2-20-7518/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-7518

Tsiviilasi

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku

taotlus

XX

paigutamiseks

psühhiaatriahaiglasse tema tahte vastaselt

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.05.2020 määrus esialgse õiguskaitse

kohaldamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja:

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik: XX (isikukood XXX, viibimiskoht

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik,

Paldiski mnt 52, 10614 Tallinn), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25.05.2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib

käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud,

ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht.

Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude

rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise

ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 25.05.2020 Harju Maakohtule

taotluse XX (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi

kohaldamiseks loa saamiseks.

2. Esitatud avalduse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates

24.05.2020, kell 23.12 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on

puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja

toimetulematuse tõttu. Patsient ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades

puudutatud isiku tervislikku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust

prognoosida 4 ööpäeva vältel. Seega taotleb avaldaja rakendada puudutatud isiku suhtes

esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani ning lubada

kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi nelikümmend päeva

arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.

3. Psühhiaatrite KK ja AK ning arst-residendi BR arvamusest nähtub, et patsient on 39-

aastane mees, pärit Süüriast, kuid viimased 6 aastat on koos perega elanud Norras.

Norras on tal 2 kodu - üks perekond naise ja 3 lapsega ning teine perekond tüdruksõbra

ja 1 lapsega. Varasemalt on tegelenud keraamika müügiga erinevates riikides (nt

Egiptus), kuid nüüd on 100% invaliidsuspensionil kroonilise somaatilise haiguse tõttu.

Tööl ei käi, kuid on pika aja jooksul tegelenud loteriimängudega.

4. Patsiendi sõnul helistati talle möödunud aasta septembris Norra riiklikust loteriifirmast

Y, kust küsiti, kas ta on õnnelik ning räägiti suurest võidusummast. Patsient sel hetkel

nendega rääkida ei saanud ning lubas tagasi helistada. Helistades mitme päeva pärast

tagasi, ei osatud patsiendi kirjeldatud kõnet ega võidusummat sealt kuidagi

kommenteerida. Nüüd, rohkem kui pool aastat hiljem, hakkasid patsiendi sõnul

toimuma kummalised ja ohtlikud asjad - keegi meesterahvas üritas sisse tungida tema

korterisse ning maja ümber on käinud teda jälgimas autod. Arvab, et kõik see on

korraldatud Y poolt, et teda mõrvata, kuna ei makstud välja loteriivõitu. Enda sõnul

võttis korduvalt ühendust politseiga, kuid teda keelduti aitmast. Kui kaotas lootuse

politseilt abi saamise suhtes, kolis elama Oslosse parlamendihoone kõrval asuvasse

hotelli, et võimalusel kohe nendega suhtluses olla. Võttis ühendust erinevate

parlamendiliikmetega ja politseipealikuga ja oli suhtluses Yga, kuid enda sõnul ei

osanud keegi teda aidata. Reede, 22.05.20 varahommikul sai kokku enda sõbraga,

kellega käisid rannas jalutamas. Seal olles oli patsiendil tunne, et mitmed inimesed

rannas on seotud Y-ga, kes jälgivad teda ja tahavad teda tappa. Ta otsustas minna

lennujaama lootuses, et turvaväravate tõttu ei kanna keegi seal relva ning saab olla

ohutus kohas. Lennujaama jõudes oli tema kiireimaks sihtkohavõimaluseks Tallinn,

mistõttu ostis pileti Eestisse. Ka lennukil olles oli tal tunne, et mõni reisijatest on

endiselt talle ohtlik. Eestisse jõudes võeti patsient kinni, sest tal ei olnud luba siia

reisimiseks. Patsient taheti tagasi saata Norrasse, kuid ta keeldus sellest ja muutus väga

rahutuks, hakkas lennukis märatsema ning asju lõhkuma, mistõttu piloot keeldus

patsienti lennukisse võtmast. Ta viidi arestimajja ning seejärel kiirabiga PERH EMO-

sse, kus somaatilist patoloogiat ei leitud. EMO-st saadeti ta psühhiaatriakliiniku

valvetuppa, kus valvearst vormistas talle tahtest olenematu ravi otsuse 24.05.2020 kell

23:12.

5. Käesolevalt on patsient osakonnas rahuliku käitumisega, kuid täielikult hõivatud enda

paranoilistest mõtetest. Ta on väga aktiivne ja jutukas, kõneleb monoloogina, kuhu on

raske vahele sekkuda. Palub, et saaks näidata oma telefonist dokumente oma loo

tõestuseks, mida lubatud, kuid sealt näitab vaid iseenda Facebooki postitusi ja

kõneeristusi. Näitab, et on teinud ise Y-le pangaülekande rohkem kui 40 000 Norra

krooni väärtuses, kuid seda täpsemalt ei seleta. Tal puudub täielikult kriitika oma mõtete

ja käitumise suhtes.

6. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire täpsustamata ägeda psühhootilise episoodi

näol, puudub adekvaatne haiguskriitika ning haiglaravist keeldub. Puudutatud isikul

esinev psüühikahäire vajab lisadiagnoosimist ning sellele vastavat ravi. Ravita jäämisel

võib ta oma ebaadekvaatse käitumisega olla ohtlik eelkõige iseendale, kuid on

ohustanud ka teisi inimesi. Tema seisundit ja häire iseloomu arvestades ei ole tõenäoline

tema paranemine adekvaatse toimetulekuni järgnevate päevade jooksul.

Esimese astme kohtu määrus

7. Harju Maakohtu 25.05.2020 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutati puudutatud isik

psühhiaatriakliinikusse alates tema 24.05.2020 kell 23.12 psühhiaatri otsusega tahtest

olenematule ravile võtmisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 40 päeva; loeti esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 02.07.2020 või mõnel eelneval päeval, kui

raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega; kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul

kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus

jättis menetluskulud riigi kanda.

8. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja

nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või

jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:

1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või

seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste

elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg

1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras

paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja

on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel

võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani,

kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

9. Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arstide arvamusest nähtub, et puudutatud isikul

esineb raske psüühikahäire täpsustamata ägeda psühhootilise episoodi näol, puudub

adekvaatne haiguskriitika ning haiglaravist keeldub. Puudutatud isikul esinev

psüühikahäire vajab lisadiagnoosimist ning sellele vastavat ravi. Ravita jäämisel võib ta

oma ebaadekvaatse käitumisega olla ohtlik eelkõige iseendale, kuid on ohustanud ka

teisi inimesi. Tema seisundit ja häire iseloomu arvestades ei ole tõenäoline tema

paranemine adekvaatse toimetulekuni järgnevate päevade jooksul.

10. Ärakuulamisel avaldas arst-resident BR, et patsient elab Norras koos oma perega ja tal

on seal kaks kodu. Üks on naisega ja teine on tal tüdruksõbraga. Tegeleb peamiselt loto

mängimisega. Väidab, et justkui jälitatakse ja üritatakse tema korterisse sisse tungida,

paranoilised mõtted inimeste suhtes. Arvab, et inimesed tahavad teda tappa, kuna ei

suudetud seda võidusummat välja maksta. Norras pöördunud ametnike ja politsei poole.

Tallinna lennujaamas ei võetud vastu kuna ei ole sisenemisluba ning muutus

agressiivseks. Kaks korda üritati saata tagasi Norrasse, oli lennukis löönud uksi lahti ja

piloot keeldus. Seejärel oli arestimajas 8 tundi ja siis EMO-st saadeti

psühhiaatriakliinikusse. Keeldub ravist ja tunnistamast, et midagi on viga. Ravimeid ei

võta, loobib ära.

11. Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et tuli Eestisse, sest tahtis edasi sõita

Hollandisse või Šveitsi. Kontakteerus ministrite ja ametnikega Norras. Politsei ega

ametnikud ei saa teda aidata. Tuli Eestisse, sest Oslos on ta ohus. Inimesed küsivad,

kuhu ta läheb ning hirmutavad teda. Tema korteri ukse taga on käidud logistamas ning

hirmutatud teda. Plaan minna Eestist edasi. Norra on ohtlik, ei usu, et pere on ohus.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldaja taotlust. Muude isikute

ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja

teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja

lahendamisele.

12. Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil

võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534

lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isikul esineb

psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud,

mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele.

Ärakuulamisel veendus kohus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest

mõjutatud, tal puudub adekvaatne haiguskriitika ja haiglaravist ta keeldub. Ravita

jäämisel võib oma ebaadekvaatse käitumisega olla ohtlik eelkõige endale.

13. Isiku seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust

prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Arsti hinnangul kulub seisundi

stabiliseerumiseks kuu või kaks. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise

tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii patsiendile endale kui

ümbritsevatele.

Käesolevat

seisundit

arvesse

võttes

vajab

isik

pikaajalist

hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist.

14. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire,

mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita

jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige teda ümbritsevaid isikuid.

Seetõttu kohaldab kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutab isiku

kuni 40 päevaks kinnisesse asutusse.

15. Tulenevalt TsMS § 172 lg 3 sätestatust jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Määruskaebus

16. Puudutatud isik palub 08.06.2020 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.

17. Puudutatud isik selgitas, et tema Eestisse tuleku põhjuseks oli hirm oma elu pärast, sest

Norra valitsusele kuuluv riiklik loteriifirma Y AS saadetud isikud on teda pidevalt

jälitanud ja soovivad teda tappa, et vabaneda kohustusest maksta talle välja suurt

võidusummat. Kaebaja kinnitas, et on psüühiliselt täiesti terve ega mõista, miks Eesti

riik, selle asemel, et teda abistada, hoiab teda psühhiaatriakliinikus. Ta tahab, et tema

alusetu kinnipidamine lõpetataks ja talle antaks abi, et ta saaks lennata Šveitsi või mõnda

teise riiki, mis oleks talle turvaline. Kaebaja ei oska kohalikke keeli ja seetõttu saab ta

suhelda ainult oma arstiga ning sedagi enda poolt konarlikult osatavas inglise keeles.

Puudutatud isik palub tühistada maakohtu määruse puudutatud isikule kui tervele

inimesele mittevajaliku ravi kohaldamise kohta, et ta saaks hakata tegelema endale

turvalise elupaiga otsimisega.

Menetluse edasine käik

18. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

20. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb

maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6

tulenevalt neid ei korda.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11

lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Maakohus on selles

osas oma seisukohti piisavalt põhjendanud.

22. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire täpsustamata

ägeda psühhootilise episoodi näol (F23.9.), millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt

hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Puudutatud

isiku ravivajadus oli kolleegiumi hinnangul tõendatud eelkõige psühhiaatrite Kai

Konsapi ja Ants Kaski arvamusega. Samuti on maakohus puudutatud isiku 25.05.2020

ära kuulanud ja veendunud, et puudutatud isik vajab ravi. Lisaks toetab puudutatud

isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tahtevastase ravi kohaldamist. Asja

materjalidest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on täiel määral psüühilisest

haigestumisest mõjutatud (kaebaja usub, et Norra riiklikust loteriifirmast Y saadetud

isikud on teda pidevalt jälitanud ja soovivad teda tappa), mistõttu haiglaravita jäädes

püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt

ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest (haiguskriitika puudub), siis ei

ole muu psühhiaatriline abi küllaldane ega võimalik. Puudutatud isik vajab

psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes.

Avaldaja on 10.06.2020 vastuses määruskaebusele lisaks välja toonud, et ravita jäämisel

püsiks patsiendi käitumine luulust ajendatuna ebaadekvaatne, täiesti ettearvamatu ning

ohtlik nii temale endale kui ümbritsevatele.

23. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

24. Määruskaebuste menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172

lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots