2-18-113417/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19. juunil 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku

e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-113417

Kohtuasi

Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi hagi U R vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

661,64 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

Era

Liisingu

Inkassoteenused

aktsiaselts

(registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115

Tallinn), volitatud esindaja K V

Kostja: U R (isikukood xxx, elukoht xxx)

Resolutsioon

1. Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi hagi U R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

rahuldada.

2. Välja mõista U Rlt Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks võlgnevus 626,64 eurot

(kuussada kakskümmend kuus eurot ja 64 senti) ning viivis alates 28.08.2018 kuni

põhinõude 443,09 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud U R kanda.

2. Määrata Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi menetluskuluks ja välja mõista U Rlt Era

Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot.

3. Välja mõista U Rlt Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt 425 eurot menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Hageja nõue

1. Era Liisingu Inkassoteenuste aktsiaselts (edaspidi ka hageja) palus kohtule esitatud hagis

välja mõista U Rlt (edaspidi ka kostja) tema kasuks võlgnevus 626,64 eurot, millest laenu

põhiosa on 443,09 eurot, laenu intress 75,16 eurot, viivis 108,39 eurot ning viivis alates

28.08.2018 kuni põhinõude 443,09 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Alternatiivselt palus hageja tema kasuks välja mõista alusetust

rikastumisest tulenev nõue 551,48 eurot ja alates 28.08.2018 kuni põhinõude 443,09 euro

täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja omandas nõude kostja vastu xxx AS-ilt (edaspidi ka esialgne võlausaldaja) koos

kõikide seadusest ja lepingust nr xxx p 10 tulenevate õigustega. Nõude loovutamise aluseks

on xxx AS-i ja hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr xxx. Hageja nõudis

suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja ei ole seda täitnud.

3. xxx AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 09.07.2015 lepingu nr xxx, mille alusel avati

kostjale krediidilimiit 2000 eurot ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal võtta kiirlaenu

krediidilimiidi 2000 euro ulatuses. 09.07.2015 esitas kostja laenutaotluse talle avatud

krediidilimiidist 1500 euro saamiseks 30-ks päevaks. Kostja käis pärast laenutaotluse

esitamist 09.07.2015 enda isikut tuvastamas AS-is Eesti Postkontor. Pärast laenutaotluse

esitamist saadeti kostjale e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused, et kostja

tutvuks veelkord laenulepingu ja laenutingimustega.

4. Esialgne võlausaldaja rahuldas pärast kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise

kinnitamist taotluse ja kandis 09.07.2015 kostja märgitud pangakontole laenu 1500 eurot.

Pärast kostjale laenu ülekandmist saatis esialgne võlausaldaja kostjale arve, et kostjat

veelkord teavitada laenu tagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma koos laenu

kasutamise tasuga tasuma hiljemalt 08.08.2015. Kostja sooritas kuus makset kogusummas

1056,91 eurot, mille hageja arvestab kostja põhisumma katteks. Seega on kostja võlgnevus

hagejale seisuga 27.08.2018 tagastamata laenu põhiosa eest 443,09 eurot.

5. Kostja esitas 09.07.2015 laenutaotluse laenu kasutamiseks 30 päevaks ja kostjal oli õigus

kasutada laenusummat 30 päeva. Intressi määraks oli 59% aastas ja krediidikulukuse määr

77,88% aastas. Intressi summaks oli 75,16 eurot. Intressi tasumise kohustust kostja ei täitnud.

Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02% tagastamata laenu summalt päevas ehk VÕS § 113 lg 1

antud määras. Laenu tagastamise tähtajast 08.08.2015 käesoleva ajani on möödunud 1116

päeva. Hageja arvestab viivist alates 09.08.2015 tagastamata laenupõhiosalt 443,09 eurot ja

on arvestanud perioodi 09.08.2015 kuni 27.08.2018 eest viivist 108,39 eurot. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista alates 28.08.2018, kuni põhinõude 443,09 euro täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Juhul, kui kohus peaks leidma, et xxx AS-i ja kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut ja

kohus ei rahulda hageja nõuet laenulepingu nr xxx alusel, siis alternatiivse nõudena esitab

hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Vastavalt VÕS § 1035 sättestatule

võlgneb kostja hagejale seisuga 27.08.2018 tagastamata laenu jäägi 443,09 eurot. Kostjalt

tuleb välja mõista alates 09.08.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on põhivõlgnevuselt 443,09 eurot perioodi

09.08.2015 kuni 27.08.2018 eest 108,39 eurot. Seega on tagastamisele kuuluv summa koos

intressiga seisuga 27.08.2018 551,48 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates

28.08.2018, kuni põhinõude summa 443,09 eurot täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub alusetust rikastumisest tuleneva alternatiivse nõude

rahuldada üksnes juhul kui kohus ei rahulda hageja laenulepingust tulenevat nõuet kostja

vastu.

Kostja vastuväited

7. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta, kuna protsessiosalised ega nende

õigusjärglased ei või pärast kohtuotsuse jõustumist esitada kohtusse sama nõuet teiskordselt.

Lubatud ei ole ka sama haginõude esitamine ja hagi põhjendamine uute asjaoludega. Kostja

on seisukohal, et tema vastu esitatud rahalisel nõudel puudub õiguslik alus. Hageja esitas

tema suhtes nõude kohtusse teistkordselt, esimesel korral tegi halduskohus otsuse kostja

kasuks, kuid sellele vaatamata jätkab hageja kostja isikuandmete väärkasutamisega

teavitades olematust võlgnevusest avalikke krediidiinfo portaale, mida haldab AS Creditinfo

Eesti.

Kohtuotsuse põhjendused

8. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS §

402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 404 lg 1 ja lg 2 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud lõikes 2 nimetatud.

9. Teenuse kasutamise lepinguga on tõendatud, et xxx AS ja kostja sõlmisid interneti

vahendusel 09.07.2015 lepingu nr xxx, et lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit

2000 eurot ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal võtta kiirlaenu krediidilimiidi 2000

euro ulatuses. Laenuraportiga on tõendatud, et kostja esitas 09.07.2015 laenutaotluse talle

avatud krediidilimiidist 1500 euro saamiseks 30-ks päevaks. Isikutuvastuse ankeediga on

tõendatud, et peale laenutaotluse esitamist käis kostja 09.07.2015 enda isikut tuvastamas AS

Eesti Postkontoris. Kostjale e-posti teel saadetud teadetega on tõendatud, et pärast

laenutaotluse

esitamist

saadeti

kostjale

e-posti

teel

täiendavalt

laenuleping

ja

laenutingimused, et kostjal oleks võimalik tutvuda laenulepingu ja laenutingimustega.

10. Maksekorraldusega on tõendatud, et xxx AS kandis 09.07.2015 kostja pangakontole laenu

1500 eurot. Arvega on tõendatud, et pärast kostjale laenu ülekandmist saadeti talle arve,

millest nähtub laenu tagastamise tähtaeg ja suurus. Laenulepingu järgi kohustus kostja

laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma hiljemalt 08.08.2015.

11. Nõude loovutamise lepinguga nr 011210 on tõendatud, et esialgne võlausaldaja loovutas

lepingust nr xxx tuleneva nõude hagejale, seega astus hageja VÕS § 164 lg 2 järgi uue

võlausaldajana senise võlausaldaja asemele.

12. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist.

13. VÕS § 415 lg 2 kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks. Kostjal oli õigus kasutada laenusummat 30 päeva. Laenuraportiga on tõendatud, et

kostja on sooritanud kuus makset kokku 1056,91 eurot, mille hageja arvestas laenu

põhisumma katteks. Seega on kostja võlgnevus tagastamata laenu põhiosa eest (1500 €–

1056€) 443,09 urot.

14. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Kostjale saadetud laenutingimustega ja intressi raportiga on tõendatud, et intressi määraks oli

59 % aastas ja krediidikulukuse määr 77,88 % aastas. Eesti Panga kodulehe andmete järgi oli

31.05.2015 seisuga tarbimislaenude krediidikulukuse määr 26,57%, seega ei ületa

krediidikulukuse määr kolmekordset Eesti Panga avaldatud krediidikulukuse määra. Intressi

summaks oli 75,16 eurot, mida kostja täitnud ei ole. Seega on intressi võlgnevus 75,16 eurot.

15. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks laenulepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaselt

täitnud. Meeldetuletustega on tõendatud, et esialgne võlausaldaja pöördus korduvalt kostja

poole meeldetuletustega, milles palus võlgnevus likvideerida. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal

õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse tätmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib

võlausaldaja nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist protsendina

põhinõudest kuni kohase täitmiseni.

17. Viiviseraportiga on tõendatud, et hageja arvestas viivist alates 09.08.2015 tagastamata laenu

põhiosalt 443,09 eurot perioodil 09.08.2015 kuni 27.08.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras (443,09 x 1115p x 0,02 % = 108,39 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist tagastamata

laenu summalt päevas, mis vastab VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrale. Vastavalt TsMS § 367

tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

28.08.2018 kuni põhinõude 443,09 euro täitmiseni.

18. Kostja väitel on hagi alusetu, kuna hageja on sarnase nõudega tema vastu juba hagi esitanud,

mille kohus tunnistas eelmisel korral alusetuks ja seega on alusetu ka käesolev hagi.

19. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud

oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, mistõttu on tema vastuväited paljasõnalised.

20. Hageja kohtule esitatud seisukohast nähtuvalt esitas hageja varasemalt maksekäsu

kiirmenetluses kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-17-104477,

millele kostja esitas vastuväite ning hageja ei esitanud maakohtule hagiavaldust, mistõttu

Harju Maakohus keeldus hageja avalduse menetlusse võtmisest.

21. Tulenevalt TsMS § 372 lõikest 6 kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna tsiviilasja

nr 2-17-104477 menetlusse võtmisest keelduti, siis ei ole kohus eelnevalt asja sisuliselt

lahendanud ega otsustanud, et hageja nõue kostja vastu oleks alusetu või põhjendamatu.

Järelikult oli hagejal õigus pöörduda kohtusse sama kostja vastu samal alusel sama nõudega

ning kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

22. Seega tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista

võlgnevus 626,64 eurot, millest laenu põhiosa on 443,09 eurot, laenu intress 75,16 eurot,

27.08.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 108,39 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.08.2018 kuni põhinõude 443,09 euro täitmiseni.

Esmase nõude rahuldamise tõttu tuleb hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

25. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 lg 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Hageja tasus riigilõivu 125,00 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

26. Menetluskulu nimekirja järgi leppisid hageja ja tema esindaja kokku, et õigusabi tunnitasuks

on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja saab käibemakse tagasi küsida, siis

on tunnitasu määraks 100 eurot. Hageja esindaja on teinud kulutusi tutvumisele

maksekäsukiirmenetluse dokumentidega tsiviilasjas nr 2-18-113417 ja hagiavalduse aluseks

olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimisele ja

hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 1 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot ning

tutvumisele kostja poolt esitatud määruskaebusega, kostja poolt esitatud vastuhagiga,

kohtumäärustega, kostja vastusega hagiavaldusele, konsulteerimisele hagejaga, hagejaga

25.02.2019.a seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi, kokku 200 eurot. Seega

on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 300,00 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on

kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-18-113417 ja palub määrata vastavalt TsMS §

1741 lõikele 3 kindlaks hageja õigusabikulud summas 300,00 eurot.

27. Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest,

kuni menetluskulude 425,00 euro täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude avaldus kuulub esindajakulude osas

rahuldamisele, kuna eEindaja tunnihind, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu

praktikaga ning menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg vastab asja keerukusele,

kestvusele ning mahule. Seega tuleb hageja menetluskulu suuruseks määrata 425 eurot ja

kostjalt hageja kasuks see välja mõista. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna

alust hageja menetluskulude vähendamiseks.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kohustada hagejat

tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kokku 425 eurot alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik