2-19-14786/21 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.juuni 2020 Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-14786

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

XXi hagi OÜ Y vastu töövõtulepingu tagasitäitmise,

leppetrahvi, kahju hüvitamise ja viivise nõudes

4143,96 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x

xxxxxxx

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi,

Mägi Advokaadibüroo, e-post: x

Kostja: OÜ Y, registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xx xxxx

Kostja lepinguline esindaja Villy Lopman, e-post:x

Kohtuistungi aeg

01.juuni 2020

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt Y XXi kasuks põhivõlg 2080 eurot, leppetrahv 130 eurot ja viivis

95,04 eurot summalt 2110 eurot perioodi eest 12.03.2019 kuni 25.09.2019.

3. Välja mõista OÜ-lt Y XXi kasuks kahju hüvitisena 1425 eurot.

4. Välja mõista OÜ-lt Y XXi VÕS § 113 lg 1 alusel viivis põhinõudelt 2080 eurot,

leppetrahvilt 130 eurot ja kahju hüvitiselt 1425 eurot alates 26.09.2019 kuni

kohustuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

1. Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

2. Rahuldada hageja XXi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

3. Määrata hageja XXi menetluskulude rahaliseks suuruseks 2442 eurot, seahulgas

350 eurot riigilõivu, 2020 eurot lepingulise esindaja õigusabi tasu ja 72 eurot

transpordikulu.

2-19-14786

4. OÜ Y on kohustatud maksma hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (2442 €)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

OÜ Y töövõtjana (QQ) ja XX tellijana sõlmisid 29.04.2017 projekteerimise töövõtulepingu nr 1-

17 (leping), mille objektiks on xxxxxxxx xxxxxxx xx x asuva korterelamu rekonstrueerimise

arhitektuurse osa projekti koostamine eelprojekti mahus. Projekt telliti ja oli vajalik

korteriomandite seadmiseks Harju Maakohtu 04.07.2016 kohtumäärusega kinnitatud

kompromissi alusel. Lepingu p-de 2.1. ja 5.1 kohaselt kohustus töövõtja koostama tellijale

eelprojekti kahes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt ning lepingu p-de 2.1,

3.1 ja 5.1 kohaselt kohustus tellija tasuma töö eest 2600 eurot, millest tööde alustamisel tasutakse

1040 eurot, tööde valmimisel 1040 eurot ning peale ehitusloa registrikannet 520 eurot. Lepingu p

2.2 kohaselt oli lepingu täitmise tähtaeg 1 kuu alates ettemaksu, projekteerimistingimuste ja

krundi topo-alusplaani edastamisest tellija poolt töövõtjale. Töö täitjale võib lisanduda erinevate

ametiasutuste kooskõlastamise aeg, mis ei sõltu pooltest.

Hageja tasus 13.03.2018 Tallinna Linnakantseleile riigilõivu 250 eurot ehituslubade ja

kasutuslubade eest. 14.03.2018 sai hageja teate Ehitusregistrist, et ehitise teatis on esitatud

registrisse ja võetud menetlusse 14.03.2018, kuid andmed vajavad täiendavat kontrolli. Lepingu

alusel koostatud projekt oli puudustega, 15.03.2018 teavitas töövõtja arhitekt WW, et tuleks teisiti

projekti esitada ja tasuda riigilõivu 500 eurot.

11.07.2017 ja 16.03.2018 tasus hageja kostjale kaks osamakset kokku 2080 eurot vastavalt

lepingu p-le 5.1.

Arhitekt WW ei kõrvaldanud puuduseid, 28.10.2018 palus ta hagejal mitte lubada oma

advokaadil linnavalitsusest projekti kohta teabenõudega aru pärida, hiljem asus hagejat

süüdistama lepingu rikkumises, kuna viimane ei esitanud projekteerimistingimusi, mis

võimaldavad töö eelprojekti mahus esitada. 16.12.2018 e-kirjaga väljastati hagejale esmakordselt

koostatud eelprojekt pdf dokumendina. 10.01.2019 sai hageja esindaja Tallinna

Linnaplaneerimise Ametist (TLPA) xxxxxxxx x elamus projekti kohta menetluse nr 129168

märkuste koondlehe, millel oli viimane märkus 03.04.2018. Kõrvaldatava puudusena ei ole

esitatud märkuste lehel, et eelprojekti eitamiseks oleks olnud vaja esitada

projekteerimistingimused. 11.02.2019 pöördus hageja esindaja päringuga WW`i poole lepingu

täitmise käigu kohta, 22.01.2019 e-kirjaga teatas QQ, et WW on surnud, et projekti venimises on

süüdi hageja ise. 12.02.2019 esitas hageja kostjale lepingu täitmise nõude, millele hageja

18.02.2019 vastas teatega, et ütleb lepingu üles tellija viivituse ja olulise lepingurikkumise tõttu,

2-19-14786

kuna tellija ei ole esitanud ega kavatsegi esitada projekteerimistingimusi ning töövõtja nõuab

töötasu 2080 eurot. 08.03.2019 edastas hageja kostjale vastuse kostja 18.02.2019 teatele, XX

lepingust taganemise teate, lepingu ülesütlemise teate ja leppetrahvi nõude. 18.03.2019 teatas OÜ

Y esindaja, et ta ei nõustu esitatud tagasitäitmise nõude ega leppetrahvi nõudega.

28.08.2017 tasus hageja xxxxxxx xxxxxxx OÜ arve nr 54/17 alusel xxxxxxx xx x geodeetilise

alusplaani eest, milline oli vajalik kostjale arhitektuurse eelprojekti koostamiseks ning mis osutus

kostjapoolse lepingurikkumise tõttu asjatuks kuluks ning hageja otseseks kahjuks.

Eeltoodust lähtudes leiab hageja, et kostja rikkus kohustust koostada hagejale kahes eksemplaris

paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt xxxxxx xxxxxx xxxxxxx x asuva korterelamu

rekonstrueerimise arhitektuurse osa projekt eelprojekti mahus. Kostja tehtud töö on puudustega,

kostja keeldus põhjendamatult puudusi kõrvaldamast, kostja ei teinud tööd tähtaegselt, mistõttu

hageja taganes kostjapoolse lepingurikkumise tõttu lepingust ning esitas kostjale lepingu

tagasitäitmise rahalise nõude koos viivise ja leppetrahvi nõudega.

Hageja leiab, et xxxxxxx x rekonstrueeritava korterelamu eelprojekt ei vasta arhitektuursele

eelprojektile esitatud nõuetele, mis on vajalik ehitusteatise esitamiseks. Kostja pidi TLPA

koostatud menetluse nr xxxxxx märkuste koondlehe märkuste kohased puudused kõrvaldama ja

eelprojekti uuesti esitama, kuid kostja seda ei teinud, keeldudes 16.12.2018 e-kirjas hagejale

eelprojektiga edasi tegelemast enne kui hageja esitab talle projekteerimistingimused. Kostja nõue

projekteerimistingimuste arhitektuurse eelprojekti koostamiseks on vastuolus ehitusseadustiku §

26 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldustega, millal väljastatakse projekteerimistingimused ehitusprojekti

koostamiseks. Asjaolu, et kostja oli lepingusse sisse kirjutanud projekteerimistingimuste

esitamise kohustuse, mida tegelikkuses ehitusseadustiku kohaselt ei ole hageja elamu

ümberehituse projekteerimisel nõutav ning mida seetõttu ka hagejale TLPA poolt ei väljastata, et

tähenda, et kostja saaks hagejale, tuginedes tellija viivitusele, ütelda lepingu üles. Tegemist ei ole

tellijapoolse lepingurikkumisega, vaid töövõtja poolse ebaõige tellija kohustuste kirjeldamisega

lepingus, st tellija esitamisega, mida tellijalt antud lepingu täitmiseks ehitusseadustiku alusel

nõuda ei saa. Kostja on käitunud hageja suhtes projekteerimistingimuste esitamise kohustuse

panemisel lepingusse usutavalt ekslikult, kuid nende nõudmisel lepingu täitmisel ja selle

kohustuse mittetäitmisel lepingu ülesütlemisel vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega,

millega on rikkunud VÕS §-des 6 ja 7 sätestatut.

Eeltoodust lähtudes nõuab hageja kostjalt lepingu tagasitäitmisest tulenevalt põhinõudena 2080

eurot ja lepingujärgset leppetrahvi 130 eurot, lisaks VÕS § 113 lg 1 alusel sissenõutavaks

muutunud viivist perioodi eest 12.03.2019 kuni 25.09.2019 summas 95,04 eurot ja alates

26.09.2019 summalt 2210 kuni nõude täieliku täitmiseni, otsest kahju geodeetilise alusplaani

koostamise eest 264 eurot ja kahju kohtueelse õigusabi osutamise kulu eest 1275 eurot ning

kahjunõuetelt (kokku 1539 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse

esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

Eelistungil on hageja vähendanud otsese kahju nõuet geodeetilise alusplaani koostamise eest 150

euroni vastavalt xxxxxx xxxxxxx OÜ teatisele.

Kostja vastuväited

Hageja on jätnud tähelepanuta, et tegemist on arhitektuurse osa projekti koostamisega eelprojekti

mahus, mitte põhiprojekti või tööprojekti koostamisega. Sellisel põhjusel on hageja ka lepingust

taganenud. Kostja leiab, et lepingust taganemine on alusetu, samuti on alusetud hageja muud

2-19-14786

nõuded, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Olukorras, kus hageja on tellinud

arhitektuurse osa projekti eelprojekti, ei saa hageja eeldada ehitusloa või ehitusteatise

väljastamist – nimetatuks on vajalik kõikide vajalike ehitusprojekti osade koostamine. Kostja

märgib, et hagejal ei ole olnud kunagi etteheiteid selle kohta, et tellitud arhitektuurse osa

eelprojekt ei oleks vastanud 04.07.2016 Harju Maakohtu lahendis märgitud põhimõtetele. Lisaks

on pooled kokku leppinud lepingu p-s 5.2, et töövõtja kohustub tellijat informeerima taotluste

esitamisest ametiasutustele vajalike kooskõlastuste saamiseks ning teatama kooskõlastuse

saamise tähtaja ja/või tõrgetest kooskõlastuse saamisel sh vajadusest projektis puuduste

kõrvaldamiseks.

Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (Määrus) § 8 sätestab

üldised nõuded eelprojektile ning sama määruse § 14 lg 2 kohaselt ehitusloa taotlemisel esitatava

ehitusprojekti osadeks on asjakohasel juhul p 2 järgi arhitektuur, sealhulgas sisearhitektuur ja

maastikuarhitektuur, kui ehitusprojekt hõlmab sisearhitektuurset või maastikuarhitektuurset

projekteerimist. Määruse § 14 lg 3 kohaselt ehituse ümberehitamise korral sisaldab ehitusprojekt

vajadusel lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele ja osadele olemasoleva

ehituse mõõdistusprojekti ja olemasoleva ehituse auditi andmeid. Arvestades asjaolusid, et hageja

ise on kinnitanud ebaseaduslike ehitustööde tegemist, siis on ehitusloa taotluse rahuldamiseks

vajalik ehituse mõõdistusprojekt või olemasoleva auditi andmete esitamine ning seda hageja enda

poolt. Ehitusloa saamiseks/ehitusteatise saamiseks tuleb aga esitada kõik ehitusprojekti osad,

mitte ainult arhitektuurse osa eelprojekt. Määruse § 13 lg 1 kohaselt esitab ehitusloa taotleja

ehitusprojekti enda valitud staadiumis ning ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile

esitatavatest nõuetest. Olukorras, kus on tegemist ümberehitamisega või läbi viidud varasemad

ebaseaduslikud ehitustööd, on vajalik esitada ka mõõdistusprojekt ja olemasoleva ehitise auditi

andmed. Eelprojekti staadiumi eesmärk on ehituse võimalike lahendusalternatiivide kaalumine

ning ehitusprojekti tellija ametiasutuste ja puudutatud isikute jaoks aktsepteeritava

projektlahenduse väljavalimine. Seda projektlahendust hakatakse ehitusprojekti järgmistes

staadiumides detaliliseerima.

Vaidlust ei ole selles, et telliti arhitektuurilise osa eelprojekt. Seega tuleb hinnata, kas see vastas

sisult seadusele. Hageja on väitnud, et eelprojekt on puudustega põhjusel, et 03.04.2018 on TLPA

esitanud omapoolsed seisukohad seonduvalt projektiga, kuid ükski nimetatud puudustest ei

seondu arhitektuurse osa eelprojekti kohustuslike osadega vastavalt Määruse §-le 16. Ehitusloa

taotluseks on vajalik esitada kõik ehitusprojekti osad. Vaidlus puudub selle üle, et hageja on

tellinud ainult arhitektuurse osa ehitusprojekti, mitte kogu Määruse § 14 lg 2 ulatuses oleva

ehitusprojekti ning kindlasti mitte Määruse § 14 lg-s 3 sätestatud ümberehitamise korral vajaliku

mõõdistusprojekti ja olemasoleva ehituse auditi andmed, millele on vaadatud ka TLPA oma

märkuste lehel. Kostja selgitab, et hageja ei saa eeldada, et tellides arhitektuurse eelprojekti, saab

hageja ehitusloa/ehitusteatise. Nimetatuks on vajalik kõik teised ehitusprojekti osad. Ebaõige on

hageja väide, mille kohaselt oleks arhitektuurilise osa ehitusprojekt taganud ehitusloa või

ehitusteatise väljastamise. Määruse § 24 kohaselt kui ehitusteatisega koos tuleb ehitusseadustiku

lisas 1 nimetatud juhtudel esitada ehitusprojekt, peab ehitusprojekt vastama käesolevas peatükis

sätestatud ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti nõuetele. Hageja pidi tegema ehitusloa

väljastamiseks täiendavaid toiminguid, mis jäid kõik lepinguliste kohustuste mahust väljaspoole.

Kostja ei ole rikkunud ka lepingu p-s 5.2 märgitud kohustust. Hagiavalduse lisast nr 5 nähtub, et

hagejat teavitatakse vajadusest esitada täiendavaid nõudeid ning puudustest kirjalikult. Seega oli

hageja teadlik, et kontrollitakse täiendavaid asjaolusid. Lisaks on kostjat teavitatud sellest, et

projekt ei ole kooskõlastatud.

2-19-14786

Hageja märgib, et kokku on lepitud, et kostja peaks väljastama projekti dwg failina. Nimetatud

kohustust ei tulene lepingust. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud lepingust

tulenevaid kohustusi. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud selles, et arhitektuurse eelprojekti ja

tasu saamise üheks lepinguliseks tingimuseks oleks nimetatud arhitektuurilise eelprojekti alusel

antakse ehitusluba.

Hageja on välja toonud, et on tasunud xxxxxxx xxxxx OÜ-le tellitud geodeetilise alusplaani eest

264 eurot, mis on tänaseks kaotanud kehtivuse, kuid hageja väide on eksitav ja vastuolus

seadusega. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse nr 34 alusel ei ole piiratud

geodeetilise alusplaani kehtivust. Hageja on küll viidanud linnavalitsuse määrusele nr 52, kuid

pole välja toonud, et geodeedilist alusplaani saab ka uuendada.

Kuivõrd kostja ei ole lepingut rikkunud, puudub ka viiviste nõue.

Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei ole mitte kunagi projekteerimistingimusi kostjale

edastanud. Seega oli hagejal õigus neid nõuda ning keelduda seni omapoolsetete tööde

tegemisest. Ebaõiged on hageja viited selle kohta, et projekteerimistingimuste olemasolu ei olnud

vajalik, kuna ehitusseaduse § 27 lg 1 sätestab, millal on vajalik projekteerimistingimuste

olemasolu. Projekteerimistingimusi on vaja olukorras, kus detailplaneeringu kehtestamisest on

möödas üle viie aasta ning nimetatud asukohas see nii ka oli. Kostja selgitab, et hageja oli majas

teinud olulisi muudatusi, mis ei olnud kooskõlas ehitusregistris registreerituga. Nimelt on majas

gaasiküte, kuigi seda ei tohiks olla. Nimetatud puudus on tekkinud hagejast tulenevatel põhjustel

ning hageja oleks pidanud esitama vastava projektdokumentatsiooni või puudumise korral läbi

viima ehitise ohutuse hindamiseks auditi.

Kahju hüvitamise nõudes õigusabikulude näol leiab kostja, et hagejal ei olnud vajalik nimetatud

kulutuste teostamiseks pöörduda advokaadibüroo poole. Tegemist ei ole õiguslikult sedavõrd

keeruliste toimingutega, mis vajaksid advokaadibüroo sekkumist.

Hageja seisukoht kostja vastuväidetele

Projekteerimise mahu ehk projekti staadiumi, mida oleks vaja saavutada tulemuse saavutamiseks,

määratles kostja. Hageja esitas kostjale ka hinnapakkumiseks täiendavad andmed. Kostja

reklaamis ennast ning tegi hinnapakkumise arhitektina. Hageja informeeris kostjat kõigist talle

teadaolevatest asjaoludest ja eesmärgist, milleks talle soovitavat tööd on vaja, kostja määratles

lepingus hageja soovitud tulemuse ja nimetas tehtava töö rekonstrueerimisprojekti arhitektuurse

osa eelprojektiks. Kostja tugineb täna Määruse nr 97 sätetele, kuid kostja ei ole lepingueelsetel

läbirääkimistel ega ka lepingu täitmisel esitanud hagejale nõudeid kostjale eelprojekti

koostamiseks kas mõõdistusprojekt või ehituse audit. Kostja ei ole esitanud hagejale mingeid

muid nõudeid, mida hageja ei oleks täitnud kui vaid nõue esitada projekteerimistingimused ja

seda ka alles 19.12.2018. Kostja küsis täiendavaid andmeid elamu küttelahenduse ja

ventilatsiooni kohta enne eelprojekti TPLA-sse esitamist. Vastuväidetes püüab kostja leida

tegemata tööle õigustust Määrusest. Kostja koostas eelprojekti ning esitas selle koos lisadega

14.03.2018 TLPA-sse kooskõlastamiseks, et kooskõlastamise järgselt esitada ehitusteatis. Kostja

teadis, et koostatavas projektis esinevad puudused tuleb kõrvaldada, mis on arhitektide töös

tavapärane ning kostja on teavitanud hagejat ka enda tegevusest seoses esitatud märkuste

kõrvaldamisega.

Ehitusseadustikust tulenevalt ei ole vaja xxxxxxx x korterelamu ümberehituse eelprojekti

koostamiseks projekteerimistingimusi, seda nõuet ei esita ka teemaplaneering „Tallinna

Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste

määramine“. Muid aluseid kui projekteerimistingimuste esitamise nõue kostja lepingu

ülesütlemisel ei esitanud. Kostja viitab Riigikohtu praktikale ja leiab, et kostja tänased

2-19-14786

vastuväited seoses nõuetega ehitusprojektile näitavad, et kostja on hageja suhtes käitunud pahas

usus. Kostja vastuväited seoses TLPA märkustega projekti kooskõlastuse menetluses on vaidlus

TLPA-ga kui instantsiga, kes peab hindama ja kooskõlastama kostja töö, mitte vaidlus hagejaga

kui tellijaga. Ilma puuduste kõrvaldamiseta ja projektile kooskõlastusi saamata ei ole võimalik

kostjal oma töövõtulepingut kohaselt täita. Puudused projektis kinnitavad, et töövõtja töö ei vasta

lepingutingimustele ja hageja soovitud tulemusele. Hagejal oli lepingu sõlmimisel ja täitmisel

õiguspärane ootus, et kostja täidab lepingut ja lepingu täitmise tulemusena kostja koostatud

eelprojekt kooskõlastatakse ja selle alusel on võimalik esitada ehitusteatis. Menetluse nr xxxxxx

märkuste koondlehel on tehtud märkused kostja esitatud eelprojekti kohta ning seal ei ole nõuet,

et puuduste kõrvaldamiseks on vaja koostada arhitektuurne põhiprojekt.

Lepingus ei ole täpsustatud, millises formaadis peale paberkandjal esitamist tuleb esitada töö

digitaalselt. Digitaalne on nii pdf, Word kui ka dwg faili formaat. Arvestades, et arhitekti tööd

koostatakse AutoCad programmis dwg faili formaadis, tuleb see üle anda ka tellijale selles

formaadis digitaalselt. Hagejale kui tellijale kuulub VÕS § 646 lg 5 alusel juhul, kui tellija nõuab

õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, õigus ise töö parandada või

lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ilma dwg alusel

edastatud tööta ei ole võimalik olemasolevat tööd parandada ja tuleb teha täielikult uus töö.

Kostja väited, et hageja poolt tellitud geoalus on kehtiv, on ebaõige. Tallinna linnas kehtiv

Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 52 - 27.05.2009 kohaselt võib maa-ala planeerimiseks ning

ehitusprojekti aluseks kasutatav mõõdistustöö olla kuni ühe aasta vanune. Hageja vaidleb

jätkuvalt vastu kostja väitele, et hagejal oli kohustus taotleda projekteerimisele eelnevalt

projekteerimistingimused. Tegelikult oli kostjal võimalik eelprojekt töövõtulepingu alusel

koostada ning kostja nõue projekteerimistingimuste esitamiseks tuleneb tõenäoliselt

asjatundmatusest. Vastuseks kostja väidetele seoses gaasiühendusega leiab hageja, et ta esitas

kostjale elamu ülevaatuseks ning kogu dokumentatsiooni. Kui kostjal oli probleeme gaasikütte

kohta selgituse küsimisega projektis, pidi ta andmeid küsima hagejalt. Kostja väide, et tegemist

on ebaseadusliku gaasiühendusega, on ebaõige. Hagejal on sõlmitud leping OÜ-ga xxxxx, kes

paigaldas gaasikatla ning teostas ühenduse. Tõenäoliselt ei soovinud kostja lihtsalt projekti

seletuskirja parandada ja selleks andmeid koguda.

Mis puudutab õigusabikulude nõuet, siis hageja kulutused õigusabile, millised on esitatud

kahjunõudes, on tehtud peale seda, kui kostja edastas 16.12.2018 e-kirja ja asus nõudma

projekteerimistingimusi. Kostja väide, et hageja ei ole tõendanud esindaja ajakulu 10.01.2019

linnavalitsuses, on põhjendamatu ning hageja on ajakulu kohta esitanud ka tõendi. Advokaat ise

ehitusregistris kliendi andmetele juurde ei pääse.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid leiab,

et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

2. Tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel oli 29.04.2017 sõlmitud

projekteerimise töövõtuleping 1-17 (edaspidi leping) xxxxxxx xxxxxx xxxxxx x asuva

korterelamu rekonstrueerimise arhitektuurse osa projekti eelprojekti mahus koostamiseks.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus lepingust taganeda ja kas hagejal oli õigus leping

üles öelda koos lepingu ülesütlemisest tulenevate tagajärgedega.

3. Võlaõigusseaduse § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2

kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui p 1)tööl ei ole kokkulepitud omadusi; p

2-19-14786

2)kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda

vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult

tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda

liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

Hageja tellijana tellis eelprojekti korteriomandite seadmiseks vastavalt Harju Maakohtu

04.07.2016 kinnitatud kohtumäärusele (tl 10-14). Seda, et poolte vahel toimusid lepingueelsed

läbirääkimised ja et hageja teavitas kostjat lepingu eesmärgist, kohtumäärusest ja soovitavast

tulemist, kinnitab pooltevaheline kirjavahetus (tl 18-19). Samuti on kostja elamu üle vaadanud.

Kostja määratles hageja poolt teadaolevate asjaolude ja vajaliku tulemuse saavutamiseks tehtava

töö mahu ja vormi eelprojektina ning esitas hinnapakkumise projekteerimise kestvusega 1 kuu

alates ettemaksu või projekteerimistingimuste saamisest (tl 18).

4. 06.03.2018 on kostja koostanud xxxxxxx x korterelamu ehitusprojekti arhitektuurse osa

eelprojekti (tl 27-46). Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) poolt koostatud menetluse nr

xxxxxx märkuste koondlehe kohaselt on kostja poolt ehitisregistrisse koos ehitusteatisega

esitatud projekti kohta esitatud märkused, viimati 03.04.2018 (tl 48-49). Kostja pidi märkustes

esinevad puudused kõrvaldama, kuid ta seda ei teinud ning 16.12.2018 e-kirjas nõudis hagejalt

projekteerimistingimuste esitamist (tl 25).

Lepingu p 2.2 kohaselt on töö valmimise tähtajaks üks kalendrikuu alates ettemaksu ning

projekteerimistingimuste ja krundi topo-alusplaani edastamisest tellija poolt töövõtjale.

5. Kostja tugineb vastuväidete esitamisel, mis takistasid tal lepingut täita, Majandus- ja

taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (Määrus) sätetele, kuid kostja ei ole

lepingueelsetel läbirääkimistel ega ka lepingu täitmisel esitanud hagejale nõudeid esitada kostjale

eelprojekti koostamiseks kas mõõdistusprojekt või ehituse audit. Kostja ei ole esitanud hagejale

mingeid muid nõudeid, mida hageja ei oleks täitnud kui vaid nõue esitada

projekteerimistingimused ja seda ka alles 16.12.2018. Kostja küsis täiendavaid andmeid elamu

küttelahenduse ja ventilatsiooni, samuti gaasitrassi kohta enne eelprojekti TPLA-sse esitamist (tl

102-103). Kohus nõustub hageja arvamusega selle kohta, et kostja püüab vastuväidetes leida tuge

Määrusest, mis justkui vabastaks kostja lepingu täitmise kohustusest, sest kostja poolt

vormistatud leping ja valitud projekti staadium väidetavalt ei võimalda hageja olemasoleva ja

kasutusloaga, kuid hiljem ilma projektita muudetud ehituse kohta ehitusteatise vormistamist

arhitektuurse osa projekti alusel. Kostja esindaja tegevus lepingu täitmise ajal selline ei olnud,

sest ta koostas eelprojekti ning esitas selle koos lisadega 14.03.2018 TLPA-sse

kooskõlastamiseks, et kooskõlastamise järgselt esitada ehitusteatis. Kostja teadlikkust

kokkulepitud töö mahust kinnitab lisaks lepingueelsetele läbirääkimistele ka kostja 28.10.2018 e-

kiri (tl 25 pöördel). Kostja pidi teadma, et koostatavas projektis esinevad puudused tuleb

kõrvaldada, mis on arhitektide töös tavapärane ning kostja on teavitanud hagejat ka enda

tegevusest seoses esitatud märkuste kõrvaldamisega (tl 103-104).

6. Kostja ütles hagejale 18.02.2019 e-kirjaga lepingu üles lepingu p 4.5 alusel, põhjendades

lepingu ülesütlemist sellega, et hageja ei esita kostjale projekteerimistingimusi, mis on üheks

eelduseks töövõtulepingu sõlmimisel (tl 55). Vaidlusalune korterelamu asub küll

miljööväärtuslikul alal, kuid ei ole ehitusmälestis ning kohus nõustub hagejaga selles, et sellise

ehituse projekteerimisel olevad nõuded on sätestatud ehitusseadustikus (EhS) ning ka hageja

viidatud Tallinna Linnavolikogu 06.03.2008 otsusega kinnitatud teemaplaneeringus „Tallinna

Kesklinna miljööväärtustike hoonetusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste

2-19-14786

määramine“. Kuigi kostja väidab, et kohustus projekteerimistingimuste esitamiseks tuleneb EhS

§ 27 lg-st 1, reguleerib nimetatud säte projekteerimistingimuste andmist detailplaneeringu

olemasolul. Planeerimisseaduse § 125 sätestab detailplaneerimise kohustuslikkuse tingimused ja

nimetatud seaduse lg 1 nõuab linnades detailplaneeringu koostamist p 1 kohaselt hoone

püstitamiseks ja p 2 olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatavast

mahust. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 lg 1 sätestab, et enne

2003.a. 01.jaanuari esitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või

ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast

paragrahvist tulenevaid erisusi. Nimetatud ehitusele võib anda ehitus- või kasutusloa ja lugeda

ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 ja 2 sätestatule.

Alates 01.07.2015 kehtiv EhS § 26 reguleerib projekteerimistingimusi detailplaneeringu

koostamise kohustuse puudumisel, lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud

ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub

detailplaneeringu koostamise kohustus; lg 2 kohaselt pädev asutus annab

projekteerimistingimused hoone või rajatise: 1)püstitamiseks või rajamiseks; 2)laiendamiseks üle

33% selle esialgu kavandatud mahust. Seega ei ole xxxxxxxx x korterelamu ümberehituse

eelprojekti koostamiseks vaja projekteerimistingimusi ning seda nõuet ei esita ka hageja viidatud

teemaplaneering. Kostja projekteerimistingimuste esitamise kohustuse panemisel lepingusse

käitunud ilmselt ekslikult, samas projekteerimistingimuste esitamise kohustuse mittetäitmine

lepingu ülesütlemisel on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Muid aluseid kui

projekteerimistingimuste esitamise nõue ei ole kostja lepingu ülesütlemisel esitanud.

Lepingupoolel lasub nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist

valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teavitada asjaoludest, mis võivad teise

poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub VÕS § 14 lg-test 1 ja

2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed

ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on

lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lisaks teavitamiskohustusele näeb VÕS § 14

lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult

arvestada üksteise huvide ja õigustega. Kostja vastuväited seoses projekteerimistingimuste

nõudega on vastuolus hea usu põhimõttega ning ei saa olla aluseks lepingu ülesütlemisel.

7. Hageja on tasunud kostja töö eest kokku 2080 eurot (tl 23), kuid kostja ei ole TLPA poolt

tehtud märkusi eelprojekti puuduste kohta kõrvaldanud ega esitanud uuesti eelprojekti. Kui kostja

leidis, et TLPA poolt tehtud märkused eelprojektile ei ole asjakohased, tulnuks tal erimeelsused

lahendada eelpoolnimetatud asutusega, mitte teha etteheiteid hagejale. Kostja on väitnud, et

vaidlusaluses korterelamus oli ebaseaduslik gaasiühendus, mida hageja eitab kinnitades, et tal on

sõlmitud leping OÜ-ga xxxxx, kes paigaldas gaasikatla, teostas ühenduse ning kellega on

sõlmitud teenusleping. Kui kostjal oli probleeme gaasikütte kohta selgituse kirjutamisega

projektis, tulnuks tal andmeid koguda hagejalt. Seega nõustub kohus hagejaga, et kostja rikkus

lepingut oluliselt, kuna hageja jäi lepingurikkumise tõttu ilma TLPA poolt aktsepteeritavast

arhitektuursest eelprojektist, mis on vajalik ehitusteatise saamiseks, et seada korteriomandeid

Kibuvitsa 4 vastavalt Harju Maakohtu 04.07.2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-14-57677. Lepingu

p 5.1 alusel kohustus töövõtja koostama tellijale eelprojekti kahes eksemplaris paberkandjal ja

ühes eksemplaris digitaalselt. Kohus nõustub hagejaga, et kui arhitekti tööd koostatakse AutoCad

programmis dwg faili formaadis, tuleks see üle anda ka tellijale selles formaadis digitaalselt.

Hagejale kui tellijale kuulub VÕS § 646 lg 5 alusel juhul, kui tellija nõuab õigustatult

parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, õigus ise töö parandada või lasta seda

2-19-14786

teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ilma dwg alusel edastatud

tööta ei ole võimalik olemasolevat tööd parandada ja tuleb teha täielikult uus töö. Kostja tehtud

töö oli puudustega, kostja keeldus puudusi kõrvaldamist ega teinud töid tähtaegselt (tl 50-51),

mistõttu esitas hageja VÕS § 646 alusel lepingu täitmise nõude (tl 52-53). Vastuseks hageja

lepingu täitmise nõudele teatas kostja 18.02.2019, et ta ei täida lepingut, vaid ütleb selle

ühepoolselt üles (tl 55). VÕS § 647 lg 3 kohaselt lg-tes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija

määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning

võib muu hulgas lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust

taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja

taganes kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu lepingust ja esitas kostjale lepingu

tagasitäitmise nõude koos viivise ja leppetrahvi nõudega (tl 56-58). Kostja 18.03.2019 e-kirjas ei

nõustunud lepingu tagasitäitmise ja leppetrahvi nõudega (tl 60-61).

8. Hageja tasus kostjale 2080 eurot töö teostamise eest, mida tal on õigus VÕS § 189 lg 1 alusel

tagasi nõuda. Kostja sai hageja lepingust taganemise nõude teada hiljemalt 11.03.2019 (tl 24),

millest alates on hageja arvestanud viiviseid ja leppetrahvi lepingu p-s 6.2 kokkulepitud määras.

Kostja ei ole viivise ja leppetrahvi arvestuslikku õigsust ka vaidlustanud.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summa, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

9. VÕS § 646 lg 5 kohaselt juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt otsese kahjuna geodeetilise

alusplaani koostamise eest xxxxxxt xxxxx OÜ arve tasumist (tl 62), millist summat on eelistungil

vähendanud 150 eurole (tl 136). Kostja on küll leidnud, et geodeetiline alusplaan on jätkuvalt

kehtiv ning kulutuste hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, kuid Tallinna Linnavalitsuse poolt

27.05.2009 vastuvõetud mäaruse nr 52 „Geodeetilise mõõdistus- ja uurimistööde tegemise kord“

§ 9 lg 1 kohaselt maa-ala planeerimiseks ning ehitusprojekti aluseks kasutatav mõõdistustöö võib

olla kuni üks aasta kehtiv, milline tähtaeg on nõude esitamise ajaks möödunud. Seega on hageja

kahju hüvitise nõue 150 euro suuruses põhjendatud.

10. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-14 p-s 24 leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS

§ 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja nõuab õigusabi

osutamise eest vastavalt arvetele kokku 1275 eurot (tl 63-64). Kostja on leidnud, et hagejal ei

olnud vajalik nimetatud kulutuste teostamiseks pöörduda advokaadibüroo poole. Tegemist ei ole

õiguslikult sedavõrd keerulise toiminguga, mis vajaks advokaadi abi. Kohus kostja seisukohaga

ei nõustu. Kostja oli teadlik, et hageja kasutab õigusabi (tl 25) ning kahjunõude aluseks olevad

toimingud on advokaadi poolt tehtud pärast seda, kui tekkis vaidlus, st kostja poolt esitati

projekteerimistingimuste esitamise nõue ning hageja on kohtu arvates usutavalt põhjendanud

hagejal tekkinud õigusabivajadust.

Eeltoodust lähtudes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

2-19-14786

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on mh asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning vastavalt TsMS §

144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja

kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse

osutamise tasu. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-,

side-, majutus-ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

Kohtu toimikust nähtub, et antud tsiviilasjas on hagejat XXi esindanud vandeadvokaat Äili Rodi

Maria Mägi Advokaadibüroost, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes.

Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 13

tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 125 eurot (lisaks käibemaks), lisaks sõidukulu seoses

istungiga 72 eurot ja riigilõiv hagi esitamise eest 350 eurot, kokku summas 2484,50 eurot (koos

käibemaksuga). Hageja palub lisada eelnevale õigusabikulu kohtuistungil esinduse aja eest.

Vastavalt 01.06.2020 kohtuistungi protokollile kestis kohtuistung 1 tund ja 13 minutit (tl 147-

153), so 182,50 eurot. Seega kokku hageja menetluskulud on 2667 eurot.

Menetluskulude detailne koosseis on alljärgnev:

1.

18.09-24.09.2019 - hagiavalduse koostamine 6 h, kokku 900 €;

2.

25.10.2019- kostja 23.10.2019 vastusega tutvumine ja selles tehtud kompromissettepanekule vastamine 1

h 15 m, 187,50 €,

3.

9.12.2019 - kostja vastusega tutvumine, hageja vastuse koostamine kostja vastusele 5 h, kokku 750 €.

4. Ettevalmistus 01.06.2020 kohtuistungiks 1,5 h, kokku 225 €.

5. Esindus 01.06.2020 kohtuistungil Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas vastavalt kohtuistungi toimumise

ajale;

6. Transpordikulud seoses kohtuistungiga Tallinn-Paide-Tallinn, 2x100 km, 0,30 € sõidukilomeeter + km,

s.o. 60 €+km, kokku 72 €.

7. Riigilõiv hagiavalduse esitamisel on tasutud 350 €.

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega ning et hageja ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohuslane ning käibemaksu

menetluskuludelt tagasi ei saa. Hageja palub esindaja tasud välja mõista koos käibemaksuga.

Kostja on vastu vaielnud hageja menetluskuludele, leides, et menetluskulude põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada hageja seisukohtade ebaselgusega. Samuti on kostja olnud korduvalt

valmis arutama hagejaga võimalikku kompromissi, kuid hageja on sellest resoluutselt keeldunud

ning pole isegi enda poolset kompromissipakkumist teinud, mistõttu on põhjustanud enda

menetluskulude suurenemise. Kokkuvõttes leiab kostja, et isegi hagi rahuldamise korral ei oleks

õige mõista kostjalt välja enam kui 50% hageja menetluskuludest.

2-19-14786

Kostja vastuväite osas hageja seisukohtade ebaselgusega, märgib kohus, et praegusel juhul on

kohus siiski hageja hagi rahuldanud täies ulatuses, mistõttu ei ole kostja vastuväide selles osas

asjakohane. Samuti mitte osas, mis puudutab hageja keeldumist kompromissist ning et hageja

pole endapoolset kompromissipakkumist teinud.

TsMS §-st 175 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulutanud aega kostja vastusega

tutvumisele, hageja vastuse koostamisele kostja vastusele 5 tundi (9.12.2019 toimingu ajakulu),

kuid hinnates viidatud vastuse mahtu ja sisu, loeb kohus 09.12.2019 dokumendi koostamise ja

selle ettevalmistamisega seotud ajakulu põhjendatuks kokku 4 tunni ulatuses. Samuti loeb kohus

01.06.2020 kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses.

Kohus, analüüsinud kõigi hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute

(18.09-24.09.2019; 25.10.2019; põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et need on märgitud ulatuses

põhjendatud ja vajalikud, so kokku 7 tunni ja 15 minuti ulatuses, millele lisandub esindus

01.06.2020 kohtuistungil, so 1 tundi ja 13 minutit. Seega loeb kohus hageja esindaja

põhjendatud ajakuluks 13 tundi ja 28 minutit summas 2020 eurot.

Kohus leiab, et hageja XXi esindaja tööühiku hind 125 eurot (lisaks käibemaks) vastab asja

keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike

tunnihindadega.

Kokku hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 13 tundi ja 28 minutit tunnitasuga 125

eurot (lisaks käibemaks) summas 2020 eurot, lisaks riigilõiv 350 eurot ja transpordikulu 72 eurot.

Seega on hageja menetluskulud kokku 2442 eurot.

Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kohus nende põhjendatust ja

vajalikkust.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal OÜ Y hüvitada XXi kasuks menetluskulud.

Seega kuulub OÜ-lt Y väljamõistmisele XXi kasuks menetluskulud summas 2442 eurot.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud

ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude

tasumiseni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi

Kohtunik