2-19-18399/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18399

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu Vabariiklik Orkestrijuhtide

Puhkpilliorkester hagi P Äe, H Iu ja R S vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

5 908,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester

(registrikood

80370946),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Meree Punab ja Mikk Lõhmus

Kostja 1 P Ä (isikukood xxxx)

Kostja 2 H I (isikukood xxxx)

Kostja 3 R S (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Mõista P Äelt, H Iult ja R Slt solidaarselt välja Mittetulundusühingu

Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri kasuks tekitatud kahju summas

1177,20 eurot ja hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivis 29,67 eurot,

kokku 1206,87 eurot.

3. Mõista P Äelt, H Iult ja R Slt solidaarselt välja Mittetulundusühingu

Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri kasuks viivis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras põhivõlalt 1177,20 eurot alates 22.11.2019

kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta

rahuldamata

Mittetulundusühingu

Vabariiklik

Orkestrijuhtide

Puhkpilliorkester hagi P Äe, H Iu ja R S vastu kahju hüvitamise nõudes 4294

euro ja viivise osas.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2(6)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt nimetasid kostjad ennast hageja seaduslikeks esindajateks ja võtsid

hageja nimel vastu otsuseid. Hageja tegelikud seaduslikud esindajad T V-S ja V R olid

seetõttu kohustatud algatama hageja vastu menetluse, et tuvastada tegelikud seaduslikud

esindajad ja kostjate poolt vastu võetud otsuste tühisus. Kokku algatati kaks menetlust ja

mõlemas menetluses hagi rahuldati. Hageja leiab, et kostjate tegevus oli suunatud hageja

kahjustamisele, mis väljendus menetluskulude hüvitamise kohustuses. Hageja nõuab

kostjatelt VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel tahtlikust heade kommete vastasest käitumisest tuleneva

ja alternatiivselt MTÜS § 32 lg 2 alusel hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamist osas, milles kostjate tegevuse tulemusel tekkis hagejal menetluskulude hüvitamise

kohustus T V-Sile ja V Rle tsiviilasjades 2-18-6062 ja 2-19-4895 kokku 5471,20 eurot.

2. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja hagejale tekitatud kahju summas 5471,20

eurot, mille lisandub hagi esitamise hetkeks kogunenud viivis summas 193,43 eurot, kokku

5664,63 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks viivis

VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras arvestatuna kahjusummalt 5471,2 eurot alates

22.11.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostjad

on seisukohal, et nad olid 15.02.2018-11.06.2019 hageja juhatuse liikmed. Kostjad ei

otsustanud ise hakata juhatuse liikmeteks, vaid nad valiti juhatuse liikmeteks isikute poolt,

kes pidasid ennast hageja liikmeteks. Kostjad juhtisid hageja tegevust aktiivselt ning osalesid

ka hageja esindajatena menetlustes, vältides esindajate palkamisega tekkivaid täiendavaid

kulusid. Seetõttu leidsid kostjad, et nad pole käitunud heade kommete vastaselt ega tekitanud

hagejale kahju.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.

5. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

6. Kohus tuvastab, et Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri (hageja) 03.02.2018

üldkoosoleku otsusega kutsuti T V ja V R hageja juhatusest tagasi ning hageja juhatuse

liikmeteks valiti kostjad (tl 24-25). Pärast koosolekut esitasid kostjad 08.02.2018 äriregistrile

avalduse, milles palusid T V ja V R kohta tehtud kanded kustutada ja kanda hageja uute

juhatuse liikmetena sisse kostjad (tl 23). Vastav kandeavaldus rahuldati. Äriregistri

väljavõttest nähtuvalt olid T V ja V R 21.05.2014 kuni 15.02.2018 hageja juhatuse liikmed.

Alates 15.02.2018 olid hageja juhatuse liikmed P Ä (kostja 1), H I (kostja 2) ja R S (kostja

3) (tl 28-29). Harju Maakohtu 30.04.2019 tsiviilasjas nr 2-18-6062 tuvastati hageja

03.02.2018 üldkoosoleku otsuse õiguslike tagajärgede puudumine (tl 6-11). Harju Maakohtu

3(6)

28.06.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-4895 leidis tuvastamist, et hageja

20.01.2019 üldkoosoleku otsuse näol, millega kutsuti juhatusest tagasi V R ja T V ning valiti

uuteks juhatuse liikmeteks R S, P Ä ja H I, on tegu mitteotsusega, st 20.01.2019

Mittetulundusühingu Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester 20.01.2019 üldkoosoleku

otsusest ei tekkinud õiguslikke tagajärgi (tl 12-14). Harju Maakohus asus oma 30.04.2019

otsuses seisukohale, et 03.02.2018 üldkoosolekul osalenud isikuid ei ole kunagi hageja

liikmeks vastu võetud. Hagejal tekkis tsiviilasjas nr 2-18-6062 menetluskulude hüvitamise

kohustus 4294 eurot ja tsiviilasjas nr 2-19-4895 menetluskulude hüvitamise kohustus

1177,20 eurot.

7. Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et kostjate tegevus oli suunatud hageja

kahjustamisele, mis väljendus menetluskulude hüvitamise kohustuses. Hageja nõuab

kostjatelt VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel tahtlikust heade kommete vastasest käitumisest tuleneva

ja alternatiivselt MTÜS § 32 lg 2 alusel hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamist osas, milles kostjate tegevuse tulemusel tekkis hagejal menetluskulude hüvitamise

kohustus tsiviilasjades 2-18-6062 ja 2-19-4895.

8. Kohus on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete

vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käitumine on heade kommete vastane

siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et

kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (RKTKo 2-15-13216, p 18.2). Kostja tahe

ei pea olema otsene ning piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis,

et see võib tuua hagejale kaasa kahju (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Mõistmine tähendab, et

isik oli teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade

kommetega (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Seega eeldab kostjate käitumise õigusvastasuse

tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, et kostjatele saab ette heita tahtlikku heade kommete

vastast käitumist.

9. Kohus täitis 05.03.2019 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas, et hageja peab

tõendama kostjate teo, teo vastuolu heade kommetega, kahju tekkimise ning et kostjate

tegevus oli tahtlik. Kostjatel tuli tõendada oma vastuväiteid (tl 90-91).

10. Harju Maakohtu 30.04.2019 otsusega on tõendatud, et 03.02.2018 üldkoosolekul

osalenud isikuid ei ole kunagi hageja liikmeks vastu võetud ning kohus asus seisukohale, et

03.02.2018 otsuse on vastu võtnud selleks mitte pädevad isikud. Kohus on seisukohal, et

kostjad ei pidanud ega saanudki 03.02.2018 üldkoosolekul mõista, et nimetatud

üldkoosolekul puuduvad õiguslikud tagajärjed. Kostjad kutsusid kollektiivselt kokku hageja

03.02.2018 üldkoosoleku. Koosolekul osales 27 isikut ning 23 häälega otsustati senine hageja

juhatus tagasi kutsuda ja valida kostjad hageja uude juhatusse. Kostjad on selgitanud, et

üldkoosolek organiseeriti teadmisest, et hageja liikmed on kõik 06.06.2017 juhatuse

koosolekul vastu võetud liikmed, s.h ka 03.02.2018 üldkoosoleku kokku kutsunud ja sellel

osalenud liikmed. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et kostjad ei saanud mõista seda, et

kostjad ega teised hageja liikmeks pidanud isikud ei ole tegelikult hageja liikmed. Kohtule

esitatud 06.06.2017 toimunud koosolekul otsustati võtta hageja liikmeks 36 isikut, sealhulgas

kostjad (tl 85-87). Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et enne Harju Maakohtu 30.04.2019

otsust tsiviilasjas nr 2-18-6062 ei olnud kostjatel alust arvata, et nad ei ole hageja liikmed

või, et nende vastuvõtmise kohta tehtud otsus ei ole õiguspärane. Kostjad ei ole hariduselt

juristid ning seega ei saanud neile Harju Maakohtu 30.04.209 otsusega tuvastatud asjaolud

olla ettenähtavad. V R 26.01.2018 e-kirjaga on tõendatud, et kostjaid oli teavitatud nende

liikmelisusest hageja juhatuse liikme B Li poolt (tl 89). Kostjad ei pidanud kohtu hinnangul

mõistma oma käitumise õigusvastasust ja möönma, et nende käitumine võib tuua hagejale

4(6)

kahju. Seega ei ole tõendatud kostjate tahe hagejat kahjustada Harju Maakohtu 30.04.209

otsusega välja mõistetud menetluskulude osas. Seega ei esine kostjate rikkumist ning seetõttu

ei ole vaja edasi analüüsida Harju Maakohtu 30.04.2019 otsusega välja mõistetud

menetluskulude 4294 euro osas tekitatud kahju hüvitamise nõude eelduseks olevaid

asjaolusid. Kohus leiab, et kuna varasema kohtuotsusega on tuvastatud, et kostjad ei olnud

hageja juhatuse liikmeteks ning otsused, millega kostjad hageja juhatuse liikmeteks nimetati,

olid tühised, siis ei ole kostjate vastutus võimalik alternatiivselt esitatud juhatuse liikme

vastutuse regulatsiooni alusel.

11. Kohus võtab seisukoha selles osas, kas 20.01.2019 toimunud üldkoosoleku

kokkukutsumine ja sellel vastu võetud otsused on õigusvastased. Kohtule esitatud tõenditega

on tõendamist leidnud, et kostjad korraldasid tsiviilasja nr 2-18-6062 menetluse kestel

isikutega, kelle õiguse üle hageja suhtes otsuseid vastu võtta vaieldi, uue hageja

üldkoosoleku. Kohtule esitatud 11.01.2019 e-kirjast nähtuvalt edastasid kostjad tsiviilasja nr

2-18-6062 menetluse ajal kutse uue hageja üldkoosoleku kokkukutsumiseks 20.01.2019

Xxxx Muusika- ja Teatrimajas (tl 30-31). Üldkoosoleku kutsest nähtuvalt oli üldkoosoleku

päevakorras mh ka juhatuse valimised (tl 31). T V ja V R saatsid 17.01.2019 hageja

20.01.2019 üldkoosoleku kokku kutsujatele ja üldkoosoleku adressaatidele kirjaliku

pöördumise, milles märkisid mh, et tsiviilasjas nr 2-18-6062 vaidlevad pooled üldkoosoleku

kokkukutsumiseks õigustatud isikute ringi üle, ja palusid koosolekut mitte korraldada (tl 32-

33). 20.01.2019 toimus Xxxxs Teatri- ja Muusikamaja saalis hageja üldkoosolek. Nimetatu

on tõendatud 20.01.2019 üldkoosoleku protokolliga (tl 34-35). Protokollist nähtuvalt

otsustati koosolekul tagasi kutsuda hageja enne 03.02.2018 juhatusse kuulunud juhatuse

liikmed V R ja T V. Samuti võeti vastu otsus selle kohta, et V R ja T Ve volitused juhatuse

liikmena lõpevad 20.01.2019. Samal koosolekul otsustati kinnitada juhatuse liikmete

valimiseks korraldatud salajase hääletuse tulemused, mille kohaselt valiti hageja juhatuse

liikmeteks kostjad (tl 35).

12. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidud, et kostjate tegu seoses 20.01.2019

üldkoosolekuga oli vastavuses heade kommetega ja kostjate tahtlus oli suunatud algusest

peale hageja kahjustamisele. Kostjad käitusid hageja suhtes õigusvastaselt VÕS § 1045 lg 1

p 8 mõttes. Kostjad pidid mõistma, et olukorras, kus on hagi kohtusse esitatud, on hageja

juhatuse liikme positsiooni haaramine isikute abil, kes tegelikkuses võib-olla ei olegi hageja

liikmed, vastuolus heade kommetega. Kostjad käitusid tahtlikult hagejat kahjustades, kuna

T V ja V R palusid kirjalikus pöördumises koosolekut mitte korraldada. Kostjad tegid seda

vaatamata pöördumisele. Kuna hageja 20.01.2019 üldkoosolekul vastu võetud otsuse sai

vaidlustada vaid hageja vastu hagi esitades, pidid kostjad aru saama, et hageja satub kostjate

tegevuse tulemusena uuesti tsiviilvaidlustesse, mis võib kaasa tuua hagejale menetluskulude

hüvitamise kohustuse. Kostjad pidid kohtu hinnangul mõistma oma käitumise

õigusvastasust ja möönma, et nende käitumine võib tekitada hagejale kahju. Seega on

tõendatud kostjate tahe seoses 20.01.2019 üldkoosolekuga hagejat kahjustada.

13. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille

järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (VÕS § 127 lg 4). Selleks

kasutatakse elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt

kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Hinnates tuvastatud

asjaolusid kogumis, leiab kohus, et kostjad on toime pannud õigusvastase teo, millega on

tekitatud hagejale kahju. Olemas on põhjuslik seos kahju ja tahtliku heade kommete vastase

tegevuse vahel. Kohtu hinnangul on tõendatud, et tsiviilasjas nr 2-19-4895 tekkis kahju

kostjate tegevuse tagajärjel. Kui kostjate juhtimisel ei oleks 20.01.2019 hageja üldkoosolekut

korraldatud, mis tekitasid vajaduse kaevata hageja teistkordselt kohtusse, ei oleks T V-Sil ja

5(6)

V Rl menetluskulude hüvitamise nõuet summas 1177,20 eurot hageja vastu tekkinud. Seega

on kostjate käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.

14. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele

tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg

1). Seega vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt, kuna nad vastutavad hageja ees samadel

alustel. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.

15. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab

kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju

hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju

hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostjate poolt

tekitatud kahju seisneb hageja poolt võlgnetavates menetluskuludes. Tsiviilasjas nr 2-19-

4895 rahuldati V R ja T V-Si hagi hageja vastu Harju Maakohtu 28.06.2019 tagaseljaotsusega

ja mõisteti hagejalt T V-Si ja V R kasuks välja menetluskulud summas 1177,2 eurot.

16. Hageja esitas kahjuhüvitiselt 1177,20 eurolt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivisenõude 29,67 eurot ja alates hagi esitamisest 22.11.2019 kuni kohustuse

täitmiseni viivisenõude kahjusummalt 1177,20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue

põhjendatud VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1

kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hageja põhinõude 1177,20

euro osas, tuleb rahuldada ka viivisenõue.

17. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus osaliselt hagi tekitatud kahju 1177,20 euro osas ning

mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1177,20 eurot ja

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 29,67 eurot. Alates hagi

esitamisest 22.11.2019 kuni kohase täitmiseni tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja mõista viivis põhinõudelt (1177,20 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus

jätab hagi rahuldamata tekitatud kahju 4294 euro ning viivise nõude osas.

MENETLUSKULUD

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

6(6)

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jätta

poolte endi kanda.

19. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik