2-19-7069/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-7069

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2020, Tallinn

Tsiviilasja number 2-19-7069

Tsiviilasi O S hagi A-S S vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks või alternatiivselt elatise vähendamiseks A-S S hagi I S vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: O S (isikukood xxx) Kostja I (hageja II): A-S S (isikukood xxx), seaduslik esindaja O S Kostja II: I S (isikukood xxx) RESOLUTSIOON 1. Võtta asjas esitatud hagidest loobumine vastu. 2. Lõpetada menetlus O S hagis A-S S vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise või alternatiivselt vähendamise ja A-S S hagis I S vastu elatise väljamõistmise nõuetes. 3. Tsiviilasjas nr 2-19-7069 menetlus lõpeb täies ulatuses. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-19-7069

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.05.2019 (hiljem täpsustades) esitati Harju Maakohtule O S hagi A-S S vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise või alternatiivselt elatise vähendamise ja A-S S hagi I S vastu elatise väljamõistmise nõudes. Kohus võttis 08.09.2019. a määrusega asja menetlusse. 2. 23.04.2020 esitas hageja II kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja II toob avalduses välja, et hagist loobumise põhjuseks asjaolu, et kogu hagiga hõlmatud perioodi on hageja II olnud kostja II ülalpidamisel ning seetõttu leiab, et hagi esitamine ei ole olnud õigustatud ning on põhjendamatu. 12.05.2020. a esitatud seisukohas kinnitas hageja I, et tal ei ole vastuväiteid hageja II hagist loobumise osas. 3. 18.06.2020 esitas hageja I kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja I toob avalduses välja, et seoses hageja II poolse hagist loobumisega, loobub ka ise hagist täies ulatuses ning palub menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. 4. 19.06.2020 kinnitas ka kostja II, et on nõus menetluskulude poolte enda kanda jätmisega. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. 6. Hagejad I ja II soovivad hagidest loobuda. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, sest hageja II on täisealine. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Lähtuvalt asjaolust, et pooled on leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)