1-16-11536/144 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11536 Kohtunik Heli

Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid W.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu W.Q , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 11.10.2016 08.04.2021 ja lõpp Kaitsja vandeadvokaadi

abi Merike Allikmäe määratud korras

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. W.Q

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid (asukoht Suur-Karja 11, 10140 Tallinn) kasuks 97,20 (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 16,20 eurot) eurot vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt määratud korras süüdimõistetu W.Q kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista W.Q-lt menetluskuluna kaitsjatasu 97,20 (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt osutatud õigusabi eest.

W.Q-l tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700038926 ning selgitus: „W.Q , 1 11536, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 20.05.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava W.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 03.07.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11536 W.Q mõisteti süüdi KarS § järgi ja

203 lg 1 karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. W.Q mõisteti süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõisteti KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat ja liit mõisteti karistuseks

4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.12.2015-18.12.2015 (2 päeva). Kandmisele kuulub 4 aastat 5 kuud 28 päeva. W.Q karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.2016.

Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 12 korda, millest 11 karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib isik seitsmendat korda. Viimane kuritegu on alkoholijoobes toime pandud võõra asja rikkumine, millega kaasnes oluline kahju ning kelmus (6 episoodi). Kuritegu on toime pandud planeeritult. Kuritegude toimepanemisel on olnud soodusteguriks alkohol.

veel Vangistuses on kinnipeetav 13.03.2020 määratud tööle koristajaks, kuid ta koristanud ei ole. 26.06.2019 isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav on läbis seisukohal, et oleks kuriteod toime pannud ka kaine peaga ning uimastid ei ole tema ta et kuritegeliku käitumise põhjuseks. 07.10.2019 toimusid vestlused seoses majandusliku toimetuleku oskusega. Kinnipeetav tunnistas olukordi, kus raha , et tööst sõltumata oli vahepeal ei olnud ja see ajendas teda toime panema kelmusi.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust.

Enne vangistust elas isik aadressil xxxx. Tegemist oli xxxx K K xxxx korteriga, kus isik elas koos xxxx K Kga ligikaudu pool aastat. Vabanemisel asub isik elama aadressile xxxx. Tegemist on isiku emale I L kuuluva korteriga, kus on 2 L ise elab ja tuba ja köök. Ema I töötab xxxx ning nimetatud korteris peatub harva. Kinnipeetaval haridus. 1.-6. klassini on põhi käis käis käitumisprobleemide tõttu assi lõpetas

xxxx ja 7.-8. klassini ta xxxx, xxxx. kl xxxx Vanglas. Õpinguid ei jätkanud, kuna asus tööle. Isiku sõnul on ta iseseisvalt töö kõrvalt omandanud ehitaja oskuse isik positiivselt. Enne d. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud mitteametlikult tööd ehitusel. Ta on , tehes varasemalt teinud juhutöid nii kui ka Eestis. Juhutöödel töötamise põhjuseks tõi xxxx isik asjaolu, et varasemate kriminaalkaristuste tõttu on ametliku töö leidmine raskendatud. Juhutöid sai tuttavate ja sõprade kaudu. Kinnipeetav pani enne vangistust toime ridamisi kelmusi, kus esitles ennast teise inimesena ja sai sellega majanduslikku kasu. Kinnipeetava sõnul oli see tingitud just majanduslikust raskusest. Ametliku töö puudumine oli tingitud ka sellest, et on elu jooksul palju vanglas viibinud, mistõttu pole olnud ka väga palju aega tööd otsida. Varasemalt on isik Kinnipeetav o olnud arvel ka töötukassas. n öelnud, et vangistuses ta harja kätte ei võta ja töötama ei hakka. Vabanemisel asub tööle ehitusfirmas OÜ isik xxxx.

Vabanemisfondis on isikul 1107,80 eurot ja võlgnevusi on

23 eurot. Enda sõnul on 31697,

ta proovinud vabaduses rahalisi nõudeid võimalusel tasuda. Vangistuse ajal toetavad isikut majanduslikult tema tuttavad. Arvab, et suudab vabaduses tulud ja kulud tasakaalus hoida, kuid varasem kriminaalne käitumine näitab, et majanduslike raskuste korral kaldub kriminaalsele teele.

Kinnipeetava ema on I L ja isa on T S. Kinnipeetava sõnul moodustavad lähisuhtevõrgustiku ema ja vend R S. Isa T S on suhted katkenud ning ema ja isa on lahutatud. Varem oli kinnipeetav K Kg lähisuhtes elukaaslase a, kuid vangistuse tõttu on suhtlemine keeruline. Ema on nõus poega vabaduses igakülgselt toetama. , et ei ole mõjutatav ega ise Kinnipeetav leiab mõjutaja. Isiku tutvusringkond on lai ja nende hulgas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega isik o isik telefoni ja kirja n jätkanud suhtlemist vangistuse ajal. Lähedastega suhtleb teel. Kinnipeetaval on välja kujunenud riskiv, hoolimatu ning teisi ärakasutav elustiil. Isik ei hooli oma tegude tagajärgedest ja mõtleb ainult enda heaolule. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud. Kinnipeetav ei pea enda senist alkoholitarvitamist probleemiks ja lisab, et vabaduses ei tarvitanud isik tunnistab, et ta alkoholi iga päev. Samas alkoholijoobes on korduvalt toime pannud kuritegusid. Viimane kuritegu (KarS § 203 lg 1) on isiku sõnul toime pandud alkoholijoobes. Varasema vangistuse ajal 2013. aastal on isik läbinud sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening. Praeguse vangistuse ajal läbis isik sama programmi 2019. aastal. On pidanud programmis omandatud teadmisi enda jaoks oluliseks, kuid sellest hoolimata on sooritanud uue kuriteo alkoholijoobes olles. Isiku sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi peamiselt nädalavahetustel koos sõprade ja tuttavatega. Mõistab, et alkoholi tarvitamisest h käituda õiguskuulekalt. Arvab, et oleks oidumine aitaks tal pannud kuriteod toime ka kainena. Meditsiiniosakonna andmetel isikul narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Enda sõnul on ta varasemalt koos sõpradega proovinud kokaiini, kanepit ja ecstasyt, kuid tarvitama ei hakanud. Esimene kokkupuude narkootikumidega oli 22- aastaselt. Isiku sõnul ta süstinud ei ole.

Eelmise vangistuse ajal on isik läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Ühiskonnas kehtivaid norme kinnipeetav ei väärtusta ja kohati leiab toimepandud kuritegudele õigustusi. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Vabaduses soovib asuda tööle ja elada seaduskuulekalt. Kinnipeetav , et on istunud vanglates kokku 16 aastat. on ise välja toonud ta Pikk vangistuses viibimine on mõjutanud tema toimetulekut vabaduses. Isikul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Varasemalt on kriminaalhooldusel viibinud ühel korral, kuid ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ja rikkus registreerimiskohustust, samuti pani kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo rel ta kuulutati tagaotsitavaks. Motivatsioon , misjä oma käitumise muutmiseks on nõrk. Hetkel väidab isik, et saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ning ka elektroonilise järelevalve olemusest. Ametiisikutesse suhtub isik positiivselt ja väljendab valmidust koostööks. Isiku käitumises esinevad subkultuursed ilmingud nii vanglas töötamise kui ka võimalike kambrikaaslaste osas. Kinnipeetav andis teada, et tal võib tekkida probleem venekeelsete kaaskinnipeetavatega ning vanglas tööle e tema ei hakka. Isiku käitumist vabaduses mõjutab kõige enam see, kas ta suudab säilitada kainet eluviisi ning leida endale püsiva töökoha, mis tagaks igakuise ametliku sissetuleku. Oluline on, et isik muudaks oma hoiakuid seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. 56%, Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset uue t, ei toeta Viru Vangla ja kuriteo toimepanemise tõenäosus W.Q

ennetähtaegset vabanemist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks W.Q teeb tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 08.04.2021 ning kohustada teda

-s 1 käitumiskontrolli ajal täitma lisaks KarS § 75 lg sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 sätestatud kohustusi.

W.Q kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Antud hetkel on see karistus tema karjääri juures kõige pikem ja on olnud aega järele tal mõelda küll ja veel, et mida teha. Tema suur pluss on see, et tal on ametlik töökoht. edasi Antud OÜ juhatus on väga hästi teadlik tema kriminaalsest taustast ja annab talle ikkagi võimaluse, et asuda tööle. Ta peab silmas OÜ . Ta üritab oma elu järje -d xxxx, mis asub xxxx peale saada. Tal on toetav pere. Vastab tõele, et ta on elus vanglates kokku olnud 16 aastat. See ei ole asi, millega uhkustada. Lähedastest suhtleb ta kõige rohkem emaga. Elukaaslasega suhtleb ka. Lapsi tal ei ole. ta Sellest vangistusest lühem aeg vanglas on olnud 3 aastat. Selle vangistuse jooksul on teistmoodi see, et ta on saanud vanemaks. Ta tahaks ikka oma elu korda saada ja võlad ära maksta elada ristiinimese moodi. Töökoha sai ta läbi tuttava. Kus ta ka tööl , on siis olnud seda, käinud, kõik on temaga rahul. Programmist Eluviisitreening on ta õppinud kuidas toime tulla ja osata öelda ei, kui keegi pakub alkoholi või mida iganes. Ta ei ole tegelikult üldse vägivaldne inimene, ainuke asi on siis, kui ta tarvitab alkoholi. Ta on valmis võtma lisakohustuse läbida programm, mis vägivalda vähendaks. Ta on nõus järgima kõiki reegleid, mis talle määratakse ja oleks nõus selle lisakohustusega. Vangistuses oleku ajal teadvustas ta endale seda, et distsiplinaarkaristuse olemasolu võib olla takistuseks enne tähtaega vabastamisel. Kriminaalhooldusel olles on ta varem rikkunud nõudeid. Tal ongi kohut raske veenda, et ta tänasel päeval käitub teisiti, sest arvestades tema minevikku, siis ta ei saa ju midagi õigustada. Varem ei olnud vanglas nii range režiim. Nüüd ta väga hästi, teab mismoodi vanglas on ja ta loomulikult ei taha vanglasse tagasi tulla. Vabaduses motiveerib teda õiguskuulekalt elama see, et tal on olemas ametlik töökoht. Seda probleemi ei saa olema, et ra

Kui halisi vahendeid napib, kui tal on töökoht olemas. Alkoholi ta ei tarvita ja teeb tööd. kriminaalhooldaja tuleb koju tema sünnipäeval, siis saab olla kaine sel päeval, sest ta väga ta hästi teab, millega ta riskib.

Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 W.Q tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, W.Q ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja , et vaatamata sellele, et tema kaitsealune on varem korduvalt märkis kohtuistungil vangistuses viibinud ja katseajal kuriteo toime pannud, rikkunud kontrollnõudeid, on siiski võimalik W.Q enne tähtaega vabastada ja just nimelt sellel põhjusel, et isik ise kinnitab, et viimane vangistus on olnud pikk, tal on olnud aega järele mõelda, ta on läbinud Eluviisitreeningu ja tal on motivatsioon edaspidi õiguskuulekat elu elada, et on olemas kindel töökoht, elukoht lähedased, kes W.Q andis nõusoleku täita ja teda toetavad. kohustusi, mis on iseloomustuses toodud. Võiks olla veel üks lisakohustus läbida programm, mis käsitleb vägivalda, sest programmis osalemine veelgi distsiplineerib isikut, et ta on paranemise teel. Katseaeg on piisavalt pikk, pea aasta, et selle aasta jooksul jõuab W.Q olla ühiskonnale pigem kasu toov a asub tööle ja riik ei pea kandma koormat tema . T vangistuses hoidmisega. Tal on küll üks distsiplinaarkaristus. Kui nüüd hinnata tegu ja karistust ennast, siis ja selleg ta kandis ju selle ära a on nagu ühel pool. W.Q ütles samuti, et vangistuse tingimused on teised, mis nad varem olid ja liialt pingestatud keskkonnas on kerge tulema sõnavahetus, kerge tulema vägivald. Praegusel juhul oli tegemist ebaviisaka käitumisega. W.Q suhtes selline tõenäosus, mis on antud iseloomustuse lõpus, on vaid oletuslik ei saa määrust rajada. On arusaadav see, et varasemalt ei ole ja sellele

isik oma tegude . Kaitsja arvas, et elukogemus ja vanus on see, mis tagajärgedele mõelnud tihtipeale on tugevama mõjuga, kui mingi programmi läbimine. W.Q on jõudnud sellisesse vanusesse, kus tal on aeg võtta vastutus oma tegude eest.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru ja tema kaitsja Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu W.Q ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on sest ta kannab karistust teise astme kuritegude eest ning ta täidetud, on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see kuid tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on Viru Vangla käskkirjast

1 kehtiv distsiplinaarkaristus. 02.09.2019 nr 6-3/623- raske rikkumisega. 29.03.2019 Viru

1 nähtub, et tegemist oli Maakohtu määrusest, millega jäeti W.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, nähtub, et tal kehtivad distsiplinaarkaristused puudusid. Seega järeldub eelnevast, et vahepealsel ajal on kinnipeetava vangistuses halvenenud. Kui käitumine kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks o alkohol li . Kuritegu KarS § 203 lg 1 järgi, mille eest isik muu hulgas karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes. Seega võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks öelnud , ehkki isik on ise seda, et oleks kuriteo toime pannud ka kaine peaga. Isik on kuritegusid toime pannud ta majandusliku kasu saamise eesmärgil Sealjuures väärib märkimist, et (6 kelmuse episoodi). isik on toime pandud kelmusi õigustanud oma majanduslike raskustega. Kuna kinnipeetaval on ka võlgnevusi 31 697,23 euro ulatuses, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kuritegu KarS § 203 lg 1 järgi ei pannud W.Q toime üksi, vaid koos teise isikuga (A P W.Q ). tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta on jätkanud suhtlemist ka vangistuse ajal ning suhtlemise jätkamine selliste isikutega võib omakorda soodustada uue kuriteo toimepanemist.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning toimunud on vestlus seoses majandusliku toimetulekuga. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht emale kuuluvas korteris ning garanteeritud töökoht OÜ . Samas nähtub iseloomustusest, et varasemalt on isikul

- xxxx s tööst sõltumata esinenud olukordi, kus raha polnud ning see ajendas teda kelmusi toime panema. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud W.Q vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 97,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

22.06.2020 kohtumäärus 1 11536 jõustus 14.10.2020 Riigikohtu kohtumäärusega.