3-19-271/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-271

Haldusasi

OÜ ATKO Liinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

30.01.2019, 04.02.2019 ja 20.02.2019 kontrollkaartide

tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ ATKO Liinid, esindaja advokaat Aldo

Vassar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad

Margit Maidla ja Toomas Korenev

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.12.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 08.06.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

06.12.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-271 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.07.2020.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-271

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur määras 30.01.2019 kontrollkaardiga

nr th-2019-00373/1 OÜ ATKO Liinid (kaebaja) bussile (registreerimismärgiga 261BCS)

sõidukeelu. Puudustena märgiti, et II-telje parempoolsel sisemisel rehvil on alles vähem kui

80% rehvimustri jääksügavusest (täiesti kulunud), tagumine parempoolne ülemine suunatuli ei

toimi, sõidumeeriku paigaldusplaat ei vasta nõuetele ja sõidumeeriku suhtes on läbi viimata iga

2 aasta järgne hälvete määramise kontroll – viimane kontroll teostati 16.06.2016.

2. PPA Põhja prefektuur määras 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00365/1 kaebaja

bussile (registreerimismärgiga 122BJH) sõidukeelu. Puudusena märgiti II-telje tagumisel

parempoolsel välimisel rehvil koorti läbivad hulgivigastused.

3. PPA Põhja prefektuur suunas 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00358/1 kaebaja

bussi (registreerimismärgiga 894BCT) erakorralisele ülevaatusele. Puudusena märgiti, et II-

telje sisemiste rehvide jääksügavus ei vasta nõuetele (ülemäära kulunud).

4. PPA Põhja prefektuur suunas 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00376/1 kaebaja

bussi (registreerimismärgiga 194BBY) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et

turvavöö eelpinguldid ei toimi (ühel istmel puudub), I-telje parempoolsel rattal puudub ABS

juhtmestik, I-telje parempoolsel õhupadjal on kuuldav leke, tuuleklaasipuhastid ei toimi,

salongi kattedetailid on paigaldatud selliselt, et need võivad kasutamisel tekitada vigastusi

(mootoriruumi kate), ning avariiväljapääsu ei ole võimalik avada (kraan on kinni roostetanud).

5. PPA Põhja prefektuur suunas 04.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00420/1 kaebaja

bussi (registreerimismärgiga 133BCV) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et ABS

märgutuli põleb, vasakpoolsete esimeste laternate kinnitus on ebakindel ja sõidumeeriku

paigaldusplaat on aegunud (viimane kalibreerimine oli 23.09.2016).

6. PPA Põhja prefektuur suunas 20.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00616/1 kaebaja

bussi (registreerimismärgiga 198BHX) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et

rooliratas ei lukustu ja tulekustutid on kontrollimata.

7. PPA Põhja prefektuur suunas 20.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00619/1 kaebaja

bussi (registreerimismärgiga 191BHX) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et

sõiduki käigukastile on paigaldatud nõuetele mittevastav liikumisandur. Alates 01.10.2012

paigaldatud ja aktiveeritud digitaalne sõidumeerik peab olema uuemat tüüpi (nn sõidumeerik,

mis saab manipuleerimise vähendamiseks liikumisimpulsi lisaks ühele andurile veel teiselt

andurilt või mitmest sõltumata allikast ning mh kasutatakse Kitas2+ tüüpi liikumisandurit, mille

seerianumber on suurem kui 10 000 000).

8. OÜ ATKO Liinid esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (asjad nr 3-19-271 ja 3-19-389,

liidetud halduskohtu 01.04.2019 määrusega) PPA 30.01.2019, 04.02.2019 ja 20.02.2019

kontrollkaartide tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kuna tegemist on koormavate haldusaktidega, peab PPA tõendama haldusaktide andmise alust.

Vastustaja esitatud piltidelt ei ole aru saada, milline pilt millise bussi ja millise haldusakti juurde

kuulub. Fotolt 261bcs ei ole võimalik tuvastada, kas rehvimustri jääk vastab nõuetele. Pilt on

kehva kvaliteediga ja selle metaandmetest nähtuvalt on pilt tehtud 18.02.2019, kuigi haldusakt

koostati 30.01.2019. Üheltki pildilt ei nähtu, nagu esineks rehvil koorti läbivad hulgivigastused.

Piltidelt on näha väikeseid pindmisi vigastusi, mis on tekkinud tavapärasest kulumisest. Seda

ei saa pidada tehnonõuetele mittevastavuseks. Rehvi mustri jääksügavust tuleb mõõta

asjakohaste vahenditega ja arvesse tuleb võtta, et lumise ilmaga on rehvi muster täitunud lisaks

mustusele/kividele ka lörtsi või soola ja lume seguga. Vastustaja on esitanud pildid turvavöö

3-19-271

3(10)

lukustitest, mitte eelpingutitest. Pildi esitamisega ei ole võimalik tõendada õhupadja kuuldavat

leket. Leket ei ole võimalik kuulamise teel kontrollida, sest kuuldud heli võis tulla mitmest

allikast. Avariiväljapääsu oli ja on võimalik avada. Roostetanud kraan ei tähenda, et kraan ei

tööta ja avariiväljapääsu ei ole võimalik avada. Nõustuda ei saa seisukohaga, et mootoriruumi

kate võib tekitada vigastusi. Pildiga ei ole võimalik tõendada laternate ebakindlat kinnitust.

Kaebajale heideti ette, et rooliratas ei lukustu. Vastustaja esitatud videolt nähtub, et kontrolliti

roolisammast, mitte rooliratast. Kontrollitud bussil töötab roolisammas läbi õhusüsteemi.

Tegemist ei ole elektroonilise süsteemiga, mis kohe reageerib, vaid roolisamba lukusti töötab

mehaaniliselt teatud ajalise viitega. Vastustaja on sõtkunud agressiivselt ja kärsitult põrandal

olevat lülitit ja seejärel roolisammast. Selliselt ei ole võimalik roolisamba lukustit kontrollida

ja kasutada. Videolt nähtub selgelt, et vastustaja ei osanud roolisamba lukustit kasutada. Samuti

nähtub videolt, et tulekustutil on järgmiseks kontrolliajaks märgitud veebruar 2019. Vastustaja

teostas kontrolli 20.02.2019. Seega vastas tulekustuti nõuetele. Liikumisanduri esimene

paigaldamise kuupäev on 24.11.2011. Tegemist on tehases tootja poolt paigaldatud anduriga.

Tegemist ei ole alates 01.10.2012 paigaldatud liikumisanduriga, seega ei ole etteheide

põhjendatud.

Kuna kaebaja on nelja bussi osas kontrollkaardil esitatud nõuded täitnud ja erakorralise

ülevaatuse läbinud, on need kontrollaktid muutunud kehtetuks. Kehtetusele vaatamata kaasneb

haldusaktidega kaebajale negatiivne mõju. Kui kehtetute haldusaktide tühistamine ei ole

võimalik, palub kaebaja tuvastada nende õigusvastasuse.

9. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja väide, et bussidel ei esine rikkumisi, on paljasõnaline. Kuuel bussil seitsmest ei olnud

08.03.2019 seisuga enam puudusi, kuid kontrollkaartide vormistamise ajal olid need olemas.

Kontrollkaartidele on märgitud, millised puudused bussidel esinevad. Kui hinnata koos

vastustaja esitatud fotosid ja kontrollkaarte, on selgelt arusaadav, millisel pildil millise bussi

missugust viga on jäädvustatud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määrusest

nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114) ei tulene kohustust jäädvustada sõidukil leitud

rikkeid foto või videona. Busside rikked ja puudused on tõendatud kontrollkaartidega. Kaebaja

arusaamatus piltidel kujutatust ei anna alust kontrollkaartide tühistamiseks. Asjakohatu on viide

pildi metaandmetele. Pelgalt selle põhjal ei saa otsustada, kas kontrollkaart kuulub

tühistamisele või mitte. Isegi kui fotot 261bcs ei saaks arvestada, esines bussil ka teisi puudusi

peale rehvide liigse kulumise. Vastustaja esitas kohtule fotod busside registreerimismärkide

nimelistes kaustades, kust on näha, millised pildid on millisest bussist tehtud. Fotodelt on näha,

et bussil registreerimismärgiga 122BJH ei ole rehvidel pelgalt pindmised vigastused, mis on

tekkinud tavapärase kasutamise käigus. Rehvi koordi läbivad hulgivigastused. Piltidelt

P130093, P130094 ja P10095 on näha, et bussi registreerimismärgiga 894BCT rehvi mustri

jääk ei vasta nõuetele. Väide, et rehvi mustri sügavust ei saa välise vaatluse põhjal kindlaks teha

ja seda tuleb asjakohaste vahenditega mõõta, ei vasta määruse nr 114 lisas 3 „Mootorsõiduki ja

selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel

avastatud rikete ja puuduste loetelu“ sätestatule. Viidatud lisas on rehvide kontrollimise

meetodiks määratud vaatlus. Seega on tõendid kogutud seaduspäraselt. Ilmselgelt ei ole

fotodega püütud tõendada õhupadja kuuldavat leket, vaid teisi visuaalseid puudusi, mis bussil

registreerimismärgiga 194BBY esinesid. Fotolt P1300114 on selgelt näha avariilüliti olukord.

Fotolt P1300113 nähtuvalt on mootoriruumi katte nurk turritamas viisil, mis on reisijatele

potentsiaalselt ohtlik, eriti kuna tegemist on kooliõpilasi transportiva bussiga. Fotolt P2040108

nähtub selgelt, et esitulesid kinni hoidma pidava detaili ja bussikere vahel on tühimik.

3-19-271

4(10)

10. Tallinna Halduskohus tühistas 06.12.2019 otsusega PPA 20.02.2019 kontrollkaardi nr th-

2019-00616/1, mis puudutas bussi registreerimismärgiga 198BHX, ja muus osas jättis kaebuse

rahuldamata ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 220,72 eurot.

1) Kontrollkaartidega suunati viis bussi erakorralisele ülevaatusele ja kahele määrati

sõidukeeld. Määruse nr 114 § 5 lg 2 järgi suunatakse mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele

olulise rikke või puuduse korral, sõidukeeldu rakendatakse ohtliku rikke või puuduse korral.

Määruse nr 114 § 4 järgi jagunevad avastatud puudused ja rikked kolme kategooriasse: 1)

väheoluline rike või puudus – rike või puudus, mis ei ole oluline ega ohtlik ja mille esinemisel

loetakse mootorsõiduk või selle haagis tehnonõuetele vastavaks; 2) oluline rike või puudus –

rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli; 3) ohtlik rike või

puudus – rike või puudus, mis on otseselt ja vahetult liiklusohtlik või mõjutab keskkonda.

2) PPA on vormistanud kontrollkaardid, teinud viiel bussil tuvastatud puuduste/rikete kohta

fotod ja ühe bussi puhul video. Ühe bussi kohta on esitatud tahhograafi andmete aruanne.

Salvestised on jagatud busside kaupa bussi registreerimismärgiga kataloogidesse, mis

võimaldab tuvastada, millised salvestised millise bussi kohta käivad. Liiklusseadus (LS) ega

määrus nr 114 ei kohusta vastustajat mootorsõiduki kontrollimisel jäädvustama tuvastatud

puudusi fotol või muul salvestisel. Määruse nr 114 § 3 lg 3 kohustab rikke või puuduse

tuvastamisel koostama kontrollkaardi. Määruse nr 114 § 3 lg 12 reguleerib olukorda, kus

puudused on fikseeritud salvestisel, kuid ei kohusta salvestist tegema. Seega piisab bussidel

tuvastatud puuduste tõendamiseks kontrollkaartide olemasolust ning fotod ja videod on

täiendavateks tõenditeks. Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud ühtki tõendit busside nõuetele

vastavuse kohta. Kontrollaktidelt ei nähtu ka bussijuhtide vastuväiteid tuvastatud puuduste

kohta.

3) 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00373/1 määrati bussile registreerimismärgiga

261BCS sõidukeeld. Puudustena märgiti muu hulgas, et II-telje parempoolsel sisemisel rehvil

on alles vähem kui 80% rehvimustri jääksügavusest (täiesti kulunud). Määruse nr 114 lisa 2

kohasele kontrollkaardile on märgitud muu hulgas p 5.2.3 „Rehvid“ juurde ohtlik rike või

puudus. Bussi kohta on tehtud fotod 261bcs, P1300120 ja P1300122.

Kuna kontrollkaardi järgi oli ainsaks ohtlikuks rikkeks rehvide kulumus, siis oleneb sõidukeelu

kohaldamise

õiguspärasus

rehvide

kontrollimise

õiguspärasusest.

Majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määrus nr 42) lisa 1 „Nõuded alates 1. jaanuarist

1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad

sõidukid“ koodi 501 „Üldnõuded sõiduki rehvile“ p 4 ja koodi 503 „Rehvi kulumine ja mustri

jääksügavus“ p 1 alapunkti d kohaselt peab M2 ja M3 kategooria bussi rehvi mustri jääksügavus

olema perioodil 1. oktoobrist kuni 1. maini suurem kui 3,0 mm. Vaidlusalune buss on

kontrollkaardi kohaselt M3 kategooria buss ja kontroll viidi läbi 30.01.2019. Kuigi foto 261bcs

ei ole parima kvaliteediga, on sellelt siiski piisavalt selgelt näha, et sisemise (fotol parempoolse)

rehvi muster on peaaegu siledaks kulunud ja rehvi mustri jääksügavus on oluliselt väiksem kui

3 mm. Määruse nr 114 lisa 3 p 5.2.3 alapunkti 8 järgi on rike ohtlik, kui rehvi mustri

jääksügavus on vähem kui 80% nõutavast mustri jääksügavusest. Foto kinnitab järeldust, et

vaidlusaluse bussi ühe rehvi mustri jääksügavus on nõutavast väiksem. Tegemist on puudusega,

mis võib suure tõenäosusega põhjustada liiklusohu (määruse nr 114 § 4 p 3), sest kulunud

rehviga on sõiduki pidurdamine ja juhtimine raskendatud. Seega on sellise bussi suhtes

sõidukeelu kohaldamine avalikes huvides (määruse nr 114 § 5 lg 2 p 2).

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et politseiametnik ei kasutanud rehvi mustri jääksügavuse

mõõtmiseks mõõtevahendit. Määruse nr 114 § 3 lg 2 järgi peab mõõtevahendit kasutama (S)-

3-19-271

5(10)

tähisega detaili puhul (vt ka määruse nr 114 lisa 3 lk 28). Määruse nr 114 lisa 3 p 5.2.3 järgi ei

ole rehvid tähistatud (S)-tähisega. Viidatud punkti kohaselt toimub kogu rehvi kontroll

vaatlusega. Seega ei ole politseiametnik rehvi mustri jääksügavust vaatlusega kontrollides

eksinud õigusnormide vastu. Vaatamata sellele, et mõõtevahendit kasutamisel olnuks tulemus

täpsem, ei saa mõõtevahendi kasutamata jätmist vastustajale ette heita.

Kaebaja toob välja, et foto 261bcs metaandmete järgi on foto tegemise kuupäevaks 18.02.2019.

See ei anna alust järelduseks, et fotot ei tehtud kontrollimise päeval. 18.02.2019 esitas PPA

kohtule mälupulgal busside kontrollis tehtud salvestised ja vastuse kohtunõudele. Seega võib

viidatud kuupäev näidata, millal nimetatud foto andmekandjalt vastustaja tööarvutisse ja/või

mälupulgale laaditi. Kuna faili metaandmed võivad allalaadimiste või ümbersalvestamiste

korral muutuda, siis ei saa metaandmetele omistada määravat tähtsust. Selle bussi osas tehti

fotosid kahe erineva seadmega (fotode P1300120 ja P1300122 metaandmete järgi tehti fotod

seadmega TG-5 ning foto 261bcs tehti seadmega SM-G960F). See asjaolu võib põhjendada

samal päeval tehtud fotode metaandmete erinemist kuupäevade osas – erinevatest seadmetest

pärit fotode metaandmed käitusid erinevalt. Puudub põhjus arvata, et vastustajal oleks isiklik

erapoolik huvi kaebaja bussidele sõidukeelu kehtestamise ja selle jaoks tõendite võltsimise

suhtes. Kuna ka kaebaja ei ole omalt poolt oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit esitanud

(nt rehvi mustri jääksügavuse mõõtetulemust, parema kvaliteediga fotot või ülevaatusel tehtud

kontrolli tulemust), esitades vaid paljasõnalisi väiteid, siis puudub alus praeguste tõendite

juures kontrollakti õiguspärasuses kahelda ja seda tühistada või selle õigusvastasust tuvastada.

4) PPA määras 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00365/1 bussile registreerimismärgiga

122BJH sõidukeelu. Puudusena märgiti II-telje tagumisel parempoolsel välimisel rehvil koorti

läbivad hulgivigastused. Määruse nr 114 lisa 2 kohasele kontrollkaardile on märgitud p 5.2.3

„Rehvid“ juurde ohtlik rike või puudus. Bussi kohta on tehtud fotod P1300097, P1300098,

P1300099, P1300100, P1300101, P1300102 ja P1300103.

Määruse nr 42 lisa 1 koodi 502 „Rehvi tehnoseisund“ p 1 järgi ei tohi rehvil esineda sisemisi

ega välimisi koorti läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist. Määruse nr 114 lisa 3

p 5.2.3 järgi on ohtlikuks puuduseks või rikkeks see, kui koord on nähtav või katki (alap 6) või

kui koorti kaitsekiht on kahjustunud (alap 11). Fotodelt P1300098, P1300099, P1300100,

P1300101, P1300102 ja P1300103 nähtub, et bussi rehvil on mitmeid vigastusi. Koorti

kaitsekiht on mitmes kohas katki ja katkistes kohtades on koord nähtav. Tegemist on ohtliku

puudusega, sest rehvi lagunemine mõjutab sõiduki juhitavust ja võib põhjustada liiklusohtliku

olukorra. Sellise puuduse tuvastamisel on sõidukeelu kohaldamine liiklusohutuse tagamise

eesmärgil õiguspärane. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid.

5) PPA suunas 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00358/1 bussi registreerimismärgiga

894BCT erakorralisele ülevaatusele. Puudusena märgiti, et II-telje sisemiste rehvide

jääksügavus ei vasta nõuetele (ülemäära kulunud). Määruse nr 114 lisa 2 kohasele

kontrollkaardile on märgitud p 5.2.3 „Rehvid“ juurde oluline rike või puudus. Bussi kohta on

tehtud fotod P1300092, P1300093, P1300094 ja P1300095.

Määruse nr 114 lisa 3 p 5.2.3 alapunkti 7 järgi on oluliseks puuduseks või rikkeks, kui

rehvimustri kulumise indikaator on nähtav või jääksügavus ei vasta nõuetele. Fotodelt

P1300093, P1300094 ja P1300095 võib näha rehvi mustri suuremat kulumist. Eriti selgelt on

sisemise rehvi (fotol paremal) suuremat kulumist võimalik näha võrdluses välimise rehviga

fotol P1300093. Muster ei ole sama kulunud kui eespool käsitletud bussil registreerimismärgiga

261BCS, mistõttu ei toonud rehvi mustri kulumus selle bussi osas kaasa sõidukeeldu, kuid

ülemäärase kulumise tõttu tuleb rehv võimalikult kiiresti välja vahetada. Selline nõue on

3-19-271

6(10)

liiklusohutuse seisukohalt oluline, sest kulunud rehvi kasutamine võib tekitada liiklusohtliku

olukorra. Järelikult oli bussi erakorralisele ülevaatusele saatmine õiguspärane.

6) PPA suunas 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00376/1 bussi registreerimismärgiga

194BBY erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti muu hulgas, et salongi kattedetailid

on paigaldatud selliselt, et need võivad kasutamisel tekitada vigastusi (mootoriruumi kate) ja

avariiväljapääsu ei ole võimalik avada (kraan kinni roostetanud). Määruse nr 114 lisa 2 kohasele

kontrollkaardile on märgitud muu hulgas p 6.2.9 „Muud sõiduki sise- ja välisseadmed või

varustus (tugihark, mootorratta käepide, jalatoed jne)“ ja p 9.1.2 „Avariiväljapääsud“ juurde

oluline rike või puudus. Bussi kohta on tehtud fotod P1300105, P1300106, P1300107,

P1300108, P1300109, P1300110, P1300111, P1300112, P1300113, P1300114, P1300115,

P1300116, P1300117, P1300118 ja P1300119.

Määruse nr 114 lisa 3 p 9.1.2 järgi on oluliseks puuduseks või rikkeks, kui avariiväljapääsu

toimimisel on tõrge (alap 1) või avariiväljapääsu avamise seade puudub või on vigane (alap 4).

Fotolt P1300114 nähtub valge kihiga kaetud avariiväljapääsu kang. Kontrollkaardil olev

märkus, et avariiväljapääsu ei ole võimalik avada, võimaldab järeldada, et politseiametnik

püüdis kangi kasutades väljapääsu avada, kuid see ei õnnestunud. Kangi proovimine järeldub

ka fotolt nähtuvalt avatud kattelt. Katkise avariiväljapääsu kangiga buss on reisijate elu ja

tervise seisukohalt ohtlik, sest ei võimalda neil vajadusel bussist lahkuda. Sellises seisukorras

bussi erakorralisele ülevaatusele saatmine on avalikes huvides ja õiguspärane.

Määruse nr 114 lisa 3 p 6.2.9 alap 3 järgi on oluliseks puuduseks või rikkeks, kui osad on

paigaldatud nii, et need võivad või nende kasutamisel võib tekkida vigastusi. Fotolt P1300113

nähtub, et istmete vahekäigus olev metallraam on ühest (pildil all vasakul) nurgast lahti ja

turritab ülespoole. Kuigi foto on kahemõõtmeline, järeldub metallraami turritus põrandakattele

jäänud varjust. Selline puudus võib tekitada vigastusi, sest võib takistada bussis liikumist ja

põhjustada komistamist või kukkumist. Seega on tegemist puudusega, mis võib põhjustada ohu

reisijate elule või tervisele. Selle puuduse kõrvaldamiseks bussi erakorralisele ülevaatusele

saatmine on avalikes huvides ja õiguspärane.

7) PPA suunas 04.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00420/1 bussi registreerimismärgiga

133BCV erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti muu hulgas, et ABS-märgutuli põleb

ja vasakpoolsete esimeste laternate kinnitus on ebakindel. Määruse nr 114 lisa 2 kohasele

kontrollkaardile on märgitud p 1.6 „Blokeerumatu pidurisüsteem (ABS)“ ja p 4.1.1 „Seisund ja

toimimine“ järgi oluline puudus või rike. Bussi kohta on tehtud fotod P2040101, P2040102,

P2040103, P2040106 ja P2040108.

Määruse nr 114 lisa 3 p 1.6 järgi on rike või puudus oluline, kui esineb märgutule rike (alap 1)

või märgutuli näitab süsteemi riket (alap 2). Fotodelt P2040102 ja P2040103 nähtub, et

armatuurlaual põleb ABS-märgutuli. Süsteemi korrasoleku korral on ABS-märgutuli kustunud.

Seega esines bussi ABS-pidurisüsteemis rike, mis vajas tähelepanu. Pidurite korrasolek on

reisijate ja teiste liikluses osalejate elu ja tervise seisukohalt oluline. Ilma ABS-süsteemita

võivad pidurid blokeeruda ja bussi peatamine võib osutuda oluliselt raskemaks, mis võib

tekitada liiklusohtliku olukorra. Selle puuduse kõrvaldamiseks bussi erakorralisele ülevaatusele

saatmine on avalikes huvides ja õiguspärane.

Määruse nr 114 lisa 3 p 4.1.1 alapunkti 5 järgi on rike või puudus oluline, kui laterna kinnitus

on ebakindel. Fotolt P2040108 nähtub, et bussi vasakpoolsete esilaternate kattepaneel on lahti.

Kuna laternad on paneeli küljes, siis võib see puudus põhjustada laternate ühenduse probleemi

voolusüsteemiga ja laternate kustumise. Ilma tuledeta või ühelt poolt kustunud tuledega

sõitmine talvel pimeda ajal tekitab tõenäoliselt liiklusohtliku olukorra ning võib kahjustada nii

3-19-271

7(10)

reisijate kui ka teiste liikluses osalejate elu ja tervist. Selle puuduse kõrvaldamiseks bussi

erakorralisele ülevaatusele saatmine on avalikes huvides ja õiguspärane.

8)

PPA

suunas

20.02.2019

kontrollkaardiga

nr th-2019-00619/1

kaebaja

bussi

registreerimismärgiga 191BHX erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et sõiduki

käigukastile on paigaldatud nõuetele mittevastav liikumisandur seerianumbriga 4635201.

Alates 01.10.2012 paigaldatud ja aktiveeritud digitaalne sõidumeerik peab olema uuemat tüüpi

(nn sõidumeerikud, mis saavad manipuleerimise vähendamiseks liikumisimpulsi lisaks ühele

andurile veel teiselt andurilt või mitmest sõltumata allikast ning mh kasutatakse Kitas2+ tüüpi

liikumisandurit, mille seerianumber on suurem kui 10 000 000). Määruse nr 114 lisa 2 kohasele

kontrollkaardile on märgitud p 7.9 „Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)“ järgi oluline

rike või puudus. Bussi kohta esitati tahhograafi andmete aruanne.

Määruse nr 114 lisa 3 p 7.9 alapunkti 1 järgi on puudus või rike oluline, kui puudub nõutav

sõidumeerik. Kaebaja väitis kaebuses, et liikumisanduri esimene paigaldamise kuupäev on

24.11.2011 ning tegemist on tehases tootja poolt paigaldatud anduriga. Liiklusregistri

andmetest nähtub aga, et vaidlusalune buss on ehitatud 2013. a-l ja selle esmase registreerimise

kuupäev on 15.01.2013. Järelikult ei saanud paigaldada liikumisandurit või sõidumeerikut

2011. a-l, sest kõnealust bussi ei olnud siis olemas. Tahhograafi andmete aruandest nähtuvalt

toodeti andur septembris 2011, kuid tarkvara installeeriti 17.07.2018 ja sõidukiüksus aktiveeriti

esimest korda 05.11.2018. Seega pidi kaebaja selle bussi osas järgima alates 01.10.2012

kehtivat nõuet. Kuna sõidumeerik ei vastanud nõuete, oli bussi erakorralisele ülevaatusele

saatmine õiguspärane.

9) Erinevate puuduste ja vastuolude tõttu tuleb tühistada PPA 20.02.2019 kontrollkaart nr th-

2019-00616/1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. OÜ ATKO Liinid esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu otsus

tühistada osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning uue otsusega kaebus tervikuna rahuldada.

PPA pidi tõendama koormavate haldusaktide andmise alust, kuid ei ole seda teinud. Pelgalt see,

et PPA esitas tõendid kohtule mälupulgal busside kaupa kataloogidesse jagatuna, ei võimalda

tuvastada, millised salvestised millise bussi kohta käivad. Failide nimetusi saab kergesti muuta.

Politseiametnikel on LS ja korrakaitseseaduse (KorS) alusel laialdased volitused

liiklusjärelevalve käigus tõendite kogumiseks. Tõendeid kogutakse eesmärgil, et vaidluse

korral saaks PPA oma väiteid või tuvastatud rikkumisi tõendada. Kvaliteetne tõendite

kogumine on uurimispõhimõtte rakendamise vältimatu eeldus. Seega jääb arusaamatuks

halduskohtu väide, et PPA võis piirduda kontrollakti vormistamisega. Kontrollakt on haldusakt,

mis sisaldab haldusorgani väiteid, mitte tõend. Haldusakti põhjendamise kohustus on

haldusorganil, mitte kaebajal. Seega ei pidanud kaebaja tõendama, et bussidel ei esinenud

kontrollkaartidel märgitud puudusi. Kuna PPA ei ole tõendanud, et kontrollaktidel olid PPA

väidetud puudused, tuleb need vastavalt tühistada või tunnistada õigusvastaseks.

12. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega.

Kui lähtuda kaebaja väitest, et pildifaile oli võimalik muuta, siis ei saakski tänapäeva tehniliste

võimaluste juures tõsikindlaid tõendeid esitada. Busside tehnonõuetele vastavuse kontroll on

politsei avalikes huvides teostatav ülesanne ja selle eesmärk on tagada, et liikluses osalevad

bussid oleksid tehniliselt korras. Puudub igasugune alus arvata, et politseil on huvi saata mõni

3-19-271

8(10)

buss kontrolli ilma, et sellel esineks mõni puudus. Vastupidi, bussijuhile antakse kohapeal

võimalus puudus kõrvaldada, nt asendada puudustega tulekustuti nõuetele vastava tulekustutiga

vms. Kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab täiendavat

kontrollimist, võimaldab määruse nr 114 § 5 lg 2 saata mootorsõiduki erakorralisele

ülevaatusele. Puuduse tuvastamisel vormistatakse kontrollkaart. Vaidlusaluste busside puhul

on fotod ja videomaterjal kontrollkaartidega hõlpsalt seostatav. Kaebaja ei ole tõendanud, et

fotod ei lähe bussidega kokku. Kontrollaktide vorm on kehtestatud määrusega nr 114 ning selles

ei ole ette nähtud põhjenduste esitamist. Kontrollkaardil fikseeritakse visuaalsel vaatlusel

tuvastatud tehniline olukord ning rikked ja puudused, mis liigitatakse raskusastmete järgi

vastavalt määruses toodule. PPA ei hinda ise rikete või puuduste ohtlikkust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus leidis

õigesti, et kontrollkaardid, millega PPA suunas kaebaja bussid registreerimismärkidega

894BCT, 194BBY, 133BCV ja 191BHX erakorralisele ülevaatusele ning kohaldas bussidele

registreerimismärkidega 261BCS ja 122BJH sõidukeeldu, on õiguspärased.

14. Haldusmenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt peab haldusorgan omal algatusel

välja selgitama asjas tähtsust omavad asjaolud, sh koguma nende kohta tõendeid eesmärgiga

teha õiguspärane otsus (HMS § 6). Koormava haldusakti andmisel peab reeglina haldusorgan

kohtus tõendama, et haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused on täidetud (HKMS §

59 lg 1, vt ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 16 ja seal viidatud lahendid).

Uurimiskohustuse ulatus ja haldusorganilt nõutava piisava tõendatuse määr sõltub aga

konkreetse juhtumi asjaoludest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2018 otsus nr 3-17-960, p

12). Haldusmenetluses uurimispõhimõtte rakendamisel ning tõendite kogumisel ja hindamisel

tehtud vigadele antav hinnang sõltub sellest, kas need võisid mõjutada asja sisulist otsustamist

(HMS § 58).

15. Praeguse juhtumi eripära on see, et liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise ulatus ja kord, sh kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise

metoodika ning kontrolli tulemuste vormistamine, on üksikasjalikult reguleeritud määruses nr

114 (vt eeskätt §-d 3–5 ning määruse lisad). Kui kontrollimise käigus avastatakse rike või

puudus, vormistatakse määruse nr 114 lisade 1 ja 2 kohased kontrollkaardid, arvestades lisas 3

toodud metoodikat. Lisa 1 kohasele kontrollkaardile märgitakse ka liiklusjärelevalve teostaja

kontrolli tulemustel põhinev otsus. Määruses nr 114 on ära määratletud iga konkreetse rikke või

puuduse raskusaste – väheoluline, oluline või ohtlik –, samuti see, millise raskusastmega rikke

või puuduse arvestamisel on politseiametnikul õigus suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele

või kohaldada sõidukeeldu tingimusel, et riket või puudust ei kõrvaldata kohapeal.

16. Ringkonnakohus leiab, et määruse nr 114 regulatsiooni arvestades saab liiklusjärelevalve

käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimist pidada menetlustoiminguks ning lisa 1

kohase kontrollkaardi lahtreid 1–10 koos lisas 2 märgitud kontrollitavate detailide loeteluga

kõnealuse toimingu protokolliks (KorS § 12 lg 1 ja HMS § 18 lg 1 p 4). Sõiduki tehnonõuetele

esmane vastavus tuvastatakse kohapealse vaatluse kui menetlustoimingu teel ning see

protokollitakse ja fikseeritakse kontrollkaardil. Selline protokoll on tõend HMS § 38 mõistes.

Lisa 1 kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse aga avastatud rikke või puuduse täpsem

kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh

sõidukeelu kohaldamine või sõiduki suunamine erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või

puuduse raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega

kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid (vt LS §-d 73 ja

731).

3-19-271

9(10)

17. Vastustaja teostas 30.01.2019, 04.02.2019 ja 20.02.2019 kaebaja busside ülevaatuse ning

vormistas ülevaatuste käigus avastatud rikete ja puuduste kohta määruse nr 114 lisades 1 ja 2

ettenähtud vormide kohased kontrollkaardid.

18. Bussijuhid andsid kontrollkaartidele, mis puudutasid busse registreerimismärkidega

261BCS, 122BJH, 194BBY, 133BCV ja 191BHX, allkirjad ega esitanud ülevaatuse tulemuste

kohta mingeid vastuväiteid või kommentaare (vt 12.02.2019 kaebuse lisad 1, 2, 4 ja 5,

01.03.2019 kaebuse lisa 2). Bussijuhi ametit pidava isiku puhul tuleb ringkonnakohtu hinnangul

eeldada, et tal on piisavad teadmised, et saada aru tema juhitava sõiduki tehnonõuete kontrolli

olemusest ja esitada vajadusel kontrolli läbiviimise või tulemuste kohta vastuväiteid (vt LS §

72; majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste,

oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ § 2 p 7, § 5, § 10 p 1). Toimikust ei

nähtu ja ka kaebaja ei väida, et kõneluste busside juhtidel oleks keelatud viibida ülevaatuse

juures või et PPA ei võimaldanud neil selle käigu või tulemuste kohta arvamust avaldada. Risk,

et kaebaja töötajad ei vallanud piisavalt eesti keelt või ei tundnud ülevaatuse käigu vastu huvi,

tuleb jätta kaebaja, mitte liiklusjärelevalve teostaja kanda, sest oma töötajate valimine ja

juhendamine on otseselt kaebaja mõjusfääris. Seega tuleb järeldada, et bussijuhid, kes

tegutsesid kaebaja nimel, olid eespool nimetatud busse puudutavatele kontrollkaartidele

märgitud rikete ja puudustega nõus.

19. Määrus nr 114 ei kohusta PPA-d liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavust

vaatluse teel kontrollides tegema lisaks fotosid või salvestisi või koguma muid tõendeid peale

määruse lisade kohaste kontrollkaartide vormistamise. Määruse nr 114 § 3 lg-st 12 tuleneb vaid,

et kui täiendavaid tõendeid on kogutud, tuleb need lisada liiklusjärelevalve infosüsteemi.

Ringkonnakohus leiab, et vaidluste vältimiseks on PPA-l siiski mõistlik võimaluse korral teha

fotosid või salvestisi ning praeguses asjas on PPA seda ka teinud (vt PPA 18.02.2019 vastuse

lisana esitatud fotod). Lisaks on PPA koostanud ühe bussi kohta tahhograafi andmete aruande

(PPA 13.03.2019 seisukoha lisa). Halduskohus on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, et

täiendavad tõendid kinnitavad kontrollkaartidel, mis puudutavad busse registreerimismärkidega

261BCS, 122BJH, 194BBY, 133BCV ja 191BHX, tehtud järeldusi bussidel avastatud rikete või

puuduste kohta. HKMS § 201 lg 4 alusel nõustub ringkonnakohus selles osas halduskohtu

otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja busside ülevaatamise käigus

vormistatud ja bussijuhtide allkirjastatud kontrollkaartide sisu arvestades puudub mõistlik alus

arvata, et PPA on esitanud kohtule tõendid mingite muude sõidukite kohta. Halduskohus

selgitas õigesti ka seda, et kaebajal oleks põhimõtteliselt olnud võimalik esitada omapoolseid

tõendeid selle kohta, et kontrolli teostamise ajal ei olnud bussidel kontrollkaartidele märgitud

puudusi. Kaebaja ei ole esitanud omalt poolt ühtki tõendit ega selle võimatust usutavalt

põhjendanud.

20. Toimikus oleva 30.01.2019 kontrollkaardi, mis puudutab bussi registreerimismärgiga

894BCT, on allkirjastanud politseiametnik, kuid sellel ei ole bussijuhi allkirja (vt 12.02.2019

kaebuse lisa 3). Seega nimetatud kontrollkaardi puhul ei ole PPA järginud määruse nr 114 § 3

lg-s 9 sätestatud nõuet, mille kohaselt allkirjastavad paberil kontrollkaardi kaks eksemplari või

elektroonse kontrollkaardi väljatrüki nii politseiametnik kui ka mootorsõidukijuht.

Ringkonnakohtu hinnangul on bussijuhi allkirja puudumine kontrollkaardil bussi ülevaatuse

protokolli vormiviga, mis ei anna alust lugeda kontrollkaarti ebausaldusväärseks. Kaebaja ei ole

seadnud kahtluse alla, et PPA teostas tema bussile registreerimismärgiga 894BCT 30.01.2019

tehnonõuete ülevaatuse, mille käigus kontrolliti kontrollkaardile märgitud detaile, sh rehvide

nõuetele vastavust (vt kaebaja 08.03.2019 seisukoha p 3.10). Kuna kõnealuse kontrollkaardi on

kohtule esitanud kaebaja, on usutav, et kontrollkaart anti pärast bussi ülevaatust kaebaja nimel

tegutsenud bussijuhi kätte. Kaebaja ei väida, et bussijuhil ei olnud võimalik soovi korral viibida

ülevaatuse juures ning esitada selle käigu või tulemuste kohta vastuväiteid. Ülevaatuse käigus

3-19-271

10(10)

tehtud fotod (vt PPA 18.02.2019 vastuse lisana esitatud fotod P1300092–P1300095) kinnitavad

kontrollkaardile tehtud märget, et bussi registreerimismärgiga 894BCT rehvid olid ülemäära

kulunud.

21. Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus kõigil vaidlusalustel kontrollkaartidel märgitud

puudused ja rikked tõendatuks. Puudub vaidlus, et ühtki riket või puudust ei kõrvaldatud

kohapeal. Seda, et määruse nr 114 järgi võib kõnealuste rikete või puuduste tuvastamisel

suunata sõiduki vastavalt erakorralisele ülevaatusele või kohaldada sõidukeeldu, ei ole

apellatsioonkaebuses kahtluse alla seatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus selles osas

halduskohtu otsuse põhjenduste kordamist vajalikuks.

22. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kummagi

menetlusosalise enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)