1-18-9378/67 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

19. juuni 2020

Kriminaalasja number

1-18-9378

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Timo Luhti süüdistuses KarS § 120 lg 1, KarS § 3311 lg 1 ja

KarS § 3312 järgi

üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuistungi toimumise aeg 4. märts 2020, Tartu

Kohtuistungil osalesid

süüdistatav Timo Luht ja kaitsja vandeadvokaat Ahto

Sirendi, kannatanu E.L. , ringkonnaprokurör Marge Püss

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 26. novembri 2019 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Timo Luht ja kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi

Prokurör

ringkonnaprokurör Marge Püss

Süüdistatav

Timo Luht, isikukood: 37601172710, elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

vandeadvokaat Ahto Sirendi

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. novembri 2019 otsus osaliselt, s.o

1.1 Timo Luhti süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 120 lg 1 järgi 21.02.2018

J.N. i ähvardamises, KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi karistuse mõistmises,

süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistetud kaitsjatasu summas 1915,12 eurot ja

menetluskulu üldsummas 2725,12 eurot osas.

Tühistatud osas teha uus otsus, millega :

2. Õigeks mõista Timo Luht süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi 21.02.2018 J.N. i

ähvardamises.

3. KarS § 64 lg 1 alusel (karistused kuritegudes KarS § 3311 lg 1 ja § 3312 järgi) mõista

Timo Luhtile liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

4. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud liitkaristust 4 (neli) kuud vangistust

KarS § 65 lg 1 kohaselt mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 6 (kuus) kuu 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Timo Luhtile

lõplikuks liitkaristuseks 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

vangistust.

5. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 10 (kümme) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva, s.o 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) päeva

vangistust üldkasuliku tööga 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) tundi,

määrates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks ) aasta 6 (kuus) kuud arvates

kohtuotsuse jõustumisest.

6. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel määrata, et Timo Luht teostab üldkasulikku tööd Tartu

Vangla

Tartu

Kriminaalhooldusosakonna

juhataja

poolt

määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõike 1

punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid:

-

elama oma alalises elukohas: Tartumaa, Peipsiääre vald, Alajõe küla, Lehemetsa

talu;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik

teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi

vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse

karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva

vangistusega. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise

ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle

mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

7. Välja mõista süüdistatav Timo Luhtilt Eesti Vabariigi kasuks maakohtu

menetluses tekkinud menetluskulud summas 1532 (üks tuhat viissada

kolmkümmend kaks) eurot 10 senti ja sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot.

Menetluskulud summas 383,02 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda.

8. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

9. Süüdistatava Timo Luhti ja kaitsja Ahto Sirendi apellatsioonid rahuldada

osaliselt.

10. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ahto Sirendi

Advokaadibüroo kaudu 841 (kaheksasada nelikümmend üks) eurot 20 senti,

sealhulgas käibemaks 140 (ükssada nelikümmend) eurot 20 senti, vandeadvokaat

Ahto Sirendile süüdistatav Timo Luhtile määratud korras kaitse teostamise eest

apellatsioonimenetluses.

11. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud summas 841,20 eurot jäävad

Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Timo Luhti süüdistatakse:

1.1. KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema

- 2015 detsembri lõpus kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal Tartus Jaama 68a asuva

söögikoha „Kõver Kiosk“ juures ähvardas oma endist elukaaslast P.R. it (A. )tapmisega, mis

seisnes selles, et pärast seda, kui P.R. nõudis laste asukoha kohta infot, ütles Timo Luht temale,

et „kui ta hullu panemist ei lõpeta, siis ta tapab ta ära“. Arvestades Timo Luhti ettearvamatut

käitumist ja äkilist iseloomu, tunnetas P.R. reaalset ohtu oma elule ja tervisele;

- 2016 aasta veebruaris kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal Tartus Kalda tee 43 asuvas

Sirius kiirtoidukohas ähvardas oma endist elukaaslast E.L. d (L. )tapmisega, mis seisnes selles,

et ütles E.L. le, et tapab tema ning nende ühise poja K.B.L. . Seda kuuldes tunnetas E.L. reaalset

ohtu enda ja oma poja elule ja tervisele. Arvestades Timo Luhti ettearvamatut käitumist ja

äkilist iseloomu, tunnetas E.L. reaalset ohtu oma elule ja tervisele;

- 05.08.2016 lõuna paiku Tartus helistas numbrilt xxx oma vanaemale A.D. telefoninumbrile

xxx, kes viibis Tartus XXX majas, ja ähvardas teda füüsilise vägivallaga, mis seisnes selles, et

peale seda, kui A.D. ei saanud aru Timo Luhti nõudest panna maja uksed kinni, lubas Timo

Luht A.D. juurde minna ning ta pea lõhki lüüa „kui kannatanu asjadest aru ei saa“. Arvestades

Timo Luhti iseloomu äkilisust ja ettearvamatut käitumist, tunnetas A.D. reaalset ohtu oma elule

ja tervisele;

- 10.08.2016 kella 08.30 paiku Tartus XXX majas pärast teada saamist, et I.D. oli suhelnud

ohvriabiga Timo Luhti puudutavatel teemadel, vihastas ja ähvardas oma onu I.D. it füüsilise

vägivallaga, mis seisnes selles, et ütles I.D. ile „Sina vana võmm, vaata ette küll ma veel teen

sulle ja sinu lastelastele ka“. Arvestades Timo Luhti iseloomu äkilisust ja ettearvamatut

käitumist, tunnetas I.D. reaalset ohtu oma elule ja tervisele;

- 21.02.2018 kella 16.00 paiku Tartus Lubja 14 asuvas Tartu Lasteaias Sirel ähvardas oma poja

A.L. i rühmaõpetajat J.N. ki (N. ), kes üritas takistada Timo Luhti poeg A.L. iga lasteaiast

lahkumast. Timo Luht ütles kannatanule, et „kui ta teda takistab, siis ei ole tal muud valikut,

kui kasutada tema suhtes vägivalda“. Seda kuuldes tunnetas J.N. k reaalset ohtu oma elule ja

tervisele ning pidas reaalseks, et agressiivne Timo Luht võib tema suhtes füüsilist vägivalda

tekitada, mistõttu lubas Timo Luhtil lasteaiast koos lahkuda.

1.2. KarS § 3312 järgi selles, et tema korduvalt rikkus tsiviilasjas 2-16-11920 Tartu Maakohtu

26.06.2017 kohtumäärusega Timo Luhtile (Luht) kehtestatud suhtlemisõiguse peatamist A.L.

ja K.L. i (L. ) suhtes järgnevalt:

- 2017 septembris kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval ja kellaajal käis koos isa J.L.

iga Tartus Raatuse 88 asuva Raatuse Kooli juures rääkimas tütre K.L. iga;

- 15.12.2017 kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal käis koos J.L. iga Tartus Raatuse 88

asuva Raatuse Kooli juures rääkimas K.L. iga;

- 21.02.2018 kella 16.00 paiku Tartus Lubja 14 asuvas Lasteias Sirel võttis vaatamata

lasteaiakasvatajate vastuseisule endaga kaasa poja A.L. i, millega rikkus tsiviilasjas 2-16-11920

Tartu Maakohtu 15.08.2017 määrust, mis jõustus 05.02.2018, Timo Luhtile kohaldatud kuue

kuulist suhtlusõiguse peatamist A.L. ja K.L. suhtes.

1.3. KarS § 3311 lg 1 järgi selles, et tema jättis täitmata tsiviilasjas 2-16-11920 tehtud

19.09.2016 kohtulahendi, mis kohustas teda tooma lapse A.L. i lapse ema P.A. juurde. Vastavalt

kohtulahendile pidi Timo Luht viima A.L. i P.A. juurde 10.01.2017 hiljemalt kell 19.00, kuid

ei teinud seda. 28.02.2017 määras kohtutäitur Jane Rumjantseva Timo Luhtile selle eest

sunniraha 19 eurot, millest oli Timo Luhti 01.02.2017 hoiatatud. Lapse väljaandmine toimus

lastekaitsespetsialisti ja noorsoopolitseiniku kaasabil 11.04.2017. Sellise tegevusega jättis Timo

Luht täitmata tsiviilasja kohtulahendi, kus kohustati teda välja andma laps ning tema suhtes oli

selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Tartu Maakohtu 26.11.2019 otsusega mõisteti Timo Luht KarS § 120 lg 1 järgi õigeks

osaliselt, s.o 05.08.2016 A.D. ähvardamises ja 10.08.2016 I.D. i ähvardamises. Samuti mõisteti

Timo Luht KarS § 3311 lg 1 järgi õigeks osaliselt, s.o 2017 septembris kohtulahendiga

kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõu rikkumises.

Sama kohtuotsusega karistati Timo Luhti KarS § 120 lg 1 järgi (2015 detsembris P.A.

ähvardamises ja 2016 veebruaris E.L. ähvardamises) 6 kuu vangistusega.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus 6 kuud vangistust osaliselt kaetuks

Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsusega asjas nr 1-16-4985 karistuseks mõistetud 6 kuu

vangistusega ning mõisteti Timo Luhtile liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsusega

asjas nr 1-16-4985 järgi ärakantud karistus 2 päeva vangistust ning loeti kandmata karistuseks

6 kuud 28 päeva vangistust.

Sama kohtuotsusega karistati Timo Luhti KarS § 3311 lg 1 järgi (15.12.2017 ja 21.02.2018

kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine) 4 kuu vangistusega, KarS

§ 3312 järgi 4 kuu vangistusega ja KarS § 120 lg 1 järgi (21.02.2018 J.N. i ähvardamine) 4 kuu

vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Timo Luhtile liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud liitkaristust KarS § 65 lg 1 kohaselt mõistetud

liitkaristuse ärakandmata osa 6 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Timo Luhtile

lõplikuks liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust.

KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel rahuldati kannatanu P.A. taotlus kohaldada Timo

Luhtile lähenemiskeeld P.A. suhtes 3 aastaks, keelates Timo Luhtil:

- lähenemise P.A. le, tema elukohale (käesoleval ajal XXX , Tartu linn) ning õppekohale

(käesoleval ajal Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppehoone aadressil Tartu Nooruse 9)

lähemale kui 100 meetrit;

- igasuguse suhtlemise P.A. ga, muuhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon,

mobiiltelefon, internet, jt) kaudu.

P.A. ga juhuslikul kohtumisel on Timo Luhtil kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult

eemalduda vähemalt 100 meetri kaugusele.

3. Kuna prokuratuur ei ole vaidlustanud õigeksmõistvat osa, siis käsitleb edasine üksnes

apelleeritud osa maakohtu otsusest.

4. Timo Luhti kaitsja esitas taotluse KrMS § 2742 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks

esmakordselt kohtuvaidluse käigus, kusjuures Timo Luhti arvamust või seisukohta

kriminaalmenetluse lõpetamise kohta maakohtule ei esitatud. Samuti viibis kaitsja hinnangul

kriminaalasja menetlus P.A. , E.L. , A.D. ja I.D. i ähvardamise osas põhjendamatult kohtueelse

menetluse etapis. Kohtumenetluse kiirusele pole kaitsjal ühtki etteheidet.

Maakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus sellises olukorras alusetu.

4.1. Kuna kaitsja tutvus kriminaaltoimikuga kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, oli ta

kohtueelse menetluse käigust ja kõigist muudest mõistlikule menetlusajale antavat hinnangut

mõjutavatest asjaoludest teadlik juba enne kohtumenetluse algust. Seega oli kaitsjal

menetlusaja mõistlikkuses tõsimeelse kahtluse tekkimise korral takistusteta võimalik taotleda

süüdistatava õiguste kaitsmiseks kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS §-s 225 sätestatud

korras prokuratuurilt või märkida vastav seisukoht KrMS § 227 lg 3 p 1 järgides kaitseaktis, et

nõuetekohaselt piiritleda järgneva kohtuliku uurimise eset ja hõlmata kohtuliku uurimisega ka

mõistliku menetlusaja küsimus.

Kohtueelse menetluse käigu, selles menetlusetapis tõusetunud küsimuste keerukuse ja rohkuse

ning asjaomaste asutuste käitumisele oleks olnud kohtuliku uurimise käigus võimalik vajalikul

määral tähelepanu pöörata ka juhul, kui kaitsja oleks avaldanud oma seisukoha mõistliku

menetlusaja möödumise kohta eelistungil. Kuna kaitsja eeltoodud viisil ei käitunud, ei

puudutanud käesoleva kriminaalasja kohtulik uurimine kordagi kohtueelse menetluse üldist

käiku, keerukust, mahukust, riigi aktiivsust ega süüdistatava käitumist. Neid asjaolusid

kajastavate tõenditeta polnud maakohtul võimalik kontrollida kaitsja väiteid Timo Luhtile

kahtlustuse esitamise aja ja muude asjaolude ning kahtlustuse esitamisele järgnenud 1 aasta 5

kuu 2 päeva pikkuse riigipoolse tegevusetuse kohta.

4.2. Samuti polnud maakohtul võimalik veenduda, milliste küsimustega ja kui aktiivselt

kriminaalasja kohtueelses menetluses tegeleti ning kas ja kuidas esialgne kahtlustus kohtueelse

menetluse käigus muutus. Eelnevast tulenevalt ei kinnita kohtuliku uurimise käigus ilmnenud

asjaolud kaitsja etteheidet, et P.A. , E.L. , A.D. ja I.D. i ähvardamise menetlemiseks on kulunud

ebamõistlikult kaua aega.

4.3. Täiendavalt märkis maakohus, et ajavahemik, mis võetakse aluseks menetluse mõistliku

aja hindamisel, ei hakka kulgema kuriteo toimepanemisest, vaid hetkest, mil kriminaalmenetlus

mõjutab oluliselt kahtlustatava olukorda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.08.2011 otsus

asjas nr 3-1-1-57-11, p-d 14.1 ja 14.3). Kriminaalmenetluse alustamine − kui see (st esimene

menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta − üldjuhul menetlusaega ei käivita

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.06.2015 otsus nr 3-1-1-53-15, p 9).

Järelikult pole mõistliku menetlusaja analüüsimisel oluline, millal Timo Luht P.A. d, E.L. d,

A.D. t ja I.D. it ähvardas ning ainuüksi süüdistusaktis märgitud tegude toimepanemise aeg ei

andnud maakohtule alust menetluse mõistliku aja möödumises kahelda. Samuti ei tekita

mõistlikus menetlusajas kahtlusi kriminaalmenetluse alustamise aeg. Nagu öeldud, pole

menetluse mõistlikule ajale antavat hinnangut mõjutavate asjaolude kohta kohtule tõendeid

esitatud.

4.4. Eeltoodud põhjustel jättis maakohus rahuldamata Timo Luhti kaitsja taotluse P.A. , E.L. ,

A.D. ja I.D. i ähvardamise osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku

aja möödumisega.

5. Maakohtu hinnangul ei mõjuta Timo Luhti süüküsimuse lahendamist ka kaitsja kriitika

kohtueelse menetluse erapoolikuse ja Timo Luhti terviseandmete kannatanutele avaldamise

kohta. Kaitsjal ja süüdistataval oli praeguses asjas soovi korral võimalik esitada kohtule

omapoolseid tõendeid, kuid seda võimalust nad ei kasutanud. Eelnevast tulenevalt on

asjakohatu kaitsja etteheide, et kriminaalasja kohtueelses menetluses koguti vaid Timo Luhti

süüstavaid tõendeid. Samuti on alusetu Timo Luhti veendumus, et kohtusse kõik tõendid ei jõua

või jõuavad moonutatult. Timo Luhti terviseandmete kannatanutele avaldamisel puudub

kohtumenetluse esemega, s.o süüdistuses kirjeldatud etteheidete põhjendatuse kontrollimisega

aga igasugune seos. Puutuvalt kriminaalmenetluse alustamisesse märgib maakohus vaid seda,

et KrMS § 193 lg 1 kohaselt algab kriminaalmenetlus esimese uurimis- või muu

menetlustoiminguga. Kuna eeltoodud küsimused Timo Luhti süüküsimuse lahendamist ei

mõjuta, jättis maakohus need täiendava tähelepanuta.

6. Maakohtu seisukoht Timo Luhti süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi.

6.1. P.R. i (A. )tapmisega ähvardamine 2015 detsembri lõpus.

6.1.1. Kannatanu P.A. istungil antud ütluste kohaselt elas ta koos Timo Luhtiga alates 2005

lõpust või 2006 kuni 2015 lõpuni. Kooselust sündisid tütar K.L. , kes on praegu 11-aastane, ja

poeg A.L. , kes on praegu 8-aastane. Kooselu lõppemise põhjusteks oli vaimne vägivald ja

Timo Luhti isa J.L. i poolne füüsiline vägivald A.L. i suhtes. Timo Luht ähvardas P.A. d esimest

korda 2015 detsembri lõpupoole, kui suhtluskorra järgi oli Timo Luhti kord lastega kokku saada

ja ta pidi lapsed P.A. le tagasi tooma. Kokkusaamiskoht pidi olema Jaama tn ristis Kõveras

Kioskis, kuid Timo Luht tuli sinna ilma lasteta. Kui P.A. küsis, kus lapsed on, ja ütles, et tal on

õigus laste asukohta teada, ütles Timo Luht P.A. le, et ta ei too lapsi P.A. le tagasi ja et lapsed

on turvalises kohas. Timo Luht ei öelnud P.A. le laste asukohta. Põhimõtteliselt Timo Luht ja

P.A. vaidlesid ning lõpuks ütles Timo Luht P.A. le, et kui P.A. hullu panemist ei lõpeta, tapab

Timo Luht P.A. ära. P.A. kartis ähvarduse täideviimist, sest Timo Luht oli mõned päevad varem

tunginud P.A. ja laste juuresolekul raketipüstoliga kallale P.A. praegusele abikaasale, kes oli

toona P.A. tuttav ja abistas P.A. d. Samuti on Timo Luht olnud kogu aeg äkilise iseloomuga,

kooselu ajal ajas iga pisiasi teda närvi ja asjad lendasid. Timo Luht ähvardas P.A. d ka siis, kui

2016. a veebruaris tuli lastekaitsekabinetis L.V. i ja M.H. i juuresolekul juttu kallalaetungist

P.A. praegusele abikaasale. Lastekaitse selgitas Timo Luhtile, et ta ei saa dikteerida, kellega

P.A. koos on või suhtleb, mispeale ütles Timo Luht, et ta võib kinni minna. Kui lastekaitse

ütles, et kui Timo Luht kinni läheb, siis on P.A. l vaba voli suhelda, kellega ta tahab ja kus ta

tahab, sest Timo Luht ei saa siis niikuinii P.A. d kontrollida, ütles Timo Luht, et kui ta kinni

läheb, siis tapmise eest ja siis ei ole P.A. enam kellegagi koos. Timo Luht on ka oma vanaema

A.D. t korduvalt tõuganud ja tema peale palju röökinud. Kui P.A. ja Timo Luht elasid koos,

Timo Luht röökis P.A. peale ja lapsed hakkasid nutma, tahtis A.D. vahele tulla. Timo Luht

lükkas mitu korda A.D. uksest välja. Samuti pöördus Timo Luhti ja P.A. kooselu ajal Timo

Luhti varasem elukaaslane E.L. Timo Luhti vastu elatise nõudega kohtusse, mispeale arutas

Timo Luht oma isaga J.L. iga, et lihtsam on E.L. ja tema poeg ära tappa. P.A. suhtles Timo

Luhti käitumise teemal ka E.L. ga. 2016. a märtsis teatas E.L. P.A. le, et Timo Luht rääkis

kõigile, et P.A. on skisofreenik ja et parem oleks P.A. ära tappa, sest lastel on parem surnud

ema kui haige ema. P.A. läks varjupaika, sest ta kartis, tal polnud tol hetkel kuhugi minna ja

turvakodu oli kõige kindlam koht kuni P.A. sai lubada endale korteri. P.A. on pöördunud seoses

Timo Luhti käitumisega lastekaitsesse, politseisse, ohvriabisse ja naiste varjupaika. Timo Luht

pole P.A. d löönud. Praegu P.A. Timo Luhtiga ei suhtle, kuid näeb teda pidevalt, sest Timo

Luht käib Anne Pubis, mis asub P.A. maja lähedal. P.A. soovib Timo Luhti suhtes

lähenemiskeeldu, sest Timo Luht on vägivaldne ja viibib tema elukoha lähedal. P.A. l on alust

karta, et Timo Luht võib talle midagi teha.

6.1.2. Süüdistatava Timo Luhti istungil antud ütluste kohaselt elas ta koos P.A. ga üle 9 aasta.

Kooselu jooksul polnud füüsilisi konflikte, aga üllatusi tuli päris palju. Näiteks kui Timo Luht

ja P.A. olid aasta aega koos elanud, sai Timo Luht teada, et P.A. l oli varasemast veel üks laps,

kelle juurest P.A. oli ära jooksnud ja keda kasvatas teine naisterahvas. Selliste teemade tõttu oli

paratamatult ütlemisi. 24.12.2015 ajavahemikul kl 12.00-16.00 kohtusid Timo Luht ja P.A.

Jaama 68a asuva Kõvera Kioski juures. Timo Luhtil oli lastevanemate vahelise kokkuleppe

järgi aeg, mil ta pidi saama lapsed jõulude aegu enda kätte, kuid 23.12 ja 24.12 arvas P.A. , et

ta tahab lapsi tagasi saada ja võttis Timo Luhtiga ühendust. Timo Luht ütles, et lapsed jäävad

tema juurde, sest et Timo Luhtil ja P.A. l oli lastevanemate vaheline kokkulepe. Kohtumine

toimus P.A. initsiatiivil. P.A. arvas, et Timo Luht peaks lapsed P.A. le andma ja et lapsed olid

Timo Luhtile ette nähtud ainult 23.12 ja 24.12, aga tegelikult oli nii, et 23.12 saavad lapsed

Timo Luhti kätte ja siis lõppebki suhtluskord ära. Ei olnud nii, et Timo Luht peaks lapsed P.A.

le tagasi andma. Kohtumine lõppes sellega, et Timo Luht saatis P.A. pikalt, ütles, et ei too lapsi

kuskile, et P.A. l ja Timo Luhtil on ühesugune hooldusõigus ning et Timo Luht ei leia, et lastel

on vaja turvakodus olla. Lapsed jäidki Timo Luhti juurde kuni 28.08.2016, mil P.A. rikkus

kohtumäärust ega toonud lapsi Timo Luhtile tagasi. Timo Luht ei öelnud, et ta tapab P.A. . See

on täielik laim, Timo Luhtil polnud P.A. ähvardamiseks põhjust, sest lapsed olid juba Timo

Luhti juures. Kannatanud P.A. , E.L. , A.D. ja I.D. andsid kohtueelses menetluses politseile

Timo Luhti vastu ütlusi samas ajavahemikus 2016. aasta sügisel pärast seda, kui Timo Luht

esitas P.A. vastu hagi K. ja A.L. i jaoks elatise nõudmiseks. Samal ajal tehti ka

Sotsiaalkindlustusametile alusetu teade abivajavatest lastest ning A.D. ja I.D. valetasid

lastekaitsele või ohvriabile, et Timo Luht jättis K. ja A.L. i hooletusse. Samuti kanditi XXX

kinnistu, mis pidi minema K. ja A.L. ile, P.A. nimelt I.D. i nimele. Timo Luht ei tea, kas, kes,

kui palju ja kuidas raha sai, aga fakt on, et kui kinnisvara hakati liigutama, tulid tema vastu

ütlused ja nö ohvrid, kes läksid politseisse infot andma. Timo Luht saab lihtsalt oletada, et P.A.

, E.L. , A.D. ja I.D. on tema vastu ütluste andmise eest raha saanud. Samuti kuulis Timo Luht

ühelt P.A. sõbrannalt, et P.A. l oli ammu mõte minna turvakodusse, et koos M.A. ga Timo Luht

kinni panna ja XXX maja rahulikult endale saada. Kuna need asjad nii ei läinud, tehti I.D. iga

see sama diil, millega läksid ütlused natuke üle poole aasta hiljem.

6.1.3. Asudes hindama süüdistuse etteheidete põhjendatust, märkis maakohus esmalt, et Timo

Luht ja kaitsja ei esitanud maakohtule ühtki tõendit, mis annaks aluse asuda seisukohale, et

kannatanud valetavad praeguses asjas kokkulepitult Timo Luhti peale, sest soovivad või

soovisid sel viisil saavutada tsiviilvaidluste (nt P.A. ja Timo Luhti ühiste laste hooldusõiguse

jagamine ning XXX kinnistu omandi- ja kasutusõigusega seotud vaidlused) lahenemist Timo

Luhti kahjuks, ning et erinevad ametiasutused (politsei, prokuratuur, lastekaitse jms) tegutsevad

Timo Luhti vastu ringkaitse tõttu. Süüdistataval ja kaitsjal oli kohtumenetluses soovi korral

võimalik kas või küsitleda P.A. d, E.L. d ja I.D. it nende ja Timo Luhti vaheliste tsiviilvaidluste

vaheliste seoste ja kannatanute omavaeliste kokkulepete kui Timo Luhti süüstavate ütluste

andmise võimaliku motiivi kohta, kuid süüdistatav ja kaitsja seda võimalust ei kasutanud.

Samuti möönis süüdistatav istungil isegi, et ta „ei saa väga tõestada asju, mida keegi on öelnud

või väitnud“, „küll varsti aeg näitab, ma ei saa hetkel tõestada, tuleb aeg“ ning „ma ei saa seda

väita, saan lihtsalt oletada“. Olukorras, kus kohtule pole esitatud tõendeid kannatanute

valeütluste andmise kohta ega üritatudki kohtuliku uurimise käigus kannatanu ütluste andmise

motiivides kahtlust tõstatada, pole kohtul alust süüdistatava paljasõnalistele spekulatsioonidele

tugineda. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta

on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Eelnevast lähtudes jätab kohus Timo Luhti oletused

kannatanute valeütluste andmise motiivide kohta edasise tähelepanuta.

6.1.4. Jätkates kannatanu P.A. ütluste usaldusväärsuse analüüsimisega, toob kohus välja, et

kannatanu andis istungil üksikasjalikke ütlusi tema ja Timo Luhti vaheliste suhete ja suhtluse

kohta kogu kooselu vältel pikalt enne süüdistuses märgitud ähvardamist 2015 detsembris,

kirjeldas 2015 detsembris söögikohas „Kõver Kiosk“ toimunud kohtumist (sh kohtumise

põhjuseid, vestluse käiku ja Timo Luhti poolt tapmisega ähvardamist), selgitas detailselt,

millised asjaolud andsid talle aluse karta Timo Luhti ähvarduse täideviimist, ning peatus ka

Timo Luhti käitumisel pärast süüdistuses märgitud tegu (nt 2016 veebruaris kohtumine

lastekaitsekabinetis ja tänaseni kestev tihe viibimine P.A. elukoha lähedal). Muu hulgas peatus

kannatanu Timo Luhti äkilisel iseloomul, võimukal käitumisel (asjade loopimine, P.A. peale

karjumine ja solvamine, vanaema A.D. lükkamine jms) ning mõned päevad enne ähvardamist

Timo Luhti poolt P.A. praegusele abikaasale kallale tungimisel. Arvestades kannatanu ütluste

veenvat detailsust Timo Luhti käitumise iseloomustamisel nii enne süüdistuses märgitud tegu,

selle teo toimepanemise ajal kui ka pärast teo toimepanemist, leidis kohus, et P.A. ütlused on

usaldusväärne tõend. Ka Riigikohus on märkinud, et ütluste usaldusväärsust kinnitab ka see,

kui isik suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab

reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes

vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest

seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.02.2013 otsus nr 3-1-1-89-12, p 14).

6.1.5. Veendumust, et P.A. rääkis kohtus tõtt, kinnitab ka tema ütluste kokkulangemine muude

tõenditega. Nii nähtub tunnistaja L.V. i istungil antud ütlustest, et tunnistaja töötas alates 2015

detsembrist kuni 2017 jaanuarini Tartu Tähtvere Avatud Naistekeskuses sotsiaalpedagoogina.

Selle käigus puutus L.V. i kokku ka Timo Luhtiga, sest Timo Luhti laste ema P.A. viibis koos

alaealiste lastega Tähtvere Avatud Naistekeskuses varjupaiga teenusel. P.A. tuli varjupaika,

sest laste vanaisa oli lastele füüsiliselt liiga teinud, P.A. sõnul oli kodus võimatu olla ja ta ei

soovinud sellises pinget tekitavas olukorras viibida. Tekkisid ka arusaamatused laste isa Timo

Luhtiga. Kui L.V. i Tähtvere Avatud Naistekeskusesse tööle asus, viibis P.A. juba teenusel.

P.A. ja Timo Luhti vahel tekkisid arusaamatused seoses laste hooldusõigusega, mistõttu käidi

kohtumas Tartu Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja juures, et määrata lastevanemate nõusolekul

kohtuväline kokkulepe, kuidas, millal ja kelle juures lapsed viibivad. Kokkulepe saavutati, aga

kummalgi oli keeruline sellest kinni pidada. P.A. ja Timo Luhti vaheline sõnaline arusaamatus

muutus tugevaks arusaamatuseks ning ühel korral Timo Luht sihtis ja tulistas raketipüstoliga

P.A. meessoost sõpra, kes toetas P.A. d, kui oli vaja teinekord autoga lapsi lasteaeda või kooli

viia. L.V. i kohtus Timo Luhtiga kokku neljal-viiel korral. Nendel kohtumistel käitus Timo

Luht viisakalt ja L.V. il ei tekkinud Timo Luhti suhtes hirmu, aga oli olukordi, kus Timo Luhtil

oli keeruline oma emotsioone vaos hoida. Kui oli kohtumine lastekaitsja juures, seletas Timo

Luht, et ta tahab, et lapsed oleksid Timo Luhti juures ja kui P.A. jätkab selle meesterahvaga

suhtlemist, siis võib Timo Luht sellele meesterahvale jätkuvalt liiga teha. L.V. ile jäi mulje, et

Timo Luht soovib oma lapsi kaitsta, arvestamata, kuidas see kõlab või mismoodi on. Timo Luht

pole alati korrektselt käitunud, vaid on olnud sõnaliselt hirmutav. L.V. i arvab, et P.A. võis

Timo Luhti ees hirmu tunda. Lastekaitsja juures algas kohtumine viisakalt, aga kui kohtumise

käigus loodi reegleid ja kokkuleppeid, muutus Timo Luhti käitumine sõnaliselt agressiivseks ja

temaga vestlejate suhtes mittelugupidavaks. Timo Luht ähvardas P.A. meestuttavat, aga L.V. i

arvab, et ka P.A. võis hirmu tunda, sest kui on vestlus laste heaolu nimel ja inimeste vabast

valikust, kes võib meestuttavaga-naistuttavaga suhelda ning sellest lähtuvalt öeldakse, et jah,

ma võin füüsiliselt liiga teha ja vägivalda sooritada, siis selline väljaütlemine on kindlasti

hirmutav ka kuulajatele. Kui Timo Luht seda ütles, tõmbus P.A. eemale, aga pärast selgus, et

P.A. ei tahaks enam üldse niiviisi kohtuda ja see oli väga hirmutav, sest oli oht, et äkki võib

selline asi tõsiselt juhtuda. 2016 suvel suunati turvalisuse huvides P.A. koos lastega Tartu Laste

Turvakodu teenusele. Kui oli see raketi-juhtum, siis tundis P.A. hirmu ja oli arutelu, et taotleda

P.A. turvalisuse tõttu Timo Luhti suhtes lähenemiskeeldu, sest oli selge, et on reaalne oht ja

ähvardused võidakse täide viia.

6.1.6. Lisaks esitati maakohtule tõendina ka Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsus nr 1-16-4985,

millega Timo Luht tunnistati KarS § 263 lg-te 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta lõi 15.12.2015 kella

20.15 paiku Tartus Lääne 72 asuva garaažiboksi juures tänaval tekkinud rüseluse käigus M.A.

le relvataolise eseme käepidemega kahel korral pea piirkonda, tekitades füüsilist valu,

verejooksu ja pea lahtised hulgihaavad.

6.1.7. Kokkuvõtlikult kinnitavad L.V. i ütlused ja Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsus P.A. sõnu

Timo Luhti agressiivse ja hirmutava käitumise kohta. Kuna L.V. i möönis istungil muu hulgas,

et lastega suhtlemise osas sõlmitud kohtuvälisest kokkuleppest oli keeruline kinni pidada nii

Timo Luhtil kui ka P.A. l, ning kirjeldas Timo Luhti ja P.A. vahelisi suhteid ka muudes

detailides tasakaalukalt ja objektiivselt, pole kohtul alust arvata, et L.V. i andis põhjendamatult

P.A. versiooni toetavaid ütlusi. Maakohtu hinnangul on ka L.V. i ütlused usaldusväärne tõend.

Arvestades eeltoodut, jättis maakohus Timo Luhti süüd eitavad ütlused kui ebausaldusväärse

tõendi otsuse tegemisel kõrvale. Süüdistatava ütlused ei lange kokku ühegi muu kohtule

esitatud tõendiga ja nagu öeldud – kohtul pole alust kahelda P.A. ja L.V. i ütluste õigsuses.

6.1.8. Tuginedes eeltoodud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastas maakohus, et Timo

Luht ähvardas 2015 detsembri teises pooles täpsemalt kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal

ühiste laste K. ja A.L. iga suhtlemise üle tekkinud vaidluse käigus Tartus Jaama 68a asuva

söögikoha „Kõver Kiosk“ juures oma endist elukaaslast P.A. d tapmisega, öeldes P.A. le, et kui

P.A. „hullu panemist ei lõpeta“, siis tapab Timo Luht P.A. ära. Samuti kartis P.A. ähvarduse

täideviimist, sest ca 10-aastase kooselust lähtuva P.A. kogemuse kohaselt oli Timo Luht äkilise

iseloomuga ning nii P.A. kui ka nendega koos elava A.D. suhtes ettearvamatu, agressiivse ja

võimuka käitumisega. P.A. ja Timo Luhti suhted olid muutunud 2015 sügisel veelgi

pingelisemaks seoses sellega, et P.A. lahkus kodust ning läks koos K. ja A.L. iga varjupaika

ning mõned päevad enne P.A. ähvardamist, s.o 15.12.2015 kasutas Timo Luht ka P.A. tollaegse

tuttava ja praeguse abikaasa M.A. suhtes füüsilist vägivalda, lüües P.A. ning alaealiste laste K.

ja A.L. i juuresolekul M.A. le relvataolise esemega korduvalt pea piirkonda.

Maakohtu hinnangul annavad need asjaolud ka objektiivselt aluse karta Timo Luhti ähvarduse

täideviimist, seega oli P.A. hirm põhjendatud. Ka asjaolu, et P.A. lahkus kodust koos kahe

väikese lapsega varjupaika, kinnitab hirmutunnet Timo Luhti ees.

6.1.9. Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2017 kodukülastuse kokkuvõte, Tartu Lasteaed Sirel

16.06.2017 kiri koos lisadega, Tartu Linnavalitsuse Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna 31.10.2016

ja 27.12.2017 vastused, Politsei- ja Piirivalveameti 01.09.2016 vastus, 27.06.2016 patrullileht

ning I.M. i 10.02.2017 e-kiri koos lisaga kinnitavad täiendavalt P.A. ja A.D. pingelisi suhteid

Timo Luhtiga ning asjaosaliste pöördumist abi saamiseks erinevate ametiasutuste poole.

6.1.10 Erinevalt kaitsjast ei tekitanus maakohtus P.A. hirmu osas kahtlusi ka asjaolu, et

kannatanu teatas ähvardamisest politseile 2016 sügisel (s.o ca 9 kuud pärast ähvarduse

toimepanemist). P.A. selgitas kaitsja küsimustele vastates arusaadavalt, et ta pöördus politseisse

siis, kui ähvardusi tuli juurde (sh 2016 veebruaris) ning lisandus ka hulgaliselt sõnumeid. Seega

pani Timo Luht toime KarS § 120 lg 1 koosseisu objektiivsetele tunnustele vastava teo.

6.1.11. Maakohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 120 lg 1 subjektiivsed tunnused. Öeldes

lastega suhtlemise üle tekkinud vaidluse käigus tõsimeeli, et kui P.A. „hullu panemist ei

lõpeta“, siis tapab Timo Luht P.A. ära, oli Timo Luhti eesmärk tekitada P.A. s hirmutunnet, et

sundida teda oma seisukohtadest loobuma. Samuti pidas Timo Luht vähemalt võimalikuks, et

P.A. hakkab oma elu ja tervise pärast kartma. Seega pani Timo Luht ähvardamise toime

kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes.

6.1.12. Timo Luhti teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

6.2. Maakohtu seisukoht E.L. tapmisega ähvardamise osas.

6.2.1. Kannatanu E.L. istungil antud ütluste kohaselt elas ta koos Timo Luhtiga aastatel 2004

kuni 2006. Lahkumineku põhjuseks olid Timo Luhti keerulised suhted E.L. varem sündinud

lapsega ja E.L. emaga, mistõttu algasid tülid. Timo Luht ei aktsepteerinud väga E.L. last ja oli

lapse suhtes mõned korrad vägivaldne. E.L. l ja Timo Luhtil on ka ühine laps K.B.L. . Timo

Luht tahtis alguses väga E.L. ga last saada, kuid kui E.L. oli 6. kuud rase, pakkis Timo Luht

asjad, kõndis minema ega ole ühtki päeva lapse kasvatamises osalenud. 2008. aastal pöördus

E.L. kohtusse, et Timo Luhtilt lapse ülalpidamiseks elatist nõuda, ja kohus mõistis Timo Luhtilt

elatise välja. E.L. kohtus P.A. ga esimest korda 2013 P.A. ja Timo Luhti kooselu ajal, kui E.L.

l oli vaja K.B.L. koolimineku dokumentidele Timo Luhti allkirja ja E.L. käis seetõttu ühel

korral Tartus XXX tänaval Timo Luhti ja P.A. ühises elukohas. Järgmine kord nägi E.L. P.A.

d juhuslikult 2016. a jaanuaris Raekoja platsis, kus P.A. teretas E.L. d, teatas talle, et P.A. ja

Timo Luht ei ela enam koos, muljetas, mida Timo Luht P.A. le tegi, ning ütles, et Timo Luht ja

viimase isa on rääkinud P.A. kuuldes E.L. ja tema lapse tapmisest. P.A. sõnul oli probleem

selles, et E.L. nõudis Timo Luhtilt kohtu kaudu elatist ja kuna Timo Luht elatist ei maksnud,

pöördus E.L. uuesti kohtusse. Selleks ajaks oli elatise võlg 11 000 eurot ja kohus määras Timo

Luhti krundi peale hüpoteegi. Eelnev vihastas Timo Luhti veelkord, sest Timo Luht oli just

enne seda kantinud P.A. nimele selle sama XXX tn maja, et näidata ennast varatuna. Krunt,

millele kohus hüpoteegi seadis, oli ainus Timo Luhti vara ja tegelikult tahtis Timo Luht ka seda

krunti P.A. nimele enne, kui kohus otsuse jõuab teha. E.L. võttis seda ähvardust täie tõsidusega.

Pärast lahkuminekut kohtus E.L. Timo Luhtiga ainult kohtusaalis. Timo Luht ei suhelnud E.L.

ga aastaid kuni 2016. aastani, mil Timo Luht sai teada E.L. ja P.A. kohtumisest ning tahtis E.L.

ga kokku saada. E.L. kohtus Timo Luhtiga 09.02.2016 Annelinna Siriuses ning kohtumisel

viibis ka E.L. ja Timo Luhti ühine laps K.B.L. . Räägiti väga erinevatest asjadest, kusjuures

E.L. püüdis puudutada ka teemat, kas Timo Luht on E.L. d ähvardanud. Selle peale ütles Timo

Luht, et ta on selle peale mõelnud ja seda varianti kaalunud ning et see lahendaks Timo Luhti

probleemid. Samuti ütles Timo Luht, et tal on nii suur elatise võlg, et ta pigem võiks E. i ja

K.B.L. ära tappa. Siis ta saaks hiljemalt viie aasta pärast alustada uuelt lehelt kui ta lähekski

kinni. Kuna Timo Luht käitub vanglas korralikult, saab ta maksimaalselt kaks ja pool aastat

karistust. Samuti leidis Timo Luht, et ta saab vanglas päevaraha, mis katab kõik tema võlad,

ning siis ta oleks saanud kahe ja poole aasta pärast puhtalt lehelt alustada. Sellist ärplemist oli

tollel kohtumisel kõvasti. K.B.L. istus Timo Luhti jutu ajal seal samas lauas. Timo Luht ei

selgitanud, kuidas tapmine pidi toimuma, vaid ütles lihtsalt, et tema probleemid lahenevad, kui

E. ja K.B.L. d ei ole enam tee peal ees. Timo Luht lähtus sellest, et kui ta saab E. ja K.B.L. st

lahti, ei ole tal elatise võlga ja ühtegi probleemi. Timo Luht arvas, et see olukord laheneb

niimoodi. E.L. ei tea, mis on Timo Luhti argument, et ta ei peaks oma lapsele elatist maksma,

ja miks see teda nii väga ärritab. Kuna tegemist oli tapmisähvardusega, võttis E.L. seda täie

tõsidusega. Sellest, et Timo Luht ähvardab E.L. d, sai kannatanu teada P.A. lt. Ning niipea kui

E.L. ähvardamisest teada sai, pöördus ta erinevatesse asutustesse. E.L. kirjutas Tartu

kohtumaja kohtunikule, kes oli just sellele krundile hüpoteegi määranud, ning selle pöördumise

peale suhtlesid temaga kohtujurist ja sekretär. Samuti pöördus E.L. korduvalt lastekaitse poole,

et K.B.L. ohutust tagada, ja teavitas ka kooli, et laps võib olla ohus ja et teda on ähvardatud.

Need oli kolm esimest sammu, mida E.L. tegi. Politseile andis E.L. ütlusi pärast seda, kui P.A.

pöördus ohvriabisse või naiste varjupaika ja politsei võttis E.L. ga kui tunnistajaga ühendust.

Küsitlemise käigus muutis politsei seisukohta ja leidis, et ka E.L. on kannatanu. E.L. võtab

iga tapmisähvardust, ükskõik kes seda teeb, täie tõsidusega. Kannatanu ei saa võtta seda kui

sõnakõlksu. E.L. pöördus erinevate ametkondade poole, et tagada eeskätt just lapse turvalisust.

E.L. saab veel võib-olla oma turvalisuse tagamisega hakkama, aga laps oli sellel ajal päris

pisike ja tal polnud üldse võimalust ennast kaitsta. E.L. võttis Timo Luhti ähvardust tõsiselt,

sest Timo Luht leidis, et tema probleemid kaovad, kui ta E. ja K.B.L. ära tapab. Samuti oli

E.L. varem kogenud, et Timo Luhtil võivad olla äkkvihahood või ootamatu agressiivsus, ning

P.A. ja A.D. kinnitasid Timo Luhti mõtteid E. ja K.B.L. tapmise kohta. E.L. l polnud ühtki

põhjust arvata, et need inimesed peaksid teda ilma aluseta hirmutama. P.A. on rääkinud E.L. le

ka vahejuhtumitest, mis P.A. l on Timo Luhtiga aset leidnud või mis on puudutanud K. ja A.L.

i. P.A. lt saadud teave kinnitas, et Timo Luht on ettearvamatu ning võib olla vägivaldne,

äkkvihaga ja kergesti ärrituv. Samuti võimendas P.A. lt saadud info E.L. situatsiooni, sest Timo

Luhti viga polnud suunatud ainult E. ja K.B.L. vastu, vaid ka teiste inimeste vastu. Timo Luhti

viha põhjused on aga olnud erinevad. E.L. puhul on Timo Luhti pahameele põhjuseks elatise

nõue alates 2008. aastast ehk praeguseks 11 aastat. Timo Luht pole elatist maksnud ja

praeguseks on võlgnevus umbes 20 000 eurot. E.L. arvab, et tema turvalisuse huvides ei ole

kohtuistungil väga kasulik vastata küsimusele, kas ta praegu Timo Luhti kardab. Samuti ei saa

E.L. kindlasti vastata jaatavalt või eitavalt küsimusele, kas K.B.L. turvalisus on praegu

tagatud, sest E.L. ei tea, kas see on nii või ei. E.L. on ka P.A. d teavitanud, kui Timo Luht on

E.L. kuuldes P.A. d või tema lapsi ähvardanud. Kui kedagi ähvardatakse, võtab E.L. neid asju

täie tõsidusega ja tema kohustus on olnud P.A. d teavitada. E.L. teadmine, et Timo Luht võib

olla agressiivse käitumisega, põhineb tema kooselul Timo Luhtiga. Näiteks oli I.D. i juubel

tema kodus maal, kus E.L. lapse ja Timo Luhti vahel tekkis konflikt. Timo Luht lõi toona 3-

aastast last ja pani ta autosse turvatooli kinni. Laps ei saanud ise turvatooli rihmasid lahti teha,

väljas oli tohutult palav, auto aknad olid kinni ja Timo Luht ei lubanud E.L. l autosse minna.

Lõpuks saadi laps siiski autost välja ja selleks ajaks oli laps hüsteerias. seejärel sõitis Timo Luht

E.L. autoga minema ja sünnipäev jätkus sellega, et otsiti Timo Luhti taga. Samuti vihastas

Timo Luht, kui ta elas koos E.L. ga üürikorteris, võttis kausiga kuuma kanarasva ja tahtis selle

E.L. lapsele pähe valada. E.L. sai kausi ära lükata nii, et rasv läks põrandale. E.L. koges hetki,

kus Timo Luhtil tekkis täiesti ootamatult äkkviha. Põhjuseks võisid olla täiesti pisikesed asjad,

näiteks Timo Luht tahtis pannkooki keerata, aga pannkook ei läinud rulli ja moos ei läinud

vahele. Siis võttis Timo Luht pannkoogi taldriku ja viskas selle keset kööki vastu seina puruks

nii, et terve köök oli täis pannkooke ja kilde. E.L. kuulis ka krimiuudistest ja P.A. lt, et Timo

Luht oli rünnanud nii P.A. elukaaslast kui ka tema venda ja löönud P.A. elukaaslast mitu korda

raketipüstoliga pähe. Kõik need asjad pigem süvendasid arusaama, et Timo Luht ongi

agressiivne või vägivaldne, ja andsid ühe terviku, mis andsid põhjuse uskuda, et Timo Luht

võib olla reaalselt ohtlik. E.L. kuulati politsei poolt üle 2016. a septembris. Pärast politseis

ülekuulamist on E.L. kohtunud Timo Luhtiga mõned korrad. E.L. ei oska öelda mitu korda

täpselt, kuid üle kahe korra küll. Ülekuulamisest on möödas mitu aastat ja tahes tahtmata on

E.L. Timo Luhti väga palju ka lihtsalt näinud, sest Timo Luht elas vahepeal E.L. kõrvalmajas.

E.L. initsiatiivil on ta Timo Luhtiga kohtunud ühel korral, sest E.L. l oli vaja K.B.L. elukoha

aadressi vahetamiseks Timo Luhti nõusolekut. E.L. ja Timo Luht kohtusid Anne Pubis, kuid

E.L. ei oska öelda, kas K.B.L. oli temaga tol korral kaasas. E.L. ei mäleta, mis kella paiku

kohtumine toimus ja kui kaua see kestis. Pärast kohtumist läks E.L. edasi linna. E.L. arvab, et

ta pole Timo Luhti autos pärast politseis ülekuulamist viibinud. Ülejäänud kohtumised

toimusid, sest kuna Timo Luht sai teada, et politsei küsitleb E.L. d, võttis Timo Luht ka ise E.L.

ga korduvalt ühendust. Enne seda ei suhelnud Timo Luht aastaid E.L. ga, kuid siis ta hakkas

helistama. E.L. ei tundnud ennast Timo Luhtiga kohtumistel hästi, kohtuti avalikus ruumis ja

kahekesi Timo Luhtiga kuhugi suletud ruumi ei jäänud. Timo Luht jagas kohtumistel E.L. ga

teavet, kuidas Timo Luhtil P.A. ga läheb, mida P.A. on teinud ja kuidas Timo Luht ei näe oma

lapsi. E.L. ei tea, miks Timo Luht talle seda avaldas. Praegu suhtleb E.L. Timo Luhtiga vahel

harva, neil pole ühiseid kokkupuute pindu. Kuigi Timo Luhtil on senimaani K.B.L. suhtes E.L.

ga võrdne hooldusõigus, ei osale Timo Luht lapse kasvatamises ega elatise maksmises. E.L. ei

oska vastata, kas ta soovib Timo Luhti suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Kannatanu peab

teada saama, mis on Timo Luhti poolt järgmised sammud, sest kohtus Timo Luhti vastu

tunnistamisega seab E.L. oma elu ohtu. E.L. ei tea, kuidas Timo Luht tema vastu ütluste

andmisele reageerib ja mis võib olla Timo Luhti järgmine samm. E.L. jaoks pole ühtegi

garantiid, mistõttu ta ei saagi vastata, et milline on tema hirm või millised on tema

kaitsesammud järgmiseks, et oma turvalisust tagada.

6.2.2. Süüdistatava Timo Luhti istungil antud ütluste kohaselt kohtus ta 2016 veebruaris Kalda

tee 43 asuvas Sirius kiirtoidukohas E.L. ga viimase initsiatiivil. E.L. küsis Timo Luhtilt, kas

P.A. jutt, et Timo Luht lubas E.L. ära tappa, vastab tõele, mispeale Timo Luht vastas, et see on

huvitav mõte. Muud midagi. Kohtumine kestis peaaegu 2 tundi ja Timo Luht üritas võimalikult

palju teada saada, mida E.L. teab, sest Timo Luhti vastu oli igasuguseid süüdistusi ja asju

tehtud. Timo Luht üritas lihtsalt infot saada. Timo Luht ei ähvardanud E.L. d tapmisega ja

eeldab, et E.L. väidab vastupidist seoses elatise nõudega. Nii nagu E.L. selle süüdistuse tegi,

pani ta kohe ka krundile hüpoteegi. Samamoodi tulid teiste inimeste süüdistused ning

kinnisvara, mis pidi minema K. ja A.L. i nimele, hakati kantima I.D. ile, et sealt saaks I.D. i ja

A.D. poolt Timo Luhti vastu ütlusi. Kõik need sündmused on kronoloogilises järjekorras. Timo

Luht ja E.L. rääkisid kohtumisel veel maast ja ilmast, E.L. rääkis, mida ta ise on teinud, et

käib koolis. Kohtumine lõppes sõbraliku laiali minekuga. Paar nädalat hiljem võttis E.L. uuesti

Timo Luhtiga ühendust ning siis said nad uuesti kokku. Samuti said Timo Luht ja E.L. kuu

aega hiljem lastega kokku.

6.2.3. Maakohtu hinnangul on E.L. ütlused analoogiliselt P.A. ütlustega usaldusväärne tõend.

Timo Luhti väited E.L. poolt valeütluste andmise kohta on oletuslikud ning Timo Luhti alusetu

süüstamise versiooniga ei lange kokku seegi, et E.L. ei pöördunud omal algatusel politsei

poole, vaid E. ja K.B.L. ähvardamine sai avalikuks pärast seda, kui politsei küsitles E.L. d

tunnistajana P.A. ga seotud asjaolude kohta. Lisaks kirjeldas E.L. sarnaselt P.A. ga kohtus

veenva üksikasjalikkusega nii süüdistuses märgitud teo toimepanemisele eelnenud, teo

toimepanemise ajal ilmnenud kui ka teo toimepanemisele järgnenud sündmuste käiku. Muu

hulgas peatus E.L. Timo Luhti äkilisel ja agressiivsel käitumisel ning kirjeldas 2-aastase

kooselu käigus kogetu pinnalt mitmeid olukordi, kus Timo Luht käitus ootamatult ja

hirmutavalt (nt E.L. nutva lapse autosse sulgemine, üritus kuuma kanarasva lapsele pähe

valada, pannkoogitaldriku vastu seina puruks löömine). Samuti kirjeldas E.L. tema ja Timo

Luhti vahelist vaidlust nende ühise lapse K.B.L. elatise maksmise üle, Timo Luhti suurt elatise

võlgnevust ning ütles, et Timo Luht põhjendas E. ja K.B.L. tapmise kavatsust just elatise

võlgnevusest vabanemise sooviga. Arvestades E.L. ütluste detailsust ja kokkulangemist P.A.

ütlustega, mille usaldusväärsuses veendus kohus eespool, on kohtu hinnangul E.L. ütlused

tervikuna (sh Timo Luhtile etteheidetavat tegu puudutavas osas) usaldusväärne tõend.

6.2.4. Puutuvalt Timo Luhti ütlustesse märgib maakohus, et sarnaselt E.L. ga tunnistas ka

süüdistatav, et tal tuli 2016 veebruaris Kalda tee 43 asuvas Sirius kiirtoidukohas E.L. ga juttu

Timo Luhti kavatsusest E.L. ära tappa. Erinevalt kannatanust väitis süüdistatav aga, et

kohtumine toimus kannatanu initsiatiivil ja et E.L. küsimuse peale, kas Timo Luht on lubanud

ta ära tappa, vastas Timo Luht vaid, et see on huvitav mõte. Kohtu hinnangul pole selline

sündmuste käik eluliselt usutav. Olukorras, kus Timo Luhti versiooni kohaselt soovis kannatanu

temaga kokku saada ja uuris kohtumise käigus Timo Luhtilt viimase mõtete kohta kannatanu

tappa, pole vähimalgi määral usutav, et pärast tapmiskavatsuse kohta jaatava vastuse saamist

selleteemaline vestlus lihtsalt lõppes. Arvestades, et Timo Luhti ütlused ei lange kokku ühegi

muu kohtule esitatud tõendiga ja et tema poolt kohtule esitatud versioon pole ka eluliselt usutav,

jätab kohus Timo Luhti süüd eitavad ütlused kui ebausaldusväärse tõendi otsuse tegemisel

kõrvale.

6.2.5. Tuginedes E.L. ütlustele, tuvastas maakohus, et E.L. ja Timo Luht kohtusid Timo Luhti

initsiatiivil 2016. aasta veebruaris Kalda tee 43 asuvas Sirius kiirtoidukohas, kus Timo Luht

kinnitas E.L. küsimise peale oma kavatsust E.L. ja K.B.L. ära tappa, et elatise võlgnevusest

vabaneda. Samuti kartis E.L. ähvarduse täideviimist. E.L. kuulis Timo Luhti mõtetest esmalt

2016 jaanuaris P.A. lt, misjärel võttis E.L. eeskätt K.B.L. turvalisuse tagamiseks kohe

ühendust Tartu Maakohtuga, lastekaitsega ja K.B.L. kooliga ning teavitas, et laps võib olla

ohus ja et teda on ähvardatud. Kannatanu selline käitumine näitab tema hirmu lapse elu ja

tervise pärast, sest ta pidas vajalikuks K.B.L. turvalisuse tagamiseks täiendavaid samme astuda.

Kui E.L. poleks hirmu tundnud, poleks tal olnud põhjust eelkirjeldatud pingutusi teha. Asjaolu,

et E.L. uuris 2016 veebruaris Timo Luhtilt enda ja K.B.L. tapmiskavatsuse kohta, viitab

kannatanu jätkuvale muretsemisele enda ja lapse turvalisuse pärast ning see, et Timo Luht

tapmiskavatsust tunnistas ja seda elatise võlgnevusest vabanemisega põhjendas, kinnitas ja

toetas täiendavalt E.L. hirmu. Kohtu hinnangul oli E.L. l ka objektiivne alus karta Timo Luhti

ähvarduse täideviimist. Timo Luht ei nõustunud K.B.L. jaoks elatist maksma ja teda ärritas, et

E.L. pöördus elatise nõudmiseks kohtu poole. Samuti oli Timo Luht 2-aastasest kooselust

lähtuva E.L. kogemuse kohaselt äkilise iseloomuga ning ootamatult ähvardava ja agressiivse

käitumisega. Lisaks kuulis E.L. ka P.A. lt, et Timo Luht oli rünnanud nii P.A. elukaaslast kui

ka tema venda ja löönud P.A. elukaaslast mitu korda raketipüstoliga pähe. Kõiki neid asjaolusid

arvestades oli kannatanu hirm põhjendatud.

6.2.6. Maakohtu silmis ei tekitanud E.L. hirmu osas kahtlusi ka asjaolu, et E.L. ei pöördunud

seoses ähvardamisega politsei poole, vaid rääkis sellest alles ca 6 kuud pärast teo

toimepanemist, kui politsei temaga P.A. sse puutuvate asjaolude selgitamiseks ühendust võttis.

Kohtu, lastekaitse ja K.B.L. kooli teavitamine ähvardamisest väljendab piisavalt E.L. hirmu

oma lapse turvalisuse pärast. Samuti ei lükka kannatanu väiteid hirmu tundmise kohta ümber

see, et ta kohtus pärast ähvardamist korduvalt Timo Luhtiga. Kannatanu selgitas, et tema

initsiatiivil kohtuti pärast ähvardamist vaid ühel korral, kui E.L. l oli vaja saada K.B.L. elukoha

aadressi vahetamiseks Timo Luhti nõusolekut. Timo Luhti initsiatiivil kohtuti veel, aga E.L. ei

tundnud ennast nendel kohtumistel hästi. Samuti kohtuti avalikus ruumis, E.L. ei jäänud Timo

Luhtiga kahekesi suletud ruumi ega viibinud Timo Luhti autos. Kokkuvõtlikult pani Timo Luht

kohtu hinnangul toime KarS § 120 lg 1 koosseisu objektiivsetele tunnustele vastava teo.

6.2.7. Maakohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 120 lg 1 subjektiivsed tunnused. Timo Luht

sai aru, et E.L. muretseb Timo Luhtist võimaliku lähtuva ohu tõttu enda ja K.B.L. turvalisuse

pärast, kinnitas E.L. pärimisele vastates, et ta on E. ja K.B.L. tapmisele mõelnud, ning selgitas,

et E. ja K.B.L. tapmine vabastaks Timo Luhti elatise võlgnevusest ja lahendaks tema rahalised

probleemid. Sellise käitumise eesmärk oli E.L. hirmutunde kinnitamine ja süvendamine ning

samuti pidas Timo Luht vähemalt võimalikuks, et tema sõnade tõttu kestab E.L. hirm edasi.

Kokkuvõtlikult pani Timo Luht ähvardamise toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes.

6.2.8. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

6.3. Timo Luhti süüdistustes A.D. ja I.D. i ähvardamise osas mõistis maakohus süüdistatava

õigeks.

6.4. Maakohtu seisukoht Timo Luhti poolt J.N. ki ähvardamise osas.

6.4.1. Kannatanu J.N. i istungil antud ütluste kohaselt puutus ta Timo Luhti poja A.L. iga kokku

paari aasta jooksul enne 2018 ajal, mil laps käis lasteaia rühmas, kus J.N. k oli kasvataja. A.L.

käis vastavalt vanusele ühest rühmast teise ja viimased aastad oli A.L. J.N. i rühmas. J.N. il oli

aastatel 2017-2018 ka kokkupuuteid Timo Luhtiga, kui ta tuli mõned korrad A.L. ile järele ja

helistas mõned korrad. Põhiliselt suhtles J.N. k A.L. i emaga, sest kohtumäärusega olid Timo

Luhtile seatud kindlad ajad, mil ta võis last võtta. Lasteaia töötajatel polnud õigust Timo Luhtile

last anda ja P.A. ga oli kokkulepe, et kui Timo Luht ilmub, siis teavitatakse P.A. d. Jutt käib

2017 lõpust ja 2018 kevadest. Üldiselt käitus Timo Luht rahulikult, ta lihtsalt helistas või kui

tuli, siis küsis, kas laps on kohal. Kui laps oli kohal, siis soovis Timo Luht ta kaasa võtta, kuid

lasteaia töötajad püüdsid Timo Luhtile selgitada, et tal pole selleks õigust. Timo Luht ei

nõustunud nende selgitustega ja leidis, et tal on õigus võtta laps siis, kui tema soovib. See pidi

olema ilmselt 2018. aastal. Viimane kokkupuude oli 2018. a veebruaris, kui Timo Luht soovis

lasteaia direktoriga kokku saada, aga kuna direktorit polnud, ütles Timo Luht, et ta kirjutab

paberi, et ta on A.L. i võtnud ja viib lapse teatud ajal P.A. le. Timo Luht kirjutas selle paberi

ning lasteaia töötajad teavitasid P.A. d, et Timo Luht on lapsele järgi tulnud, ja küsisid, kuidas

nad peaksid käituma. P.A. palus, et lasteaia töötajad ei laseks A.L. i ära minna ja ootaksid P.A.

ära, aga P.A. ei jõudnud selleks ajaks sinna. Otsest konflikti Timo Luhtiga polnud. Timo Luht

võttis lapse ja hakkas teda riietama ning J.N. k püüdis rahulikult Timo Luhtile selgitada, et miks

Timo Luht seda teeb, oodaku P.A. ära, Timo Luhtile on ju kokkusaamine ette määratud ja miks

ta teeb enda elu raskemaks. Selle peale ütles Timo Luht, et tal pole enam midagi kaotada ja

tema võtab ja viib, et tal on see õigus. J.N. k palus ikkagi, et Timo Luht ei viiks ja siis mainis

Timo Luht J.N. ile rahulikult lihtsalt, et siis tuleb J.N. il jõudu kasutada või midagi sellist. Timo

Luht ei täpsustanud, milles jõu kasutamine pidi seisnema. J.N. k ei tundnud otseselt hirmu, aga

oli lihtsalt selline ebameeldiv tundmus. J.N. il on ka endal pere ja lapsed ja ühtepidi J.N. k

mõistis Timo Luhti, et ta on nagu nurka surutud, aga teistpidi, kui sul on ikkagi võimalus oma

lastega suhelda, siis ei pea seda ju seadust rikkuvalt tegema. Timo Luhti sõnad ei tekitanud J.N.

is ilmset paanikat, vaid väikese hirmu jah, et J.N. k ei tea ju, kuidas inimene käitub ja kui ta

ütleb seda hästi rahulikult, siis mine tea. J.N. k ei oska öelda, mida ta konkreetselt kartis, sest

ei tea ju, mis inimese peas täpselt toimub. J.N. k ei võtnud seda kui otsest rünnakut, et

mingisuguse asjaga kallale tuleks, vaid lihtsalt jõudu, nt lükkab J.N. i ukse eest ära, et sealt

välja saada. J.N. il on Timo Luhtiga nii vähe kokkupuuteid, et ta ei tunne Timo Luhti inimesena.

Kui midagi sellist öeldakse, tuleb väike hirm ju. J.N. i hirm oli ka seotud Timo Luhti varasema

käitumisega nii palju kui J.N. k oli P.A. lt kuulnud. J.N. k oli P.A. lt kuulnud, et Timo Luht oli

rünnanud kedagi raketipüstoliga või et ta oli P.A. auto kallal vägivallatsenud. J.N. k oli

kohustatud teavitama lasteaia juhatajat, et selline juhtum oli. Otseselt selliseid juhtumeid pole

varem olnud, Timo Luht käis pigem rohkem direktori juurde rääkima, mitte rühma. Direktor ei

avaldanud Timo Luhti käitumisega seos J.N. ile midagi. J.N. k ei ütleks Timo Luhti käitumise

järgi, et tegemist on stabiilse inimesega. Timo Luht helistas koguaeg rühma või käis läbi, küsis,

kas A.L. on kohal, ja kui lasteaiatöötajad ütlesid, et laps on haige, siis Timo Luht ei uskunud

seda ja arvas, et P.A. valetab lasteaia töötajatele. Kui Timo Luht käis, oli tal kogu aeg värin

sees. Oli näha, et nii Timo Luht kui ka P.A. olid väga pinges sellest olukorrast. Lasteaia

töötajatega ei olnud Timo Luht otseselt ebastabiilne. Timo Luhti käitumine tekitas pigem

ebamugavust, sest ei tea, millega inimene võib ju toimetada.

6.4.2. Maakohtu loal avaldas prokurör KrMS § 289 lg 1 alusel kannatanu ütluste

usaldusväärsuse kontrollimiseks J.N. i 01.03.2018 ülekuulamise protokollist laused: „Siis

ütlesin talle, et tema tegevus on seadusevastane, miks ta teeb enda elu raskemaks. Ta ütles

põhimõtteliselt, et tal on tagajärgedest ükskõik ja tal ei ole enam midagi kaotada. See ähvardus

tekitas minus hirmu ja seetõttu rohkem teda ei taksitanud. Ma kartsin, et ta võibki mulle kallale

tulla ja viga teha, sest tegemist on varasemate kokkupuudete põhjal ebastabiilse inimesega ning

samuti olin kuulnud, et ta on varemalt teist inimest relvaga rünnanud.“ Selle peale selgitas

kannatanu J.N. k, et ta vastas ju kohtuistungil samamoodi. Lihtsalt see emotsioon on kindlasti

teine kui poolteist aastat tagasi oli. J.N. k ei mäleta ju täpselt. Sel hetkel oli ta ilmselt rohkem

endast väljas. Olukord lahenes nii, et J.N. k tuli ukse eest ära ning Timo ja A.L. kõndisid temast

mööda. J.N. k läks ukse eest ära, sest polnud mõtet oma elu ohtu seada. Kui lapse ema ja

politseid on teavitatud, siis nemad tegelevad sellega edasi. Vestlus Timo Luhtiga toimus lasteaia

rõivistus, A.L. oli Timo Luhtiga lapse kapi ees riietumas ja J.N. k seisis ukse juures, paar

meetrit oli vahet. Timo Luht ütles need sõnad J.N. ile hästi rahulikult. J.N. k sai aru, et jõudu

pidi kasutatama ilmselt siis tema suhtes, sest ta oli üksi seal. J.N. k tunneb ennast kindlasti

vaimselt kannatanuna, sest see ikka rikkus tema päeva täielikult ära, ta oli väga närviline. J.N.

k kartis pigem, et ta ei tea, mida karta. J.N. k ei teadnud, kuidas Timo Luht käitub. J.N. k ei

oska vastata, kas ta kartis ohtu oma elule või tervisele. Tekkis lihtsalt selline alateadlik hirm, et

J.N. k ei tea, mida Timo Luht võib teha. Kõige hirmsam asi, mida Timo Luht võis teha, oli see,

et J.N. k ei teadnud, kas Timo Luht lükkab ta lihtsalt sealsamas kohapeal eest ära või kuskil

väljaspool lasteaeda pärast. J.N. il oli enda tervise pärast hirm. See kokkupuude Timo Luhtiga

toimus kella 16.00 paiku.

