2-15-15121/203 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-15121

Tsiviilasi

Indrek Lucas Uuga kohustustest vabastamise

menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Lucas Uuga määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): Indrek Lucas Uuga

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad (vastustajad):

1. Credit.ee OÜ (registrikood 11898079)

2. Swedbank AS (registrikood 10060701)

3. Kohtutäitur Hille Kudu (isikukood

XXXXXXXXXXX)

4. Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291)

5. IPF Digital Estonia OÜ (registrikood 11034137)

6. Bondora AS (registrikood 11483929)

7. AS Koduliising (registrikood 14080830)

8. Express Credit AS (registrikood 12338141)

9. Moneyzen OÜ (registrikood 12541882)

10. Ferratum Bank p.l.c (registrikood C-56251)

11. AS Citadele Banka (registrikood 11971924)

12. AS LHV Pank (registrikood 10539549)

13. Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479)

14. Placet Group OÜ (registrikood 11198910)

15. TF Bank AB (registrikood 14304235)

16. Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747)

17.Tallinna linn (registrikood 75014920)

18. Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314)

19. Raha24 OÜ (registrikood 14021336)

20. Mogo OÜ (registrikood 12401448)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 20. aprilli 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta Indrek Lucas Uuga määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Indrek Lucas Uuga

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 17. detsembri 2015. a määrusega välja Indrek Lucas Uuga

(võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Maakohus kinnitas 16. oktoobri

2017. a määrusega lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse.

2. Tartu Maakohus algatas 16. oktoobri 2017. a määrusega võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse. Maakohus ei määranud usaldusisikut ja kohustas võlgnikku täitma

usaldusisiku ülesandeid. Maakohus kohustas võlgnikku kandma võlgniku arveldusarvele 25%

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu ning

ülejäänud 75% teisele arveldusarvele, millelt tehakse võlausaldajatele väljamaksed üks kord

aastas igal aastal 20. septembril. Maakohus kohustas võlgnikku esitama iga kuue kuu järel

kohtule aruande, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse,

sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ja võlgniku arvelduskontode väljavõtet ning andmeid

võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt

1. aprilliks 2018.

3. Maakohus kuulas võlgniku ära 16. aprillil 2019 seoses võlausaldaja Swedbank AS

esitatud taotlusega menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamata

jätmiseks. Võlausaldaja taotluse kohaselt on võlgnik rikkunud pankrotiseaduses

(PankrS) § 173 lg-s 1 toodud kohustust. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta on otsinud tööd,

kuid tema tervislik seisund ei võimalda töötada igal töökohal. Kohus selgitas võlgnikule, et

võlgnik peab oma väidet tõendama.

4. Tartu Maakohtu 19. juuni 2019. a määrusega jäeti võlausaldaja taotlus rahuldamata

ning kohustati võlgnikku esitama hiljemalt koos järgmise aruandega (1. oktoobril 2019)

tõendid oma tervisliku seisundi kohta. Võlgnik tõendeid ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule

korduva nõude tõendite esitamiseks ning aruande täiendamiseks tähtajaga 12. november

2019. Võlgnik vastas kohtu nõudele 2. detsembril 2019, kuid ei lisanud tõendeid tervisliku

seisundi kohta.

5. Võlausaldajad Credit.ee OÜ, Placet Group OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Holm Bank AS,

Bondora AS, IPF Digital Estonia OÜ, TF Bank AB, AS LHV Pank, AB Kreditex AS (endine

Express Credit AS), Creditstar Estonia AS, Ferratum Bank p.l.c., Moneyzen OÜ, kohtutäitur

Hille Kudu, Swedbank AS ning Aktiva Finants OÜ leidsid, et võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei

ole täitnud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Tallinna Linnakantselei tõi

välja, et võlgnik on tasunud võlausaldaja nõudest 21,27 eurot, kuid leidis, et põhjendatud ei

ole võlgniku kohustustest vabastamine. Mogo OÜ andis teada, et tal puuduvad nõuded

võlgniku vastu. BB Finance Estonia OÜ tõi välja, et võlgnik on tasunud võlausaldajale

218,73 eurot. Võlausaldaja oli nõus kohustustest vabastamisega. AS Citadele Banka Eesti

filiaalil puudus seisukoht menetluse lõpetamise osas. Politsei-ja Piirivalve Amet jättis

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.

6. Võlgnik avaldas 14. aprilli 2020 ärakuulamisel, et kui kohus soovib, siis võib

kohustusest vabastamise menetluse lõpetada, aga ta kaebab määruse edasi. Võlgnik leidis, et

kohus on tema suhtes halvasti käitunud. Võlgnik on kõik kohustused täitnud nõuetekohaselt.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Tartu Maakohus lõpetas 20. aprilli 2020 määrusega võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ja keeldus võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Kohus vabastas võlgniku usaldusisiku kohustusest.

Kohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada PankrS § 175

lg 5 ning § 175 lg 2 p 2 alusel.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust.

Võlgnik on esitanud enam-vähem õigeaegselt vaid ühe aruande, s.o 9. aprillil 2018 (s.o 9

päeva hiljem). Ülejäänud aruanded esitas võlgnik pärast seda, kui oli saanud kohtult vastava

nõude/meeldetuletuse. Võlgnik ei ole esitanud 1. aprilli 2020 aruannet. Kohus leidis, et

võlgniku aruanded ei sisaldanud kõiki vajalikke andmeid, kohus on küsinud aruannete

täpsustusi, kuid võlgnik on keeldunud andmete esitamisest ja vastanud, et tema sisstulek jäi

ettenähtust väiksemaks. Võlgnik ei ole esitanud andmeid oma elukoha kohta ja tema esitatud

konto väljavõtted tekitavad kahtluse, miks ta ei soovi esitada täielikku väljavõtet. Kohus

märkis, et ka kõiki teisi andmeid töö otsimise ja väidetava puuduliku tervisliku seisundi kohta

tuli võlgnikult korduvalt küsida ning enamasti ei saanud kohus ammendavat selgitust. Kohus

ei nõustunud, et võlgnik on kõik tõendid ja seisukohad kohtule korrektselt esitanud. Kohus

märkis, et võlgniku tööandjate ja sissetuleku andmed sai kohus teada alles 5. detsembri 2020

järelepärimisest Maksu- ja Tolliametile. Võlgnik ise neid andmeid ei esitanud. Võlgnik väitis,

et tööandja Goldcat OÜ ei sõlmi temaga kirjalikku töölepingut. Kohtu järelpärimise tulemusel

esitas Goldcat OÜ kohtule 1. jaanuari 2020 kuupäevaga töölepingu. Kohtu järelpärimise

tulemusel esitas Pixel Productions OÜ võlgniku palgatõendi perioodi aprill 2019 veebruar

2020 kohta. Seega oli võlgnikul võimalus esitada kohtu nõutud andmed ja tõendid

(töölepingud jms), kuid võlgnik seda ei teinud.

Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kohtule

esitatud tõendite, sh kohtu enda poolt kogutud tõendite kohaselt on võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse kestel töötanud, kuid tema töötasu on jäänud alla miinimummäära.

Alles alates 1. jaanuarist 2020 peaks võlgniku sissetulek miinimumi ületama, sest tema

sissetulekuks oli Goldcat OÜ-s miinimumtasu ja ta sai Pixel Productions OÜ-lt tasu (jaanuaris

2020. a 15,56 eurot, veebruaris 2020. a 33,71 eurot). Seega oleks võlgnik pidanud nendest

summadest tegema jaanuaris ja veebruaris ka kinnipidamisi. Võlgnik ei ole nimetatud

perioodi kohta aruannet esitanud. Võlgnik asus tööle alles 2019. a kevadel, seejuures üsna

väikese palgaga (täpsemad töösuhte tingimused selle aja kohta on teadmata). Kohus märkis,

et võlgnik on kogu menetluse perioodi elanud X linnas (võlgnik ei ole täpsemat elukohta

avaldanud), kus pakutavate töökohtade valik on kõige suurem ja mitmekesisem. Võlgnikul

puudub erialane haridus, mis annaks aluse väita, et ta otsib erialast tööd. Võlgniku selgitused,

millele tuginevad täpsemalt tema valikud töökohtade osas, ei ole veenvad. Kohus möönis, et

lõpuks leidis võlgnik siiski töö. Samas püüdis võlgnik töökohtadel saadavat tasu varjata, sest

väitis, et temaga lepinguid ei sõlmita ning talle makstav tasu on väiksem kui esitatud

lepingutest nähtub.

Võlgnik on ärakuulamistel avaldanud, et ta ei ole leidnud sobivat tööd, sest igasugune töö

talle tervise tõttu ei sobi. Kohus selgitas võlgnikule, et nimetatud takistuse kohta tuleb esitada

kohtule tõendid. Võlgnik ei esitanud tõendeid kohtu korduval nõudmisel. Puudub arsti

hinnang, et võlgnikul esineb takistus töötamiseks. Samuti ei ole võlgnik mõjuva põhjuseta

pöördunud Töötukassa poole.

Kohus leidis, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi

ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole antud tegemata jätmised

võimalikud hooletuse läbi, vaid võlgniku poolt sihiliku käitumisega. Teabe andmata jätmine

kahjustab võlausaldajaid sellega, et neil puudub objektiivne võimalus hinnata, kas võlgnik

peaks/saaks mingil määral täita oma kohustusi võlausaldajate ees, kas tal on võlausaldajatele

eraldiste tegemata jätmiseks ja mittetöötamiseks olemas objektiivsed põhjused.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu

määruse tühistamist. Võlgniku hinnangul on kohtuniku ja pankrotihalduri käitumine

menetluses lugupidamatu. Võlgnik on esitanud kõik andmed ja tõendid, mida kohus soovis.

Võlgnik leiab, et puudub alus tugineda PankrS § 175 lg 2 p-le 2. Võlgnik on esitanud kõik

aruanded nõuetekohaselt. Võlgnik on esitanud andmed oma tervisliku seisundi kohta – digiloo

väljavõtte. Võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik on tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega.

9. Creditstar Estonia AS, Eesti Inkasso OÜ, AS LHV Pank, Moneyzen OÜ, Swedbank

AS vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Mogo OÜ

teavitas, et tal puuduvad nõuded võlgniku vastu.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657

lg 1 p 1). Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust menetluskulude osas, kuna maakohus jättis

menetluskulude jaotuse märkimata.

12. Maakohus jättis võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-

s 2 sätestatud kohustust.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu

nõudel teavet oma tegevuse ja selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175

lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud

kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik

on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 mõttes

annab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks alust tulude ja vara

varjamine. Varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et vaidlusalust vara või tulu

tuleb kasutada võlausaldajate huvides (vt nt Riigikohtu 2. novembri 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16). Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla

üksnes need rikkumised, mis võlgnik paneb toime võlgniku rollis, mitte iseenda usaldusisiku

rollis.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud

ning rikkunud teabe andmise kohustust. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt ei

andnud võlgnik nõuetekohast teavet ega avaldanud konkreetseid andmeid oma sissetulekute

kohta. Kohtu korduvate järelepärimiste tulemusel edastas võlgnik kohtule, et tema

sissetulekud jäid miinimummäärast väiksemaks, kuid konkreetseid summasid välja ei toonud.

Samuti ei esitanud võlgnik nõuetekohast teavet oma töötingimuste kohta, sh ei esitanud

võlgnik kohtule töölepinguid.

Ringkonnakohus saatis 12. juunil 2020 võlgnikule kohtunõude, milles palus täpsustada, kas

võlgnik õpib või on viimase kahe aasta jooksul õppinud tasulisel erialal mõnes õppeasutuses.

Võlgnik vastas kohtunõudele, et ta on õppinud Tartu Ülikooli eksternõppes tasulisel kohal.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks maakohut teavitanud sellest, et ta õpib

Tartu Ülikoolis tasulisel erialal ning osa tema sissetulekutest, mis võlgniku sõnul jäävad alla

miinimummäära, võib kuluda õppemaksule. Ei ole usutav, et võlgnik katab sissetulekutega,

mis jäävad alla miinimummäära, oma igakuised vältimatud püsikulud ja õppemaksu.

Ülalmärgitut arvestades on alust arvata, et võlgniku sissetulekud on suuremad, kui võlgnik on

välja toonud ning võlgnik varjab oma tulusid, rikkudes sellega PankrS § 173 lg-t 2. Tegelike

sissetulekute varjamise ning väljamaksete tegemata jätmisega on võlgnik kahjustanud

pankrotimenetluse võlausaldajate huve. Kuna vara saab varjata ainult tahtlikult, siis on

varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega (võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg

5). Kohus selgitas võlgnikule korduvalt kohustuste täitmist, olemust ja ulatust ning andis

tähtaegu nende täitmiseks. Võlgnik jättis korraldused ja nõuded täitmata. Võlgnik ei esitanud

usutavaid põhjendusi kohustuse rikkumise kohta.

13. Maakohus jättis võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamata ka põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173

lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS § 173 lg 1 tähenduses tulutööva tööga, tuleb kindlaks

teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et võlgnik oleks saanud tegeleda

tasuvama tööga või töötada suuremas mahus. Maakohus on märkinud, et võlgniku elukoht on

Xs, kus pakutavate töökohtade valik on kõige suurem ja mitmekesisem. Võlgniku väited, et

tervislik seisund ei võimalda tal tegeleda igasuguse tööga, ei ole tõendatud. Võlgnik ei ole

esitanud oma tervisliku seisundi kohta asjakohaseid tõendeid vaatamata kohtu korduvatele

nõudmistele. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tööga,

millega oleks olnud tagatud regulaarne sissetulek ja millest oleks olnud võimalik

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et regulaarse ja tasuvama

töö leidmiseks esinesid tal objektiivsed takistused. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse perioodil rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust ning seetõttu ei ole

võlgnik täitnud ka kohustust loovutada oma tulu usaldusisikule mittearestitavat sissetulekut

ületavas osas, millega on oluliselt kahjustatud võlausaldajate huvid.

Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima,

et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning sooritada tagasimakseid. Juhul

kui võlgnik seda ei tee riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Arvestades seda, et

võlgnik on varjanud oma sissetulekuid ja eiranud teabe andmise kohustust ning asjaolu, et

võlgnik ei ole usutavalt ega veenvalt välja toonud, miks ta ei ole leidnud mõistlikult tulutoovat

tööd, on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve ja rikkunud oma kohustusi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendatud on nii võlgniku süüline käitumine, kui ka

võlausaldajate huvide kahjustamine, millest tulenevalt esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt

alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.

14. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus on käitunud

võlgniku suhtes pahatahtlikult ning kohus ei ole võlgniku huvidega arvestanud. Tsiviilasja

materjalide kohaselt on maakohus korduvalt selgitanud võlgnikule tema tõendamiskoormust

ning andnud täiendavaid tähtaegu oma väidete osas tõendite esitamiseks ning aruannete

täpsustamiseks. Võlgnikul on olnud piisavalt aega kohtule vastamiseks ja oma väidete

tõendamiseks. PankrS § 175 lg 3 teise lause kohaselt keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kui võlgnik kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul teavet ei anna. Seega esineb täiendav alus kohustustest vabastamisest

keeldumiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus võlgnikku eelnimetatud

tagajärje eest ka hoiatanud (II kd, tl 134 pöördel).

15. Maakohus ei märkinud määruses menetluskulude jaotust, kuigi oli selleks TsMS § 173

lg 1 ja 2 järgi kohustatud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahend on

menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle rikkumise saab ringkonnakohus

kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib sellest tulenevalt, et maakohtus tekkinud menetluskulud

jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti

võlgniku kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi

kindlaks maakohus.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke