3-19-1338/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1338

Haldusasi

OÜ ATKO Liinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

14.06.2019

kontrollkaartide

tühistamiseks

või

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ ATKO Liinid, esindaja advokaat Aldo

Vassar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad

Margit Maidla ja Toomas Korenev

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.02.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 08.06.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

21.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1338 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.07.2020.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-1338

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuur koostas 14.06.2019 kontrollkaardi OÜ

ATKO Liinid (kaebaja) bussi (registreerimismärgiga 591BFR) kohta. Puudustena märgiti, et

parema poole küljeluuk ei lukustu, tagumine ülemine parem ääretuli on valget värvi, numbrituli

ja tagurdustuli ei põle, mootoris on õlileke ning tulekustuti kontroll on aegunud.

2. PPA

Lääne

prefektuur

suunas

14.06.2019

kontrollkaardiga

kaebaja

bussi

(registreerimismärgiga 852MHB) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et

tulekustuti on kontrollimata ning vasakpoolse roolivarda loks (roolihoovastiku seisund,

vasakpoolne sisemine rooliliigend) on ülemäära kulunud.

3. PPA

Lääne

prefektuur

määras

14.06.2019

kontrollkaardiga

kaebaja

bussile

(registreerimismärgiga 860MNA) sõidukeelu. Puudusena märgiti, et tagumise telje vasakpoolse

sisemise rehvi parempoolse külje koord on nähtav või katki.

4. PPA

Lääne

prefektuur

suunas

14.06.2019

kontrollkaardiga

kaebaja

bussi

(registreerimismärgiga 985MHT) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et parema

poole ääretule laternal ei tööta üle 50% valgusallikatest, numbritule valgusallikas on defektne

ning ABS blokeerumatu pidurisüsteemi juhtmestik on kahjustatud esimesel ja teisel teljel.

5. OÜ ATKO Liinid esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 14.06.2019 kontrollkaartide

tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebaja bussidel ei esine etteheidetavaid rikkumisi. Haldusaktid ei ole selged ja üheselt

mõistetavad, neist ei nähtu faktilised ja õiguslikud asjaolud ega kaalutlused. Bussi

registreerimismärgiga 591BFR kontrollkaardil ei ole resolutsiooni. Uurimiskohustus ja

tõendamiskoormus on haldusorganil. Kaebajal ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada.

Vastustaja esitatud fotodelt ei ole näha etteheidetud puudusi ja ei ole tuvastatav, et need fotod

oleks tehtud kaebaja bussidest. Haldusaktidel on vaatamata nende kehtivuse lõppemisele

(erakorralisele ülevaatusele suunatud bussid on läbinud ülevaatuse) kaebajale negatiivne mõju.

6. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Liiklusseaduse (LS) § 193 lg 1 järgi teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, kellel on

LS § 1962 lg 1 p 8 järgi õigus kontrollida sõidukite vastavust LS-s sätestatud tehnonõuetele ning

suunata sõiduk erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vastustaja on majandus- ja

kommunikatsiooniministri

15.12.2011

määruse

nr

„Politseiametniku

poolt

liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus

nr 114) § 3 lg 3 järgi pädev kontrollimisel avastatud rikete või puuduste korral koostama

kontrollkaardi. Kontrollkaardi täitmisel puudub vastustajal kaalutlusõigus. Määruse nr 114

lisa 3 määratleb täpselt, millised puudused on olulised ja millised ohtlikud. Politseinik fikseerib

vaid rikete või puuduste olemasolu. Määruse nr 114 § 5 lg 2 järgi suunatakse olulise rikke või

puuduse tuvastamisel sõiduk erakorralisele ülevaatusele ja ohtliku rikke puhul kohaldatakse

sõidukeeldu.

Seega

puudub

politseinikul

kaalutlusõigus.

Kontrollkaardid

vastavad

vorminõuetele (määruse nr 114 lisad 1 ja 2).

Kontrollitud bussid ei vastanud tehnoseisundi nõuetele. Määruse nr 114 järgi tuleb

tehnoseisundi kontrolli käigus avastatud rikkumised või puudused fikseerida kontrollkaardil.

Lisaks on avastatud rikked või puudused jäädvustatud fotodel. Asjaolu, et kõik bussid läbisid

pärast kontrolli erakorralise ülevaatuse, ei tähenda, et kontrollimise hetkel bussidel rikkeid või

puudusi ei esinenud, vaid et need likvideeriti. Kaebaja ei pea tõendama negatiivset asjaolu, vaid

seda, et bussid vastasid kontrollimise hetkel tehnonõuetele.

3-19-1338

3(7)

Viide politseiniku käekirjale ei ole piisav, et nimetada haldusakti ebaselgeks. Ei ole usutav, et

kontrollkaardid ei olnud kaebajale arusaadavad, sest kolmele bussile tehti ettekirjutus

erakorralisele ülevaatusele saatmise kohta ja praeguseks on bussid erakorralise ülevaatuse

läbinud. Bussi (registreerimismärgiga 591BFR) kohta käsitsi täidetud kontrollkaardil puudub

märge bussi erakorralisele ülevaatusele suunamise kohta, kuid bussijuhile jagati selgitusi

kohapeal.

7. Tallinna Halduskohus tuvastas 21.02.2020 otsusega bussi registreerimismärgiga 591BFR

kohta 14.06.2019 koostatud kontrollkaardi tühisuse ning ülejäänud osas jättis kaebuse

rahuldamata. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 328,75 eurot.

1) Määruse nr 114 § 5 lg 2 järgi suunatakse mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele olulise

rikke või puuduse korral, sõidukeeldu rakendatakse ohtliku rikke või puuduse korral. Määruse

nr 114 § 4 järgi jagunevad avastatud puudused ja rikked 3 kategooriasse: 1) väheoluline rike

või puudus – rike või puudus, mis ei ole oluline ega ohtlik ja mille esinemisel loetakse

mootorsõiduk või selle haagis tehnonõuetele vastavaks; 2) oluline rike või puudus – rike või

puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli; 3) ohtlik rike või puudus –

rike või puudus, mis on otseselt ja vahetult liiklusohtlik või mõjutab keskkonda.

2) Vastustaja on vormistanud puuduse või rikke tuvastamisel kontrollkaardid, samuti teinud

fotod. Kontrollkaardid, v.a bussi registreerimismärgiga 591BFR kohta koostatud kontrollkaart,

on piisavalt selged ning neist nähtuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kontrollkaartidel on

välja toodud, millised rikked/puudused on bussidel tuvastatud ja milline ettekirjutus tehtud.

Kontrollkaardi koostanud politseiametniku käekiri on piisavalt arusaadav. Kaebaja ei ole

pöördunud vastustaja poole täiendavate selgituste saamiseks. Vaidlusalused bussid on läbinud

erakorralise tehnoülevaatuse. Seega on kaebaja etteheidetud puudustest aru saanud ja need

kõrvaldanud. Kontrollkaartidel on bussijuhtide allkirjad ja ükski neist ei ole tuvastatud

puudustele vastu vaielnud. Bussijuht on kaebaja töötajana tema esindaja ja see, kas bussijuht

süveneb kontrollkaarti või allkirjastab selle ilma läbi lugemata, on kaebaja ja bussijuhi vaheline

usaldusküsimus.

3) Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et kontrollkaardid ei sisalda kaalutlusi.

Liiklusjärelevalve käigus koostatavale kontrollaktile kehtivad tavapärasest haldusaktist

erinevad nõuded. Määruse nr 114 § 3 lg 3 järgi tuleb rikke või puuduse tuvastamise korral

koostada kontrollkaart ja § 5 lg 2 näeb ette, millise rikke või puuduse korral millist tagajärge

kohaldada. Samuti võimaldab määruse nr 114 § 5 lg 1 anda võimaluse puudus või rike kohapeal

kõrvaldada. Seega on seadusandja juba ette ära kaalunud, milliste rikete/puuduste korral tuleb

milliseid meetmeid rakendada, et liiklusohtu vältida. Kontrollkaardi vorm ei näe ette pikemate

põhjenduste või kaalutluste esitamise võimalust. Arvestades kontrolli läbiviimise kiirust, ei

saagi kontrollijalt eeldada kontrolli käigus põhjaliku haldusakti koostamist. Vajadusel saab

haldusakti täiendavalt põhjendada isiku taotluse alusel või kohtumenetluses.

4) Vastustaja on esitanud bussidel tuvastatud puuduste/rikete kohta tehtud fotod. Fotod on

nimetatud bussi registreerimisnumbri järgi, seega on arusaadav, millised fotod milliste busside

kohta käivad. Kuna fotode tegemise ja kontrollkaardi koostamise ajad on lähestikku ja ajalises

järgnevuses, siis saab esitatud fotosid siduda konkreetse kontrolli läbiviimisega. Samuti on

mitmetelt fotodelt näha kaebaja busside registreerimisnumbrid. Puudub põhjus kahelda, et

fotod on tehtud kaebaja busside kohta. LS ega määrus nr 114 ei kohusta vastustajat

mootorsõiduki kontrollimisel jäädvustama tuvastatud puudusi fotol või muul salvestisel.

Määruse nr 114 § 3 lg 3 kohustab rikke või puuduse tuvastamisel koostama kontrollkaardi, mis

iseenesest tõendab rikke/puuduse olemasolu. Määruse nr 114 § 3 lg 12 reguleerib olukorda, kus

puudused on fikseeritud salvestisel, kuid ei kohusta salvestist tegema. Seega piisab bussidel

3-19-1338

4(7)

tuvastatud puuduste tõendamiseks kontrollkaartide olemasolust. Vastustaja esitatud fotod on

täiendavateks tõenditeks.

5) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, kinnitamaks oma väidet, et tema bussid vastasid

nõuetele, kuigi kohus juhtis sellele kaebaja tähelepanu. Kaebaja oleks saanud nt ise teha

vaidlusaluste busside kohta fotod, mis näitavad, et kontrollaktis väidetud puudusi ei esine, või

lasta kontrollida busse tehnoülevaatusel ja esitada tõendina tehnoülevaatuse akti busside

vastavuse kohta tehnonõuetele. Samuti olnuks asjakohaseks tõendiks kontrolli juures viibinud

bussijuhi vastuväide kontrollkaardile. Üheltki kontrollkaardilt ei nähtu bussijuhi vastuväidet

tuvastatud puuduste kohta, kuigi bussijuht on kontrollaktid allkirjastanud. Seega on kaebaja

väited busside korrasoleku kohta paljasõnalised ja ebausutavad.

6) 14.06.2019 kontrollkaardiga (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02101/1) suunati kaebaja

buss (registreerimismärgiga 852MHB) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena toodi välja, et

tulekustuti on kontrollimata ja vasakpoolse roolivarda loks (roolihoovastiku seisund,

vasakpoolne sisemine rooliliigend) on ülemäära kulunud. Bussi kohta on esitatud 3 fotot ja

bussi detailandmete väljatrükk. Detailandmete kohaselt on vaidlusalune buss 5200 kg

täismassiga ja 15 istekohaga M3 buss.

Määruse nr 114 lisa 3 „Mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu,

kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu“ p 7.2

alapunkti 2 järgi on puudus või rike oluline, kui tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on

kohustuslikus korras kontrollimata, kui see on nõutav ühissõidukis (nt takso, liinibuss, reisibuss

jne). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määrus nr 42) lisa 1 „Nõuded alates

1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased

ja vanemad sõidukid“ koodi 108 „Tulekustuti“ p 2 järgi peab üle 3,5 t täismassiga

M1 kategooria, koos juhiga mitte üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria ning N2 ja N3

kategooria sõidukis olema üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti. Siseministri

30.08.2010 määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,

paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ (määrus nr 39) § 10 lg 1 järgi kontrollitakse

tulekustutit tootja poolt ette nähtud sagedusega või kui vaatluse tulemused seda nõuavad. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tootja ei ole tulekustuti kontrolli sagedust ette näinud, siis

kontrollitakse tulekustutit: 1) üks kord aastas, kui kustutit hoitakse kohas, kus talle mõjuvad

niiskus, vibratsioon või temperatuurikõikumised; 2) üks kord kahe aasta jooksul, kui kustutit

hoitakse kuivas ja ühtlase temperatuuriga kohas. Buss on kohaks, kus tulekustutit võivad

mõjutada nii vibratsioon, niiskus kui ka temperatuurikõikumised, seega tulnuks kontrolli läbi

viia vähemalt üks kord aastas (määruse nr 39 § 10 lg 2 p 1).

Vastustaja esitatud fotodelt vaidlusaluse bussi kohta nähtub, et bussis oleva tulekustuti järgmise

kontrolli ajaks on märgitud mai 2019. Kuna vastustaja viis bussi kontrolli läbi juunis 2019, oli

selleks ajaks tulekustuti kontrollimise aeg möödunud ja tulekustuti ei vastanud määruse nr 114

lisa 3 p 7.2 alapunktis 2 toodud nõudele, st oli kohustuslikus korras kontrollimata. Tegemist on

olulise puudusega määruse nr 114 § 4 p 2 tähenduses. Tulekustuti olemasolu nõue bussis peab

tagama reisijate ja ka teiste liikluses osalejate ohutuse. Kontrollimata tulekustuti ei taga ohutust,

sest puudub kindlus, et see vajaduse korral töötab ja võimaldab tuld kustutada või selle

puhkemist vältida. Seega suunati vaidlusalune buss õiguspäraselt erakorralisele ülevaatusele

(määruse nr 114 § 5 lg 2 p 1). Põhimõtteliselt oli tegemist puudusega, mida saanuks kohapeal

kõrvaldada, kui kaebaja oleks lasknud tuua bussi uue tulekustuti (määruse nr 114 § 5 lg 1).

Bussi suunamine ülevaatusele näitab, et puudust ei kõrvaldatud kohapeal.

3-19-1338

5(7)

Kuna ainuüksi kontrollimata tulekustutist piisas bussi erakorralisele ülevaatusele saatmiseks,

siis puudub vajadus kontrollida bussile tehtud etteheidet roolivarda loksu osas.

7) 14.06.2019 kontrollkaardiga (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02102/1) määrati kaebaja

bussile (registreerimismärgiga 860MNA) sõidukeeld. Puudusena märgiti, et tagumise telje

vasakpoolse sisemise rehvi parempoolse külje koord on nähtav või katki. Bussi kohta on

esitatud 4 fotot ja bussi detailandmete väljatrükk.

Määruse nr 42 lisa 1 koodi 502 „Rehvi tehnoseisund“ p 1 järgi ei tohi rehvil esineda sisemisi

ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist. Määruse nr 114 lisa 3

p 5.2.3 alapunkti 6 järgi on ohtlikuks puuduseks või rikkeks see, kui koord on nähtav või katki.

Vastustaja esitatud fotolt 860MNA (4) nähtub, et bussi rehv on sedavõrd kulunud, et koord on

nähtav. Tegemist on ohtliku puudusega, sest rehvi lagunemine mõjutab sõiduki juhitavust ja

võib põhjustada liiklusohtliku olukorra. Sellise puuduse tuvastamisel on sõidukeelu

kohaldamine liiklusohutuse tagamise eesmärgil õiguspärane.

8) 14.06.2019 kontrollkaardiga (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02100/1) suunati kaebaja

buss (registreerimismärgiga 985MHT) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et

parema poole ääretule laternal ei tööta üle 50% valgusallikatest, numbritule valgusallikas on

defektne ning ABS blokeerumatu pidurisüsteemi juhtmestik on kahjustatud esimesel ja teisel

teljel. Bussi kohta on esitatud 10 fotot ja bussi detailandmete väljatrükk.

Määruse nr 114 lisa 3 p 4.2.1 alapunkti 2 järgi on oluliseks puuduseks või rikkeks, kui

eesmistest, tagumistest või külgmistest ääretulelaternatest üle 50% valgusallikatest ei tööta.

Vastustaja esitatud fotodelt 985MHT (4) ja 985MHT (5) on näha, et kolmest ääretulelaternast

põleb vaid üks (tagumine) ja teised ei põle. Laternate olemasolu sõidukil on vajalik

liiklusohutuse tagamiseks. Kustunud laternate korral ei ole võimalik pimedas aru saada, milliste

mõõtmetega sõidukiga on tegu. See võib tuua kaasa teiste juhtide poolt tehtavad valed

hinnangud ja põhjustada liiklusohu. Kuna ainuüksi sellest puudusest piisas bussi erakorralisele

ülevaatusele saatmiseks, siis pole vaja kontrollida bussile tehtud teisi etteheiteid.

9) 14.06.2019 kontrollkaardil (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02099/1) toodi kaebaja

bussil (registreerimismärgiga 591BFR) välja erinevad puudused. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 63 lg 2 p 5 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused. Kuigi

kontrollkaart kirjeldab bussil tuvastatud puudusi või rikkeid, ei ole sellega pandud kaebajale

ühtegi kohustust – bussi ei suunatud erakorralisele ülevaatusele ja sellele ei kehtestatud

sõidukeeldu. Tõendatud ei ole, et kaebaja bussijuhile selgitati haldusakti nõuet suuliselt.

Kohustusi panemata ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses, st haldusakt on

sellisel juhul algusest peale tühine. HKMS § 41 lg 4 järgi võib halduskohus haldusakti tühisuse

teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Selles osas tuleb kaebus rahuldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. OÜ ATKO Liinid esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu otsus

tühistada osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning uue otsusega kaebus tervikuna rahuldada.

PPA pidi tõendama koormavate haldusaktide andmise alust, kuid ei ole seda teinud.

Politseiametnikel on LS ja korrakaitseseaduse (KorS) alusel laialdased volitused

liiklusjärelevalve käigus tõendite kogumiseks. Tõendeid kogutakse eesmärgil, et vaidluse

korral saaks PPA oma väiteid või tuvastatud rikkumisi tõendada. Kvaliteetne tõendite

kogumine on uurimispõhimõtte rakendamise vältimatu eeldus. Seega jääb arusaamatuks

halduskohtu väide, et PPA võis piirduda kontrollakti vormistamisega. Kontrollakt on haldusakt,

mis sisaldab haldusorgani väiteid, mitte tõend. Haldusakti põhjendamise kohustus on

3-19-1338

6(7)

haldusorganil, mitte kaebajal. Seega ei pidanud kaebaja tõendama, et bussidel ei esinenud

kontrollkaartidel märgitud puudusi. Kuna PPA ei ole tõendanud, et kontrollaktidel olid PPA

väidetud puudused, tuleb need vastavalt tühistada või tunnistada õigusvastaseks.

9. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohus leidis õigesti, et 14.06.2019 kontrollkaardid, millega PPA suunas kaebaja

bussid registreerimismärkidega 852MHB ja 985MHT erakorralisele ülevaatusele ning kohaldas

bussile registreerimismärgiga 860MNA sõidukeeldu, on õiguspärased.

11. Haldusmenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt peab haldusorgan omal algatusel

välja selgitama asjas tähtsust omavad asjaolud, sh koguma nende kohta tõendeid eesmärgiga

teha õiguspärane otsus (HMS § 6). Koormava haldusakti andmisel peab reeglina haldusorgan

kohtus tõendama, et haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused on täidetud (HKMS §

59 lg 1, vt ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 16 ja seal viidatud lahendid).

Uurimiskohustuse ulatus ja haldusorganilt nõutava piisava tõendatuse määr sõltub aga

konkreetse juhtumi asjaoludest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2018 otsus nr 3-17-960, p

12).

12. Praeguse juhtumi eripära on see, et liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise ulatus ja kord, sh kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise

metoodika ning kontrolli tulemuste vormistamine, on üksikasjalikult reguleeritud määruses nr

114 (vt eeskätt §-d 3–5 ning määruse lisad). Kui kontrollimise käigus avastatakse rike või

puudus, vormistatakse määruse nr 114 lisade 1 ja 2 kohased kontrollkaardid, arvestades lisas 3

toodud metoodikat. Lisa 1 kohasele kontrollkaardile märgitakse ka liiklusjärelevalve teostaja

kontrolli tulemustel põhinev otsus. Määruses nr 114 on ära määratletud iga konkreetse rikke või

puuduse raskusaste – väheoluline, oluline või ohtlik –, samuti see, millise raskusastmega rikke

või puuduse arvestamisel on politseiametnikul õigus suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele

või kohaldada sõidukeeldu tingimusel, et riket või puudust ei kõrvaldata kohapeal.

13. Ringkonnakohus leiab, et määruse nr 114 regulatsiooni arvestades saab liiklusjärelevalve

käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimist pidada menetlustoiminguks ning lisa 1

kohase kontrollkaardi lahtreid 1–10 koos lisas 2 märgitud kontrollitavate detailide loeteluga

kõnealuse toimingu protokolliks (KorS § 12 lg 1 ja HMS § 18 lg 1 p 4). Sõiduki tehnonõuetele

esmane vastavus tuvastatakse kohapealse vaatluse kui menetlustoimingu teel ning see

protokollitakse ja fikseeritakse kontrollkaardil. Selline protokoll on tõend HMS § 38 mõistes.

Lisa 1 kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse aga avastatud rikke või puuduse täpsem

kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh

sõidukeelu kohaldamine või sõiduki suunamine erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või

puuduse raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega

kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid (vt LS §-d 73 ja

731).

14. Vastustaja teostas 14.06.2019 kaebaja busside ülevaatuse ja vormistas ülevaatuste käigus

avastatud rikete ja puuduste kohta määruse nr 114 nõuetele vastavad kontrollkaardid.

Bussijuhid andsid kontrollkaartidele allkirjad ega esitanud ülevaatuse tulemuste kohta mingeid

vastuväiteid või kommentaare (vt dtl 12, 14, 16, 81–88, 179–181). Bussijuhi ametit pidava isiku

puhul tuleb ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et tal on piisavad teadmised, et saada aru tema

juhitava sõiduki tehnonõuete kontrolli olemusest ja esitada vajadusel kontrolli läbiviimise või

tulemuste kohta vastuväiteid (vt LS § 72; majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011

3-19-1338

7(7)

nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“

§ 2 p 7, § 5, § 10 p 1). Toimikust ei nähtu ja ka kaebaja ei väida, et kõneluste busside juhtidel

oleks keelatud viibida ülevaatuse juures või et PPA ei võimaldanud neil selle käigu või

tulemuste kohta arvamust avaldada. Risk, et kaebaja töötajad ei vallanud piisavalt eesti keelt

või ei tundnud ülevaatuse käigu vastu huvi, tuleb jätta kaebaja, mitte liiklusjärelevalve teostaja

kanda, sest oma töötajate valimine ja juhendamine on otseselt kaebaja mõjusfääris. Seega tuleb

järeldada, et bussijuhid, kes tegutsesid kaebaja nimel, olid 14.06.2019 kontrollkaartidele

märgitud rikete ja puudustega nõus.

15. Määrus nr 114 ei kohusta PPA-d liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavust

vaatluse teel kontrollides tegema lisaks fotosid või salvestisi või koguma muid tõendeid peale

määruse lisade kohaste kontrollkaartide vormistamise. Määruse nr 114 § 3 lg-st 12 tuleneb vaid,

et kui täiendavaid tõendeid on kogutud, tuleb need lisada liiklusjärelevalve infosüsteemi.

Ringkonnakohus leiab, et vaidluste vältimiseks on PPA-l siiski mõistlik võimaluse korral

fotosid või salvestisi teha ning praeguses asjas on PPA seda ka teinud (fotod dtl 44–50, 55–60,

64–72, 74–80). Halduskohus on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, et täiendavad tõendid

kinnitavad vaidlustatud kontrollkaartidel tehtud järeldusi bussidel avastatud rikete või puuduste

kohta. HKMS § 201 lg 4 alusel nõustub ringkonnakohus selles osas halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja busside ülevaatamise käigus

vormistatud ja bussijuhtide allkirjastatud kontrollkaartide sisu arvestades puudub mõistlik alus

arvata, et PPA on esitanud kohtule täiendavad tõendid mingite muude sõidukite kohta.

Halduskohus selgitas õigesti ka seda, et kaebajal oleks põhimõtteliselt olnud võimalik esitada

omapoolseid tõendeid selle kohta, et kontrolli teostamise ajal ei olnud bussidel

kontrollkaartidele märgitud puudusi. Kaebaja ei ole esitanud omalt poolt ühtki tõendit ega selle

võimatust usutavalt põhjendanud.

16. Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus vaidlusalustel kontrollkaartidel märgitud

puudused ja rikked tõendatuks. Puudub vaidlus, et ühtki riket või puudust ei kõrvaldatud

kohapeal. Seda, et määruse nr 114 järgi võib kõnealuste rikete või puuduste tuvastamisel

suunata sõiduki vastavalt erakorralisele ülevaatusele või kohaldada sõidukeeldu, ei ole

apellatsioonkaebuses kahtluse alla seatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus selles osas

halduskohtu otsuse põhjenduste kordamist vajalikuks.

17. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kummagi menetlusosalise enda

kanda.

18. Halduskohus tuvastas bussi registreerimismärgiga 591BFR kohta 14.09.2019 koostatud

kontrollkaardi tühisuse põhjusel, et sellega ei pandud kaebajale ühtki kohustust ega keeldu.

Halduskohtu otsus on kõnealuses osas jõustunud, kuid ringkonnakohus märgib obiter dictum

korras, et kui dokumendiga ei panda isikule ühtegi kohustust või anta ühtegi õigust, siis ei ole

tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses. Dokument, mis pole haldusakt (vaid nt

menetlustoimingu protokoll), ei saa olla tühine HMS või HKMS tähenduses.

(allkirjastatud digitaalselt)