6.4.3. Süüdistatava Timo Luhti istungil antud ütluste kohaselt läks ta 21.02.2018 lasteaeda Sirel,

sest ta teadis, et tal sai kohtu tõkend läbi lastega suhtlemiseks. Timo Luht läks kõigepealt

juhataja kabinetti, kuid kuna juhatajat polnud seal. Seejärel läks Timo Luht rühma sisse, ütles,

et ta tuli A.L. ile järgi ja et ta võtab lapse praegu päevaks endale. Kasvataja ütles, et P.A. ei

lubanud last võtta ja proovis helistada. 10-15 minutit läks aega, kuid kasvataja ei saanud kedagi

telefoni teel kätte. Siis küsis Timo Luht paberit ja pliiatsit ning kirjutas, et võtab A.L. i kaasa ja

läheb lapsega linna. Samuti kirjutas Timo Luht paberile enda kontaktandmed. Timo Luht pani

A.L. i riidesse. Kui kasvataja ütles, et ta ei lase Timo Luhti sealt ära minna, ütles Timo Luht, et

kui kasvataja teda ära ei lase, peab kasvataja Timo Luhti füüsiliselt takistama. Timo Luht ei

ähvardanud kasvatajat millegi füüsilisega, vaid ütles, et kui kasvataja tahab, võib ta Timo Luhti

füüsiliselt takistada. Kasvataja ei takistanud Timo Luhti, vaid astus lihtsalt kõrvale ja Timo

Luht läks temast mööda. Timo Luht ei kujutanud ette, kuidas J.N. k teda füüsiliselt takistada

võiks, sest kui keegi tahab lapsega ära minna, siis ei peaks seda üldse takistama. Timo Luht

mõtleski J.N. ile öeldud sõnadega, et kui J.N. k teda takistab, siis takistab.

6.4.4. Maakohtu hinnangul on Timo Luhtile esitatud süüdistus J.N. i füüsilise vägivallaga

ähvardamises tõendatud. Nii J.N. i kui ka Timo Luhti ütluste kohaselt läks Timo Luht

21.02.2018 lasteaeda Sirel, et võtta sealt kaasa oma poeg A.L. . Lapse rühmaõpetaja J.N. k

polnud lapse Timo Luhtile üleandmisega nõus, sest kohtumääruse kohaselt polnud Timo Luhtil

sel päeval õigust last endaga kaasa võtta. J.N. k püüdis Timo Luhti korduvalt ümber veenda,

kuid Timo Luht jäi oma kavatsusele kindlaks kuni ütles J.N. ile, et kui J.N. k soovib Timo Luhti

takistada, tuleb J.N. il kasutada füüsilist jõudu või ta peab Timo Luhti füüsiliselt takistama.

Seega pole kohtus uuritud tõenditega kooskõlas süüdistuses märgitu, mille kohaselt ütles Timo

Luht J.N. ile, et „kui ta teda takistab, siis ei ole tal muud valikut, kui kasutada tema suhtes

vägivalda“. Samuti selgitas J.N. k kohtuistungil, et otsest konflikti Timo Luhtiga polnud. Timo

Luht asus vaatamata J.N. i vastuseisule A.L. i riietama ja kui J.N. k palus uuesti Timo Luhti, et

ta last ära ei viiks, „siis ta lihtsalt rahulikult mainis mulle, et siis mul tuleb jõudu kasutada või

midagi sellist“. Eelnevast nähtuvalt ei kinnita kohtus uuritud tõendid sedagi, et Timo Luht

käitus 21.02.2018 lasteaias agressiivselt vaid näitas oma tegudega valmisolekut

lasteaiatöötajate (sh J.N. i) tervist kahjustada.

6.4.5. Maakohus juhib tähelepanu asjaolule, et KarS § 120 lg 1 ei sätesta kuriteona igasuguse

füüsilise vägivallaga (nt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega) ähvardamist, vaid üksnes

tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Seega peab ähvardamisteoga otseselt

või konkludentselt väljenduma lubadus teine isik tappa või talle vähemalt tervisekahjustus

tekitada.

Maakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise teoga. Öeldes J.N. ile, et kui J.N. k

tahab Timo Luhti takistada pojaga lasteaiast lahkumast, peab J.N. k kasutama füüsilist jõudu

või Timo Luhti füüsiliselt takistama, lubas Timo Luht J.N. i vastuseisu jätkumise korral J.N. ile

sisuliselt vältimatut füüsilist konflikti ja J.N. i tahte murdmist füüsilise üleolekuga, sest oma

seisukohtadest taganemise märke Timo Luht välja ei näidanud. Seega pidi J.N. k Timo Luhti

sõnade järgi oma tahte juurde jäämiseks füüsilisse konflikti astumisega oma tervise vahetusse

ohtu seadma. Kuivõrd õigushüve ohustamine tähendab selle kahjustamise võimalikkust ehk

praegusel juhul J.N. ile tervisekahjustuse tekkimise võimalust, on Timo Luhti tegevus käsitatav

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena KarS § 120 lg 1 mõttes. Timo Luht kasutas J.N.

i füüsilise konfliktiga hirmutamist vahendina selleks, et sundida J.N. ki oma seisukohast

taanduma ja võimaldama Timo Luhtil koos A.L. iga lasteaiast lahkuda. J.N. i ütluste kohaselt

loobuski ta Timo Luhti edasisest takistamisest, sest polnud mõtet oma elu ohtu seada. Kui ema

ja politseid on teavitatud, siis tegelevad nemad edasi. Seega võttis J.N. k Timo Luhti sõnu

tõsiselt ja hakkas oma tervise pärast kartma.

6.4.6. Maakohtu hinnangul oli J.N. il ka objektiivselt alust karta ähvarduse täideviimist. Kuigi

Timo Luht ei käitunud lasteaia töötajatega „otseselt ebastabiilselt“, ei tundnud J.N. k Timo

Luhti inimesena ega teadnud, mida täpselt Timo Luht võib teha. Samuti oli J.N. i hirm tema

sõnul seotud P.A. lt kuuldud jutuga selle kohta, et Timo Luht oli kedagi raketipüstoliga

rünnanud või P.A. auto kallal vägivallatsenud. Seega pani Timo Luht kohtu hinnangul toime

KarS § 120 lg 1 koosseisu objektiivsetele tunnustele vastava teo.

6.4.7. Maakohtu arvates on täidetud ka KarS § 120 lg 1 subjektiivsed tunnused. Timo Luht

vaidles J.N. iga Timo Luhti õiguse üle A.L. lasteaiast kaasa võtta ning kui J.N. k oli korduvalt

väljendanud vastuseisu Timo Luhti tegevusele ja üritanud teda veenda oma seisukohast

loobuma, ähvardas Timo Luht J.N. i taanduma sundimiseks teda füüsilise konfliktiga. Sellise

käitumise eesmärk oli J.N. is hirmutunde tekitamine ja samuti pidas Timo Luht vähemalt

võimalikuks, et tema sõnade tõttu loobub J.N. k oma tahtest ja võimaldab Timo Luhtil A.L. iga

lasteaiast lahkuda. Kokkuvõtlikult pani Timo Luht ähvardamise toime kavatsetusega KarS § 16

lg 2 mõttes.

6.4.8. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

7. Maakohtu seisukoht Timo Luhti süüdistuses KarS § 3312 mõttes.

7.1. Kannatanu P.A. kohtus antud ütluste kohaselt on Tartu Maakohtu poolt seatud Timo Luhti

suhtes lastele K. ja A.L. ile täielik lähenemiskeeld ning P.A. l on laste ainuhooldusõigus. Sellele

kohtulahendile eelnes P.A. ja Timo Luhti vahel päris pikk vaidlus Tartu Maakohtus laste

hoolduse üle. Kõigepealt oli Timo Luhtil esialgse õiguskaitsega suhtluskeeld kaheks päevaks,

siis määrati see tal pooleks aastaks ja lõpuks sai Timo Luht lähenemiskeelu. Lähenemiskeeld

on seoses sellega, et Timo Luht eiras kõiki kohtu nõudeid, et ta ei tohtinud lapsi võtta. Samuti

käis Timo Luht vahepeal, kui oli suhtluskeeld, 2017 J.L. iga K.L. i kooli juures hirmutamas.

K.L. oli sellest koguaeg täiesti häiritud. K.L. õppis tol hetkel Raatuse koolis, aga kool oli

remondis ja asus hoopis asenduspinnal Viljandi ringi juures lasteaia hoones. Täpset aadressi

P.A. ei mäleta. K.L. käis koolis koolibussiga. Timo Luht läks J.L. iga kooli juurde koolibussile

vastu, J.L. kutsus K.L. i kõigepealt kõrvale ja siis Timo Luhti juurde, et Timo Luht sai ka

rääkida, kuigi Timo Luhtil oli tegelikult suhtlemiskeeld. Lõppkokkuvõttes pidi P.A. nii

mõnedki korrad töölt varem ära tulema, sest K.L. oli endast jumala väljas. See juhtus 2017

kaks korda kindlasti, üks kord septembris ja teine kord detsembris. Detsembrikuus ütlesid Timo

ja J.L. K.L. ile isegi, et tapavad P.A. ja viimase abikaasa M.A. ära. K.L. kartis nii Timo kui

ka J.L. i ja ütles 2017 detsembrikuus P.A. le, et emme ja M.A. lubati ära tappa.

7.2. Samuti võttis Timo Luht 2018 veebruaris ilma loata A.L. i lasteaiast kaasa. Kasvataja

helistas P.A. le ja ütles, et Timo Luht nõuab last. P.A. ütles, et jumala eest ei tohi last kaasa

anda, sest Timo Luhtil oli tol hetkel tegelikult suhtlemiskeeld. Kasvataja üritas Timo Luhti

takistada, aga selleks ajaks, kui P.A. töölt lasteaia juurde jõudis, oli Timo Luht lapsega sealt

juba kadunud. P.A. ei mäleta täpselt, millal ta lapse tagasi sai, tol korral tõi Timo Luht A.L. i

vist politsei korraldusel õhtul ära. P.A. sai lasteaia kasvatajast aru, et Timo Luht ähvardas ka

seda kasvatajat, kes üritas takistada teda A.L. i kaasa võtmast. Samuti käitus Timo Luht lasteaia

töötajatega üleolevalt ja ülbelt.

7.3. Süüdistatava Timo Luhti istungil antud ütluste kohaselt ei käinud ta 2017 septembris K.L.

i kooli juures. Jutt käib 1. septembrist ja sel päeval viibis Timo Luht Merekooli aktusel.

15.12.2017 käis Timo Luht K.L. i koolis kohtumas Raatuse kooli sotsiaalpedagoogiga, et saada

infot, kuidas lastel koolis läheb. J.L. oli kaasas ja käis K.L. iga rääkimas, kuid siis tehti tuletõrje

häire ja kõik saadeti välja. Maja ees tuli K.L. Timo Luhtiga rääkima ja nad asjasid juttu.

7.4. Maakohtu loal avaldas prokurör KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatav ütluste usaldusväärsuse

kontrollimiseks Timo Luhti 22.02.2018 ülekuulamise protokollist, et küsimusele, kas teo olete

toime pannud kuriteo, milles teid kahtlustatakse, vastas Timo Luht 15.12.2017 K.L. i kooli

juures käimise kohta: „Osaliselt, ütleksin selle kohta, nagu olen öelnud kohtus, et kui minu

suhtes rikutakse kohtuäärust, miks siis mina seda teha ei või.“ Selle peale selgitas Timo Luht,

et ta on nii uurijale öelnud ja et see oligi lühike ja lihtne põhjendus selle kohta, miks ta K.L.

iga 15.12.2017 kooli juures kokku sai, seda kuupäeva ja tuletõrjeõppust saab kontrollida. Timo

Luht ei rääkinud uurijale tuletõrjeõppusest, sest ta ei saanud midagi väga palju uurijale öelda,

sest kõik, mis ta ütles uurijale, jõudis kohe tsiviilkohtusse. Timo Luhtil polnud vaja, et

tsiviilvaidluse osapooled kõik neid asju kuuleksid ja näeksid, mida igal pool mujal öeldakse.

Samuti selgitas Timo Luht maakohtus, et ta võttis 21.02.2018 kella 16.00 paiku Luba 14 asuvast

lasteaiast Sirel endaga kaasa A.L. i, kuid hiljem selgus, et ta rikkus sellega maakohtu määrust.

Timo Luht mõtles, et suhtluskeeld sai veebruaris läbi. Timo Luhtile kohaldati kõiki asju selle

järgi, et kohtumäärus jõustus kohe, igalt poolt rakendati Timo Luhtile selliseid asju, et teda hoiti

igasugusest infost kõrvale. Siis Timo Luht mõtles, et kuude järgi sai suhtluskeeld veebruariks

läbi, aga pärast tuli välja, et suhtluskeeld hakkas kehtima hoopis sellest ajast, kui kohtuasi tuli

Riigikohtust tagasi. Timo Luhti suhtes kohaldati seda suhtluskeeldu ja info andmist kohe, sest

teda lükati ära igasugusest informatsioonist, mis tuleb laste kohta hetkest, kui kohtumäärus ette

loeti, aga tuleb välja, et Timo Luhti suhtlusõigus oli põhimõtteliselt veel olemas, aga lõppes

alles pärast seda, kui kaebus Riigikohtust tagasi lükati. Timo Luht rikkus 21.02.2018

suhtluskorda tahtmatult.

7.5. Maakohtule esitati tõendina ka Tartu Maakohtu 26.06.2017 ja 15.08.2017 määrused

tsiviilasjas nr 2-16-11920. Maakohtu 26.06.2017 määrusega rahuldati P.A. taotlus Timo Luhti

ning K. ja A.L. i suhtlemisõiguse peatamiseks ning peatati Timo Luhti suhtlemisõigus K. ja

A.L. iga kuni samas tsiviilasjas menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Määrus oli

viivitamata täidetav. 15.08.2017 määrusega lõpetati Timo Luhti ja P.A. ühine hooldusõigus K.

ja A.L. i suhtes ning anti laste ainuhooldusõigus üle P.A. le. Sama määrusega peatati Timo

Luhti suhtlusõigus K. ja A.L. iga 6 kuuks alates määruse jõustumisest. 15.08.2017 määrus

jõustus 05.02.2018, mil Riigikohus jättis asjas esitatud kaebuse menetlusse võtmata.

7.6. Alustades Timo Luhtile tehtud etteheidetest selle kohta, et ta käis 2017 septembris

tuvastamata kuupäeval ja 15.12.2017 Raatuse Kooli juures K.L. iga rääkimas, märgib

maakohus esmalt, et nende tegude tõendamiseks on kohtule esitatud ka Raatuse Kooli direktori

Toomas Kingi 09.03.2018 vastuskiri Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjale. Vastuskirjas

kirjeldatakse erinevate koolitöötajate (klassiõpetaja, meditsiinitöötaja ja sotsiaalpedagoogi)

poolt nähtud ja kuuldud asjaolusid Timo ja J.L. i suhtlemise kohta K.L. iga.

Maakohtu hinnangul pole viimati nimetatud koolidirektori vastuskiri lubatav tõend. Riigikohus

on korduvalt märkinud, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on võimalik kasutada

üksnes KrMS § 63 lg-s 1 ammendavalt loetletud tõendiliike (nn rangeid tõendeid) (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28.02.2007 otsus nr 3-1-1-105-06, p 11 ja 07.032007 otsus nr 3-1-1-125-

06, p 16). Samuti on Riigikohus selgitanud, et võistlevas kohtumenetluses on tõendite vahetu

ja suulise uurimise põhimõttel oluline roll kaitseõiguse ja ausa kohtumenetluse tagamisel.

Tunnistaja ütluste vahendlikule uurimisele seab kriminaalmenetluse seadustik olulisi

piiranguid. KrMS § 289 lg 1 lubab kohtueelses menetluses antud ütlusi kasutada vaid tunnistaja

usaldusväärsuse kontrolliks. Järelikult tuleb tunnistaja ütlused, mis on talletatud tunnistaja

ülekuulamise protokollis või ka dokumendis, üldjuhul jätta tõendina kõrvale, kui tunnistajat

ennast on võimalik tõendamiseseme asjaolude kohta ristküsitleda kohtuistungil (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27.09.2010 otsus nr 3-1-1-67-10, p 11).

Praegusel juhul kajastab Raatuse Kooli direktori vastuskiri teiste koolitöötajate poolt tajutud

asjaolusid. Selle info näol on tegemist isikulisest tõendiallikast pärineva teabega, mille tõendina

kasutamisel tuleb järgida KrMS §-s 66 sätestatut. Tunnistaja ülekuulamist menetleja poolt ei

asenda tunnistaja ega kellegi tõendamiseseme asjaoludest veel kaugemal seisva isiku

vormivaba refereering, kokkuvõte või ülevaade tõendamiseseme asjaoludsest. Kuna Raatuse

Kooli töötajate poolt tajutud asjaolud pole vormistatud lubatava tõendina, jätab kohus Raatuse

Kooli direktori 09.03.2018 vastuskirja otsuse tegemisel kõrvale.

7.7. Edasi tõi maakohus välja, et ka P.A. ei tajunud vahetult asjaolusid, mis puudutavad Timo

Luhtile tehtud etteheiteid 2017 septembris tuvastamata kuupäeval ja 15.12.2017 Raatuse Kooli

juures K.L. iga suhtlemise kohta. Seega on P.A. need ütlused tõendina lubatavad üksnes KrMS

§ 66 lg-s 21 sätestatud tingimustel. Praegusel juhul saaks nimetatud tingimustest kõne alla tulla

vaid KrMS § 66 lg 21 p-s 2 sätestatu, s.o P.A. ütlused Timo Luhti suhtlemise kohta K.L. iga

saaksid olla lubatav tõend vaid juhul, kui P.A. ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult

enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu

mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. P.A. ütles kohtus, et ta pidi 2017 nii

mõnedki korrad töölt varem ära tulema, sest K.L. oli Timo Luhtiga suhtlemise tõttu endast

väljas. See juhtus 2017 kaks korda kindlasti, üks kord septembris ja teine kord detsembris. K.L.

kartis nii Timo kui ka J.L. i ja ütles 2017. a detsembrikuus P.A. le pärast Timo ja J.L. iga

rääkimist, et emme ja M.A. lubati ära tappa.

7.8. Arvestades, et P.A. ütluste kohaselt oli K.L. P.A. ga ühenduse võtmise ajaks endast väljas

ja P.A. pidi seetõttu korduvalt töölt varem ära tulema, tuvastab kohus, et P.A. kuulis K.L. ilt

Timo ja J.L. iga kohtumisest ning nendega suhtlemisest vahetult pärast K.L. i kokkupuudet

Timo ja J.L. iga. Samuti oli K.L. P.A. poole pöördumise ajal endast väljas ja seega veel tajutu

mõju all. Maakohtul puudub ka alus arvata, et K.L. moonutas tõde. Eelnevast tulenevalt

vastavad P.A. ütlused Timo Luhti suhtlemise kohta K.L. iga KrMS § 66 lg 21 p 2 nõuetele ja

on lubatav tõend. Kohtu hinnangul on lubatavad tõendid ka süüdistatava Timo Luhti ütlused,

Tartu Maakohtu 26.06.2017 ja 15.08.2017 määrused tsiviilasjas nr 2-16-11920 ning Tartu

Maakohtu 22.02.2018 kirjalik vastus.

Tuginedes Tartu Maakohtu 26.06.2017 ja 15.08.2017 määrustele tsiviilasjas nr 2-16-11920

ning Tartu Maakohtu 22.02.2018 kirjalikule vastusele, tuvastab kohus, et Tartu Maakohus

peatas alates 26.06.2017 kuni tsiviilasjas nr 2-16-11920 lõpplahendi jõustumiseni laste huvides

Timo Luhti suhtlemisõiguse K. ja A.L. iga. Maakohus lahendas tsiviilasja lõplikult 15.08.2017

määrusega ning peatas sama määrusega Timo Luhti suhtlusõiguse K. ja A.L. iga 6 kuuks alates

määruse jõustumisest. Maakohtu 26.06.2017 määrus oli viivitamata täidetav ja 15.08.2017

määrus jõustus 05.02.2018. Seega oli Timo Luhti suhtlemisõigus K. ja A.L. iga peatatud alates

26.06.2017 kuni 05.08.2018 ning kõik süüdistuses märgitud kokkupuuted langevad sellesse

ajavahemikku.

7.9. Maakohtu hinnangul on suhtlemisõiguse peatamine käsitatav muu isikuõiguse kaitse

abinõuna KarS § 3312 mõttes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 544 lg 1 esimese lause

kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel

lähenemiskeeldu või muid abinõusid. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane

tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või

isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest

hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu

isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise

keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude

sarnaste abinõude rakendamist. Lapsevanema suhtlusõiguse peatamine kujutab endast

suhtlemise reguleerimist VÕS § 1055 lg 1 tähenduses ja on seega käsitatav isikuõiguse kaitse

abinõuna. Järelikult on suhtlemisõiguse peatamise määruse korduv rikkumine kuritegu KarS

§ 3312 järgi.

7.10. Maakohtule esitatud lubatavatest tõenditest puudutavad 2017 septembris K.L. iga

suhtlemist vaid P.A. ja Timo Luhti ütlused, kusjuures Timo Luht eitab sel ajal K.L. i kooli

juures käimist ja K.L. iga suhtlemist. Kuigi maakohus veendus eelnevalt, et P.A. ütlused on

lubatav tõend, sätestab KrMS § 15 lg 3 samas, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega

valdavas ulatuses KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud isiku ütlustele. Kuna 2017 septembri teo kohta

on ainus lubatav Timo Luhti süüstav tõend P.A. ütlused asjaolude kohta, millest ta sai

teadlikuks K.L. i vahendusel, rikuks kohus süüdimõistva otsuse tegemisel neile tuginedes

KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeldu. Seega tuleb Timo Luht 2017 septembri teos õigeks mõista,

sõltumata P.A. ja Timo Luhti ütluste usaldusväärsusele antavast hinnangust.

7.11. Erinevalt 2017 septembri teost tunnistas Timo Luht kohtus 15.12.2017 K.L. i koolis

viibimist ja tütrega suhtlemist. Seega pole kõnealusel juhul tegemist KrMS § 15 lg-s 3

nimetatud olukorraga ja kohtul on võimalik otsuse tegemisel tugineda ka P.A. ütlustele, millest

nähtub samuti, et Timo Luht suhtles 15.12.2017 K.L. i kooli juures K.L. iga. Erinevalt

süüdistuses märgitust ei asunud K.L. i kool 15.12.2017 aga aadressil Raatuse 88, vaid

asenduspinnal Viljandi ringi juures lasteaia hoones. Kohus tuvastab selle asjaolu P.A. ütlustele

tuginedes. Seega suhtles Timo Luht 15.12.2017 K.L. iga ja rikkus oma tegevusega Tartu

Maakohtu 26.06.2017 määrusega kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud, s.o suhtlemisõiguse

peatamist.

7.12. Kuigi Timo Luht selgitas maakohtus, et ta rikkus 15.12.2017 kohtumäärust, sest K.L. tuli

pärast tuletõrjehäiret kooli juures oma initsiatiivil Timo Luhtiga rääkima, pole need ütlused

kohtu hinnangul usaldusväärsed. Kohtueelses menetluses põhjendas Timo Luht kõnealust

kohtumist, öeldes: „kui minu suhtes rikutakse kohtumäärust, miks siis mina seda teha ei või“,

ning kohtuistungil ei suutnud ta oma ütluste muutmist arusaadavalt selgitada. Nimelt põhjendas

Timo Luht uurijale teistsuguse põhjenduse esitamist ja tuletõrjeõppusest vaikimist sellega, et ta

ei saanud midagi väga palju uurijale öelda, sest kõik, mis ta ütles uurijale, jõudis kohe

tsiviilkohtusse. Timo Luhtil polnud vaja, et tsiviilvaidluse osapooled kõik neid asju kuuleksid

ja näeksid, mida igal pool mujal öeldakse. Sõltumata sellest, kas kriminaalmenetluses

menetlejale avaldatud info jõudis tsiviilvaidluse osapoolteni või mitte, jääb kohtu jaoks

täielikult arusaamatuks, miks pidi Timo Luht esitama kohtumääruse rikkumise kohta

kohtueelses menetluses enda jaoks kahjulikuma versiooni. Kuna süüdistatav muutis menetluse

vältel oma ütlusi 15.12.2017 kohtumääruse rikkumise põhjuste kohta ega suutnud ütluste

muutmist kohtus arusaadavalt selgitada, on Timo Luhti ühtlused ebausaldusväärne tõend.

Kohus jättis need otsuse tegemisel kõrvale.

7.13. Maakohtu arvates tegutses Timo Luht tahtlikult. Ta teadis, et tema suhtlemisõigus lastega

on alates 26.06.2017 kohtumäärusega peatatud, kuid rääkis sellegipoolest 15.12.2017 K.L. iga.

Järelikult rikkus Timo Luht kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

7.14. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et Timo Luht rikkus ka Tartu Maakohtu

15.08.2017 määrusega kohaldatud suhtlusõiguse peatamist K. ja A.L. i suhtes ning võttis

21.02.2018 kella 16.00 paiku Tartus Lubja 14 asuvast asteaiast Sirel vaatamata

lasteaiakasvatajate vastuseisule endaga kaasa poja A.L. i. Muu hulgas tõendavad neid

asjaolusid nii Timo Luhti kui ka J.N. i ütlused. Eelnevat arvestades tuvastab kohus, et Timo

Luht pani toime KarS § 3312 objektiivsetele tunnustele vastava teo, s.o rikkus kahel korral

(15.12.2017 ja 21.02.2018) ehk korduvalt kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse

abinõud.

7.15. Maakohtu hinnangul tegutses Timo Luht ka teisel korral tahtlikult. J.N. i kohtus antud

ütluste kohaselt selgitas ta Timo Luhtile 21.02.2018 korduvalt, et viimasel pole kohtumääruse

järgi õigust A.L. i endaga kaasa viia, ja J.N. k nägi ka ise seda kohtumäärust. Kuigi Timo Luht

väitis kohtus, et ta arvas, et maakohtu 15.08.2017 määrus jõustus sarnaselt teiste

kohtumäärustega selle tegemisest ja seega oli 6-kuuline tähtaeg 21.02.2018 läbi, pole need

ütlused muude tõenditega kooskõlas. Nimelt märgiti maakohtu 26.06.2017 määruses, et määrus

on viivitamata täidetav, kuid 15.08.2017 määrusega peatati Timo Luhti suhtlemisõigus K. ja

A.L. iga 6 kuuks alates määruse jõustumisest. Kuna Timo Luht oli mõlema määrusega tuttav,

teadis ta järelikult, millal nende määrustega kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud kohalduma

hakkavad. Samuti nähtub maakohtu määrustest, et Timo Luhti esindas tsiviilkohtumenetluses

esindaja Maia Ploom, mistõttu ei selgitanud Timo Luht tsiviilkohtumenetluses olulisi asjaolusid

välja üksinda.

Maakohtu hinnangul ei saanud Timo Luhtile tekitada 15.08.2017 määruse jõustumise aja kohta

ekslikku ettekujutust seegi, et tal ei lubatud vahetult pärast 15.08.2017 määruse tegemist lastega

suhelda. Kuna 26.06.2017 määrusega kohaldati suhtlemisõiguse peatamist kuni tsiviilasjas

lõpplahendi jõustumiseni, oli Timo Luhti varasem suhtlus keelatud eelmise määrusega.

Kokkuvõtlikult on Timo Luhti ütlused tahtluse puudumise kohta ebausaldusväärsed ja kohus

jätab need otsuse tegemisel kõrvale.

7.16. Kuigi Timo Luht teadis, et tema suhtlusõigus K. ja A.L. iga on peatatud alates 26.06.2017

kuni 05.08.2018, kuid viis A.L. i sellele vaatamata 21.02.2018 lasteaiast endaga kaasa, rikkus

Timo Luht kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud ka teisel korral otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Seega on KarS § 3312 subjektiivsed tunnused täidetud.

7.17. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

8. Maakohtu seisukoht Timo Luhti süüdistuses KarS § 3311 lg 1 järgi.

8.1. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et Timo Luht pani süüdistuses kirjeldatud

asjaoludel toime KarS § 3311 lg 1 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastava teo.

Maakohtu hinnangul nähtub koosseisupärase teo toimepanemine ka istungil uuritud tõenditest.

Kohtule esitati tõendina Tartu Maakohtu 19.09.2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-1192,

millega määrati Timo Luhti ning K. ja A.L. i suhtlemise kord kuni tsiviilasjas menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni kindlaks mh nii, et K. ja A.L. viibivad Timo Luhti juures igal

teisipäeval vastavalt kooli või huviringi ja lasteaia lõppemisest kuni kella 19.00-ni. Timo Luht

võtab igal teisipäeval K. ja A.L. i pärast kooli või huviringi ja lasteaia lõppemist koolist või

huviringist ja lasteaiast ning viib K. ja A.L. i hiljemalt kella 19.00-ks Tartu linnas XXX

kortermaja ette. Kuna 10.01.2017 oli teisipäevane päev, oli Timo Luht kohustatud sel päeval

hiljemalt kella 19.00-ks viima A.L. i P.A. juurde.

8.2. Kannatanu P.A. ütluste kohaselt viis Timo Luht 2017 A.L. i maale oma vanemate juurde,

kus ta ka ise elas, ja keeldus last vaatamata kohtumäärusele välja andmast. P.A. pöördus

lastekaitsesse, kohtutäituri poole ja vist ka politseisse. Kohtutäitur andis Timo Luhtile tähtajad

laps vabatahtlikult ära tuua, aga Timo Luht eiras seda ja väitis, et A.L. ei taha tulla. Samuti

määras kohtutäitur Timo Luhtile vist isegi sunniraha. A.L. oli Timo Luhti juures 3-4 kuud,

jaanuar, veebruar ja märts. Aprillikuus läksid P.A. , lastekaitse, noorsoopolitsei ja kohtutäitur

Timo Luhti elukohta ning P.A. sai A.L. i kätte. Ka süüdistatava Timo Luhti istungil antud

ütluste kohaselt ei viinud ta 10.01.2017 A.L. i P.A. juurde, sest laps keeldus ema juurde

minemast. Kohtutäitur hoiatas Timo Luhti sunniraha määramise eest ja määras ka sunniraha,

kuid Timo Luht ei viinud sellegipoolest last P.A. juurde. A.L. viidi P.A. juurde politsei, P.A.

ja kohtutäituri abil.

8.3. Lisaks esitati maakohtule tõendina Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 04.06.2018 kirjalik

vastus, mille kohaselt algatati P.A. täitmisavalduse algusel 01.02.2017 täitemenetlus täiteasjas

nr 189/2017/177 Timo Luhti suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Tartu Maakohtu

19.09.2016 määrus nr 2-16-11920. Kohtutäitur koostas ja edastas 01.02.2017 Timo Luhtile

asendamatu toimingu täitmisteate, mille sisuks oli A.L. i toomine tema elukoha XXX Tartu

ette tähtajaga 14.02.2017 kell 19.00. Sama teatega edastas kohtutäitur Timo Luhtile sunniraha

määramise hoiatuse. Timo Luht ei täitnud talle täitmisteatega pandud kohustust viia A.L. tema

elukohta, mistõttu määras kohtutäitur Timo Luhtile 28.02.2017 sunniraha summas 192 eurot.

Timo Luht ei täitnud ka sunniraha otsust ega viinud A.L. i jätkuvalt tema elukoha juurde.

06.04.2017 edastati täitmisele Tartu Maakohtu 30.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-11920,

mis nägi ette A.L. i viivitamatu väljaandmise koos kohtutäituri õigusega kasutata määruse

täitmiseks Timo Luhti suhtes jõudu, ning 11.04.2017 antigi A.L. lastekaitse spetsialisti ja

noorsoopolitseiniku kaasabil P.A. le välja.

8.4. Maakohtu hinnangul jättis Timo Luht, keeldudes alates 10.01.2017 kuni 11.04.2017 A.L. i

P.A. le välja andmast, täitmata Tartu Maakohtu 19.09.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-1192.

Kuna Timo Luhtile kohaldati täitemenetluses selle eest 28.02.2017 sunniraha, kuid ta jättis

jätkuvalt kohtumäärusest tuleneva lapse välja andmise kohustuse täitamata, vastab Timo Luhti

tegu alates 28.02.2017 kuni 11.04.2017 KarS § 3311 lg 1 objektiivsetele tunnustele.

8.5. Vaatamata sellele, et Timo Luht teadis, et temal on kohustus viia A.L. P.A. juurde

10.01.2017 hiljemalt kell 19.00, jättis ta kohustuse tahtlikult täitmata ja seda ka peale sunniraha

määramist 28.02.2017 täituri poolt. A.L. tagastati P.A. le alles 11.04.2017

lastekaitsespetsialisti ja noorsoopolitseiniku kaasabil. Seega pani Timo Luht ajavahemikul

28.02.2017 kuni 11.04.2017 toime KarS § 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,so tsiviilasjas

tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut välja andma laps, täitmata jätmise, kui isiku

suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha, otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes.

8.6. Erinevalt kaitsjast on Timo Luhti tegu maakohtu hinnangul ka õigusvastane ja Timo Luht

ei viibinud kohustuste kollisioonis.

Timo Luhti kohtus antud ütluste kohaselt keeldus A.L. P.A. juurde minemast, mistõttu Timo

Luht helistas Lastekaitse Liitu ja küsis, mida sellises olukorras teha. Lastekaitse Liidust öeldi,

et sellist kohtumäärust ei tohi üldsegi olla. Et kehtib Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse (edaspidi

LasteKS) § 5 lg-d 3 ja 4, mis ütlevad, et lapse seisukoht on tähtis, ning paluti Timo Luhtil

teavitada sellest kohut ja kõiki teisi asutusi. Lapse vastaselt ei tohi midagi teha. Timo Luht

kirjutas kohe kohtule taotluse, paludes kohtul tulla ja lapsega rääkida, ning tegi sama avalduse

ka politseile ka lastekaitsele. Keegi ei vastanud Timo Luhtile selle peale. Timo Luhtil oli täita

LasteKS § 5 ja kohtumäärus, mis olid omavahel vastuolus, ning Timo Luht otsustas täita

lastekaitseseadust. Lastekaitse Liit ei öelnud, et Timo Luht võib kohtumäärust rikkuda, kuid

Timo Luht luges selle niimoodi välja.

KarS § 30 kohaselt ei ole tegu millega rikutakse õiguslikku kohustust, õigusvastane, kui isik

peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb

kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.

Riigikohus on selgitanud, et sellest sättest tulenevalt ei ole rikutud kohustuse täitmata jätmine

õigusvastane, kui esineb rikutud kohustusega vähemalt sama oluline takistav kohustus.

Takistav kohustus on selline õiguslik kohustus, mida ei ole võimalik täita ilma, et sellega

kaasneks rikutud kohustuse täitmata jätmine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2005

otsus nr 3-1-1-139-04, p 9). Täiendavalt on Riigikohus märkinud sedagi, et kohustuste kollisoon

on hädaseisundi (KarS § 29) eriliik. Kui omavahel kollideeruvad tegutsemis- ja

tegevusetuskohustus, tuleb kohaldada hädaseisundi eeskirju (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.12.2014 otsus nr 3-1-1-77-14, p 9).

Praeguses asjas oli Timo Luhtil Tartu Maakohtu 19.09.2016 määruse järgi kohustus viia A.L.

P.A. juurde 10.01.2017 hiljemalt kell 19.00 ja Tartu Maakohtu 30.03.2017 määrusega kohustati

Timo Luhti täiendavalt andma A.L. viivitamatult välja P.A. le. Seega oli Timo Luht kohustatud

aktiivselt tegutsema. Kohtu hinnangul ei tulenenud LasteKS §-st 5 Timo Luhtile kollideeruvat

kohustust, mille täitmine takistas tal lapse välja andmist. Lastekaitseseadusest (sh §-st 5) ega

ühestki muust õigusaktist ei nähtu, et lapsevanem on lapse kasvatamisel vältimatult seotud lapse

tahtega ja kohustatud alati lapse tahet täitma. Samuti oli A.L. süüdistuses märgitud ajal vaid 6-

7 aastane ega olnud võimeline iseseisvalt oma heaolu puudutavaid otsuseid vastu võtma.

Eeltoodud asjaoludel ei toonud A.L. i keeldumine P.A. juurde minemast kaasa Timo Luhtile

ühtki kohtulahenditega kollideeruvat kohustust, mis välistaks tema teo õigusvastasuse KarS §

30 alusel. Täiendavalt märgib kohus, et Timo Luhti teos puuduvad ka muud õigsusvastasust

välistavad asjaolud. Samuti on Timo Luht KarS § 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos süüdi.

9. Maakohtu seisukoht karistuse osas.

9.1. Timo Luht kinnitas kohtus, et ta on töötu ja pole jõudnud pärast Merekooli lõpetamist

käesoleva aasta suve alguses tööasjadega tegeleda. Timo Luht elab vanemate juures ja saab

Töötukassast osalise töövõimetuse raha. Arvestades Timo Luhti märkimisväärse stabiilse

sissetuleku puudumist, pole rahalise karistusega võimalik tema suhtes karistuse eesmärke

saavutada. Arvestades ka Timo Luhti hoiakuid, suhtumist toime pandud kuritegudesse,

kergendavate asjaolude puudumist, varasemat karistatust vägivaldse kuriteo eest ning

süüdistuse mahtu, pole põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Seega tuleb teda karistada

vangistusega.

9.2. Analüüsides Timo Luhti süü suurust, märgib maakohus, et süüdistatav pani enne Tartu

Maakohtu 06.09.2016 süüdimõistvat otsust ähvardamise toime kahel korralt, kusjuures ta

ähvardas oma endisi elukaaslaseid tapmisega, s.o KarS § 120 lg-s 1 märgitud teoalternatiividest

kõige raskema kahju tekitamisega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole.

Maakohtu hinnangul on Timo Luhti süü keskmine. Seega ei pidanud maakohus põhjendatuks

maksimaalse vangistuse mõistmist. Arvestades eeltoodut, mõistis maakohus Timo Luhtile P.A.

ja E.L. ähvardamise eest KarS § 120 lg 1 järgi karistuseks 6-kuulise vangistuse. Samuti

moodustas maakohus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes mõistetud karistuse

6 kuud vangistust osaliselt kaetuks Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsusega nr 1-16-4985

karistuseks mõistetud 6 kuu pikkuse vangistusega ning mõistes Timo Luhtile liitkaristuseks 7

kuud vangistust. Kohus arvab liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsuse järgi

ärakantud karistuse 2 päeva vangistust ning loeb kandmata karistuseks 6 kuud ja 28 päeva

vangistust.

9.3. Pärast Tartu Maakohtu 06.09.2016 süüdimõistvat otsust jättis Timo Luht A.L. i P.A. le

välja andmata ajavahemikul alates 10.01.2017 kuni 11.04.2017, kuigi talle kohaldati

28.02.2017 täitemenetluses selle eest sunniraha. Ka 11.04.2017 ei täitnud Timo Luht

kohtumäärust vabatahtlikult, vaid laps võeti Timo Luhtilt ära kohtutäituri, lastekaitse

spetsialisti ja noorsoopolitseiniku kaasabil. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

pole. Kuna Timo Luhti mõjutas kuritegu toime panema loomulik soov suhelda isana oma

lapsega, siis on kohtu hinnangul Timo Luhti süü keskmisest mõnevõrra väiksem. Arvestades

eeltoodut, mõistab kohus Timo Luhtile KarS § 3311 lg 1 järgi karistuseks 4-kuulise vangistuse.

9.4. Timo Luht rikkus K. ja A.L. i huvide kaitseks kohtumäärusega kohaldatud isikuõiguse

kaitse abinõud kummagi lapse suhtes ühel korral. Kuigi Timo Luht ei põhjustanud oma

tegevusega ohtu isiku elule, tervisele või varale, mõjus K.L. iga ühenduse võtmine lapsele

traumeerivalt. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Kohtu hinnangul on

Timo Luhti süü keskmisest väiksem. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus Timo Luhtile KarS

§ 3312 järgi karistuseks 4-kuulise vangistuse.

9.5. Viimaks pani Timo Luht pärast Tartu Maakohtu 06.09.2016 süüdimõistvat otsust toime

ühe KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ähvardades oma poja A.L. i lasteaia

rühmaõpetajat J.N. ki tervisekahjustuse tekitamisega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid pole. Kohtu hinnangul on Timo Luhti süü keskmisest väiksem, kuna ähvardus oli

seotud tervisekahjustuse tekitamisega mitte tapmisega. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus

Timo Luhtile KarS § 120 lg 1 järgi karistuseks 4-kuulise vangistuse.

9.6. Kuigi kaitsja taotles Timo Luhti süüditunnistamise korral süüdistatava karistamist nn

šokivangistusega, pole see võimalik. Timo Luht pani osa kuritegusid toime ajal, mil ta oli

eelmise süüdimõistva kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest KarS § 73 lg-te 1 ja 3

alusel tingimisi vabastatud. KarS § 73 lg 4 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65

lg-s 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada

liitkaristusest

tingimisi

vabastamist

koos

käitumiskontrolliga,

allutades

süüdlase

elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele

pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Nii KarS § 75 lg 2 p-de 9 ja 10 kui ka KarS § 69 kohaselt eeldab süüdlase elektroonilisele

valvele allutamine ja üldkasuliku töö kohaldamine isiku nõusolekut. Praeguses asjas pole

kohtule Timo Luhti seisukohta kummagi meetme osas esitatud.

10. Maakohtu seisukoht lähenemiskeelu osas.

10.1. Maakohus tuvastas eelnevalt, et Timo Luht ähvardas 2015 detsembris K. ja A.L. i

suhtlemisõiguse üle tekkinud vaidluse käigus P.A. d tapmisega ning et P.A. l oli alust karta

ähvarduse täideviimist. Muu hulgas põhines P.A. hirm sellel, et Timo Luht käitus tema ja P.A.

vahelise ca 10-aastase kooselu vältel ettearvamatult, agressiivselt ja võimukalt ning 2015

sügisel olid P.A. ja Timo Luhti suhted muutunud veelgi pingelisemaks seoses sellega, et P.A.

lahkus kodust ning läks koos K. ja A.L. iga varjupaika. Samuti kasutas Timo Luht mõned

päevad enne P.A. ähvardamist P.A. tollaegse tuttava ja praeguse abikaasa M.A. suhtes füüsilist

vägivalda, lüües P.A. ning alaealiste laste K. ja A.L. i juuresolekul M.A. le relvataolise

esemega korduvalt pea piirkonda. P.A. kohtus antud ütluste kohaselt kardab ta jätkuvalt, et

Timo Luht võib talle midagi teha, sest pärast ülal kirjeldatud sündmusi saatis Timo Luht P.A.

le järjepidevalt sõnumeid ja ähvardavaid kirju, mistõttu vahetas P.A. korduvalt

telefoninumbreid. Timo Luhti käitumine häiris väga P.A. elu. 2017 saatis Timo Luht sõnumeid

pidevalt, kuid viimasel ajal pole ta seda enam teinud. P.A. ei mäleta, millal Timo Luht viimati

talle sõnumeid saatis. Sõnumid puudutasid lastega seotud vaidlusi ja sellega tegelevaid

ametnikke, samuti P.A. uut elukaaslast. P.A. l pole paljusid sõnumeid enam alles, sest ta vahetas

telefoni ja sõnumid jäid vanasse telefoni. Käesoleval ajal viibib Timo Luht pidevalt P.A.

elukoha lähedal Anne Pubis. P.A. ei tea, kas Timo Luht käib Anne Pubis tema pärast või muul

põhjusel, aga see tekitab P.A. s hirmu ja ta sõidab teist teed pidi, et ta ei peaks sealt sõitma, kus

Timo Luht viibib. P.A. esindaja I.M. toetas kannatanu taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks

ja ka Timo Luht on lähenemiskeeluga nõus.

10.2. Maakohtule esitati tõendina ka Tartu Maakohtu 01.11.2018 määrus nr 2-18-13439,

millega kohaldati Timo Luhtile K. ja A.L. i suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks (s.o kuni

01.11.2021), kuid jäeti rahuldamata P.A. taotlus Timo Luhtile P.A. suhtes lähenemiskeelu

kohaldamiseks. P.A. põhjendas lähenemiskeeldu sellega, et Timo Luht ütles lastele, et kavatseb

P.A. ära tappa. Maakohtu hinnangul oli selline tegevus suunatud pigem laste mõjutamisele ning

polnud reaalset ohtu, et Timo Luht viib oma ähvarduse täide.

10.3. Maakohtu hinnangul on praeguse asja pinnalt lähenemiskeelu kohaldamine põhjendatud.

Tapmisega ähvardamine on kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamine VÕS § 1055 lg 1

mõttes. Timo Luht on jätkanud mitme aasta jooksul pärast tema ja P.A. vahelise kooselu

lõppemist ning 2015 detsembris tapmisega ähvardamist P.A. suhtes endisel viisil jäigalt ennast

kehtestavat ja üleolevat käitumist ning saatnud P.A. le mitme aasta jooksul sõnumeid ja

ähvardavaid kirju viisil, mis häiris väga P.A. elu ja sundis teda korduvalt telefoninumbreid

vahetama. Kohtule esitati tõendina ka I.M. i 25.01.2017 e-kiri, millega edastati kohtueelsele

menetlejale koopiad Timo Luhti poolt 21.01.2017 P.A. le saadetud sõnumitest. Nendest

sõnumitest nähtuvalt esitas Timo Luht P.A. le kategooriliselt oma nõudmisi ja seisukohti ning

väljendas kompromissitult oma rahulolematust P.A. tegevusega. Seega pole Timo Luht oma

käitumist P.A. suhtes võrreldes tapmisähvarduse esitamise ajaga muutnud, mistõttu esineb

kohtu hinnangul oht, et Timo Luht võib jätkuvalt P.A. ga hirmutavalt käituda. Kohus nõustub

kannatanu esindajaga selleski, et P.A. l pole võimalik oma hirmust Timo Luhti ees nii kergesti

üle saada ja see muudab ta Timo Luhti suhtes haavatavaks. Kuigi Timo Luht pole viimasel ajal

P.A. ga kontakteerunud, viibib ta tihti P.A. elukoha lähedal. Arvestades, et P.A. ei osanud öelda,

kas Timo Luht viibib tema elukoha lähedal P.A. pärast, ja Timo Luht kinnitas kohtuistungil, et

ta käib Anne Pubis oma sõbral abis, et pubi tegevust käima lükata, möönab kohus, et Timo

Luhti tihe viibimine P.A. elukoha lähedal ei pruugi otseselt olla seotud P.A. ga. Samas muudab

P.A. läheduses viibimine tema eraelu puutumatuse rikkumise Timo Luhti jaoks lihtsamaks ja

Timo Luhti senisest käitumisest kannatanule lähtuva ohu suuremaks.

Lähenemiskeelu osas oli Timo Luht seisukohal, et kui P.A. seda soovib, siis ta võib ju selle

lähenemiskeelu võtta, sest ega Timo Luht nii kui nii ei saa sinna minna, kuna talle on kohaldatud

lähenemiskeeld lastele.

10.4. Lähtudes ülaltoodust rahuldas maakohus P.A. taotluse ja kohaldab KrMS § 3101 ja VÕS

§ 1055 lg 1 alusel kohaldada Timo Luhtile lähenemiskeeldu P.A. suhtes 3 aastaks, keelates

Timo Luhtil lähenemise P.A. le, tema elukohale (käesoleval ajal Tartu XXX), õppekohale

(käesoleval ajal Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppehoonele aadressil Tartu Nooruse 9)

lähemale kui 100 meetrit; igasuguse suhtlemise P.A. ga, muuhulgas erinevate

sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet, jt) kaudu. P.A. ga juhuslikul

kohtumisel on Timo Luhtil kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt

100 meetri kaugusele.

Apellatsioonid

11. Tartu Maakohtu 26.11.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Timo Luhti kaitsja

vandeadvokaat Ahto Sirendi, kes palub võtta tõendina kriminaalasja juurde allakirjutanu poolt

esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus; taotluse rahuldamata jätmise määrus; Qvalitas

tervisetõend Timo Luhti kohta; kinnistusraamatu väljatrükk Tartus, XXX kinnistu

omanikeringi kohta ja kutsuda ringkonnakohtu istungile tunnistajana M.S. . Lisaks taotletakse

tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti kriminaalmenetlus E.L. (ka K.B.L. ) ja P.R. i (A.

)väidetavate tapmisähvarduste osas KrMS § 274² lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja

möödumisega lõpetamata ja lõpetada sellel alusel kriminaalasjas menetlus. Selle taotluse

rahuldamata jätmisel tühistada süüdimõistev osav ja mõista Timo Luht täies ulatuses õigeks.

Timo Luhti süüdimõistmisel ja vangistusega karistamisel, mõista vangistuseks võimalikult

lühike vangistus ja asendada see üldkasuliku tööga. Mistahes eelneva taotluse rahuldamisel

vähendada Timo Luhtilt väljamõistetavaid menetluskulusid.

11.1. Apellatsioonis leitakse, et mõistlik menetlusaeg on möödunud P.R. i (A. )ja E.L.

väidetavate ähvardamiste episoodides.

11.1.1. Kaitsja leiab, et maakohtu väited selles osas ei pea paika.

Esiteks taotluse mõistliku menetluseaja möödumisega seoses kriminaalmenetluse lõpetamiseks

võib esitada kohtumenetluse mistahes etapis. Kaitsja ei pea sellest ette teatama ja menetlejad

peavad ise arvestama sellega, et selline taotlus võidakse esitada. Menetlejad peavad arvestama

sellega, et kohtueelses menetluses menetlusega venitamine võib kohtumenetluses olla

kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumisel lõpetamiseks. Kohtueelses menetluses sellise

taotluse tegemiseks puudub seaduslik alus.

11.1.2. Teiseks, kaitsja tegi KrMS § 225 sätestatud korras kriminaalmenetluse lõpetamise

taotluse (Lisa 1), mille jättis menetlust juhtinud prokurör kõige arrogantsemal kombel

rahuldamata, õigustades kõiges erapooliku uurija tegevust ja jättes sisulised küsimused lihtsalt

vastuseta (Lisa 2). Muu hulgas õigustas ja jättis menetlust juhtinud prokurör toimikusse

kannatanutele lugemiseks ja väljakirjutuste tegemiseks Timo Luhti eriti delikaatsed tervise

andmed (psühhiaatri tervisekaardid jmt – süüdistusaktis märgitud lk 156-180), milliste

toimikusse lisamist käsitlen kui erilise pahatahtlikkuse ja ilmse erapoolikuse ilmingut.

Psühhiaatrile räägitu (tervisekaartide) toimikusse lisamisele puudus elementaarnegi põhjendus.

Menetlust juhtinud prokurör kavatses neidki (psühhiaatrile räägitut) tõendina Timo Luhti vastu

kasutada. Muu põhjendus nende süüdistusaktis nimetamiseks puudub. Kuivõrd probleem on

kõverpeeglipildina juba kõigi ette toodud, lisan psühhiaatri õiendi Timo Luhti psüühilise tervise

kohta ja palun seda võimaliku karistuse mõistmisel arvestada (Lisa 3).

11.1.3. Kaitsja jääb kohtuvaidlusteks esitatud kirjalike põhiteeside juurde. Oponeerimaks

kohtuotsuse p-s 13 kirjeldatuga, selgitatakse, et Timo Luhti olukorda mõjutas oluliselt talle

kahtlustuse esitamine 20.09.2016 ja just sellest ajast 1 aasta 5 kuu 2 päeva jooksul ei tehtud

kriminaalasjas ühtegi menetlus- ega uurimistoimingut. Kui see ei ole ebamõistlik aeg 4

paljasõnalise ühelauselise väidetava ähvardamise uurimiseks, siis võib küll öelda Eesti

Vabariigis ei olegi kohtueelse menetluse jaoks ebamõistlikku aega.

Apellant ei ole kusagil rääkinud kriminaalmenetluse alustamisest, kui mõistliku aja kulgemise

alguspunktist. Tegelik riive aeg on mõistagi veel pikem, kuna sama aasta augustist alustati Timo

Luhti suhtes 2 tsiviilmenetlust, milles mõlemas figureerisid ütluste andjana kõik käeoleva

kriminaalasja isikulise tõendi kandjad (kõik käeoleva kriminaalasja kannatanud).

Kaitsja ei mõista maakohtu etteheidet sellele (kohtuotsuse p 13), et kaitsja ei esitanud oma

tõendeid nelja paljasõnalise ähvarduse puudumise kohta eri aegadel ja erinevate isikute suhtes.

Kaitsja selgitab, et tema eesmärk ei olnud risustada kriminaaltoimikut tsiviilasjade

materjalidega, kuna üksi neist ei tõenda ega lükka umbes väidetavaid ähvardusi ning ka

süüdistuse muude punktidega puudub otsene seos. Ainult tänastele kannatanutele, väidetavalt

tapmisega ähvardatutele on see üks ja seesama võitlus Timo Luhti vastu. Timo Luhti sõnade

kinnituseks tema poolt väidetava kinnisvara huvi ja A. ning I.D. i ärakasutamise kohta esitab

kaitsja väljavõtte kinnistusraamatust Tartus, XXX (registriosa nr 4106103) (Lisa 4).

Selgituseks, et väidetavate ähvardamise episoodidest oli I.D. i väidetava ähvardamise kohta

täielik audio salvestis kaitsja valduses (on mõistetavalt praegugi), kuid ta ei näinud mõtet

sellega maakohtu toimikut koormata, kuna selles episoodis ei suudetud isegi süüdistuses

süüteokoosseisule vastavust välja tuua.

11.1.4. Menetlusaja mõistlikkust peab põhjendama prokurör. Kaitsja ei mõelnud oma väiteid

ise välja, need kõik tulenevad kohtu toimikust kohtuistungi protokollidest aga ka

süüdistusaktist. Kohtuvaidlustes põhjendas prokurör mõistlikku aega uurija teiste töödega. See

on küll asjakohatu. Kahtlustataval/süüdistataval on küll õigus eeldada riigilt rohkemat.

Praegusel juhul menetleti Timo Luhti vastu suunatud tsiviilasjad selle venitamise jooksul

sisuliselt ära ja kaitsjal on alust arvata, et see venitamine oli sihilik.

11.1.5. Maakohtu selgitusest jääb mulje, et mingit kriminaalmenetluste mittealustamiste ja

kriminaalasjade mitteühendamise anomaaliat ei olegi käesolevas kriminaalasjas aset leidnud.

Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust 10.08.2016 A.D. ülekuulamisega tema väidetava

ähvardamise kohta Timo Luhti poolt (kriminaalasi nr 16278001217, see, milles on koostatud

süüdistusakt). Rohkem kriminaalmenetlusi käesolevas kriminaalasja raames alustatud ei ole ja

arusaadavalt ei ole ka midagi ühendada, kui teiste väidetavate kuriteofaktide kohta ei ole kunagi

alustatud kriminaalmenetlust. Teiste sõnadega on uurija prokuröri juhtimisel uurinud kõiki

järgmisi kuriteofakte kriminaalmenetlust alustamata, sama kriminaalasja raames seadusest

mööda minnes. On elementaarne, et iga alustatud kriminaalmenetlus võetakse arvele

kriminaalregistratsioonis (saadakse uus ja individuaalne number) ja hiljem vajadusel

kriminaalmenetlused ühendatakse. Kriminaalmenetlus kui riigi repressiooni rakendav valdkond

peab ju ometigi olema kontrollitav ka kaitse poolt. Tänane menetlus seda ei ole. Lihtsalt

menetlust juhtinud prokurör ja praegu maakohus on kokkuvõtvalt nentinud, et kõik on seaduslik

ja korras, kuigi ühe menetluse raames ühtegi uut menetlust alustamata on mitme aasta jooksul

uuritud kokku 9 kuriteofakti.

11.1.6. Apellatsioonis palutakse lõpetada Timo Luhti suhtes P.R. i (A. )ja E.L. episoodides

KrMS § 274² lg 1 alusel

12. Apellant leiab, et KarS § 120 lg 1 episoodis J.N. i tervisekahjustuse tekitamisega

ähvardamise osas on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

12.1. Kannatanu J.N. k ise ei ole kordagi andnud ütlusi selle kohta, et tema poolt väidetav Timo

Luhti esitatud ähvardus sisaldaks KarS §-s 120 sätestatud vägivalda, et tegemist oli

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega. Maakohus on eelnevate menetlejate eeskujul

tõlgendanud väidetavat vägivallaähvardust ja selle iseloomu laiendavalt (kannatanu ütlustest

olenematult ja täiesti iseseisvalt), seejärel selle tõlgenduse tulemuse KarS §-s 120 lg 1

sisalduvale vägivallaähvardusele vastavaks lugenud ning Timo Luhtile omistanud.

12.2. Käesoleva kaasusega haakuvalt saame KarS §-s 120 lg 1 süüteokoosseisule vastavust

otsida ainult selles, kas esines ähvardus tervisekahjustuse tekitamisega. Normatiivselt peab

tegemist olema ja saab olla üksnes ähvardusega panna toime KarS § 121 lg 1 esimeses

alternatiivis sisalduv tegu – inimese tervist kahjustav vägivald. Täpselt nii on ka kohus

koosseisupärasest ähvardusest aru saanud (kohtuotsus p. 49), kuid maakohtu edasisi järeldusi

ei ole küll apellandil võimalik aktsepteerida ja mõista, kuna need ei põhine tõenditel.

12.3. Maakohus leidis (kohtuotsus p 49): „Seega peab ähvardamisteoga otseselt või

konkludentselt väljenduma lubadus teine isik tappa või talle vähemalt tervisekahjustus tekitada.

Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise teoga. Öeldes J.N. ile, et kui J.N. k tahab

T. Luhti takistada pojaga lasteaiast lahkumast, peab J.N. k kasutama füüsilist jõudu või T. Luhti

füüsiliselt takistama. See ongi tegelikult kõik, ainus verbaalne väljendus, millel saab

ähvardamisega mingigi seos olla ja millest kohus väidetava KarS § 120 lg 1 tunnustel

ähvardamise tuvastas ja selles Timo Luhti süüdi mõistis.

Tsiteeritud lausest ei ole võimalik välja lugeda tervisekahjustamisega ähvardamist ega ka seda

kuidagi loogiliselt tuletada. Kui apellatsioonikohus selle seisukohaga ei nõustu, taotleb kaitsja

kriminaalasjas sõltumatu semantika- ja loogikaekspertiisi läbiviimist. Õigusriigis saab inimene

ikkagi vastutada oma väljaöeldud sõnade eest, mitte nendele sõnadele teiste poolt suvalise

tähenduse andmise eest.

12.4. Apellatsioonis juhitakse tähelepanu veel sellele, et tsiteeritud lauses puudub üldse

ähvardus selle sõna tavatähenduses, kuna väljaöelduga Timo Luht ei ähvardanud J.N. ki tema

suhtes ühegi aktiivse teo toimepanemisega, rääkimata ähvardusest tema tervist kuidagi

kahjustada. Siit edasi ei ole maakohtu järeldused asjas tuvastatud tehiolude pinnalt enam

jälgitavad. Järgneb rohkete teoreetiliste oletuste ja oma oletustel põhinevate järelduste jada, mis

finaliseerub maakohtu järeldusega, et „T. Luhti tegevus on käsitatav tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamisena KarS § 120 lg 1 mõttes“. Uuritud tõenditest ei tulene siin ka

konkludentset ähvardust. Kui aga apellatsioonikohus toetab oma seisukohas maakohtu

seisukohta, et Timo Luht ikkagi ähvardas J.N. ki tervisekahjustuse tekitamisega, taotlen

kriminaalasjas sõltumatut semantilis-loogilist ekspertiisi.

12.5. Apellandile on vägagi üllatav maakohtu poolt eelnimetatud süüstavale järeldusele

jõudmine, kuna lisaks kannatanu J.N. i eelnevalt tsiteeritud ütlustele ei tulene

tervisekahjustamisega ähvardamist ka tema muudest ütlustest. Tsiteerin olulisemat (kohtuotsus

p 46): „Otsest konflikti T. Luhtiga polnud.“, „T. Luht ei täpsustanud, milles jõu kasutamine pidi

seisnema. J.N. k ei tundnud otseselt hirmu, aga oli lihtsalt selline ebameeldiv tundmus.“ „J.N.

k ei tea ju, kuidas inimene käitub ja kui ta ütleb seda hästi rahulikult, siis mine tea. J.N. k ei

oska öelda, mida ta konkreetselt kartis, sest ei tea ju, mis inimese peas täpselt toimub. J.N. k ei

võtnud seda kui otsest rünnakut, et mingisuguse asjaga kallale tuleks, vaid lihtsalt jõudu, nt

lükkab J.N. i ukse eest ära, et sealt välja saada., „T. Luhti käitumine tekitas pigem

ebamugavust“, „T. Luht ütles need sõnad J.N. ile hästi rahulikult.“

12.6. Apellandi arvates ei ole ka vähemtähtis KarS §-s 120 lõikes 1 sätestatud

tervisekahjustamisega ähvarduse tõlgendamisele süsteemne lähenemine. Tegemist on ju KarS

9 ptk 2. jao 2. jaotise vägivallategude ühe liigiga, kusjuures meile on oluline ainult KarS § 121

lg 1 esimene alternatiiv inimese tervise tegelik teoga kahjustamise. Isegi kui nõustuda

maakohtuga, et selles eelpooltsiteeritud lauses peitub ähvardus, ei ole ju millegagi välistatud,

et see ähvardus on karistusõiguslikult tähenduseta, ehk väheintensiivne nagu seda kirjeldatakse

Riigikohtu 12.11.2019.a. kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-18-7833 p-des 27-29. Maakohtu

praegune seisukoht on küll selges vastuolus Riigikohtu eelnimetatud seisukohtadega, mille

kohaselt on kõigepealt vaja selgeks teha vägivalla iseloom, selle intensiivsus ja selle järgi

otsustada kas on tegemist karistusõiguslikult tähendust omava vägivallaga. Arusaadavalt kehtib

see kõik ju ka vägivallaga ähvardamise kohta.

12.7. On ju tegelikult vaieldamatu, et kannatanu J.N. k mingit hirmu tundis, kuid paraku ei

olnud see hirm põhjustatud Timo Luhti öeldust-tehtust süüdistusega seonduvalt. See

hirmutunne oli J.N. ki juba eelnevalt sisse kodeeritud P.A. juttudega sellest kui hirmus ja

vägivaldne inimene on Timo Luht, kes ründab inimesi raketipüstoliga ning on vägivallatsenud

P.A. auto kallal (kohtuotsus p 50). Selline eelhirm oli ju P.A. tekitatud. Arusaadavalt tekib

naisterahval hirm jäädes silm-silma vastu inimesega, keda on talle eelnevalt iseloomustatud

peaaegu et mõrtsukana. Paraku ei saa selle hirmu eest vastutada Timo Luht, kuna selle on

tekitanud kõige otsesemal kombel P.A. ja ei millegi muu, kui laste hooldusõiguse ja sellega

seonduvate tsiviilkohtuvaidluste taktikana, et vastaspoolt võimalikult halvas valguses

presenteerida.

12.8. Lisaks puudub igasugune eluline subjektiivse süüteokoosseisu osas. Timo Luht suhtles ju

ka varasemalt J.N. kiga, kui oma lapse kasvatajaga ja ta teadis suurepäraselt, et ka hiljem tuleb

tal J.N. kiga samal põhjusel suhelda. Timo Luhtile võib ehk ette heita nõudlikkust lasteaia

suhtes, kuid alati on suhtlemine jäänud viisakuse piiridesse. Miks oleks ta pidanud oma lapse

kasvatajat tervisekahjustuse tekitamisega ähvardama. See ei ole eluliselt usutav.

12.9. Apelleeritav kohtuotsus on J.N. i ähvardamist puudutavas osas ilmses vastuolus nii

Riigikohtu eelnimetatud seisukohtadega kui ka KrMS §-s 7 lg 3 sätestatuga, mistõttu näen selles

episoodis ainsa seadusliku lahendina Timo Luhti õigeksmõistmist.

13. P.R. i (praegu Altma), E.L. ja K.B.L. tapmisega ähvardamise osas märgib kaitsja järgmist.

13.1. Kaitsjale tundub täiesti usutav Timo Luhti nn vandenõuteooriaga, et mõlemad tema

endised elukaaslased on tema peale solvunud ja omavahel kättemaksuks kokku leppinud ja

kasutasid selleks ära A.D. t ja I.D. it. Seda teooriat kinnitas maakohtus ka I.D. , kelle ütluste

kohaselt võõrandas P.A. Tartus, XXX kinnistu temale. Nähtavat põhjust selliseks tehinguks on

raske leida. Timo Luhti endistel elukaaslastel oli solvumiseks ja pahameeleks ilmselt ka

põhjust.

13.2. Mõlemad kannatanud tegid sisulise avalduse väidetava tapmisähvarduse kohta

tagantjärele, üks 6 teine 9 kuud peale väidetavat ähvardust. Kaitsja jaoks on väljaspool

usaldusväärsust ja usutavust E.L. maakohtus esitatud väide, et informeeris tapmisähvardusest

kohe asjaomaseid riigiorganeid – politseid, kohut, lastekaitset. Millegipärast keegi ei

reageerinud sellele, enne kui erapoolik uurija avastas E.L. tunnistajana ülekuulamisel, et

tegemist on hoopiski tapmisähvarduses kannatanuga. Tapmisähvarduse peale reageeritakse

koheselt, see ei ole ähvardus varba peale astuda. Kui mitte tundide, siis vähemasti päevadega

oleks riigiorganid selle reageerinud, kui seda E.L. juttu keegi oleks vägegi tõsiselt võtnud,

selles reaalset tapmisähvardust näinud. Välistan olukorra, et reaalsele tapmisähvardusele

jäetakse 6 kuu jooksul reageerimata.

Tähtvere Avatud Naistekeskuse 05.09.2016 õiendis P.R. i esindajale on antud täiesti detailne

juhtumi kirjeldus. Kirjas on ka 26.12.2015 sündmus (mil väidetavalt toimus tema tapmisega

ähvardamine). Paraku ei ole selles poolt sõnagi tapmisega ähvardusest. Seega on P.R. (A.

)rääkinud väidetavast tapmisähvardusest ainult uurijale – u 9 kuud hiljem.

Mõlemale

kannatanule

on

iseloomulik,

et

kumbki

ei

andnud

nõusolekut

kokkuleppemenetluseks, mis tähendab üheselt, et kumbki ei olnud huvitatud kohtulahendist

väidetavas ähvardamise asjas (võidakse ju ka õigeks mõista). Hoopis mugavam oli nende jaoks

olukord, et kriminaalasi vedeleb riiulil ja kohtus saab lõputult rääkida Timo Luhti

vägivaldsusest. Kokkuleppemenetluseks nõusoleku mitteandmine on üsnagi haruldane nähtus,

selleks peab olema väga konkreetne põhjus. Kummagi kannatanu kohtus esindatud põhjendus

ei olnud usutav.

13.3. P.A. d puudutava episoodi süüdistuse ja süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt seisnes see

kuritegu 2015 detsembri selles, et pärast seda, kui P.R. nõudis laste asukoha kohta infot, ütles

T. Luht temale, et „kui ta hullu panemist ei lõpeta, siis ta tapab ta ära“.

E.L. ja K.B.L. episoodi süüdistuse ja süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt seisnes see kuritegu

selles, et 2016 veebruaris ühel kohtumisel toimunud vestluse käigus ütles süüdistatav E.L. le,

„et tapab tema ning nende ühise poja K.B.L. “.

Mõlemal juhtumil on tegemist pikema kohtumise ja vestluse käigust välja rebitud ühe väidetava

lausega ja „arvestades T. Luhti ettearvamatut käitumist ja äkilist iseloomu, tunnetasid“

mõlemad kannatanud „reaalset ohtu oma elule ja tervisele“.

Timo Luht eitab kategooriliselt mõlemat ähvardust ja kaitsja jaoks ei ole kumbki ähvardus

eluliselt usutav.

13.4. Kui võtta mõlemad eraldi sündmused kokku siis mõlemal juhul oli tegemist

neljasilmavestlusega, millel ei olnud tunnistajad ja mõlemal väidetaval juhul oli tegemist ühe

lausega pikemast omavahelisest suhtlusest. Järelikult ei ole ega ei saa kriminaalasjas olla ka

ühtegi tõendit, mis kinnitab väidetavat ähvardust konkreetses kohas ja ajahetkel või lükkab selle

ümber. Kohus on lehekülgede kaupa analüüsinud mõlema kannatanu süüdistatavat mustavaid

ütlusi ja lõpuks lugenud kannatanute ütlused usaldusväärseks ning sellesama tühja jutu peale

mõistnud Timo Luhti süüdi. Kohtuotsuses puudub selles osas täielikult põhjendus – kuidas

ikkagi saab kannatanute süüdistatavat üldiselt iseloomustav jutt tõendada tema käitumist

(tapmisähvarduse tegemist) konkreetsel ajahetkel, nüüd juba aastate eest. Loogika reeglite järgi

ei ole see võimalik. Isegi, kui inimest iseloomustatakse muidu vägivaldsena, ei tähenda see, et

ta oligi konkreetsel ajahetkel vägivaldne. Ta võis seda olla, aga sama hästi võis olla vastupidi.

Praegu on Timo Luht mõistetud süüdi kannatanute mustavate iseloomustuste, mitte aga selle

järgi, et väidetav tegu oleks aset leidnud ja tõendatud. Kannatanute mustavaid ütlusi ei ole

tagantjärele võimalik siduda konkreetse ajahetke sündmustega.

13.5. Kriminaalmenetluse seadustikus on ainus kindel käsk kannatanute ütluste eelistamiseks

§-s 6 sätestatud legaliteedi printsiip. Praegusel juhul on tegemist süüdimõistmise otsustamisega

ja meil on kohustus lähtuda KrMS § 7 lg 3 sätestusest ja kõrvaldata kahtlus tõlgendada

süüdistatava kasuks, mõistes ta õigeks.

14. Kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõu korduvad rikkumised.

Selles 15.12.2017 süüdistusepisoodis on põhjuseta jätnud tähelepanuta Timo Luhti ütlused selle

kohta, et nimetatud päeval oli koolis tuletõrjeõppus ja sellega seoses tuli K.L. ise tema juurde

ja lastekaitseseadusest tulenevalt oli tal õiguslik kohustus last mitte eemale ajada – mitte ära

tõugata.

Maakohus on praktiliselt kõiges pidanud Timo Luhti ütlusi mitteusaldusväärseteks ja need

tegelikult ilma sisulise põhjenduseta valdavas osas arvestamata jätnud. Timo Luhti ütlusi selles

episoodis võib kinnitada Raatuse kooli sotsiaalpedagoog M.S. , kelle tunnistajaks kutsumist

taotleme.

Mis puutub 21.02.2018 episoodi A.L. i suhtes, siis selles osas ei tegutsenud Timo Luht tõesti

tahtlikult. Tema arvestas, et maakohtu 15.08.2017 seatud piirang jõustus koheselt ja peale

15.02.2018 on piirang läbi. Mis kaitsjale on see igati usutav. Täpselt sedasama kinnitas ta ka

kasvataja J.N. ile, küsides – kas ei oska lugeda või? Tegelikkuses jõustus isikuõiguse kaitse

abinõu alles 05.02.2018 Riigikohtu määrusega kaebuse menetlusse mittevõtmise kohta.

Seega palub kaitsja Timo Luht selleski süüdistuses õigeks mõista.

15. Süüdistuse osas KarS § 331¹ lg 1 järgi nõustub kaitsja süüdistatava apellatsioonis esitatuga.

16. Tartu Maakohtu 26.11.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav Timo Luht, kes

ei ole nõus maakohtu otsusega ja palub ringkonnakohtul Timo Luht õigeks mõista kõigis

episoodides. Kui kohus ei rahulda õigeksmõistmise taotlust, siis asendada vangistus

üldkasuliku tööga. Süüdistatav soovib kohtusse kannatanupoolse tunnistaja L.V. i ja

sotsiaalpedagoogi M.S. e kutsumist. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtlikult järgmist.

16.1. Prokurör lisas asja juurde üksnes tsiviilasjades tehtud määrused, kuid nendes ei ole

arvestatud Timo Luhti esitatud tõendeid. Kohtumäärus Timo Luhti ja laste vahelise suhtluse

keelamiseks on tehtud ebaseaduslikult. Süüdistatav annab ülevaate määruse tegemisest, selle

vaidlustamisest, suhtlemisest lastekaitseliiduga. Prokuröri tõendinda esitatud Noorsoopolitsei

kodukülastus ei vasta tõele. Ka kohtutäituri kaasamine tsiviilasjas nr 2-16-11920 kohtumääruse

täitmisesse oli ennatlik ja ei vasta kehtivale seadusele. Süüdistatav on kaevanud ka kohtutäituri

peale – ka kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Samuti on ta teavitanud abivajavast lapsest.

Süüdistatav ei ole rahul, et maakohus ei ole arvestanud määruseid tehes lastekaitseseaduse § 5.

Samuti ei ole süüdistatav rahul tsiviilkohtuniku tegevusega. Kohtutäitur rikkus 11.04.2017

TMS § 179.

Tsiviilasja 2-16-11920 süüks pandud episoodis on kohtutäitur sekkunud vaid 11.04.2017

episoodi, muud rikkumised on seotud tsiviilasja lõpplahendiga.

16.2. Raatuse kooli tuletõrjeõppuse ajal tuli K. ise Timo Luhti juurde, järelikult ei saanud see

talle traumeerivalt mõjuda. Sellest on teadlik Raatuse kooli sotsiaalpedagoog M.S. , keda palub

süüdistatav kutsuda kohtuistungile. Tema jagas süüdistatavale lapse kohta infot, lapse ema seda

ei teinud. P.A. peab andma laste kohta infot, süüdistatav ei ole teda passinud ning

lähenemiskeelu kohaldamise osas vastu ei ole.

16.3. Kannatanu J.N. k on vande all andnud ütlusi, teades, et Timo Luht rääkis temaga rahulikult

ega ähvardanud. P.A. on hirmutanud nii J.N. ki kui ka E.L. d. P.A. ütles E.L. le, et süüdistatav

tahab teda tappa. E.L. oli vihane Timo Luhti peale, kuna kohus ei rahuldanud E.L. taotlusi

elatise suurendamiseks. Süüdistatav leiab, et E.L. soovib talle kätte maksta.

16.4. Timo Luht toob välja, et Tartu XXX kinnistu kuulus talle, ostes selle 2002. Maja kirjutas

25.05.2015 P.A. nimele, kes kirjutas 16.08.2016 maja I.D. i nimele. Maja pidi kokkuleppe

kohaselt kirjutatama 2016 laste nimele. Kinnistu peteti Timo Luhtilt välja. Süüdistused Timo

Luhti vastu on välja mõelnud I.D. koos P.A. ga, kaasates sinna ka E.L. . I.D. kaasas selles

omakorda A.D. . Toime on pandud grupiviisiline soodustuskelmus. Süüdistatav juhib

tähelepanu, et kõik süüdistused jäävad 16.08.2016 P.A. ja I.D. i vahelise notaritehingu aega.

16.5. Timo Luht juhib tähelepanu, et sünnist kuni 23.10.2015 ei ole tema vastu üheski asutuses

mitte ühtegi kahtlustust ega süüdistust. 40nda eluaastani oli ta elanud nii, et ta oli saanud ainult

ühe parkimistrahvi ja ühe trahvi kiiruse ületamise eest. Otsusest nähtub, et Timo Luhti on

karistatud asjas nr 1-16-4985, kuid kohaldatud ei ole ühtegi tõkendit, ei ole määratud

lähenemiskeelu ega allutatud kohtu järelevalvele, ei ole kohaldatud riigist lahkumise keeldu.

See kriminaalmenetlus oli provokatsioon, millele süüdistatav allus. Kannatanu oli M.A. , kes

hiljem abiellus P.A. ga.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

17. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonide juurde selles

toodud asjaoludel.

Ringkonnakohtu istungil jättis kohus rahuldamata süüdistatava ja kaitsja taotluse täiendavate

tõendite, apellatsiooni lisade ja dokumentide asja juurde võtmiseks. Asja materjalide juurde

võeti kannatanu E.L. vastulause, kuid vastulause lisad tagastati.

18. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu 26.11.2019 otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o Timo

Luhti süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 120 lg 1 järgi 21.02.2018 J.N. i ähvardamises,

KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi karistuse mõistmises, süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistetud

kaitsjatasu summas 1915,12 euro osas ja menetluskulu üldsummas 2725,12 euro osas.

Süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi 21.02.2018 J.N. i ähvardamises tuleb Timo Luht õigeks

mõista.

19. Esmalt märgib kohtukolleegium, et kaitsja on apellatsioonis korranud samu seisukohti, mis

on olnud kaitseväidete sisuks juba maakohtus. Maakohus on süüdistatava ja kaitsja

vastuväidetele tähelepanu omistanud, need eraldi välja toonud ja valdavalt ümber lükanud.

Selles maakohtu otsuse osas, mida ringkonnakohus ei tühista, ei pea ringkonnakohus vajalikuks

vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid korrata ja esitab mõningad

omapoolsed põhjendused.

20. Kaitsja apellatsiooni üks põhitaotlus on tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti

kriminaalmenetlus E.L. (ka K.B.L. ) ja P.R. i (A. )väidetavate tapmisähvarduste osas KrMS §

274² lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega lõpetamata ja lõpetada sellel alusel

kriminaalasjas menetlus. Selle taotluse rahuldamata jätmisel tühistada süüdimõistev osa ja

mõista Timo Luht täies ulatuses õigeks.

Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses

mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamisele ei kuulu. Selles osas on esitanud

argumenteeritud seisukoha kohtuotsuses juba maakohus (Ko To 1. kd, tl 195p-196). Maakohus

tuvastas, et kohtuliku uurimise käigus ilmnenud asjaolud ei kinnita kaitsja etteheidet, et

kannatanute ähvardamise menetlemiseks on kulunud ebamõistlikult kaua aega.

Kohus on juba põhjendanud, et mõistliku menetlusaja analüüsimisel pole oluline, millal

süüdistatav kannatanuid ähvardas ning ainuüksi süüdistusaktis märgitud tegude toimepanemise

aeg ei andnud kohtule alust menetluse mõistliku aja möödumises kahelda. Samuti ei tekita

mõistlikus menetlusajas kahtlusi kriminaalmenetluse alustamise aeg. Maakohtule ei esitatud

menetluse mõistlikule ajale antavat hinnangut mõjutavate asjaolude kohta tõendeid. Seega jäeti

maakohtus põhjendatult rahuldamata kaitsja taotlus kannatanute ähvardamise osas

kriminaalmenetluse

lõpetamiseks

seoses

menetluse

mõistliku

aja

möödumisega.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata, sest apellatsioonis esitatud

sellekohane üldine seisukoht pole nimetatud küsimuses lisanud midagi uut.

21. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis on põhjendamatult suurt tähelepanu

omistatud kohtueelse kriminaalmenetluse kriminaalregistratsiooni ja kriminaalmenetluste

ühendamise temaatikale. Kohtumenetlus keskendub siiski eelkõige süüdistatava süü küsimuse

lahendamisele. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et asjas on rikutud menetlusnorme,

kuna iga episoodi osas pole alustatud kriminaalmenetlust ja neid liidetud. Selles osas kohus

nõustub prokuröri seisukohaga ringkonnakohtu istungil, et kriminaalasjade menetluspraktika

kohaselt iga episoodi kohta kriminaalmenetlust ei alustata. Apellatsioonis korratakse samuti

etteheiteid kriminaalasja kohtueelsele uurimisele ja leitakse, et see on veninud. Maakohus on

samuti kaitsja kriitikat kohtueelse menetluse aadressil käsitlenud, kuid midagi ebaseaduslikku

pole tuvastanud ja õigustatult leidnud, et süüdistatava süüküsimuse lahendamist taolised väiteid

ei mõjuta ja tuleb jätta tähelepanuta. (Ko To 1. kd, tl 196)

22. Kaitsja leiab veel kummastavalt, et ähvardused ei olnud tajutavad kannatanutele ja tõendeid

on vähe, sest on eelkõige süüdistatava ja kannatanute ütlused. Kohtukolleegium ei leia siin

midagi iseäralikku, sest suuremahulist tõendite pagasit sellistes kuritegudes üldjuhul ei olegi.

Süüdistatav valis kannatanute ähvardamiseks olukorra, kus võimalikke pealtnägijaid ei oleks.

Kuritegudes, milles süüdistatava süü on tuvastamist leidnud, pole kannatanute ütlused ainsad

tõendid.

23. Süüdistatav on valinud asjas mõneti omapärase ja väheveenva kaitsepositsiooni, leides, et

aset on leidnud ametnike rünnak tema vastu ja teda on seejuures halvasti koheldud.

Ringkonnakohus leiab, et taoline kaitseväide on üldsõnaline ja selles osas pole esitatud mingeid

tõsiseltvõetavaid tõendeid.

Timo Luhti süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi 2015.a detsembris P.A. ähvardamises, 2016.a

veebruaris E.L. ähvardamises

24. Maakohus on nimetatud kannatanute tapmisega ähvardamiste osas esitatud tõendeid

põhjalikult käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub, et Timo Luhti süü on selles osas tuvastamist

leidnud (Ko To 1. kd, tl 196-200)

Kannatanu E.L. kohtus Timo Luhtiga ja viimane kinnitas, et ta on kannatanu elu võtmise peale

mõelnud ja seda varianti kaalunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuna

Timo Luht on olnud aastaid E.L. peale vihane, sest E.L. on nõudnud temalt elatist, siis oli E.L.

l igati põhjus uskuda, et Timo Luht võiks mõelda nii tema kui nende ühise poja tapmise peale

ning kannatanu tundis hirmu nii enda kui oma lapse elu ja tervise pärast.

25. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et kannatanute ütluste usaldusväärsuses pole alust

kahelda.

Uurides

toimiku

materjale,

avaldub

kogutud

tõendusteabes

mõningane

emotsionaalsus, kuid see ei takista kohtul kuidagi aru saamast aset leidnud sündmuste

põhifaktoloogiast ja süüdistuse osas õigeid järeldusi tegemast. Vastuseks kaitseväitele, leiab

kohtukolleegium, et asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kannatanu E.L. oleks kedagi

survestanud kannatanule meelepäraseid ütlusi andma, mida kaitseväitena rõhutatakse.

Kohtukolleegium ei nõustu samuti kaitsja seisukohaga, et süüdistatav on mõistetud süüdi

kannatanute poolt esitatud halvamaiguliste iseloomustuste, mitte aga selle järgi, et väidetav tegu

oleks aset leidnud ja tõendatud.

26. Süüdistatav väitis ringkonnakohtus, et asjas käib vaidlus kinnisvara ja tsiviilvaidluse teemal

ja see olukord segab kriminaalasjas objektiivse kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus leiab,

et süüdistuses märgitud süüdistatava tegevusi ja tõendeid hinnatakse tsiviilasjadest eraldi ja

need ei mõjuta kuidagi kriminaalasjas objektiivse kohtulahendi tegemist.

27. Tõsisemaks kaitseväiteks, millega püütakse kõigutada kannatanu E.L. ütluste

usaldusväärsust on järgmine. Nimelt, et miks ei pöördunud kannatanu peale väidetavat

tapmisähvardust koheselt politseisse. Kohtukolleegium leiab nagu maakohuski, et selles osas

on kannatanu esitanud põhjaliku ja usaldusväärse põhjenduse, milles pole alust kahelda.

Kannatanu on korduvalt selgitanud, et ta reageeris toimunule juba samal päeval kui pöördus

lastekaitse spetsialisti ja lapse kooli poole, politseisse jõudis aga tõepoolest mõni aeg hiljem.

28. Maakohus on seega tähelepanu omistanud kaitseväitele, et kannatanud tegid sisulise

avalduse väidetava tapmisähvarduse kohta tagantjärele, üle poole aasta möödudes peale

väidetavat ähvardust. Nii on kohus juba muuhulgas veenvalt põhjendanud, et erinevalt kaitsjast

ei tekita kohtus kannatanu P.A. hirmu osas kahtlusi asjaolu, et kannatanu teatas ähvardamisest

ca 9 kuud pärast ähvarduse toimepanemist, s.o 2016 sügisel. P.A. on maakohtus kaitsja

küsimustele vastates selgitanud, et ta pöördus politseisse siis, kui ähvardusi juurde tuli ning

lisandusid ka sõnumid. (Ko To 1. kd, tl 198)

29. Ringkonnakohus ei pea usutavaks süüdistatava nn vandenõuteooriat, et mõlemad endised

elukaaslased on tema peale solvunud ja omavahel kättemaksuks kokku leppinud ja nüüd asunud

Timo Luhti alusetult süüstama. Seda kaitseväidet kinnitavad usaldusväärsed tõendid

kriminaalasjas puuduvad. Maakohus on kannatanute ütluste usaldusväärsuse kaalumisel

hinnanud ka kogutud tõendusteabe tervikpilti ja see kinnitab ka kohtukolleegiumile

veendumust süüdistatava süü olemasolus.

30. Kaudsed tõendid annavad samuti usaldusväärset teavet süüdistatava ettearvamatust

käitumisest. Väheoluline pole asjaolude õigeks hindamiseks seegi, et süüdistatavat on juba

varasemalt kriminaalkorras karistatud, kui ta ähvardas kannatanu P.A. elukaaslast.

Timo Luhti süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi 21.02.2018 J.N. i ähvardamises

31. Ringkonnakohus nõustub kaitsja väitega, et KarS § 120 lg 1 episoodis J.N. i

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise osas on maakohus kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust. Maakohtu motiivid otsuse punktis 49 ei veena kohtukolleegiumi süüdistatavat

nimetatud kuriteos süüdi tunnistama. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu värske praktika

seonduvalt KarS § 120 süüteokoosseisu kvalifitseerimisega.

32. Kannatanu J.N. i episoodis vajab keskselt lahendamist küsimus, kas süüdistuse sisuks olevat

süüdistatava lausungit saab hinnata ähvardamisena KarS § 120 tähenduses. Kohtukolleegium

uuris samuti selles osas kogutud tõendeid ja leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt.

33. Maakohus on J.N. i ähvardamise episoodis esitanud kokkuvõtvalt põhjenduse otsuse

punktis 49 (Ko To 1. kd, tl 203p). Maakohtu sellekohasest käsitlusest ilmneb, et kohus on olnud

siiski probleemi ees, milles seisneb süüdistatavapoolne ähvardus. Maakohtu istungil üle

kuulatud kannatanu J.N. k pole ähvarduse sisu osanud detailsemalt kirjeldada.

34. Kohtukolleegiumi jaoks ei järeldu tõenditest, et süüdistatav ähvardas kannatanut

tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistatava poolt väljaöeldust saab järeldada, et kui kannatanu

süüdistatava tingimust ei täida, siis võib järgneda füüsiline konflikt. Milles see konflikt peaks

seisnema tõendid ei ava. Seega süüdistatava tegevuse käsitlemine tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamisena on oletuslik. „Füüsilise konfliktiga hirmutamine“ osutub

käesoleval juhul umbmääraseks. Pole tuvastatud asjaolusid, mis oleks andnud J.N. ile kui

väidetavale ähvarduse adressaadile tõsiselt võetava aluse tunda hirmu enda tervise pärast.

35. Kannatanu J.N. k on kinnitanud maakohtus, et oli kuulnud süüdistatava varasematest

vägivallatsemistest, kuid see asjaolu ei võimalda veel koheselt siduda omavahel 21.02.2018

uuritavat episoodi. Süüdistuses kasutatud väidetavalt ähvardav lauseühend „kui ta teda

takistab, siis ei ole tal muud valikut, kui kasutada tema suhtes vägivalda“, maakohtu kohtulikul

uurimisel enam tõsikindlat kinnitust ei leia. Kohtus päriti kannatanu käest korduvalt, et kas

süüdistatav oli ebastabiilse käitumisega ja kas see temas hirmu tekitas. Sellele on J.N. k

vastanud, et „seda ebastabiilset käitumist ma põhjendaks sellega, mida ma olen kuulnud, kuidas

ta on teistega käitunud, et meiega ta ju otseselt ei olnud selline.“ Küsimusele, kas süüdistatava

ebastabiilne käitumine tekitas J.N. is hirmu, vastas kannatanu ebakindlalt „ebamugavust pigem

jah, et sa ei tea, millega inimene võib toimetada.“ (Ko To 1. kd, tl 58)

36. Konkreetsetele kohtu küsimustele pole J.N. k aga osanud veenvat selgitust anda.

Küsimusele, kas ta oskab täpsemalt öelda, mida ta kartis, milles seisnes oht, vastas J.N. k

„pigem kartsingi seda, et ma ei tea mida karta. Ma ei tea kuidas ta käitub.“ Korduvale

küsimusele, kas oli siis oht elule või tervisele, vastas J.N. k, et „ma tõesti ei oska sellel vastata.

Lihtsalt tekib see alateadlik hirm, et ma ei tea, mida ta teha võib.“ (Ko To 1. kd, tl 59)

37. Juhindudes Riigikohtu lähima aja kohtupraktikast (lahend asjas nr 1-19-1849/43 punktid

27-32), leiab ringkonnakohus, et ähvarduse sisuks olevat tegevust peab hindama ka koostoimes

teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega. Praegusel juhul oli tegemist lasteaia miljööga,

mitte öise kõrvalise tänava ega kriminogeense ümbrusega. Seega pole kohtukolleegiumi arvates

võimalik tuletada süüdistatava poolt kasutatud sõnadest mingit spetsiifilist konteksti, millest

oleks järeldatav vägivallaga ähvardamine.

38. Kohtukolleegium leiab, et Timo Luhtile J.N. i episoodis süüks arvatud teo hindamisel peab

märkima, et süüdistuse sisuks olevat lauset pole võimalik käsitada ühemõttelise viitena

võimaliku tervisekahjustuse tekitamisele. Pole võimalik tuvastada millise vägivallateoga

kannatanut ähvardati. Sellises lasteaia olustikus ja süüdistatava poolt öeldu „et tal pole enam

midagi kaotada ja tema võtab ja viib, et tal on see õigus“ pole käsitletav ähvardusena või midagi

sellist, mis nn tavaarusaama kohaselt saaks tekitada ning peaks tekitama keskmises inimeses

tõsiselt võetavat kartust tervisekahjustuse saabumise ees. Samuti pole süüdistatava poolt öeldut

võimalik mõista ka mingis teistsuguses valguses (nt lubadus viia ähvardus täide hiljem, kas

isiklikult või kolmandate isikute abi kasutades).

39. Uuritud tõendite põhjal tõdeb kohtukolleegium seega, et süüdistuses kirjeldatud tegevus

ongi hinnatav üksnes pahameele väljendamisena olukorrale, kus süüdistatav ei saanud last

lasteaiast ära viia. Pole mingeid tõendid selle kinnituseks, et süüdistatav soovis J.N. ki

tõsimeelselt ähvardada tervisekahjustuse tekitamisega ja nimetatud kuriteoepisoodis tuleb

süüdistatav õigeks mõista.

Timo Luhti süüdistus KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

15.12.2017 ja 21.02.2018

40. KarS § 3312 sätestab kuriteona muu hulgas kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või

muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. Nimetatud kuriteo osas on maakohus

põhjalikult käsitlenud kannatanu P.A. ütlusi, kes on detailselt kirjeldanud süüdistatava

lähenemiskeelu rikkumisi. Kohtukolleegiumil pole alust kannatanu sellekohastest ütlustes

kahelda.

41. Ringkonnakohus leiab, et kaitseversioonina on 15.12.2017 Raatuse koolis asetleidnud

tuletõrjeõppusele pööratud põhjendamatult suurt tähelepanu. Samas on ju selge, et kooli juurde

minnes ei teadnud süüdistatav toimuvast tuletõrjeõppusest, küll aga teadis süüdistatav temale

kehtestatud piirangutest ja et ta ei tohi kooli juurde minna. Suhtluskeeld oli kehtestatud

süüdistatavast isale, kes ei tohtinud kooli juurde minna ja pidi seda järgima.

42. Süüdistatav on valinud kohtumääruse eiramise tee, mis selgus ka maakohtus avaldatud

süüdistatava enda ütlustest „…kui minu suhtes rikutakse kohtumäärust, miks siis mina seda

teha ei või.“ (Ko To 1. kd, tl 204p). Maakohus analüüsis olukorda, kus süüdistatav muutis

menetluse vältel oma ütlusi kohtumääruse rikkumise põhjuste kohta 15.12.2017, ei suutnud

ütluste muutmise põhjust selgitada ja luges Timo Luhti ütlused mitteusaldusväärseks tõendiks

ja jättis need kõrvale.

43. Tuvastamist on leidnud, et süüdistatava suhtlemisõigus K. ja A.L. iga oli peatatud alates

26.06.2017 kuni 05.08.2018 ning süüdistuses märgitud kokkupuuted pärinevad sellest ajast.

Lapsevanema suhtlusõiguse peatamine sisaldab suhtlemise reguleerimist VÕS § 1055 lg 1

tähenduses ja on käsitatav isikuõiguse kaitse abinõuna ning suhtlemisõiguse peatamise määruse

korduv rikkumine on kuritegu KarS § 3312 järgi. Süüdistatav teadis, et tema suhtlemisõigus

lastega on alates 26.06.2017 peatatud, kuid eiras seda tahtlikult ja 15.12.2017 suhtles K.L. iga.

Samuti leidis tõendamist, et süüdistatav rikkus tahtlikult Tartu Maakohtu 15.08.2017

määrusega kohaldatud suhtlusõiguse peatamist poja A.L. i suhtes, kui võttis ta kaasa 21.02.2018

lasteaiast Sirel vaatamata kasvataja J.N. i vastuseisule.

Timo Luhti süüdistus KarS § 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

ajavahemikul 28.02.2017 kuni 11.04.2017.

44. Maakohus tuvastas õieti, et olukorras, kus süüdistatav keeldus alates 10.01.2017 kuni

11.04.2017 A.L. i P.A. le välja andmast, jättis ta täitmata Tartu Maakohtu 19.09.2016 määruse

tsiviilasjas nr 2-16-1192. Olukorras, kus Timo Luhtile kohaldati täitemenetluses selle eest

28.02.2017 sunniraha, kuid ta jättis jätkuvalt kohtumäärusest tuleneva lapse välja andmise

kohustuse täitmata, vastab süüdistatava tegu perioodil alates 28.02.2017 kuni 11.04.2017 KarS

§ 3311 lg 1 objektiivsetele tunnustele.

45. Timo Luht teadis, et tal on kohustus viia A.L. P.A. juurde 10.01.2017 hiljemalt kell 19.00,

kuid ta jättis kohustuse tahtlikult täitmata ja seda ka peale sunniraha määramist 28.02.2017

kohtutäituri poolt. Seega oli süüdistatav kohustatud aktiivselt tegutsema. A.L. tagastati P.A. le

alles 11.04.2017 lastekaitsespetsialisti ja noorsoopolitseiniku kaasabil. Seega pani Timo Luht

ajavahemikul 28.02.2017 kuni 11.04.2017 toime otsese tahtlusega KarS § 3311 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut välja

andma laps, täitmata jätmise, kui isiku suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud

sunniraha.

Karistus

46. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kannatanu J.N. i ähvardamise episoodis ja

mõistab süüdistatava selles õigeks. Kohtukolleegium leiab, et tuleb kaaluda ka maakohtu

otsusega süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis

maakohus Timo Luhtile liitkaristuseks (KarS § 3311 lg 1, KarS § 3312 ja KarS § 120 lg 1 järgi

J.N. i ähvardamine) 5 kuud vangistust. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks KarS § 64 lg

1 alusel mõista Timo Luhtile liitkaristuseks (kuritegudes KarS § 3311 lg 1 ja KarS § 3312 järgi)

4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud liitkaristust 4 kuud

vangistust KarS § 65 lg 1 kohaselt maakohtu otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa

6 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõista Timo Luhtile lõplikuks liitkaristuseks 10 kuud 28

päeva vangistust.

47. Kannatanu leidis, et kuna isik on enamuse elust vältinud tahtlikult töö tegemist, on

elatisenõude kohtuprotsesside ajal aastatel 2009-2010, 2015 ja 2016 nimetanud end kohtus

pikaajaliseks töötuks, siis puudub tal töölkäimise kogemus ja töötegemise harjumus, mistõttu

ei ole ta pädev tegema ka üldkasulikku tööd. Prokurör vaidles samuti ringkonnakohtu istungil

süüdistatavale üldkasuliku töö kohaldamise osas vastu. Põhiargumendina tõi prokurör välja, et

täisjõus mehena elab süüdistatav oma vanemate kulul ja nende juures. Praeguse seisuga

süüdistatav kolmele lapsele alimente ei maksa.

48. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmise motiivides karistuse liigi

valikut põhjalikult motiveerinud. Kõigi kuritegude puhul on maakohus analüüsinud

süüdistatava süü suurust ja leidnud, et see on keskmine või keskmisest mõnevõrra väiksem.

Asja materjalidest selgub, et süüdistatav pole soovinud palgatööle asuda ja kuna tal stabiilne

sissetulek puudub, siis leidis maakohus põhjendatult, et rahalise karistuse mõistmisega pole

võimalik Timo Luhti puhul karistuse eesmärke saavutada. Kergendavad ja raskendavad

asjaolud tema käitumises puuduvad.

49. Maakohus möönis, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle

üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Nii KarS § 75 lg 2 p-de 9 ja 10 kui ka KarS §

69 kohaselt eeldab süüdlase elektroonilisele valvele allutamine ja üldkasuliku töö kohaldamine

isiku nõusolekut. Maakohus leidis, et käesolevas asjas pole kohtule Timo Luhti seisukohta

kummagi meetme osas esitatud.

50. Apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil süüdistatav palus asendada talle mõistetud

vangistus üldkasuliku tööga. Seega on Timo Luhti seisukoht ringkonnakohtu istungi ajaks

selles osas selgunud. Arvestades asjas sisalduvat teavet kuritegude toimepanemise asjaolude ja

süüdistatava kohta, peab kohtukolleegium põhjendatuks ja vajalikuks rakendada süüdistatava

soovi teha üldkasulikku tööd.

51. Süüdistatav on juhtinud tähelepanu sellele, et sünnist kuni 23.10.2015 ei ole tema vastu

üheski asutuses mitte ühtegi kahtlustust ega süüdistust. 40nda eluaastani oli ta elanud nii, et ta

oli saanud ainult ühe parkimistrahvi ja ühe trahvi kiiruse ületamise eest.

52. KarS § 69 lg 1 kolmanda lause järgi saab vangistuse asendada üldkasuliku tööga üksnes

süüdistatava nõusolekul. Seega on nõusoleku kindlakstegemine karistuse asendamise üks

vältimatutest eeldustest. Juhul, kui kohus peab võimalikuks üldkasuliku töö kohaldamist, tuleb

tal igal juhul süüdistatava seisukoht välja selgitada, sõltumata sellest, kes vangistuse asendamist

on taotlenud. Isegi siis, kui üldkasuliku töö kohaldamist taotleb kohtumenetluse pool, peab

kohus vajadusel ise veenduma süüdistatava nõusolekus. Kui kohtul tekib kahtlus süüdistatava

nõusoleku olemasolus, tuleb tal tuvastada, kas see nõusolek on olemas või seda ei ole.

53. Karistuse mõistmisel ja nii ka selle asendamisel on määrava tähtsusega KarS § 56 lg 1 järgi

isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt RKKKo 1-17-689/29, p 26).

54. Maakohus välistas võimaluse vangistuse asendamiseks seetõttu, et süüdistatav ei olnud

kohtu väitel andnud selle jaoks nõusolekut. Muid põhjuseid üldkasuliku töö kohaldamata

jätmiseks pole kohtuotsuses märgitud.

55. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud asenduskaristuse mõistmine

süüdistatava süü suurust tervikuna arvestades, mis on kogumis keskmisest väiksem. Mõistetava

asenduskaristuse

eesmärk

on

vältida

süüdistatava

isoleerimist

vangistusasutusse.

Asenduskaristuse kohaldamine ja süüdistatava jätmine vabadusse ei tähenda seda, et karistuse

kandmise ajal puudub tema käitumise üle järelevalve. Üldkasuliku töö tegemisel peab

süüdistatav järgima kontrollnõudeid, mis omavad Timo Luhti jaoks seejuures küllaldast

hoiatavat ja preventiivset toimet.

56. Ringkonnakohus tühistab seega maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas. KarS § 69 lg 1

alusel asendatakse mõistetud vangistus 10 kuud 28 päeva, s.o 328 päeva vangistust üldkasuliku

tööga 328 tundi. Timo Luhtile määratud 328 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 18 kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti tuleb määrata, et Timo Luht teostab

üldkasulikku tööd Tartu Vangla Tartu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku

järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõike 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.

Menetluskulud

57. Ringkonnakohus võtab seisukoha esmalt esimese astme menetluses tekkinud

menetluskulude osas, mis kuuluvad tühistamisele ning seejärel ringkonnakohtu menetluses

tekkinud menetluskulude osas.

58. Maakohtus tekkinud menetluskulude hüvitamise korra kindlaksmääramine.

Kuna ringkonnakohtu otsusega mõistetakse Timo Luht ühes kuriteoepisoodis õigeks, siis peab

kohus põhjendatuks ja tühistab menetluskulude täieliku väljamõistmise süüdistatavalt

üldsummana 2725,12 eurot, mis koosnes maakohtu otsusega süüdistatavalt välja mõistetud

sundrahast 810 eurot ja kaitsjatasust 1915,12 eurot.

Kohus hindab põhjendatuks KrMS § 180 lg 1 alusel, arvestades süüdistuse mahtu, vähendada

süüdistatavalt välja mõistetavat kaitsjatasu 20 % võrra, mis teeb 1532,10 eurot ja koos

sundrahaga väljamõistetav menetluskulude üldsummaks on seega 2342,10 (1532,10 + 810)

eurot. Riigi kanda jääb KrMS § 181 lg 1 alusel kaitsjatasu summas 383,02 eurot.

59. Ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud.

60. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks

esitas süüdistatav Timo Luhti kaitsja vandeadvokaat A. Sirendi 2 taotlust riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

61. 11.12.2019 taotluse kohaselt on toimingutena kohtuotsuse tutvumisele, apellatsiooni

koostamisele kulunud 360 minutit. Küll taotleb kaitsja mahu suurendamist 200% võrra, kuna

kohtuotsus on 39-l lehel ning tegemist on 6 episoodiga. Kokku on tasutaotlus esitatud summas

1166,40 eurot, sh käibemaks 194,40 eurot.

Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks siinkohal märkida, et kaitsja on sisuliselt teinud

võimatuks kohtul kontrollida, kui palju aega kulus tal tegelikult maakohtu otsusega tutvumisele

ja apellatsiooni koostamisele. Arvestades apellatsioonis toodud argumente ning nende

asjakohasust, seejuures maakohtu otsust, mis on 39 lehekülge ja mille eraldi äramärkimist ei

pea kaitsja mõistlikuks, leiab ringkonnakohus, et kokku on põhjendatud lugeda ajakuluks

11.12.2019 taotluse alusel 240 minutit, mis on 259,20 eurot, sh käibemaks 43,20 eurot. Kaitsja

taotleb ka tasu oluliselt suurendamist seoses kohtuotsuse lehekülgede arvuga ning asjaoluga, et

tegemist on 6 episoodiga. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama

kriminaalasjaga. Samuti on raske uskuda, et asja mahukus või keerukus on muutunud

apellatsioonimenetluses, sest maakohtumenetluses on kaitsja pidanud põhjendatuks mahu

suurendamist üksnes 100%-liselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduses tooduga, et

põhjendatud on üksnes 100%-line suurendamine. Seega kuulub 11.12.2019 tasutaotlus

rahuldamisele kokku summas 518,40 eurot, sh käibemaks 86,40 eurot.

62. 04.03.2020 taotluse kohaselt on toiminguteks kulunud aeg järgmine: kannatanu

vastulausega tutvumisele ja selle lisaga tutvumisele 60 minutit, kohtuistungil osalemisele 120

minutit ja sõidule kulutatud ajale Tallinn-Tartu 185 km. Tasu 230,40 eurot, sh käibemaks 38,40

eurot. Lisaks taotleb kaitsja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kuludena sõidukulusid

Tallinn-Tartu-Tallinn 370 km, tasu 133,20 eurot, sh käibemaks 22,20 eurot. Kokku esitas

kaitsja tasutaotluse summas 363,60 eurot, sh käibemaks 60,60 eurot.

Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kannatanu vastulause ja selle lisadega tutvumisele 60 minuti

ulatuses, arvestades lisade mahtu. Samuti puuduvad kohtul etteheited sõidule kulunud aja tasu

arvestuses 185 km ning sõidukulude osas 370 km.

Küll tutvudes kohtuistungi protokolliga nähtub, et kohtuistung algas 11.00 ja lõppes 12.22.

Seega kestis istung 1 tund ja 22 minutit. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korra § 1 lause 2 kohaselt toimub tasuarvestus ühe minuti täpsusega ning ümardatud

täiseuroni. Seega istungile kulunud aeg on 82 minutit, mille eest põhjendatud tasu on 74 eurot,

millele lisandub käibemaks, mitte 108 eurot (käibemaksuta) nagu on taotlenud kaitsja 120

minuti eest.

Seega kokku on 04.03.2020 taotlus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud summas 322,80

eurot, sh käibemaks 53,80 eurot (60 minutit kannatanu vastulause ja lisadega tutvumine 64,80

eurot; istungil osalemine 88,80 eurot, sõidule kulunud aja tasu 185 km eest 36 eurot ning

sõidukulud 370 km eest 133,20 eurot).

63. Kokku on kaitsja esitanud kaitsjatasutaotlusi summas 518,40 eurot + 322,80 eurot = 841,20

eurot, sh käibemaks 140,20 eurot.

Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 3 kohaselt on

määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel

üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil

osalemine, 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 euro ühes kohtuastmes.

Kuna advokaadibüroo on käibemaksukohuslane lisandub korra § 1 lg 10 kohaselt summale ka

käibemaks. Korra § 2 lg 1 kohaselt, kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi

osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise

eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt

töömahukas.

Seega oleks aktsepteeritav üldmenetluses arutatava tasu piirmäär summas 648 eurot (100%

suurendamine), millele lisandub käibemaks ja mille sisse ei arvestata istungile kulunud aega.

Kuna 841,20 eurost, mis on käesoleval ajal põhjendatud tasutaotluse alusel, tuleb maha võtta

sõidukuludele ning istungile kulunu, siis jääb kaitsjatasu summas piirmääradesse korra § 6 lg 3

ja § 2 lg 1 kohaselt.

64. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, jäävad

menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

65. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §- dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2,4; 340 lg 2 p 2, 4;

ringkonnakohus otsustas: tühistada Tartu Maakohtu 26. novembri 2019 otsus osaliselt, s.o

Timo Luhti süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 120 lg 1 järgi 21.02.2018 J.N. i

ähvardamises, KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi karistuse mõistmises, süüdistatavalt riigi kasuks

välja mõistetud kaitsjatasu summas 1915,12 eurot ja menetluskulu üldsumma 2725, 12 eurot

osas. Õigeks mõista T. Luht süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi 21.02.2018 J.N. i ähvardamises.

KarS § 64 lg 1 alusel (karistused kuritegudes KarS § 3311 lg 1 ja § 3312 järgi) mõista T. Luhtile

liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud liitkaristust 4 kuud

vangistust KarS § 65 lg 1 kohaselt mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 6 kuu 28 päeva

vangistuse võrra ning mõista T. Luhtile lõplikuks liitkaristuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 10 kuud 28 päeva, s.o 328 päeva vangistust

üldkasuliku tööga 328 tundi, määrates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud

arvates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel määrata, et T Luht teostab üldkasulikku tööd Tartu Vangla Tartu

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all

ja kohustub täitma KarS § 75 lõike 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.

Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

/allkirjastatud digitaalselt/