1-10-4655/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-10-4655

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2010. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4655 (09257000361) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi B.J süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1, §

215 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav

B.J

– ilma kindla elukohata, isikukood

xxx, *, haridust *, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras kehtivat karistust: 21.04.2008 Lääne PP poolt LS § 7436 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 1200 krooni, mis on tasumata; 2)05.07.2008 Lääne PP poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni, mis on tasumata.

Kahtlustatavana kinni peetud 17-18.11.2009, 13.04.2010 kohaldatud tõkend vahistamine

Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista B.J KarS § 266 lg 1 karistada vangistusega 1 kuu.

järgi ja (üks)

2. Süüdi mõista B.J KarS § 215 lg 2 p 1 karistada vangistusega 2

järgi ja (kaks) kuud.

3. Kars § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista B.J-ile

(kaks)

liitkaristuseks vangistus 2 kuud.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses B.J eelvangistuses viibimise aeg alates 17.11.2009 kuni 18.11.2009, s.o 2 päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 1 kuu 28 päeva vangistust. (üks) (kakskümmend kaheksa)

5. 13.aprill 2010 Karistuse 1 kuu 28 päevase vangistuses kandmise aja alguseks lugeda .

6. B.J suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, kuni jõustunud

Ärakiri 1-10-4655

kohtuotsuse alusel karistuse kandmisele asumiseni.

7. Välja mõista B.J-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-

4655 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) sundraha 6525 krooni; - (viis tuhat viissada kakskümmend neli) määratud kaitsjale makstud tasu 5524 krooni 80 senti.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

8. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 2342 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend kaks) krooni 40 senti. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

B.J üüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles tungis 11.novembril s

2009.a kella 13:00 ajal ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Haapsalu linnas * asuvale Osaühingule

I kuuluvale aiaga piiratud kinnistu territooriumile ning sealt edasi lukustamata ukse avamise teel kinnistul asuvasse elamusse, kus peeti Haapsalu politseijaoskonna politseiametnike poolt kinni.

Sellise tegevusega B.J , tungides valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrale piirdega alale ning võõrasse hoonesse, pani toime omavolilise sissetungi, s.o KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Lääne B.J

Politseiprefektuuri poolt võõra väheväärtusliku asja varguse toimepanemise eest 05.07.2008.a karistatud rahatrahviga 3000 krooni, mis on tasumata, seega varem varguse toimepannud isikuna ning alkoholijoobes olles võttis 12.detsembril 2009.a täpselt tuvastamata kellaajal ajavahemikul kell

16:00 kuni 17:45 Haapsalu linnas Kuuse tänav 1 asuva Haapsalu Gümnaasiumi hoone eest jalgrattahoidlast omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, milleks oli E S`le kuuluv ja tema alaealise poja C T kasutuses olnud 21-käiguline jalgratas CLASSIC TEA 21L, mille turuhinnaks hindab kannatanu E S 3000 krooni, mida kasutades sõitis ringi Haapsalu linnas mööda erinevaid tänavaid, misjärel 13.detsembril 2009.a täpselt tuvastamata kellaajal tõi jalgratta samasse jalgrattahoidlasse tagasi, kust C T selle 13.detsembril 2009.a kella

18.00 ajal leidis.

Sellise tegevusega B.J , võttes omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ärakiri 1-10-4655

Prokuröri poolt kohtus B.J-ile nõutud karistus: KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust; KarS § 215 lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel mõista B.J-ile liitkaristuseks 2 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse, milleks on 1 kuu vangistust, kaetuks raskema karistusega, milleks on 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

B.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 17.11.2009.a kell 13:00 kuni 18.11.2009.a kell 16:05 /tl 8/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda B.J-i kinnipidamise aeg vahistamismääruse alusel, s.o 13.aprill 2010.a.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab B.J süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Tsiviilhagi. Kriminaalasjas esitas Osaühing I B.J-i vastu tsiviilhagi summas 10000 krooni /tl 10/, mis on menetleja määrusega jäetud kriminaalasjas läbi vaatamata /tl 11/, mistõttu omavolilise sissetungimise faktis puudub B.J-i suhtes käesolevas kriminaalasjas tsiviilhaginõue /tl 105/. Kuriteoga tekitas B.J kannatanu E S`le varalise kahju summas 3000 krooni /tl 40/, mis on kohtueelse kriminaalmenetluse käigus kanatanule jalgratta tagastamise teel hüvitatud /tl 43/, mistõttu E S poolt ei ole kriminaalasjas A M`e vastu tsiviilhaginõuet esitatud /tl 102/.

Asitõendid – käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud jalgratas Classic /tl 44-45/, mis on 13.detsembril 2009.a üle antud eseme omanikule, so E S`le /tl 43/. Tõkend – B.J on kahtlustatavana kinni peetud 17-18.11.2009 /tl 29-30/, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. B.J suhtes on kohaldatud tõkend vahistamine /tl 126-130/, mis tuleb jätta muutmata ja tõkend tuleb peale kohtuotsuse jõustumist, kui B.J asub karistusea kandmisele jõustunud kohtuotsuse alusel. Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb A.Meresaar'elt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 * 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A.Tamm A.Meresaar kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 2342,40 krooni /tl 115-119/, summas 2342,40 krooni /tl 131- 135/ ja 3182 krooni 40 senti, kokku seega 7867 krooni 20 senti.

Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud ühe korra sõidukulu ja tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ja eelnimetatud kulud on tekkinud sellest, et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda. Kahe korra sõidukulu mõistab kohus B.J-ilt välja, kuna need on tekkinud seoses sellega, et B.J ei ilmunud kutse peale.

Ärakiri 1-10-4655

Kuna Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega 15.12.2009 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punkt 19 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu kokkuleppemenetluses jätab kohus riigi kanda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub B.J-ilt väljamõistmisele 5524 krooni 80 senti ja riigi kanda tuleb jätta 2342 krooni 40 senti.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige