lubaduse MTÜ Eesti Keskerakonna 20 ning samas ka käskides rääkida probleemidest Sihi 108 krundi, millised on korraldatud E.S poolt juhitava linna , koos sooviga, et linnapea ks neid nii, et valitsuse töötjate poolt mõjuta

ehitustegevus saaks jätkuda et V.Kunman teadvustas endale võimal , on tuvastatav, ust, et tegemist on altkäemaksu lubamisega, kuid sellest hoolimata käitus vastavalt ja sisuliselt heaks kiites sellega

, et täidab altkäemaksu lubamise koosseisu.

Eeltoodust lähtuvalt kolleegium märgib, et V.Kunmani käitumises on tuvastatavad kehtinud KarS § 297 lg 1 ivsed ja subjektiivsed tunnused, mis vastavad 01.01.2015 jõustunud, objekti seega -s 1

kehtiva KarS § 298 lg ettenähtud tunnustele.

V.Kunmanile esitatud süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni ja maakohtu poolt V.Kunmani õigeksmõistmise KarS § 298 lg 1 järgi osas märgib kolleegium, et karistusseadustiku § 5 lgte 1 ja 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel, arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-39-08, p 9). Kui seadus on teo toimepanemise ja otsuse tegemise vahelisel ajal muutunud, tuleb kohtuotsuses vastata küsimusele selle kohta, kas ja kui, siis millise sätte järgi on isiku tegu karistatav karistusseaduse uue redaktsiooni kohaselt (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

9. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-18-14, p 6). Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendites nr 3-1-1-11-15, 3-1-1-54-15 üheselt märkinud, et teo kvalifitseerimisel tuleb üldjuhul lähtuda karistusseaduse sellest redaktsioonist, mis kehtis teo toimepanemise ajal. See tähendab, et enne 1.jaanuari 2015 toimepandud tegu tuleb ka pärast

1. jaanuari 2015 kvalifitseerida selle paragrahvi järgi, mida oleks konkreetse teo puhul kohaldatud eelmise redaktsiooni kehtivuse ajal. Seda sõltumata sellest, milline on see kuriteokoosseis, mille järgi loetakse tegu karistusseadustiku praeguse redaktsiooni kohaselt jätkuvalt karistatavaks. Selline regulatsioon on formaalne tagatis põhiseaduse (PS) § 23 lgst 1 ja EIÕK art 7 lgst 1 tulenevale põhimõttele, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. PS § 23 lg- 1 st ja §

2 tulenev karistusseaduse kindlaksmääratuse nõue eeldab omakorda, et isiku teole

13 lgst antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole. Kuid sõltumata sellest, millise seaduseredaktsiooni järgi isiku tegu kvalifitseerida, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda isikule soodsaimast redaktsioonist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2005. 3-1-1-139-05 p 23). a määrus asjas nr V.Kunmanile inkrimineeritud kurite

gu olid toime pandud süüdistuse kohaselt kuni 15.12.2014

(k.a.) seega on V.Kunmani tegu kvalifitseeritav KarS § 297 lg 1 järgi, mis on karistatav 01.01.2015 jõustunud kehtiva seaduse redaktsioonis KarS § 298 lg 1 järgi.

Nii nagu on prokuratuur eksinud süüdistusaktis on maakohus ekslikult süüdistatava V.Kunmani õigeks mõistnud KarS § 298 lg 1 järgi ehk siis karistusseadustiku uues redaktsioonis märgitud kvalifikatsiooni järgi, mitte teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis.

Süüdistatav peab lisaks süüdistuse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele olema informeeritud ka süüdistuse õiguslikust kvalifikatsioonist. Käesolevas asjas on need nõuded täidetud, kuna süüdistuses kajastub karistusseaduse muutumisest tingitud muudatus teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni. Seega ringkonnakohtu poolt kohaldatav õigusnorm ei ol süüdistatavale üllatuslik. e

10.2. V.Kunmani tegevuse õigusvastust või süüvõimelisust välistavaid asjaolusid

kohtukolleegium ei tuvastanud.

10.3. s Prokurör taotles apellatsiooni V.Kunmanile KarS § 298 lg 1 järgi 1 aastase vangistuse mõistmist. KarS § 73 alusel 2 aastase katseaja määramist. Seejuures on prokurör viidanud ekslikult kehtiva KarS § 298 lg 1 sanktsioonile, jättes tähelepanuta kuriteo toimepanemisel kehtiva KarS § 297 lg 1 ettenähtud kergema sanktsiooni määra, milline aga kuulub kohaldamise vastavalt K -le 1( vt ka eelpool viidatud ja avatud Riigikohtu lahendis le arS § 5 lg sedastatut) . Prokuröri apellatsioonis esitatud karistuse liik ja määr on kolleegiumile siduv vaid mõistetava karistuse maksimaalse raskuse arvestamisel, kuid apellatsioonikohtul on K ete arS § 56 sät

alusel võimalik süüdistatavat karistada prokuröri poolt taotletust leebemalt, arvestades seejuures eriosa sanktsioonis ettenähtut. KarS § 297 lg 1 sankt ioon nägi ette nii rahalist s karistust kui ka kuni 3 aastast vangistust. Prokurör on leidnud, et V.Kunmani süü on võrreldes teiste süüdistatavatega väiksem, kuid rahaline karistus ei mõjutaks V.Kunmani hoiduma uute kuritegude toimepanemistest. Kolleegium sellise järeldusega nõustuda ei saa ja osutab, et vastavalt KarS § 56 lg le 2 võib -

vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. karistuse Seega on vangistuse mõistmine põhjendatud kui kergemat liiki võimalused on selgelt ebapiisavad või ammendunud. Selliseid argumente pole apellatsioonis esitatud. V.Kunman on toime pannud läbi vahenduse ühekordse altkäemaksu lubamise. Kolleegium leiab, et V.Kunmani süüd ei saa pidada nii suureks, et see tingiks raskemaliigilise karistuse, vangistuse mõistmist. Prokuröri poolt apellatsioonis märgitud omakasu motiivi põhjendused on selgelt oletuslikud ega anna kolleegiumi arvates alust sellise karistust raskendava asjaoluga arvestada. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kolleegium ei tuvastanud. V.Kunmani isiku osas tuleb arvestada, et ta on 68 aastane ja teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Puuduvad igasugused alused arvamuseks, et ta võib uuesti kuritegu toime panna, mistõttu eripreventsiooni kaalutlustel pole alust temale vangistuse mõistmine. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka asjaoluga, et V.Kunmani poolt toimepandud kuriteost 2014 aasta lõpus on möödunud apellatsioonimenetluse ajaks küllaltki pikk aeg. Kolleegium leiab, et karistuse eesmärke täidab V.Kunmani puhul ka kergemaliigilise karistuse, rahalise karistuse mõistmine. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 1 nägi ette rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kolleegium leiab, et süü suurust ja süüdase isikut ja kuriteo toimepanemisest pikema aja möödumist arvestades tuleb V.Kunmani karistada rahalise karistusega 150

päevamäära. Rahaliseks karistuseks mõistetava päevamäära suuruse arvutab kohus KarS § 44 lg 2 kohaselt süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Vastavalt KrMS § 220 lg 1 on rahalise karistuse mõistmiseks süüdlase keskmis päevasissetuleku arvutamiseks vajalike andmete nõudmise e

kohustus uurimisasutusel enne kohtueelsel menetluse lõpuleviimist. Kolleegium osutab, et antud kriminaalasjas ei ole prokuratuur kriminaalasja materjalide juurde lisanud V.Kunmani KrMS § 44 lg s 3 sätestatud andmeid, ega tõendeid tema elatustaseme kohta, et kohtul oleks - võimalik välja arvutada tema keskmist siss tulekut. Selliseid tõendeid ei nähtu süüdistusaktist e

ega ole esitatud ka kohtule täiendavate tõenditena. Ainukene tõend on Äriregistri andmed Silikaat Grupi kohta ( 20 kd. t.lk. 163-168). Selline asjaolu aga ei saa väärata kolleegiumi arvamust ja põhjendust V.Kunmanile rahalise karistuse mõistmise seaduslikkuse osas ja seega tuleb päevamäära arvestamisel lähtuda inkrimineeritud kuritegude ajal 2014 aasta detsembris kehtinud KarS § 44 lg 2 ( muudetud redaktsioon jõustus 01.01.2015) ettenähtud miinimumpäevamäära suurusest ehk 3,20 eurost. Kolleegium leiab, et kehtinud miinimumpäevamäär ei kajasta adekvaatselt V.Kunmani varalist seisu ega avalda seetõttu isikule reaalselt mõju ega tajutavaid kitsendusi.

KarS § 44 lg 2 sätestab, et kohus võib päevamäära suurust suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Süüle vastava rahalise karistuse päevamäära arvestamine peab lähtuma isiku karistustundlikkusest, mida rahalise karistuse kontekstis väljendab isiku varaline seis. Seejuures peab tuvastama üksnes süüdistatava vara ligikaudset väärtust ning selle kaudu süüdistatava elatustaset. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud elatustasemest lähtuva keskmise päevasissetuleku kindlaksmääramine lähtudes süüdistatava karistustundlikkusest ning kohtu siseveendumuse alusel.

V.Kunmani poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( 49 kd. t.lk. 4 pöördel) on ta Järve

Kaubanduskeskuse omanik ja talle kuulub 40% Silikaat Grupist, mida ta ka juhib ja juhtis ka kuriteo toimepanemise ajal. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-44-13 märkinud, et elatustaseme väljaselgitamisel on võimalik arvesse võtta ka avalikke registriandmeid. 2018 aasta avalike andmete kohaselt kuulub Silikaat Grupi kontserni rida ettevõtteid nagu Silikaat Kinnisvara OÜ, Järve Kaubanduskeskus OÜ, Lepa Keskus OÜ, Aatrium Sisustuskaubamaja jne. 2018 aasta majandusaasta aruande järgi AS Silikaat Grupi 1 aktsia nimiväärtus on 640 eurot.

Aktsiakapitali koguväärtus on 25 600, so aktsiate arvuga 40. AS Silikaat Grupi, kui emaettevõtja aktsionäridele kuuluv omakapital oli 2018 aasta raamatupidamise aastaruande kohaselt 4 853 568 eurot. eurot, seega oli Ühe aktsia väärtuseks on hinnanguliselt 121 339 V.Kunmanile kuuluvate aktsiate bilansiline väärtus 2018 aasta seisuga 1 941 427 eurot.

Kinnistusraamatu andmete alusel kuulub V.Kunmanile 3 kinnisasja sihtotstarbega maatulundusmaad, samuti V.Kunmanile

üks elamumaa, millest kuulub ½. Ükski kinnistu pole koormatud hüpoteegiga ega laenuga. Kinnisasjade hinnanguline väärtus on võetud Maaameti tehingute andmebaasist.

Hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja Viljandi maakonnas Põhja Sakala vallas hinnanguline väärtus on 188 194 eurot, 2 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu Harju

Maakonnas, Saku vallas hinnanguliseks väärtuseks on kokku 312 256 eurot. Kinnisasja sihtotstarbega elamumaa Tallinnas, Nõmme linnaosas pindalaga 783 m2, millest V.Kunmanile kuulub ½ hinnanguliseks väärtuseks on 715 806 eurot.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb 2014 aastal karistusseadustikus ettenähtud minimaalset päevamäära suurendada arv varanduslikust seisundit, majanduslikku estades eelnevalt väljatoodud

suutlikkust ja isiklikku olukorda. Kolleegium leiab, et kuriteoga proportsionaalseks ja karistuslikult mõjuvaks on põhjendatud määrata tema elatustaset arvestades päevasissetuleku määraks 100 eurot. Seega arvestades, et rahaliseks karistuseks on 150 päevamäära tuleb V.Kunmanit karistada rahalise karistusega 15 000 eurot.

10.4. Tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020 aasta otsuse V.Kunmani õigeksmõistmise kohta ning teeb tema suhtes süüdimõistva otsuse, kuulub kohtuotsus tühistamisele ka tema kasuks KrMS § 181 alusel kriminaalmenetluskuludena valitud kaitsjate tasude Eesti V

abariigilt väljamõistmise osas. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdistatav. Seega jäävad valitud kaitsjatele makstud tasud süüdistatava V.Kunmani kanda. § 175 lg 1 Samuti kuulub V.Kunmanilt KrMS p 9 alusel menetluskuluna väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

179 lg 1 p 2 teise

astme kuriteos süüdimõistmise korra ,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel l 1

lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 Eeltoodu põhjal tuleb eurot.

V.Kunmanilt jooksul alates välja mõista sundraha 876 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu kohtuotsuse jõustumisest.

11. Prokurör on vaidlustanud maakohtu otsuse K.Kallo õigeksmõistmises KarS § 4021 lg 1- §

22 lg 3

järgi esitatud süüdistuses.

11.1. Prokurör leiab, et kohus on vääralt sisustanud KarS § 4021 objektiivset koosseisu kui leidis, et erakonnaseaduse mõttes saab keelatud annetusena käsitleda vaid laenu, mille osapooleks on erakond. Prokurör leiab, et tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega KrMS § 338 p 2 mõttes. Kolleegium prokuröriga nõustub ja leiab, et kohtu põhjendus ei anna alust õigeksmõistva otsuse tegemiseks, mistõttu sellisele põhjendusele õigeksmõistva otsuse rajamisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. KarS § 402 Selline

koosseisu kitsas ei tõlgendus arvesta olukorda kus kahe juriidilise isiku vahel sõlmitakse näilikke lepinguid, kuid vastavalt poolte tegelikule tahtele on hüve või teenuse tegelikuks saajaks tõendatult erakond, kes sellega saab keelatud annetuse Maakohtu poolne imaluse varjatult rikkuda . tõlgendus annaks võ erakonnaseadusest tulenevaid põhimõtteid ja seadust ennast ilma, et sellel järgneks vastutus e .

Nimelt kehtestab erakonnaseaduse ( edaspidi EKS) 121 lg 1, et erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse. Kolleegium nõustub prokuröriga ka selles, et EKS § 122 lg 3 täpsustab keelatud annetuse sisu sellega, et mistahes EKS § 122

- lg s 1 sätetatud tingimusi rikkuval viisil raha laenamist peetakse keelatud annetuseks. Seega ei seo seadusandja keelatud annetust laenu näol eeldusega, et sellena saab käsitada vaid sellist erakonda soodustatavat laenulepingut, mille pooleks on erakond.

Maakohus on leidnud, et isegi kui tegemist oli näiliku tehinguga, siis laenusaajal tuli laen tagastada koos intressidega ja Retail Real Estate OÜ l puudunuks vähimgi seaduslik võimalus - nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist MTÜ Eesti Keskerakonnalt. Selles osas kolleegium osutab, et antud juhul on H.T ja P.P ( 2 kd. t.lk. 138- )

150 pöördel ütlustega tuvastatav, et Retail Real Estate OÜ, kus H.T oli juhatuse liige ja ainuosanik ( 22 kd.

t.lk. 136-137) P.P, vahelise laenulepingu

ja OÜ Midfield, kus juhatuse liige oli sõlmimise eesmärgiks ja põhjuseks, milles nad olid kokku leppinud oli see, et Retail Real Estate OÜ poolt antav laen on mõeldud ja tuleb kulutada poolt MTÜ Eesti Keskerakonna huvides, kattes P.P erakonna rahalisi kohustusi. Selline laenuleping oli vajalik H.T ja P.P ütluste kohaselt seetõttu, et seadus keel

as äriühingul otse erakonnaga laenulepingut sõlmida.

30. ( 22 kd. t.lk. 198) ja selle 12. veebruaril 2015 jaanuaril 2015 sõlmitud laenulepingust sõlmitud lisast ( 22 kd. t.lk. 201) tuleneb, et laenu tagastamise kohustus lasub laenusaajana märgitud OÜ ütluste kohaselt -l Midfield. P.P ei ole ta laenu tagastanud kuna ta ei ole keskerakonnalt raha saanud. P.P on ka andnud ütlusi, et skeem oli selline, et keskerakond peab talle maksma, tema peab maksma seejärel Retail Real Estate OÜ- ( 2 kd. t.lk. 149). Seega on le

P.P laenusaajana sidunud selle tagasimakse k P.P oli eskerakonnalt raha saamisega ehk läbi H.Tle tegelik laenu tagasimaksja keskerakond. Selliseid ütlusi, millised on maakohus hinnanud tervikuna usaldusväärseteks, kinnitab ka kohtu poolt kajastatud Eesti Kaubandus ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 08.09.2017 otsus ähtuvalt on pöördunud ( 46 kd. t.lk. 163-184), millest n P.P keskerakonna vastu kohtusse. Samuti seob H.T poolt antud laenu tagastamise keskerakonnaga ka P.P viidatud P.T poolt antud garantiikiri, mis kattis H.T kaest saadud laenu ja mida ütlustes on oma otsuses ka käsitanud ja hinnanud Arbitraažikohus.

Arbitraažikohtu otsusest selgub, et kohus luges tõendatuks, et Retail Real Estate OÜ laenu summas 275 000 eurot vahendas MTÜ Eesti Keskerakond ja selle eesmärgiks oli esmajoones erakonna 2015 valimiskampaania rahastamine. Seega on tegu erakonna valimiskampaaniaga seoses võetud kohustusega, mis on põhimõtteliselt tagatud garantiikirjadega. Kohus leidis, et MTÜ võlgnevus Retail Real Estate OÜ laenukohustuse eest on kokku Eesti Keskerakonna

396 766 eurot ja 72 senti sh põhiosa jääk 275 000 eurot, mille kohus muuhulgas ka Eesti MTÜ Keskerakonnalt Midfield OÜ kasuks välja mõistis.

Maakohus on ud U.V poolt tehtud finant õigeksmõistva otsuse tegemisel tuginen sanalüüsi järeldustele, millised on kajastatud otsuse lk. 33 -34. Finantsanalüüsi ( 46 kd. t.lk. 58 tõendina vastuvõtmist on taotlenud K.Kallo kaitsja juba -76) kaitseaktis põhjendusega, et see tõend näitab Retail Real Estate OÜ OÜ vahelise ja Midfield laenulepingu asjaolusid ja tegelikku majanduslikku sisu ( 1 kd. t.lk. 113-116). Sellist taotlust kordas kaitsja 18.06.2019 kohtuistungil ( 46 kd. t.lk. 45 pöördel). Prokurör on leidnud, et analüüs on seaduslik dokumentaalne tõend ning on vastu vaielnud vaid selle tõendi lisas oleva inglisekeelse dokumendi vastuvõtmisele KrMS § 10 lg 3 ettenähtud nõude rikkumise tõttu.

Seega pole maakohtus olnud vaidlust nimetatud tõendi seaduslikkuse ja vastuvõtmisele kuulumise osas. Prokurör on apellatsioonis leidnud, viidates KrMS § 1091 lg-tele 2,3,4, et kohtuistungile kaasati eelnimetatud analüüsi koostaja asjatundjana, mistõttu on välistatud dokumendis kajastatud info kasutamine kirjaliku tõendina. Kolleegium sellise KrMS § 63 lg 1 ettenähtud muu dokumendi tõendikogumist väljajätmist kohustava käsitusega nõustuda ei saa. KrMS § 1091 lg 3 p 2

kohaselt võib asjatundja üle kuulata muude asjaolude, mille kohta asjatundja oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. Seega ei välista seadus, et asjatundja on oma eriteadmiste alusel koostanud dokumendi ning muuhulgas kuulatakse ta kohtuistungil üle ka selle dokumendi sisu selgitamiseks.

Samas on p -1-1-85-11 lahendis Riigikohus sedastanud, et rokuröri poolt viidatud nr 3 mitteõiguslikele eriteadmistele rajanevad järeldused on kriminaalmenetluses lubatav tõend vaid juhul, kui sellised järeldused on tehtud ekspertiisi raames. Maakohus on jätnud kajastamata vaid on toetunud üksnes U.V kohtuistungil antud selgitused, asjatundja finantsanalüüsis tehtud järeldustele, mis on aga eelneva Riigikohtu lahendi pinnalt lubamatu kuna tegemist pole ekspertiisiaktiga ega ka asjatundja selgitustega tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks.

Tuginedes K.Kallo

us oluliselt õigeksmõistmisel lubamatule tõendile, rikkus koh kriminaalmenetlusõigust KrMS § lg 2 mõttes.

U.V on kohtuistungil asjatundjana üle kuulatud ( 46 kd. t.lk. 46-51 pöördel). Ta on selgitanud, mis on tema arvates finantsana

lüüs ja hüvena käsitanud vaid intressikulu, mis kokku hoiti, kuid m Samuti on ta selgitanud, is on hüve erakonnaseaduse mõttes asjatundja selgitada ei osanud. et lähtus oma töös materjalidest, millised olid talle antud advokaadibüroo poolt. Kriminaalasja materjalidele juurdepääsu ta ei ole taotlenud ega ka seega kõiki tõendeid arvestanud. Kogu OÜ Midfield raamatupidamisdokumentatsiooni tal samuti ei olnud. Kolleegium nõustub prokuröriga, et küsimusele kas süüdistuses kirjeldatud tegevuse puhul on tegemist keelatud annetusega erakonnaseaduse tähenduses ning kas seda saab käsitada hüvena korruptsiooni ja altkäemaksu kontekstis on pädev vastama ja seda hindama kohus aga mitte , majandusala asjatundja. Maakohus on kajastades veel ka Tallinna Halduskohtu 2015 aasta kahte otsust ja Midfield OÜ arveid MTÜ Eesti Keskerakonna Riigikogu 2015 valimiste kampaania korraldamise kohta on jõudnud järeldusel, et äriühingute vahel oli laiem majanduslik suhe aga mitte vaid seotud süüdistuses etteheidetud laenuga. Samuti on kohus leidnud, et eelnimetatud tõendid näitavad, et äriühingute vahel sõlmitud laenuleping ei olnud näiline vaid tulenes Midfield OÜ tegelikest vajadustest. Selles osas kolleegium osutab, et asjaolu, et nimetatud kahel äriühingul oli majanduslik suhe ja oldi koostööpartnerid ka väljaspool süüdistuses nimetatud laenusuhet, on leidnud kinnitust juba H.Ti ja P.P mineeritud kuriteotunnuste tuvastamisel ütlustega kuid antud juhul K.Kallole inkri ei oma selline asjaolu tähtsust. Samuti on kolleegiumi arvamuse kohaselt tõendamiseseme asjaolude osas tähtsusetu Mildfield OÜ majanduslik olukord 2015 aastal nagu ka analüüs kas Retail Real Estate OÜ sõlmitud laenuleping oli äriühingutele majanduslikult kasulik või mitte.

P.P on kinnitanud, et ta tegi erinevaid projekte ja ettevõte suutis oma igapäevast tegevust majandada ja finantseerida aga see tegevus ei olnud kuidagi seotud keskerakonnaga, nende võlgnevused olid üleval. Samuti on ta kinnitanud, et seis oli kriitiline, kuid tema muud tegevused hoidis ta rangelt lahus keskerakonnaga seotud tegevusega. Ta kasutades Retail Real Estate OÜ-t saadud laenu esiteks tasus keskerakonna võla summas 75 000 eurot ja natuke peale -le Marimark, teiseks maksis endale dividende summas 10 OÜ

000 eurot, ülejäänud summas maksis keskerakonna erinevate reklaamide arveid. Samuti täpsustas, et võis maksta veel ka erakonna väiksemaid võlgnevusi teistele ettevõtetele. On ka kinnitanud, et ta teenis kokkuvõttes tulu, oli huvi tegevust finantseerida, teenis ka valimiskampaaniast tulu. Tasuta tööd ta ei teinud. Samuti on märkinud, et ilma Retail Real Estate OÜ- saadud laenuta oleks lt

saanud tavapärast tegevust jätkata aga kindlasti ei oleks saanud teha keskerakonnale valimiskampaaniat -150). ( 2 kd. t.lk. 149 pöördel

Siinkohal peab kolleegium vajalikuks osutada, et maakohtu otsuse osas, kus kohus käsitab

K.Kallole esitatud altkäemaksu kuritegudega seotud süüdistus on juba tõendite pinnalt t , jõudnud kohus järeldusele, et on tõendamist leidnud, et OÜ Midfield sai Retail Real Estate OÜlt laenu, et tasuda sellega MTÜ Eesti Keskerakonna arveid ( otsus lk 26). Samuti on kohus samas osas hinnanud usutavaks tunnistaja M.M ning arvestanud ka neid poolt antud ütlused

kinnitavate kirjalike tõenditega ( otsuse lk 28) MTÜ sellest, et Eesti Keskerakonna reklaamikampaaniat tellinud Marimark OÜ poolt ära veebruaris 2015 võlg, mille -le tasuti P.P põhiosaks oli 75 000 eurot.

Samuti on maakohus otsuse lk 29 tuginedes 04.02.2016 vaatlusprotokollile, kus kajastub Midfield OÜ tehingud, kasutas Retail Real Estate OÜ tuvastanud, et P.P -lt laekunud summat

275 000 eurot arvete tasumiseks, millised olid esitatud seoses MTÜ Eesti Keskerakond meedia/valimiskampaania läbiviimisega. Samuti esitab kohus ettevõtete loetelu, millistele on erakonna kampaaniaga seonduvalt tehtud ülekandeid OÜ Midfield poolt, kusjuures arvete aluseks on olnud nende meediakanalite ja ettevõtete ning eskerakonna vahel sõlmitud k lepingud. Seega on maakohus juba eelnevalt lugenud tõendatuks, et Retail Real Estate OÜ saadud laenuga tasuti MTÜ Eesti Keskerakonna võlad, milledest suurim oli põhiosaga 75 000 eurot ning laenu kasutati erakonna valimiskampaania tegemiseks ehk siis erakonna huvides, mille eest aga erakond koheselt maksma ei pidanud, millega oli loodud soodusolukord. Siinkohal kolleegium ka osutab, et juba K.Kallo süüdimõistva otsuse osas maakohtu poolt kui ka antud otsuses E.S ja K.Kallo ning H.T kajastatud jälitustoimingu protokollide alusel on kohtumisel vestluse sisust arusaadav, et erakonnal on vajalik H.T poolt juhitud äriühingult laen, et läbi viia valimiskampaaniat.

Seega on maakohtu otsuse põhjendused ning järeldused vastuolulised, mis on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 järgi.

Kolleegium, nõustudes apellandiga, märgib, et maakohus on tuginenud suures osas lubamatule tõendile ja jätnud selle kuriteo osas analüüsimata ja kõrvutamata nii jälitustoimingu protokollide andmed kui ka H.T ja P.P ütlused, kuigi eeltoodud isikuliste tõendid on maakohus tunnistanud usaldusväärseteks ning pole ka esitanud oma põhjendusi miks nimetatud kuriteo toimepanemise tõendamisel need tõendid arvestamisele ei kuulu. Tegemist on põhjendamiskohustuse rikkumisega ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS §

339 lg 2 tähenduses.

11.2. Samuti on kohus leidnud, et K.Kallo keelatud annetuse andmisele kaasaaitamisteod ei ole süüdistuses konkretiseeritud. Selles osas kolleegium märgib, et süüdistuse kohaselt on

K.Kallole keelatud annetusele kaasaaitamisteod analoogsed altkäemaksu kuritegudele kaasaaitamistegudega. Viimase osas aga maakohus süüdistusele mingit kriitikat ei teinud, mistõttu on ka siin tegemist vastuoluga põhjendustes

. Maakohus on seejuures märkinud, et KarS § 4021 objektiivse koosseistunnust, suurt ulatust on süüdistuses sisustatud kogu laenusumma , so 275 000 euro ga ga, kuid samas on märgitud, et P.P

võttis dividendidena ja osa sularahas välja. Selles osas kolleegium märgib, et kuriteo toimepanemise ajal 2015 kui ka kehtiv KarS § 121 p 2 kohaselt loetakse süüteo ulatust suureks, kui see ületab 40 000 eurot. Süüdistuses on eraldi välja toodud kuidas OÜ Midfield

P.P esinduses kasutas Retail Real Estate OÜ lt üle kantud laenusummat MTÜ Eesti Keskerakonna - huvides ja nimelt erakonna reklaamikampaaniatega seotud kulude katteks. Seega on süüdistuse pinnalt võimalik aru saada millises ulatuses erakonna huvides laenu kasutati ning kohtu kriitika ainetu.

11.3. P.P Kolleegium leiab, et eeltoodud tõendite, siis eelkõige jälitustoimingute protokollide, ja H.T ütluste alusel, on tuvastatav, et OÜ- le Midfield ülekantud rahasumma 275 000 eurot, oli kokkuleppeliselt nii laenulepingu osapooltega kui ka K.Kalloga, kes oli erakonna finantssekretär ning ga, erakonna juhiga, mõeldud tegelikkuses MTÜ Eesti Keskerakonna E.S

meediakampaania eest tasumiseks, seejuures ka eelmise kampaania eest tasumata võlgade maksmiseks. Kuna E

KS § 122 lg 1 kohaselt võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel, kuid krediidiasutused erakon

nale laenu ei andnud, siis otsustati, et laenu andmine toimub läbi OÜ Midfield.

Eeltoodud tõenditest nähtub, et isegi kui arvata nimetatud laenusummast maha P.P poolt väljavõetud dividendid ja sularaha

700 eurot, siis ületab MTÜ Eesti kokku summas 10 Keskerakonna huvides kasutatud summad 40 000 eurot ehk siis on vastutuse eelduseks olev suur ulatus tõendamist leidnud.

Maakohus on juba viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-50-16, kus on sisustatud keelatud annetuse mõistet ning on sedastatud, et sellena on käsitatav ka tegevus, kus juriidiline isik tasub erakonna eest kolmandale isikule tehtud reklaami eest. Samuti kui juriidiline isik tasub kolmandale isikule kulude eest, mille eest pidanuks tasuma erakond. Retail Real Estate OÜ eskerakonna huvides lõi olukorra, kus -lt saadud summa kasutamine k

erakond sai tasutud oma eelmised valmiskampaania võlad ja sai teha erakonnale valmiskampaaniat ja tasuda reklaami eest ajal, mil see oli vajalik. Erakond ei pidanud neid väljaminekuid oma ütlustes ka kinnitas, siis ilma laenuta poleks kohe ise tasuma. Nagu P P. erakonnale reklaami võimalik teha olnudki. E

KS § 122 lg 3 kohaselt leotakse § 122 sätestatud tingimusi rikkuv tehing keelatud annetuseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu poolsed menetlusõiguse rikkumised kaasa toodud ebaõige järelduse sellest, et K.Kallole etteheidetud teos pole tuvastatav KarS § 4021 ettenähtud objektiivse koosseisu tunnused.

Tõenditest nähtuvalt oli K.Kallo, kes ka maakohtu järelduste kohaselt tegeles aktiivselt erakonna rahastamisvõimaluste otsimisega teadlik, et Retail Real Estate OÜ ei ole , krediidiasutus, mistõttu ei saa erakond vahetult ise laenulepingut sõlmida. K.Kallo oli teadlik laenulepingu sõlmimise asjaoludest ja eesmärgist, et tegelikult kasutatakse laenusummat erakonna kulude katteks kui ka laenusummast. Selliselt skeemitamine toimus K.Kallo teadmisel ja nõusolekul ja seega oli tal täielik teadmine, et tegemist on keelatud annetusega suures ulatuses.

K.Kallole on esitatud süüdistus suures ulatuses keelatud annetuse tegemisele ja vastuvõtmisele kaasaaitamises, millised teod on analoogsed altkäem su vahendamise ja andmisele ja ak võtmisele kaasaaitamistegudega, millede osas on nii maakohus kui ka ringkonnakohus otsuses juba oma põhjendused esitanud. Kolleegium nõustub prokuröriga selles, et K.Kallo osutas keelatud annetuse andmisele ja vastuvõtmisele ainelist kaasaabi. Aitas keelatud annetuse andmisele ja võtmisele kaasa H.T E.Sga kokkusaamise korraldamisega, samuti kinnitades ja sellega ka tugevdades nii andjas kui võtjas teotahet, et on teadlik ja valmis skeemi täitma. P.P

KarS § 4021

ettenähtud subjektiivne koosseis eeldab kõikide objektiivse külje asjaolude suhtest tahtlust ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

Kolleegium leiab, et tuvastatav on, et K.Kallo teadis, et laenuraha, mida P.P kasutab kekserakonna huvides, näol on tegemist keelatud annetusega, seega sai aru, et tema tegevus keelatud annetusena laenu saamisek toetab H.T poolt keelatud annetuse s, teeb võimalikuks ja tegemist ja selle tegelikku vastuvõtmist MTÜ Eesti Keskerakonna ja E.S poolt. Kolleegium leiab, et kogutud tõendikogumi alusel on võimalik järeldada, et K.Kallo tegevuses on tuvastatavad tahtlikult toime pandud keelatud annetuse andmisele ja vastuvõtmisele kaasaaitamise koosseisulised tunnused ja tema poolt toimepandu on kvalifitseeritav KarS § 4021 lg 1 – 22 lg 3 järgi.

11.4. K.Kallo käitumisele hinnangu andmisel tuleb lähtuda süüdistuse piiridest, teo tehioludest ja süüdistuses talle etteheidetud tegudest. Seega süüdistusest lähtuvalt on tegemist K.Kallo poolt ühe teo toimepanemisega ehk teoühtsusega. Nimelt nähtub süüdistusest, et talle inkrimineeritakse ka keelatud annetusele kaasaaitamistegudena altkäemaksu süütegudega samaseid käitumisakte, mis on toime pandud samal ajal ja samas kohas. Rii kohus on gi

sedastanud, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvalvaataja jaoks loomulikku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Antud juhul on tegemist juba etteheidetavalt sellise olukorraga, mis tähendab, et K.Kallo on toime pannud ühe teo, mis täidab mitu süüteokoosseisu. Eeltoodust tuleneval keelatud annetusena t on ekslik prokuröri seisukoht, et kuna käsitatava

raha kasutamine oli toime pandud hiljem, siis on tegemist reaalkogumiga ja karistuse mõistmisel kuulub kohaldamisele KarS § 63 lg 2. Kolleegium veelkord toonitab, et isiku käitumisele antakse hinnang süüdistuses etteheidetud tegude alusel.

11.5. Karistuse osas kolleegium märgib, et prokuröri apellatsioonis on ebaseaduslikult taotletud K.Kallo karistamist KarS § 4021 lg 1- KarS § 22 lg 3 järgi 6 kuulise vangistusega. Nimelt näeb

§ 4021

sanktsioon ette vaid rahalist karistust, mistõttu prokuröri taotlus karistada K.Kallot karistuse liigiga, mida sanktsioon üldse ette ei näe on selgelt ebaseaduslik taotlus.

Kolleegium eelpool juba leidis, et K.Kallo on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule mistõttu on tegemist ideaalkogumiga, mille korral mõistetakse KrMS § 63 , lg 1 alusel üks karistus sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Maakohus on K.Kallot karistanud 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Prokurör, taotledes ekslikult küll liitkaristuse mõistmist KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel pole taotlenud mõistetud karistusmäära raskendamist, mistõttu selleks puudub kolleegiumil seaduslik alus. K.Kallole mõistetud karistuse osas pole kaitsja otsust eraldi vaidlustanud. Prokurör on apellatsioonis vaidlustanud maakohtu poolt KarS § 73 alusel K.Kallole mõistetud vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist. On taotlenud koheselt täitmisele pöörata 3 kuud vangistust. Seejuures on eksinud k , prokurör ka aristusmääras mis tuleb jätta täitmisele pööramata kuna osaliselt täitmisele pööratud karistuse osa on jäetud arvestamata.

Kolleegium märgib, et prokurör on toetunud samadele argumentidele, milliste alusel on maakohus juba K.Kallole karistust mõistnud ja KarS § 73 sätteid kohaldanud, mistõttu nende veelkordseks arvestamiseks alused puuduvad. Kolleegium leiab, et mõistetud karistuse täies ulatuses pööramata jätmine, karistuse individualiseerimine, vastab nii süü suurusele kui ka süüdistatava isikule ja prokuröri apellatsiooni põhjendused ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele.

Kolleegium, nõustudes maakohtu järeldustega, ei tuvastanud selgeid materiaalõiguse ega menetlusõiguse rikkumisi, mis on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seega K.Kallole mõistetud karistuse osas otsus tühistamisele ei kuule.

12. K.Kallo kaitsja ei nõustu maakohtu poolt koguulatuses menetluskulude K.Kallo kanda jätmisega kuna maakohus on teinud osaliselt õigeksmõistva otsuse. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse K.Kallo osalise õigeksmõistmise kohta, siis puudub ringkonnakohtul ka vajadus hinnata kaitsja apellatsiooni alusel maakohtu järeldust ning kohaldub KrMS § 180 lg 1, mille kohaselt jäävad menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu kanda.

. Prokurör vaidlustab maakohtu otsuse A.Ti õigeksmõistmise osas.

13.1. Kolleegium esmalt märgib, et puudub igasugune vaidlus maakohtu poolt tõenditele tuginevas analüüsis, mis puudutab Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide

/

Vude ehitushanke menetlusega seonduvat ja mis on kajastatud otsuse lk. 47-50. Seetõttu kolleegium selles osas oma põhjendusi ei esita. Vaidlus puudub ka antud juhul ka selles, et A.T oli teadlik, et E.S on Tallinna Linnapeana ametiisik.

13.2.

298 koosseisu vajalikuks ja samas Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et KarS § küllaldaseks tingimuseks on altkäemaksu altkäemaksu võtja vahelise

andja ja

ekvivalentsussuhte olemasolu. Ekvivalentsussuhe tähendab sellist pooltevahelist sidet, mille raames on pistise võtja pistise andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (vt RKKKo 3-1-1-68-11, p 9.3)

Prokuratuuri hinnangul on maakohus ekslikult märkinud, et A.Ti ja E.S omavahelisest suhtlusest ei ole võimalik tuvastada ekvivalentsussuhte olemasolu. Kohus eeldab üheselt, et

A.Ti ja E.S ekvivalentsussuhe saanuks tekkida 04.11.2014. a E.S munud töökabinetis toi

kohtumisel. Kohus ei anna kohtuotsuses mingitki hinnangut sellele, kas E.S ja A.Ti omavahelisest suhtlusest võiks ekvivalentsussuhte olemasolu tuvastada muudel ajahetkedel toimunud suhtluse kohus on pinnalt saab prokuratuur eelnevasse puutuvalt järeldada, et jaatanud vaid võimalust, et altkäemaksu andmisega seotud ebaõiguskokkulepet saab sõlmida vaid üheselt väljendatult ja otseselt tajutavalt. Prokuratuuri hinnangul ei ole sellisel viisil ebaõiguskokkuleppe tuvastamine ning KarS § 298 koosseisutunnuste olemasolu väljaselgitamine korrektne. Seejuures teeb prokurör viite Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-31-14 sedastatule. Selles osas kolleegium esmalt osutab, et mitte maakohus ei ole E.S ja A.Ti vahelise üksmeele sellest, et tasu on vastuteene tulevikus tehtava ametialase teo eest, sidunud 04.11.2014 aasta kohtumisega, vaid seda on teinud prokurör esitatud süüdistuses. Esitatud süüdistuses on sõnaselgelt sellise e aõiguskokkuleppe saavut märgitud töökabinett b amise kohaks E.S ja ajaks märgitud 04.11.2014 aasta kohtumine. Seega on sellekohased apellandi etteheited kohtule asjakohatud.

13.3. 04.11.2014 aasta kohtumist kajastava jälitustoimingu protokolli ( 8 kd. t.lk. 77-85) kohaselt ütleb A.T:

Kui E.S selgitab et tal ei ole homme kuidagi a A.T ega sellega tegeleda, ütleb : Ä . E.S selgitab, et ta saab tegeleda asjaga kui tagasi tuleb, kuid ütleb ka et tema ei ole ametlikult see, kes nende asjadega peab tegelema, et selleks on T Ettevõtlusamet ja on nõukogu esimees. Seepeale A.T: E,S Kohtumise lõpus ütleb E S

Kolleegium nõustub prokuröriga selles, et eelviidatud protokollis kajastatud vestlusest kuuldu annab teha järelduse, et A.T soovib E.Slt kui linnapealt SA Tallinna Kultuurikatla hankemenetlusega seotud isikule juhiste andmist ja E.S lubab vastava inimesega ka rääkida, kuid kolleegium analoogselt maakohtuga leiab, et puuduvad igasugused viited sellele, et vestluse käigus oleks vara ning puudub alus süüdistuses A.T selle eest lubanud E.Sle mingitki tehtud järelduseks, et kohtumisel ühel meelel, et l A.T ja E.S olid 04.11.2014 ubatud vara on vastutasuks E.S poolt tema ametiseisundi kasutamise eest. Samuti ei anna vestluse sisu alust rääkida altkäemaksu andmise katsest kuivõrd vähimgi viide vara andmise kavatsusele A.Ti poolt või E.S soovile tema teene eest vara saada nendevahelises vestluses puudub, mi E.S ei saanud pakkumisest aru. stõttu pole alust arvata, et

Apellatsioonis E.S ja A.Ti 04.11.2014 kohtumise prokurör leiab, et eluliselt on usutav, et tulemina sõlmiti ebaõiguskokkulepe sellisel viisil nagu süüdistuses kajastatud. Põhjendab eelnevat järeldust sellega, et prokuröri hinnangul süüdistuses kajastatud käitumisele antav E.S

analüüs aitab tuvastada kõigi süüdistatavate, sh A.Ti süüd. Prokurör teeb viite Riigikohtu lahendile, kus on käsitatud kui tõendamise m

oodust. Lisab, et kuigi süüdistatavatele etteheidetavad teod on erinevad, siis on altkäemaksu andmisega nõustunud isik on sama ning ka altkäemaksu nõustumise viis on sarnane, mistõttu saab kõiki antud ga menetluse esemeks olevaid tegusid analüüsida E.S kuriteo toimepanemise viisi kaudu. Kolleegium juhul, kui on tuvastatav erinevatelt isikutelt korduvalt nõustub, et üld altkäemaksu võtmine sarnasel viisil, sama isiku poolt, on selle isiku käitumisele hinnangu andmisel võimalik kasutada tõendamise moodusena modus operandit, kuid nõustuda ei saa prokuröri seisukohaga, et saab isikute poolt seeläbi hinnata tõendatuks kõikide süüdistuses nimetatud altkäemaksu andmine. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et E.S suhtes on menetlus lõpetatud ja tema süü küsimust süüdistuses nimetatud tegude osas pole lahendatud ega teda süüdi mõistetud. Asjaolu, et vaid süüdistuse kohaselt on E.S Tallinna Linnapeana korduvalt altkäemaksu lubamisega nõustunud või ka altkäemaksu vastu võtnud tõendatuks , ei anna alust lugeda modus operandi korras A.Ti süüd altkäemaksu andmises.

Siinkohal kolleegium ka osutab, et viited A.K E.Sga on ile esitatud süüdistusele seonduvalt

asjakohtud kuna ka A.Ki süü küsimust pole maakohus lahendanud. Puutuvalt K.Kallo ja

V.Kunmani süüdimõistmisel tuginetud tõendikogumile, siis näitavad eelkõige analüüsitud jälitustoimingute protokolli andmed, kuid ka ütlused siiski poolt hüvede H.T ja V.R E.S lubamisega nõustumist ja selle mõju ning seost ametialase teo toimepanemisega.

Eelpoolviidatud ja süüdistuses nimetatud 04.11.2014 aasta kohtumisel aga jälitustoimingu protokolli alusel

midagi sellekohast tuvastada ei ole võimalik.

Prokurör on viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-31-14 sedastatule sellest, et korruptsioonikuritegusid menetledes saab piirduda sageli kaudsete tõenditega. Ebaõiguskokkuleppe olemasolu võib ilmneda näiteks asjaoludest, et ametiisik on saanud mõne soodustuse ja ta on pannud toime tegusid, mis on soodustuse andja huvides.

Prokurör hinnangul on samasugusel viisil sõlmitud ebaõiguskokkulepe ka E.S ja A.Ti vahel.

Süüdistuse kohaselt on 17.11.2014 SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige V.S koostanud käskkirja, millega SA Tallinna Kultuurikatel kõrvaldas ühispakkujad Antifire OÜ ja OÜ Tarfix hankemenetlusest ning tunnistas kehtetuks 21.10.2014 otsuse nende pakkujate edukaks tunnistamise osas. 16.12.2014 aastal sõlmiti SA Tallinna Kultuurikatel ja OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS vahel hankeleping nr 28/83 kogumahus 3 146 664, 15 eurot . (käibemaksuta) V.S on kinnitanud, et , kelle ütluste usaldusväärsust pole kahtluse alla pandud, pärast seda kui ühispakkujad Antifire OÜ ja OÜ Tarfix ud edukaks pakkujaks oleks järgmiseks

oli tunnistat sammuks olnud lepingu sõlmimine, kuid Astlanda Ehitus OÜ ja Tand ja Tuulberg AS vaidlustas otsustuse vaidlustuskomisjonis. Eelnevalt võeti temaga ühendust ja selleks ühenduse võtjaks oli tema arvates K.H, Astlanda Ehitus OÜ esindaja, kes talle selgitas vastuvõetud pakkumuse ebaseaduslikkust. Seejärel esitati vastavad järelpärimised( 4 kd. t.lk. 92 pöördel 96 pöördel) - . Kohus on tunnistaja K.V(endise nimega T) ütluste kui ka 16.03.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ( 10 kd. tlk. 96- A.Tiga 127) alusel lugenud tõendatuks, et päev pärast kohtumist helistas E.S s, et temani SA Tallinna Kultuurikatel nõukogu esimehele ning selgita on jõudnud info, et hankevõitja on esitanud valeandmeid. K.V E.Slt saadud info edasi hanke eest vastutavale V.Sle. Samas on ütluste kohaselt edastas ta K.V kinnitanud, et mingit E.S poolset survet, et hankemenetluses peaks võitjaks tunnistama ja vastava lepingu sõlmima Ehitusettevõttega Rand ja Tuulberg AS ei olnud, oli vaid info edastamine. Siinkohal kolleegium ka märgib, et V.S ütlustega on tõendatud, et temaga võttis Antifire OÜ ja OÜ Tarfix pakkumuse ebaseaduslikkuse teemal ühendust ja teatas ka otsuse vaidlustamisest esmaselt mitte K.V vaid seda tegi Astlanda Ehituse OÜ esindaja ja sellel juba järgnesid päringud ja lõpptulemusena ka siis olukord, kus ta oma käskkirjaga eelmise tühistas. Seega E.S poolt K.Vle helistamine tegelikkuses ei toonud kaasa A.Ti jaoks mingit soodustust ega anna tuvastada prokuröri poolt märgitud lahendis analüüsitud ja sedastatud olukorda, 3-1-1-31-14 milles olid tuvastatud asjaolud, kus ametiisik oli juba saanud soodustuse ja ta oli toime pannud soodustuse andja huvides tegusid. Seega on A.Tilt saadud informatsiooni hankemenetluses valeandmete esitamise tõendatud, et võimalikkusest le edastas nagu ta oli lubanud, kuid eelnevatele tõenditele E.S K.V

tuginevalt pole võimalik tuvastada ekvivalentsussuhet, et õiguspärast E.Sl oli alust arvestada ametialast tegu toime pannes, et ta saab selle eest mingit vara või soodustust.

04.11.2014 aastal toimunud kohtumise asjaolude osas on oma ütlused andnud ka süüdistatav

A.T ( 49 kd. t.lk. 51-61) ja kohus on neid otsuses refereerinud ning hinnanud need usaldusväärseteks ka osas, kus viimane on kinnitanud, et soovis hankevaidluse seaduslikku lahendamist, juhtides pelgalt tähelepanu võimalikele seaduserikkumistele. Prokurör on apellatsioonis esitanud 04.11.2014 aasta kohtumisel kajastatud A.Ti poolt öeldu ja märkinud, et kohus, tunnistades A.Ti ütlused selle kohtumise asjaolude osas usaldusväärseteks, jättis tähelepanuta asjaolu, et A.T viitas üheseltmõistetavalt nii teadmisele riigihangete tegeliku vaidlustamise korra kohta kui ka sellele, et probleemi lahendamisega on kiire. A.T soovis oma mure kiirendatud lahendamist E.Slt isiklikult seoses võimalike lisakulude tekkimisega ehitusettevõttele. Jälitustoimingu protokolli kohaselt ütleb :….. A.T

Kolleegium osutab, et eelnevast, prokuröri poolt viidatud vestlusest on tuvastatav, et A.T väljendas, et kui ka selgitamine ja tähelepanu hanke netlust peab tegema seaduslikult, me

juhtimine võimalikele seaduserikkumistele hankes, mistõttu pole mingit alust sellesisuliste kohtus antud ütluste tunnistamiseks ebausaldusväärseteks. Asjaolu, et ta pole andnud ütlusi, et kiire lahendus oli tema huvides, pole selline oluline asjaolu, mis annaks alust tema ütlusi tõendikogumist välja jätta. Siinkohal kolleegium ka osutab, et hankemenetluses vaidluse kiirendamise osas palve esitamist E.S le ja seeläbi soodusolukorra saamist pole süüdistuses

A.Tile ette heidetud.

13.4. andis A.T E.Sle kahel korral. 09.12.2014 toimunud Süüdistuse kohaselt altkäemaksu kohtumisel 50 000 eurot ja 03.03.2015 kohtumisel 30 000 eurot. Mõlemad sündmused on seega toimun E.S poolt K.Vle helistamist. ud pärast Kolleegium osutab, et kuigi KarS § 298 ettenähtud altkäemaksu lubamise ja andmise koosseisu seisukohalt pole oluline, kas altkäemaksu lubamine või andmine leidis aset enne või pärast ametiisiku poolt altkäemaksu andja huvides teo toimepanemist, siis koosseisuks on oluline, et altkäemaksu lubaja andja tegutseb eesmärgiga mõjutada / , kallutada ametiisikut ametiseisundiga

seotud teo toimepanemisele ja ametiisikul ja altkäemaksuandjal on ühine kujutlus, et altkäemaks on vastuteene mingilgi määral konkretiseeritava ametialase teo eest.

Ka Riigikohus on korduvalt oma lahendites (vt nt 3-1-1-95-12) sedastanud, et ekvivalentsussuhe tähendab sellist pooltevahelist sidet, mille raames on pistise võtja pistise andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest.

Kolleegium kordab, et n nagu maakohus, ei tuvastanud ka ringkonnakohus 04.11 2014 aasta ii kohtumisel mingeid viiteid A.Ti poolsele valmisolekule tasuda E.Sle esitatud palve täitmise eest. Küll aga saab sisuliselt nõustuda prokuröriga, et a tkäemaksu lubamine ei pea olema l suuline, sõnaselgelt verbaalselt välja öeldud, vaid võib väljenduda ka konkludentsetes tegudes, kui selline lubamine avaldub mingil objektiivsel viisil.

13.4.1. A.T 09.12.2014 kell 15:22 oma Nordea Süüdistuse kohaselt võttis panga kontolt välja sularaha summas 50 000 eurot.

Eelnimetatu käitumine on maakohtu poolt tõendamist leidnud nii A.Ti elukohas teostatud läbiotsimise protokolli kui äravõetud dokumentide vaatlusprotokolli kui ka 11.03.2016 aasta vaatlusprotokolli, millest nähtuvad A.Tile kuuluval kontol toimingud tehingute kohta( 20 kd. t.lk. 239-242; 243-248; 37 kd. t.lk. 1-20). Süüdistuses nimetatud sularaha väljavõtmist kinnitas oma ütlustes ka A.T. Seega selles osas vaidlus puudub.

13.4.2. Maakohus on lugenud jälitustoimingu protokolli ( 9 kd. t.lk. 66-67) alusel tõendatuks, et samal 09.12.2014 kell 15.30 helistas A.T E.S , kuid viimane ei vastanud. A.T päeval, le

helistas uuesti E.Sle kell 15:54. Sellel korras E.S vastas ja nad leppisid kokku kohtumise umbes 10 minuti pärast töö juures. Seega on tuvastatav, et E.S E.Sga kohtumise initsiatiiv tuli A.Tilt. 22.02.2016 jälitustoimingu protokolli 114) alusel luges maakohus tõendatuks, ( 8 kd. t.lk. 113- et eelnevalt kokkulepitud kohtumine toimus 18:14 kuni 18:14 ehk siis väga lühikest aega. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tõendile antud sisulise hinnanguga, et protokolli kohaselt on salvestiselt kuulda vaid lühikesed vestluse katked ja ustega kolistamise heli. Protokollist nähtuvalt on nad lühikese hoopis vahepeal lahkunud ruumist ja siis tagasi tulnud, kus vestluse lõpus ütleb E.S

:

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nimetatud tõendi alusel pole võimalik teha mingeid järeldusi kohtumise eesmärkide ega ka kohtumisel toimunud vestluse sisu ega ka võimaliku tegevuse kohta puutuvalt eelnevat ebaõiguskokkulepet ega ka sisuliselt fakti, et A.T E.Sle raha andis.

09.12.2014 aasta kokkusaamine A.Ti ja E.S on tõendite alusel järgmine kohtumine pärast 04.11.2014 aastat. Sellisele tõdemusele on jõudnud ka maakohus. Apellatsioonis pole viidatud tõenditele, mis annaks aluse tuvastada E.S ja A.Ti vahepealset suhtlemist, mis viitaks sellele, et E.S pani 05.11.2014 aastal süüdistuses nimetatud A.Ti huvides ametialase teo toime tulevikus saadava altkäemaksu mõjul Ka 09.12.2014 aasta kohtumist kajastav jälitustoimingu protokoll . mingeid viiteid sellisele kokkuleppele ja seega koosseisuks vajalikule ekvivalentsussuhtele ei tee.

Maakohus on kajastanud otsuses A.T E.S i ütlused sellest, et ga kohtumise eesmärgiks oli talle

üle anda saunaprojekti söejoonise koopia, mida viimane oli temalt palunud. Süüdistatava ütluste kohaselt pöördus ta projekti asjus nii T.T kui T.J poole. Viimane omakorda pöördus K.H poole, kes oligi nõus töö ära tegema. Nimetatud ütlusi kinnitab kohtu seisukohalt ja ringkonnakohtu arvates õigustatult, kaudselt ka tunnistaja K.H T.J A.T oma ütlustega. Nimelt kinnitas tunnistaja, et võttis temaga arvatavasti i soovil ühendust ja pakkus talle E.S Hundisilma talu sauna projekti eskiisi tegemist. Tema nõustus. võttis ise iga ühendust ja andis tema t T.J A.T elefoninumbri. Tunnistaja kohtus seoses sauna projekteerimisega vahetult A.Tiga 2015 aasta mais.

Sauna projekteerimise teemal A.Ti ja K.H suhtlust kinnitab ka kohtu poolt uuritud nendevaheline kirjavahetus ( 52 kd. t.lk. 10). Riiklik süüdistaja on apellatsiooni p s 3.123 esitanud seisukoha, et kohtule esitatud tõendid ei -

kinnita versiooni, et A.T E.Sle saunaprojekti eskiisi aga mitte käis 09.12. 2014 üle andmas sularaha. Seejuures esitab prokurör oma arusaamatust miks oli vaja A.Til isiklikult seda eskiisi E.S

le üle anda. Kolleegium selles osas osutab, et A.Ti poolt E.S na sularaha le 09.12.2014 aastal altkäemaksu andmine 05.11.2014, kui E.S põhjusel, et enne telefonikõne tegi oli juba sõlmitud abstraktne ebõiguskokkulepe, tõendamine on riikliku süüdistaja kohustus süüdista ehk siis peab riiklik ja

esitama tõendid, mis annaks aluse nendevahelist ekvivalentsusuhet ja raha üleandmist tuvastada l , mitte süüdistatav ei pea oma süütust tõestama. Tõendina pole võima ik käsitada prokuröri se . Süüdistatav on teinud võimalikuks enda versiooni kontrollimise. isukohta

12.09.2019 toimunud kohtuistungil ( 49 kd. t.lk. 51-61) on A.T selgitanud, et tegeleb professionaalse purjetamisega. Ta tunn , kellega tal on mitmeid eb paarkümmend aastat M.S ühiseid ettevõtmisi. Tunnistaja otsustas koos M. S osaleda 2015.a suvel Barcelona MM-l ja X-

41 jahtide MM- Kuninga regatil, kui oldi koos seda arutasid l. Otsus sündis Tais

10 päeva ja kolmekesi M. S, K.H.T ava istluste ettevalmistamisel oli ja süüdistatav. Süüdistat roll nende võ aidata meeskond kokku panna, aidata finantseerida, kuna kahe võistluse ligikaudne eelarve oli

100 000 eurot. Süüdistatava sõnul raha väljavõtmise päeval andis ta 50 000 S le M. , mis oli väga tihe, Raha üleandmise kohtumise leppisid kokku kolmekesi oma kontoris Peterbruri teel. koos Tais, K.-H. Tagu, M.S ja tema. Samuti on ta prokurörile vastates kinnitanud, et on M.S le mitmeid kordi sularaha andnud ja seda kas Kalevi jahtklubis, autos asti või Tallinna korteris M tänaval. Ei mäleta juures kaasas või oli see juba üle antud. kas raha oli E.S

Prokurör on apellatsioonis märkinud, et pärast eeltoodud ütluste andmist esitas prokurör täiendava tõendina sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, mis välistab 09.12.2014 tema viibimise kohtades, kus A.T M.S raha andmist. väitis Ka maakohus on tõe , et pärast 09.12.2014 sularaha väljavõtmist ndite alusel tuvastanud viibis A.T ligi kaks tundi Saku vald Rahula küla piirkonnas, kus läheduses asub Ridas Jahtide tehas.

A.T on tõesti järgnevalt, pärast prokuröri täiendava tõendi esitamist andnud ütlusi ( 49 kd. t.lk. 109-11) l, kus on kajastatud tema liikumine, el , et selle tõendi aluse saab ta anda täi iku ülevaate

4 aastat ja 9 kuud tagasi oma liikumistest ja nimelt näitab tõend, et pärast raha väljavõtmist läks ta Ridas Jahtide teh käis regulaarselt kuna seal ehitati tema sportjahti asesse, kus

ta Katariina II. Sellel päeval kohtus tehases K.H.T , R.K, M.S, kellele andis ka 50 000 eurot ga üle. Eelmisel kohtuistungil antud ütluste, et raha sai üle antud kontoris selgitab A.T, et ta lihtsalt ei mäletanud täpselt, ta ei teadnud ütluste andmise ajal oma selle päeva liikumisi. Täiesti loogiline on, et andis raha üle tehases.

Prokurör leiab, et süüdistatava ütlustes esineb diametraalne vastuolu, mistõttu on võimalik lugeda tema ütlused ebausaldusväärseteks. Kolleegium sellise järeldusega nõustuda ei saa.

Süüdistatav on esmasel ülekuulamisel kinnitanud, et M.S, kellel polnudki pangas arvelduskontot, on ta purjespordiga seonduvalt korduvalt üle andnud sularaha ja seda erinevates kohtades, nimetades ära ka võimalikud kohad. Samuti on ta kinnitanud, et 09.12.2014 päev oli väga tihe, kuid on arvanud, et andis raha üle kontoris. üüdistatav selgit S as, et tegemist on ligi

5 aastat tagasi toimunud sündmusega ning kuna prokuröri tõendi alusel o võimalik selgeks li teha oma selle päeva liikumine, siis on loogiline, et andis raha üle M.S hoopis tehases, kus ta pidevalt ka käis ja kohtus teistehulgas ka M.S. Kolleegiumi jaoks on selgitus usutav. Kui sularaha andmine M.S toimus mitmel korral, erineval ajal ja kohas, siis ligi 5 aastat tagasi ühe rahasumma andmise koha osas ütlustes eksimine ei anna alust tema ütluste kui ebausaldusväärsete tõendikogumist väljajätmiseks. Erinevalt prokuröri seisukohast summa erakordsusest, leiab kolleegium, et arvestades A.Ti ütlusi selle spordialaga tegelemisel vajalike ja tegelike väljaminekute suurusjärke, ei saa 50 000 eurot hinnata suureks summaks. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus hinnanud i üt A.T lused riimuvateks nii tunnistaja M.S usaldusväärseks tunnistatud ütlustega kui ka kaitsja poolt kohtule esitatud kirjalike tõenditega, mis A.T on toonud kaasa järelduse i ütluste usaldusväär . Seetõttu ei saa nõustuda susest prokuröri seisukohaga i ütluste usaldusväärsuse osas põhjenduste puudumisest. A.T Siinkohal

kolleegium ka märgib, et ei andnud kindlaid ütlusi sellest kus nimelt 50 M.S

000 euro

üleandmine toimus, põhjendades seda A.Tiga pidevalt sularahas arveldamise ja pika aja möödumisega sündmusest. Kolleegium hindab sellise põhjenduse analoogselt maakohtuga usutavaks.

Prokurör on vaidlustanud maakohtu järelduse ütluste usaldusväärseks tunnistamise osas. M.S

Esmalt prokurör on märkinud, et tegemist on aktiivse kaitsega ja andis võimaluse oma A.T

kaitseversiooni kontrollida kui taotles M.S kohtuistungile kutsumist. Samas teeb prokurör süüdistatavale etteheite, et tunnistaja ülekuulamist taotleti alles kohtumenetluses. Ehk siis ebaloogiliselt pika ajaperioodi möödumisel, mis Riigikohtu 3-1-1-85-07 sedastatu valguses tingib ütluste usaldusväärsuse ja kontrollimist, võttes arvesse ka ütluste elulist usutavust.

Esmalt kolleegium osutab, et süüdistatav on tõesti 12.09.2019 kohtuistungil kinnitanud, et kohtueelsel uurimisel ta ütlusi ei andnud, tõendite esitamine on kaitsja töö. Kolleegium leiab, et ütluste andmisest keeldumine on süüdistatava KrMS § 34 lg 1 ettenähtud õigus, mille realiseerimist ei saa kahtlustatavale ega süüdistatavale ette heita.

M.S . t.lk. 59-77), mida on Riigikohus ülekuulamist on kaitsja taotlenud kaitseaktis( 1 kd eelnevas lahendis aktsepteerinud, kuid tõde , et mitu aastat pärast kuriteosündmuste nud asteleidmist võib tunnistaja ütluste alusel olla võimatu selgitada alibi paikapidavust. Nimelt on ebatõenäoline, et tunnistaja mäletab sellisel juhul üksikasju alibiks olulisel ajavahemikul toimunud sündmuste kohta.

Maakohus on tunnistaja M.S need tunnistanud ütlusi otsuses kajastanud ja on usaldusväärseteks. Prokurör leiab, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed ega ka eluliselt u A.Tilt 50 000 sutavad. Prokurör tõdeb, et tunnistaja on andnud ütlusi, et saades 09.12.204 eurot, kandis ta läbi pangaautomaadi 15 000 eurot MTÜ Eesti Match Race Liit arvele.

Selle väite õiguse kinnituseks on kohtule esitatud ka Swedbanki väljavõte Eesti Match Race Liit pangakonto kohta (52 kd, tl 104-105) millest nähtub, et 10.12.2014.a on tehtud arvele kolm sissemakset, igaüks summas 5000 eurot, kokku 15 000 eurot.

Prokurör märgib, et kuna tema poolt kohtuistungil esitatud Eesti Match Race Liidu 2014 majandusaasta aruanne (49 kd. t.lk. 96-105) sellist annetust ei kajasta, pole M.S ja A.Ti versioon kontrollitav kuna kaitsja ega süüdistatav pole rohkem kaitseversiooni kinnitavaid tõendeid esitanud. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Nimelt on kohtule esitatud ja kohtu poolt arvestatud ka Swedbank maksekorraldusi (52 kd, tl 92-95) milledest htub, et Eesti Match Race Liit on i nä tasunud Omnisail Group S.R.L (Itaalias) 28.02.2015.a 12 000 eurot, 28.05.2015.a 6845 eurot ja 8686 eurot ning Intervela D.O.O.-le (Sloveenias) 31.03.2015.a 8787 eurot. Tunnistaja ütluste kohaselt kasutas ta tema poolt juhitud MTÜ Eesti Match Race Liidu arvet vajalike purjede tellimiseks ja nende eest maksmisel. Kuidas on selline sissemakse raamatupidamisdokumentides kajastatud ta selgitada ei osanud kuna raamatupidamisega tegeleb teine isik. Samas on tunnistaja kinnitanud, et ülejäänud 35 000 eurot hoidis ta kodus ja seda kasutas alles suvel kui toimus reaalne jahi rentimine. Samuti on kinnitanud, et see summa on eraisikult saadud summa. See oli eraisikute vaheline kokkulepe, milles osaliselt kasutas oma firma teenuseid ja osaliselt kasutas eraisikute vahelisi kokkuleppeid jahi rentimiseks. See summa ei olnud seotud MTÜ-dega ega pidanud kajastuma majandusaasta aruandes. Kolleegium ei tuvastanud tunnistaja ütlustes selliseid uskumatuid või ebamõistlikke väiteid, mis seaksi u d tema ütluste elulise us tavuse kahtluse alla. Ka prokuröri poolt apellatsioonis esitatud argumentatsioon majandus mittetulundusühingu aasta aruande osas tunnistaja ütluste

ebausaldusväärsust kaasa ei too ega sea kahtluse alla ka tõendite seaduslikkust ja usaldusväärsust, milledega kõrvutamisel on kohus jõudnud järeldusele tunnistaja ja A.Ti poolt antu

d ütluste usaldusväärsuses.

Seega kolleegiumi arvates on tunnistaja sellekohaste ütlusi võimalik olnud kontrollida, mistõttu pole maakohtule etteheidetav tema ütluste usaldusväärseks hindamine.

Prokurör on leidnud ka ütlused pole eluliselt u , et M.S sutavad seoses sellega, et tal on probleeme täitemenetluses võlgadega. Kolleegium osutab, et sellekohased tõendid on esitanud kaitsja ja A.T , et oli teadlik M.S on andnud ütlusi võlgadest ja ka nende tekkimise põhjustest. Samuti ka M.S llest miks tal A.T on kinnitanud, et ta on andnud ütlusi se on tekkinud võlad. tunneb M.S

a vähemalt 15 aastat ja teab teda kui ausat inimest. Prokurör on pidanud 50 000 eurot selliseks märkimisväärseks summaks, mistõttu saab sellisele isikule nii suure summa andmist pidada eluliselt ebausutavaks. Arvestades A.Ti ja M.S ütlusi kui ainuüksi purjede eest makstud summasid pole 50 000 selle spordiala jaoks suur summa ja tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et i näol tegemist ärimehega, kelle jaoks usutaval A.T t pole selline summa kuigi märkimisväärne. Eeltoodud põhjendusel on ka usutavad i ütlused, et ta usaldas A.T M.Sa ega kohustanud viimast

andma talle täpset ülevaadet talle antud raha kulutamiste kohta mistõttu prokuröri , apellatsioonis esitatud vastupidised M.S ja väited pole veenvad ega anna alust umbusaldada A.T Seda enam, et sihtotstarbeliselt raha kulutamine oli A.T i ütlusi. i jaoks kontrollitav läbi ostetud vara või teenuse. Prokurör on vastaspoolele ette heitnud ka, et viimased pole kasutanud võimalust taotleda raha üleandmise juures viibinud isikute kohtuistungile kutsumist, et seeläbi ütluste A.Ti ja M.S usaldusväärsust tõsta. Selles osas kolleegium osutab, et aktiivse kaitseversiooni kontrollimist võimaldava isikuna ülekuula oli juba kaitsja poolt taotletud kohtuistungil M.S mist. Samuti on

kaitsja esitanud dokumentaalseid tõendeid, milliseid on kohus saanud uurida ja hinnata. Seega on kaitseversiooni kontrollimise võimalus kohtule ja prokurörile antud lausa n elda kandikul. iiö

Kolleegium märgib, et kaitseversiooni kontrollimise võimaluse loomine ei tähenda, et süüdistatav peab isikud kohtusse tooma. Piisab kui annab isikute andmed, et vajadusel oleks kohtul või prokuröril võimalik isikuid kohtusse kutsuda ja üle kuulata. Antud juhul A.T nimetas isikud, kes olid raha üleandmise juures, kuid prokurör nende vastu huvi ei ilmutanud.

Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et A.Ti kaitseversiooni kinnitavate tõendite kogum annab aluse põhjendatud kahtluseks tema poolt 50 000 euro suuruse altkäemaksu andmises ehk siis

süüdistuses inkrimineeritud kuriteo toimepanemise tõendatuses. Prokuröri poolt esitatud tõendid E.S ja A.Ti vahelist, koosseisuks vajalikku ekvivalentsussuhet ei kinnita ega kinnita ka kahtlusteta, et A.T 09.12.2014 E.Sle sularaha üle andis. Kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendab ka ringkonnakohus süüdistatava kasuks.

13.4.3. A.Ti poolt 30

Süüdistuse kohaselt toimus

000 euro suuruse altkäemaksu üleandmine E.Sle 03.03.2015 kell 17:06 kuni 17.21 kestnud kohtumisel E.S t öökabinetis.

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali vastusest (37 kd, tl 21-25) nähtub, et sularaha väljamakse summas 30 000 eurot A.Ti kontolt toimus Nordea Bank AB Eesti filiaali Liivalaia kontoris 03.03.2015.a kell 11:37. E.Sga kohtumist. Seega veidi vähem kui 6 tundi enne

A.Ti ja E.S kohtumist kinnitab ka kd, tl 222),

22.02.2016.a jälitustoimingu protokoll (8 mille kohaselt 03.03.2015.a toimus ajavahemikul 17:06 kuni 17:21 Tallinna linnapea E.S kohtumine A.T Kohtumiselt on kuulda katkendlikku vestlust, kus A.T iga linnapea töökabinetis. ütleb, et vaatab, et E.S E.S, et l oleks kõik olemas, et kõik on korras. Seejärel ütleb Järgmisena kostub lindistuselt, kuidas sisenetakse linnapea kabineti tagaruumi, kuulda on ukse avamist meenutavat heli, kabinetis askeldamist ning taas ukse sulgemist meenutavat heli. Samuti on kuulda sahtli avamist, paberite liigutamist ja sahtli sulgemist meenutavat heli. Kohtumise toimumise osas igasugused vaidlused puuduvad. Protokollist o E.S pan ka seal puudub igasugune viide n külla arusaadav, et eb midagi ära, kuid

eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ehk ekvivalentsussuhtele. Kolleegiumi seisukohalt sellest lausest ei piisa, et hinnata tõendatuks sularaha andmine E.Sle juba varem toime pandud ametialase teo eest.

Eelnimetatud summa väljavõtmise osas on andnud ütlus , et selle sularaha võttis ta kaasa A.T i

Taisse, kus toimus M.S poolt korraldatud purjetamislaager. Lisab, et purjetamine on sularahamaailm ja 60-70% sellest summast kulus. On ka kinnitanud, et on seoses purjetamisega korduvalt Taisse reisinud kuid deklaratsioone pole esitanud. Prokurör on selliste ütluste usutavuse kahtluse alla seadnud sellega, et sularaha kulutamise osas Tais pole süüdistatav tõendeid esitanud ega pole ka tollideklaratsiooni esitanud. Selles osas kolleegium osutab, et kui süüdistatav on kinnitanud, et pole deklaratsioone täitnud, siis on selge, et ka kohtule pole võimalik neid esitada. M.S on andnud ütlusi, et 2015 aasta märtsis toimunud laagrit on korraldatud juba 15 aastat. On kinnitanud, et laagri maksumuseks on hinnanguliselt

20 000-30 000 eurot. Samuti on kinnitanud, et Tais suheldes praktiseeritakse sularaha makseid kohapeal. Kolleegium leiab, et eelnimetatud süüdistatava ja tunnistaja poolt antud ütlusi kummutavaid tõendeid pole esitatud ning nende usaldusväärsust ja usutavust pole alust kahtluse alla seada.

Kolleegium ka osutab, et prokurör on ühelt poolt märkinud, et pole eluliselt usutav, et kaks hästi tööalaselt hõivatud isikut saavad isiklikult kokku, mingi ebaolulisel teemal suhtlemiseks või mingi dokumendi, mida on võimalik ka teiste kaudu edasi anda, üleandmiseks. Samas on aga prokurör leidnud, et sularaha üleandmist kinnitab ka isikute lühiajaline kokkusaamine.

Kolleegium leiab, et isikute hõivatus võibki tingida kokkusaamise lühiajalisuse. Nende pidevaid kohtumisi kinnitab ka jälitustoimingu protokollis selgelt eristav kokkulepe, et nad näevad uuesti järgmisel nädalal.

13.5. Kokkuvõtvalt kolleegium nõustub maakohtuga, et kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud A.Ti ja E.S

vahel ebaõiguskokkuleppe sõlmimine või konkludentsed teod, milledes oleks selline kokkulepe objektiivselt avaldunud. vara antakse teo Sellist ühtset arusaama, et

eest, mille ametiisik on juba toime pannud, pole võimal tõendite pinnalt ik kohtule esitatud tuvastada. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaidlustatud kriminaalasjas puudub piisav tõendikogum, et kahtlusteta oleks võimalik hinnata tõendatuks A.Ti poolt E.Sle 09.12.2014.a ne kui ka E.Sle 03.03.2015.a 30 000 eur ne A.S poolt

000 euro üleandmi o üleandmi 05.11.2014 aastal oma ametiseisundi ärakasutamise eest. Seega pole inkrimineeritud kuriteo objektiivsed tunnused tuvastatavad ja apellatsioonis esitatud argumentatsioon muuhulgas ka sellest, et E.S uures koguses kodust leiti läbiotsimise käigus s sularaha,

sellise järelduse muutmiseks alust ei anna. Eeltoodust tulenevalt A.T

i suhtes tehtud õigeksmõistev kohtuotsus tühistamisele ei kuulu.

14. Prokurör on taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ka arestitud kolmandale isikule kuuluva sularaha tagastamise osas. Nimelt on arestitud 80 000 eurot prokuröri seisukohalt A.Tilt saadud altkäemaks, mis kuulub KarS § 83 lg 3 p 2 alusel konfiskeerimisele.

R A.T ingkonnakohus ei tühistanud maakohtu otsust i õigeksmõistmise kohta ega teinud tema suhtes uut, süüdimõistvat otsust. Seetõttu puudub seaduslik alus ka prokuröri taotluse rahuldamiseks ja selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks.

15. Prokurör on vaidlustanud maakohtu lahendi i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise A.K osas.

15.1. Kõigepealt peab ringkonnakohus möönma, et maakohus on 14.01.2020. a otsusele 25.03.2020 is kehtestatud põhjendusi koostades alusetult tuginenud maailmas ja Eesti Vabariig eriolukorrale ning sellest tulenevalt võimalikule menetlusaja pikenemisele, kuivõrd, nagu prokurör apellatsioonis on märkinud, kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon pandeemia seoses COVID19 viirusega välja 11.03.2020 ja Eesti Vabariigis kuulutati eriolukord seoses

COVID19 viirusega välja 12.03.2020. a. Seega ei saanud maakohus, tehes kohtuotsuse resolutiivosa 14.01.2020. a, eeltoodud alusele menetlusaja prognoosimisel tugineda. Eeltoodu ei anna aga alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaid nimetatud osa tuleb maakohtu põhjendustest, juhindudes KrMS § st 3, välja jätta.

337 lg 1 p-

15.2. Prokurör on apellatsioonis leidnud, et menetluse lõpetamisel maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p

8 mõttes. -de 7,

Kolleegium selgitab, et igasugune põhjendamiskohustuse rikkumine ei ole kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses ehk kohtuotsuse põhjenduste puudumine, milline tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning kriminaalasja tagastamiseks maakohtule uueks arutamiseks s (RKK 3-1- amas või teises kohtukoosseisus Ko 1-14-14 p 695). Kolleegiumi seisukohalt juba prokuröri apellatsiooni põhjendustest ei nähtu sellist maakohtu otsuses põhjenduste puudumist, mis oleks käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

KrMS § 339 lg 1 p s 8 ettenähtud vastuolust tõendamiseseme tuvastatud asjaolude ja otsuse -

resolutiivosa vahel saab rääkida siis, kui otsuse põhiosa ning resolutiivosa ei ole omavahel loogiliselt ühildatavad. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, pole tegemist KrMS § 339 lg 1 p s 8 toodud menetlusõiguse olulise - rikkumisega, olenemata sellest, kas apellant ( RKKKo nr 3-1-1-17- nende järeldustega nõustub 16). Kolleegium selles osas märgib, et maakohus on otsuse põhiosas leidnud, et A.Ki suhtes kuulub menetlus lõpetamisele seonduvalt mõistliku menetlusaja möödumisega ja otsuse resolutiivosas ongi sellel alusel menetlus lõpetatud. Kolleegium ei tuvastanud eelnimetatud menetlusõiguse rikkumist, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks A.Ki osas ja kriminaalasja maakohtule tagastamiseks. e Maakohtu otsuses on põhjendus d esitatud, mistõttu pole võimalk jaatada põhjenduste tervikuna puudumist ehk KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumist ja otsuse põhiosa on loogilises kooskõlas resolutiivosaga, mistõttu pole tuvastatav ka KrMS § 339 lg 1 p 8 ettenähtud rikkumine.

15.3. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et A.Kile KarS 298 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse osas tuleb kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 2742 alusel, Maakohu on seejuures kuivõrd mõistlik menetlusaeg on möödunud. s analüüsinud kõiki

kohtupraktikas mõistliku menetlusaja hindamise kriteeriume. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu põhjendustega i osas kriminaalmenetluse lõpetamisega mõistliku menetlusaja A.K möödumise tõttu nõustub, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi selles osas korrata, vastab vaid peamistele . apellatsioonis tõstatatud küsimustele

15.3.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega selles mõistlik menetlusaeg hakkas t, et A.Ki puhul kulgema alates 2011. a lõpust. Vaidlus puudub selles, et A.K sai kriminaalasjas nr 11700000010 tehtud õigusabipalvest Šveitsi Konföderatsiooni pädevale õigusasutusele teada 2011 lõpus. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, A.K letud kuriteo toime mille kohaselt on antud õigusabipalves it käsit

pannud isikuna. Prokuröri apellatsioonis märgitu, mille kohaselt ei olnud nimetatud õigusabipalve esitamise eesmärgiks ile täiendava süüdistuse esitamine, ei väära mõistliku A.K menetlusaja kulgemise algust A.Ki suhtes. Samuti ei väära A.Kile süüdistuse esitamata jätmine asjaolu, et isik oli kogu ajaperioodi vältel, st alates 2011. a lõpust kuni kriminaaltoimiku tutvustamiseks esitamiseni teadmatuses, millise kuriteo toimepanemises teda täpselt kahtlustatakse. Siinjuures on kohtukolleegiumi hinnangul prokurör alusetult märkinud, justkui oleks maakohus käsitlenud A.Kile esitatud süüdistusi ühe A.Ki suhtes alates 2011 kestva kriminaalmenetlusena. Maakohus on otsuses (kriminaalasja keerukuse ja mahukuse osas) toonud välja kuupäevade kaupa, m lgatati ning millal kriminaalasjad omavahel illisel kuupäeval milline kriminaalasi a liideti. Viidatud maakohtu otsuse osast nähtub üheselt, et 17.07.2014. a alustatud kriminaalasi nr 14913000039 (KarS § 293 lg 2 p 4 ning KarS § 297 lg 2 p 3 järgi) ühendati 11.03.2016. a kriminaalasjaga nr 11700000010. Ringkonnakohus märgib, olenemata asjaolust, et kriminaalasjas nr 11700000010 A.Kile süüdistust ei esitatud ning prokuröri väidete kohaselt ei olnud see ka menetluse eesmärgiks, pani see A.Ki menetluslikult sellisesse olukorda, milline mõjutas oluliselt isiku edaspidist seisundit ning andis aluse arvata, et temaga puutumuses toimetatakse kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõistliku

menetlusaja kulgemist ei saa tükelda isikule lõpuks da vastavalt asjaolule, kas kahtlustus esitatakse /süüdistus või mitte. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb antud juhul lähtuda isiku suhtes kestnud süüteomenetlusest tervikuna, mitte arvestada vaid menetlust, mille tulemusena isikule lõpuks kahtlustus/süüdistus esitatakse, kuivõrd antud juhul ei ole võimalik kohtueelses menetluses välja tuua asjaolusid või ajahetke, millest alates A.Ki olukord muutus endiseks nagu see oli enne kriminaalasjas nr 11700000010 Šveitsi riigile edastatud õigusabipalvest teada saamist. Olenemata asjaolust, et A.Kile heidetakse ette tegude toimepanemist aastatel 2014 ja 2015, on A.K jutatud alates 2011 i olukord olnud oluliselt mõ

lõpust. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu ja kaitsjate seisukohaga, leiab niisamuti, et vastupidisel tõlgendamisel kaotaks mõistlik menetlusaeg käesoleva kriminaalmenetluse raames oma sisulise mõtte.

15.3.2 Maakohus on ka kaalunud, et juhul, kui lugeda A.K . i osas mõistliku menetlusaja

kulgemise alguspunktiks 22.09.2015 toimunud läbiotsimist, tuleb 2011 lõpust kulgevat perioodi arvestada mõistliku menetlusaja kontekstis väga olulise nn muu asjaoluna KrMS §

2052

. Ringkonnakohus ee mõttes ltoodud käsitlusega nõustub ning leiab, et prokuröri apellatsioonis toodud etteheited nimetatud osas on alusetud. põhjenduse

Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei ole kohtuotsuse põhjendustes toonud välja kahte vastuolulist või erinevat seisukohta, millistest üks oleks omakorda vastuolus kohtuotsuse resolutiivosa järeldusega. Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub maakohtu põhjendustest üheselt, et maakohus on pidanud mõistliku menetlusaja kulgemise alguspunktiks 2011 lõppu, millal A.K sai teadlikuks esitatud õigusabipalve alusel läbiviidud toimingutest ning sellest, et temale viidati selles otseselt kui oletatava kuriteo võimalikule toimepanijale. Maakohus on KrMS § 2052 käsitluse pidanud vajalikuks lisada, illustreerimaks asjaolu, et isegi juhul, kui lähtuda prokuröri seisukohast, võttes mõistliku menetlusaja alguspunktiks

22.09.2015 toimunud läbiotsimise, on mõistlik menetlusaeg isegi siis ebamõistlikult pikk, kuivõrd ajaperioodi 2011 lõpust kuni 22.09.2015 toimunud läbiotsimiseni saab käsitleda sellisel juhul erandliku asjaoluna. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult viidanud antud tõlgendamisvõimalusele, milline näitab ka prokuröri poolt taotletava mõistliku menetlusaja alguspunkti korral, et perioodi alates 2011 lõpust kuni 22.09.2015. a toiminud läbiotsimiseni ei saa käesoleva kriminaalmenetluse raames mõistliku menetlusaja kulgemisel arvestamata jätta. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks prokuröri etteheide, et kohtuotsuse põhjendused on vastuolus otsuse resolutiivosaga, kuivõrd maakohus on üheselt leidnud, et mõistlik menetlusaeg ile esitatud süüdistuste osas on möödunud. A.K

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole prokuröri viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-43-10 asjakohane, kuivõrd viidatud lahendis esitati isikule süüdistus ka 1998. a toime pandud kuriteo osas. Käesoleva juhul on A.Ki osas menetlust toimetatud isikule endale teadaolevalt alates 2011 lõpust ning asjaolu, et sellel perioodil läbiviidud menetluse tulemusena mingil põhjusel talle

kahtlustust/süüdistust ei esitatud või ei olnud see menetluse eesmärgiks, ei väära isiku põhiõiguste intensiivset riivet nimetatud ajaperioodil läbiviidud menetluse tõttu. Tähelepanuta ei saa jätta fakti, et le oli esitatud samas asjas süüdistus, kus eelkuriteo toimepanemisega on E.S A.K seotud. Eeltoodust tulenevalt saab kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja kulgemisel arvesse võtta ka ajaperioodi, milline hakkas kulgema enne lõplikus süüdistuses esitatud kuritegude toimepanemist.

15.3.3. heitnud prokuratuurile ette tegevusetuse perioode Maakohus on põhjendatult kohtueelse menetluse kestel. Kuna kriminaalasjas nr 14913000039 alustati kriminaalmenetlust

17.07.2014 (maakohtu otsuse edasistes põhjendustes ning prokuröri apellatsioonis ekslikult märgitud 17.07.2015 , on maakohus igati põhjendatult leidnud, et juhul kui mõistliku ) menetlusaja kulgemist arvestada alates 22.09.2015 teostatud läbiotsimisest, milline oli esimene A.Ki suhtes tehtud menetlustoiming (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 25.09.2015), siis on kohtueelses menetluses tuvastatav põhjendamatu viivitamine tõendite kogumise osas, kuivõrd kirjalikke tõendeid asuti koguma 2015 lõpus. Prokuröri apellatsioonist ei nähtu põhjendusi, miks hakati tõendeid koguma alles aasta pärast kriminaalmenetluse alust amist. Asjakohatu on prokuröri etteheide kohtule , et kohus jättis märkimata, milliseid tõendeid ja millisel viisil selles

oleks saanud kohtueelses menetluses koguda. Maakohus on viidanud tõendite kogumise ajalisele viivitusele, millisele prokurör ei ole apellatsioonis sisulist vastust esitanud, mitte heitnud kohtueelsele menetlejale . Seda enam, et ette kindlate tõendite kogumata jätmist vaidluse kontekstist lähtuvalt ei peagi kohus esitama tõendite loetelu mida kohtueelne menetleja oleks pidanud koguma kuivõrd oluline on riigi poolne tegevusetus.

15.3.4. Maakohus on 14.01.2020. a otsusega muutnud 18.02.2019. a määrust, leides, et mõistlik menetlusaeg A.Ki osas on möödunud. Prokurör nõustub sellega, et kohus võib muuta menetluse käigus oma seisukohta sukoha muutmine peab olema jälgitav ning põhjendatud, mida , kuid sei prokuröri hinnangul maakohtu 14.01.2020. a otsus mõistliku menetlusaja osas ei ole.

Ringkonnakohus leiab vastupidiselt prokuröri etteheidetele, et maakohtu otsus mõistliku menetlusaja möödumise osas on jälgitav ning igati põhjendatud. Ajaks, mil maakohtul tuli uuesti lahendada taotlus A.Ki osas mõistliku menetlusaja möödumise küsimuses, oli

18.02.2019. a määruse tegemisest möödas ligikaudu aasta. Sel ajaperioodil oli menetlus maakohtus lõpule jõudnud ning maakohtul, olles saanud hinnata menetluse käiku, asjas kogutud tõendeid, sealjuures A.Ki osas toimunud kriminaalmenetlust tervikuna, oli teistsuguse otsustuse tegemiseks igati põhjendatud alus. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus ei pea eraldi põhjendama seda, miks peab kohus vajalikuks oma varasemat seisukohta muuta, kuivõrd see nähtub taotluse lahendamise põhjendustest sisuliselt, miks kohus oma varasemat seisukohta muutis ja leidis pärast kohtuliku uurimise lõppu, mõistlik menetlusaeg on et A.Ki suhtes möödunud.

15.3.5. Prokuröri hinnangul ei ole maakohus viidanud erilistele asjaoludele, mis A.Ki suhtes on erakordsed ning annavad aluse öelda, et A.Ki jaoks on menetluses kaalul enamat, kui teiste sarnastes

korruptsioonikuritegudes süüdistatavate suhtes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole jätnud tähelepanuta KrMS § 2742 ja KrMS § 2052 tõlgendamisel olulisi asjaolusid, mis on A.Ki jaoks konkreetses menetluses kaalul. Maakohus on põhjendatult viidanud sellele, et A.K on olnud teadlik temaga puutumuses olnud menetluse toimetamisest alates 2011. a lõpust, kuid esimene menetlustoiming teostati A.Ki suhtes ca 4 aastat hiljem. Lisaks on A.K maakohus põhjendanud, miks saab i suhtes läbiviidud menetlust

pidada äärmiselt intensiivseks ja pikaajaliseks. Erilise asjaoluna ei saa arvestamata jätta ka süüdistatava i kõrget vanust (sündinud xxx A.K ) ning seda, et isikul on tulnud kohtuistungitel osalemiseks teha mitmeid lennureise oma välisriigis asuva elukoha ja Eesti vahel. Siinjuures tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka asjaolu, mille kohaselt on A.K pidanud temaga puutumuses olnud kriminaalmenetlusega seoses andma selgitusi erinevatele asutustele ja äripartneritele, teadmata sealjuures kui kaua kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus kokku kestavad. A.K oli pikka aega (alates 2011. a lõpust kuni kaitsjatele toimiku tutvustamiseni)

teadmatuses tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse sisust. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendanud, et i õigusi on intensiivselt ebamõistlikult pika ajaperioodi kestel A.K riivatud, mis on A.K

i elu mõjutanud.

15.3.6. Maakohus on leidnud, et A.K

i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja t avaliku menetlushuvi raugemine. Maakohus leidis, et avalik õttu toetab ka menetlushuvi antud kriminaalasja vastu rauges sisuliselt pärast seda, kui i kaassüüdistatava A.K E.S da, et suhtes menetlus lõpetati. Samuti ei saa maakohtu hinnangul jätta arvestamata ka se A.Ki (süüdistuse kohaselt altkäemaksu andja) karistuse kergendamine heastava abinõuna oleks ilmselgelt ebapiisav, eriti olukorras, kus teine süüdistatav (süüdistuse kohaselt altkäemaksu võtja) on kriminaalmenetlusest vabanenud.

Prokurör maakohtu põhjendustega selles osas ei nõustu märkides, et avalik menetlushuvi ei ,

tähenda vaid meedia huvi kriminaalmenetluse vastu, vaid lähtuda tuleb karistamise eesmärkidest ehk eri ja üldpreventsioonist. -

Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et avaliku menetlushuvi sisustamisel ei saa lähtuda vaid meedia huvist kriminaalmenetluse ja/või süüdistatava vastu, kuid maakohus on lähtunud ka karistamise eesmärkidest, märkides, et i karistuse vähendamise abinõu on A.K ebapiisav olukorras, kus kaaskahtlustatava osas on kriminaalmenetlus lõpetatud.

Ringkonnakohus lisab maakohtu põhjendustele avaliku menetlushuvi puudumise osas järgmist.

Sisustades avalikku menetlushuvi eripreventiivsetest eesmärkidest, puudub oht, et A.Ki karistamata jätmine tooks kaasa isiku poolt uute süütegude toimepanemise. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt, on käesolevaks hetkeks kriminaalmenetlus A.Kit puudutavalt kestnud kokku üle aasta, talle etteheidetav kuritegu ei ole erakordsete tagajärgedega, samuti ei saa jaatada analoogiliste kuritegude toimepanemise suurt arvu ühiskonnas, mistõttu võib öelda, et avalik menetlushuvi A.Kit puudutava kriminaalasja vastu, nagu tõi välja ka maakohus, ei ole suur. Kindlasti on avalik menetlushuvi pikalt kestnud kriminaalmenetluse jooksul ajas ka vähenenud.

15.3.7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult jätnud lahendamata küsimuse KrMS 306 § lg 1 p 61 kohaldamise võimalikkusest. Kohtukolleegium selgitab, et olukorras, kus kohus tuvastab mõistliku menetlusaja möödumise, saab kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 2742 alusel või KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel kergendada süüdistatava karistust. Seega, kohus, otsustades, et mõistlik menetlusaeg on möödunud ning lõpetades kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu KrMS § 2742 alu -s 6 sel, ei saagi KrMS § 306 lg 1 p sätestatud meetme kohaldamise küsimus tõusetuda. KrMS § 306 lg 1 p-s 61 toodud meede on kohaldatav juhul, kui kohus alus tuvastab mõistliku menetlusaja riive, kuid siiski kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 i puudub. Siinjuures on oluliseks ka järg

asjaolu, et KrMS § 306 lg 1 p-s 61

sätestatud karistuse kergendamise kohaldamine saab kaalumisele tulla siis, kui kohus on lahendanud küsimused, mis on sätestatud KrMS § 306 lg 1 p-des 1-3 ja p-des 5-6 ehk teinud sisuli

- kui selt süüdimõistva otsuse. Käesolevalt on nii maa ringkonnakohus aga tuvastanud, et mõistlik menetlusaeg ile etteheidetava süüteo osas on A.K

möödunud, mistõttu ei ole karistuse kergendamise abinõu kohaldatav ning selle vaagimine põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd mõistlik menetlusaeg on möödunud ning maakohus leidis, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on suurel määral rikutud, sealjuures märkides, et avalik menetlushuvi ei ole suur, ei olnud maakohtul alust KrMS § 306 lg 1 p-st 61 karistuse kergendamise abinõu kaalumiseks.

Kriminaalmenetlust ei tohiks ühegi isiku suhtes toimetada ebamõistlikult pika ajaperioodi vältel, millise kestel on isik ebaselg õttes arvesse, et uses. V A.Ki osas kulgenud menetlusaja kestvuseks on nii maakui ringkonnakohus lugenud üle 8 aasta, on käesoleval hetkel mõistlik menetlusaeg möödunud ning samaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et kriminaalmenetlus kuulub A.K ile esitatud süüdistuse osas KrMS §

alusel lõpetamisele.

15.4. Eeltoodud pole tuvastatavad apellatsioonis viidatud põhjendustel

kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised ka KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mistõttu ringkonnakohtul kriminaalasja puudub seaduslik alus maakohtu otsuse tühistamiseks ja tagastamiseks maakohtule nin

g prokuröri taotluse rahuldamiseks.

16. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 3, lg 4; § 338 p 2,3: § 339 lg 2 ; § 340 lg

4 p 2, Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020 otsuse osaliselt ja teeb

3 tühistab ringkonnakohus

tühistatud osas uue otsuse ning muudab otsuse põhiosa. Prokuröri apellatsiooni rahuldab osaliselt.

K.Kallo kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata.

17. Valitud kaitsjad ja esindaja on taotlenud riigi poolt apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest tasude hüvitamist.

17.1.

173 lg 1 p

175 lg 1 p KrMS §

1 ja §

1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale

makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt R nr 3-1-1-108-12, p 29.). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks KKKo

tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega (vt RKKKo nr 3-1-1-99-11 ). Samuti on kaitsja kohtul võimalus hinnata töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad v . V õi sarnanevad ajalike ja põhjendatud

menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-28-09, p 11).

17.2. Kolmanda isiku, E.S esindaja oma taotluses on märkinud tunnihinna suuruseks 170 eurot, millel lisandub käibemaks. Kaitsja taotleb una hüvitada E.Sle menetluskul ringkonnakohtuistungist osavõtu eest tasu. Esmalt kolleegium osutab, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kaalumisel tuleb anda hinnang kaitsjatasu ühe tööühiku hinna mõistlikkusele. Kolleegium leiab, et O.Nääs, kolmanda isiku esindaja, võttis apellatsioonimenetlusest osa vaid vara konfiskeerimise küsimuses ja seda vaid prokuröri poolt apellatsiooni põhjenduste alusel. Seetõttu ei õigusta esindaja jaoks kohtuasjas tõstatud küsimuse keerukus tema poolt märgitud tunnihinda 170 eurot, millele lisandub veel käibemaks. Kolleegium leiab, et niivõrd marginaalses ulatuses vaidluse korral on aktsepteeritav

140 eurot tunnitasu . ( käibemaksuta)

Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis istung 3 tundi. Seega saab hinnata mõistlikuks esindajatasuks 420.00 eurot, millel lisandub käibemaks 84.00 eurot, kokku 504.00 eurot, mis KrMS § 185 lg 2 teise lause alusel kuulub le hüvitamisele. E.S

17.3. K.Kallo valitud e lisandub kaitsja on märkinud taotluses tunnihinnaks 130 eurot, millel käibemaks. Kolleegium leiab, et selline tunnihind on mõistlik ega vaja korrigeerimist. Koheselt kolleegium selgitab, et K.Kallo suhtes toimus apellatsioonimenetlus ka valitud kaitsja apellatsiooni alusel. Ringkonnakohus jättis kaitsja apellatsiooni täies mahus rahuldamata, mistõttu kaitsja apellatsiooniga seonduvate kulude osas kohaldub KrMS § 185 lg 2 esimene lause, mille alusel jäävad vaid kaitsja apellatsiooniga seonduvad kulud K.Kallo kanda ja need hüvitamisele ei kuulu. Kaitsja on taotluses menetlustoimingutena ära näidanud kohtuotsuse põhjendustega tutvumine ja analüüs 2 tundi. Nimetatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Uuesti kohtuotsuse analüüs, materjalide analüüs, apellatsiooni teeside väljatöötamine, suhtlus kliendiga 3 tundi 42 minutit. Selles osas jääb hüvitamise taotlus tagajärjetuks kuna uus analüüs pole prokuröri apellatsiooni puhul vajalik ja edasised toimingud on seotud rahuldamata jäänud apellatsiooniga. Eelnimetatud k

ulu jääb K.Kallo kanda.

Materjalide analüüs, kohtupraktika analüüs ja apellatsiooni koostamine kokku 23 tundi 50 minutit jääb K.Kallo kanda kuna on seotud kaitsja apellatsiooniga. Selles osas tasu hüvitamise taotlus jääb rahuldamata. Prokuratuuri apellatsiooniga tutvumine, kliendile ülevaatliku kirja edastamine 1 tund 32 minutit on seotud prokuröri apellatsiooniga. Toimingud on hinnatavad vajalikena, kulutatud aeg mõistlik ja selles osas kuulub taotlus rahuldamisele. Prokuröri apellatsiooni analüüsi, ettevalmistumi kohtuistungiks st ja kirjalike teeside koostamist saab hinnata vajalike toimingutena ja kestuseks märgitud aega 3 tundi ja 10 minut mõistlikuna .

Seega kokku on prokuröri apellatsiooniga seonduvalt kaitsja poolt tehtud vajalike menetlustoimingute kestuseks 6 tundi 42 minutit. Kaitsja on taotlenud ka 18.05.2020 kohtuistungile kulutatud aja eest kaitsjatasu hüvitamist. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtuistung kestis 3 tundi. Seega on mõistlikuks menetluskuluks, arvestusega , et tunnihinnaks käibemaksuta on 130 eurot ja vajalike menetlustoimingute kestuseks on 9 tundi ja 42 minutit, kokku 1261.00 millele lisandub käibemaks ja KrMS § 185 lg 2 teise lause alusel kuulub seega K.Kallole hüvitamisele kaitsjatasu summas 1513 eurot ja 20 senti.

17.4. A.Ki kaitsja on taotlenud h A.Kile apellatsioonimenetlusega seotud kulu summas üvitada

koos käibemaksuga 4802 Kaitsjate ajakuluks on märgitud kokku .00 eurot.

28 tundi ja 30 minutit. Kaitsja on märkinud, et õigusteenust on osutatud tunnihindadega 170/160 eurot, seejuures teeb kaitsja viite Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile, kus on aktsepteeritud 170 eurost tunnihinda. Kolleegium selles osas märgib, et eelnimetatud lahendis sedastatu ei anna automaatselt alust ringkonnakohtule kriminaalmenetluses nimetatud summat hinnata mõistlikuks.

Kolleegium arvestab asjaoluga, et kaitsja ees ei seisnud ulatuslikke keerulisi juriidilisi probleem, mistõttu kolleegiumi veendumuse kohaselt saab mõistlikuks tunnihinnaks pidada

150.00 eurot ( käibemaksuta). Menetlustoimingute et vajalikeks menetlustoiminguteks saab hinnata osas kolleegium märgib,

kohtuotsuse motiividega tutvumist ja A.Kiga arutelu kestusega 1 tund ja 20 minutit ja apellatsiooniga tutvumist ja analüüsi kestusega 1 tund ja 30 minutit ning ka iga nõu A.K pidamist 20 minutit. Samuti kaaskaitsja poolt maakohtu otsusega tutvumist 1tund 20 minutit. Kaitsja on menetlustoiminguna märkinud vastuse koostamist prokuröri apellatsioonile 1 tund ja 5 minutit. Selles osas kolleegium märgib, et nimetatud eraldi dokumenti pole ringkonnakohtule esitatud,

mistõttu selles osas kaitsja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kaitsja on kohtukõne teeside kujundamise ja kohtukõne teeside koostamise kestuks märkinud kokku 17 tundi ja 27 minutit. Kolleegium leiab, et selline ühe dokumendi koostamiseks kulutatud Arvestada tuleb sedagi, et A.Ki kaitsja poolt aega ei saa pidada mõistlikuks. ringkonnakohtu istungiks koostatud kohtukõne teesides on palju samu argumente kopeeritud juba maakohtu istungiks koostatud kohtukõne teesidest mistõttu dokumendi ja taotlusest,

k A.Kit puudutavas osas oli oostamise ajakulu ei saanud olla sedavõrd pikaajaline. apellatsioonimenetluse esemeks kitsas juriidiline küsimus, mis oli tõstatatud kaitsja poolt juba korduvalt, mistõttu ei vajanud selline teeside koostamine lisamaterjali läbitöötamist ega olnud kaitsja jaoks keeruline ega uudne. Kolleegium leiab, et kohtukõne teeside mõistlikuks ajakuluks saab hinnata 7 tundi.

Kaaskaitsja poolt kohtukõne teeside koostamise eest esitatud taotlus jääb rahuldamata kuna kõneteeside allkirja kohaselt on koostaja vaid A.Pilv. Kaitsja taotleb ka ringkonnakohtu istungil osalemise eest tasu hüvitamist. Kolleegium leiab, et sellekohane taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt kohtuistungi protokollis märgitud istungi kestusele, so 3 tundi.

Seega kokku saab hinnata valitud kaitsja poolt apellatsioonimenetlusega seonduvalt õigusabi osutamisega seotud ajakuluks 14 tundi ja 30 minutit, so 2610 eurot koos käibemaksuga, mis kuulub KrMS§ 185 lg 2 teise lause alusel ile hüvitamisele. A.K

17.5. V.Kunmani valitud kaitsja taotleb apellatsioonimenetluses kuludena 2598 euro ( käibemaksuga) hüvitamist.

Tunnitasu hinnaks on kaitsja märkinud 170.00 eurot. Kolleegium sarnaselt eelpool märgitule leiab, et kaitsja ees seisnud küsimuse keerukus ja maht ei anna alust sellise tunnihinna aktsepteerimiseks. V.Kunmanile esitatud süüdistus oli üheepisoodiline ja kaitsja, kes osales ka maakohtu istungil, ees ei seisnud uudseid ja . Kolleegium peab keerukaid juriidilisi küsimusi mõistlikuks tunnihinnaks 150.00 eurot.

Menetlustoimingutena on kaitsja märkinud apellatsiooni analüüsi ja seisukoha koostamine kohtule kokku 1 tund, ettevalmistus kohtuistungiks, uuesti apellatsiooni analüüs ja teeside koostamine ja otsuse analüüs 7 tundi. Kolleegium leiab, et nimetatud ajakulu saab hinnata mõistlikuks ja menetlustoiminguid vajalikeks mistõttu selles osas aitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Kaitsja on taotluses märkinud kohtuistungi toimumise ajaks 6 ja pool tundi. Selline taotlus kuulub kohtuistungi protokolli alusel korrigeerimisele kuivõrd kohtuistung kestis 3 tundi, millises osas kuulub kaitsjatasu ka hüvitamisele. Kokku on mõistlikuks õigusabi osutamisega seotud ajakuluks 11 tundi ja mõistlikuks kaitsjatasuks koos käibemaksuga on 1980.00 eurot, milline kuulub

KrMS § 185 lg 2 teise lause alusel V.Kunmanile hüvitamisele.

17.6. A.Ti kaitsja on tunnihinnaks märkinud 145 eurot, millist peab kolleegium mõistlikuks.

Ebamõistikuks tuleb aga hinnata kaitsja poolt märgitud apellatsiooni analüüsi, taotluste esitamise tähtaja analüüsi, seisukohtade koostamise ajakulu ja selle lisanduvalt ka veel apellatsioonile vastuse koostamise ajakulu. Kaitsja poolt oli esitatud üks dokumendiga, milline oli apellatsioonikohtule esitatud 16.04.2020. Kolleegium uigi tegemist on mahuka märgib, et k materjaliga, siis sisaldab see endas suures osas koopiaid juba kriminaalasja materjalidest ja korratud on maakohtu ja prokuröri apellatsiooni väiteid. Kaitsja enda argumendid on analoogsed juba maakohtu istungil esitatud kohtukõne teesidega. Kolleegium leiab, et nimetatud vastuväidete koostamise mõistlikuks ajaks saab hinnata 5 tundi.

Kohtuistungiks valmistumise ajaks on kaitsja märkinud ligi 5 tundi. Kolleegium seda mõistlikuks ei pea. Kaitsja on juba tunde saanud apellatsiooni analüüsida ja vastuväiteid koostada,

mistõttu saab kohtuistungiks valmistumise mõistlikuks ajakuluks hinnata 1 tundi. Kaitsja on märkinud menetlustoiminguks kestusega 7 tundi kriminaaltoimikuga tutvumine ja uuesti kohtuistungiks ettevalmistumine. Kolleegiumi veendumuse kohaselt puudus kaitsjal vajadus kriminaaltoimikuga uuesti tutvuda, kuivõrd ringkonnakohtu menetluses enne istungi algust materjale juurde toimikusse ei lisatud, va menetlusse võtmise määrus, mis oli kaitsjale elektrooniliselt edastatud. Kõik kriminaalasja materjalid olid kaitsjale eelnevalt juba kättesaadavad, nende analüüs on juba maakohtu poolt hüvitatud, mistõttu nendega uuesti tutvumist saab hinnata ebavajaliku toiminguna nagu ka uuesti kohtuistungiks valmistumist. Kaitsja on taotlenud ka kohtuistungist osavõtu eest tasu hüvitamist. Kohtukolleegium leiab, et sellekohane taotlus on asjakohane ja 3 tunni eest kuulub tasu arvestamisele mõistliku menetluskulu hulka. Seega A.T likuks ajakuluks on i kaitsja poolt apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise mõist hinnatav A.T

9 tundi, so koos käibemaksuga 1566.00 eurot, milline kuulub ile hüvitamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)