2-19-15988/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19. juunil 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku

e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-15988

Kohtuasi

E T hagi P K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

64 895,63 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: E T (isikukood xxxx, elukoht xxxx); lepinguline

esindaja advokaat Kristina Viznovitš

Kostja: P K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post post:

xxxx)

Resolutsioon

1. Rahuldada E T hagi P K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista P Klt E T kasuks põhivõlgnevus 58 339,13 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga 14.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 1889,37 eurot ja viivis iga viivitatud

päeva eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina põhinõudelt 58 339,13

eurot alates 15.10.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud P K kanda.

2. Välja mõista P Klt E T kasuks menetluskulud 2880,80 (kaks tuhat kaheksasada

kaheksakümmend eurot ja 80 senti).

3. Välja mõista P Klt E T kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. E T (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis tema kasuks välja mõista P Klt (edaspidi

kostja) põhivõlgnevus 58 339,13 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 1889,37 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

protsendina põhinõudelt 58 339,13 eurot alates hagiavalduse esitamisest iga viivitatud päeva

eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. 14.11.2016 sõlmisid kostja, hageja, M L ja L L Tallinna notari R Ki juures pärandvara

ühisuse jagamise ja üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingus leppisid pooled kokku,

et korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr xxxx, asukohaga xxxx jääb kuuluma

hagejale ning SEB Pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused, mille tagatiseks

oli seatud ühishüpoteegid muu hulgas ka hagejale jäänud korteriomandile, jäävad kuuluma

kostjale. 22.05.2019 leppisid pooled ja AS SEB Pank Tallinna notari K Pi juures sõlmitud

notariaalses lepingus kokku, et hageja tagastab AS-ile SEB Pank ennetähtaegselt

laenulepingust tuleneva nõude, milline notariaalse lepingu sõlmimise hetkeks oli 59 539,13

eurot. Kuna hageja täitis kostja kohustuse AS-i SEB Pank ees, siis on hagejal omakorda

õigus nõuda kostjalt kui panga ees kohustatud isikult nimetatud summa tasumist hagejale.

3. Kostja on hagejale 11.06.2019 tasunud 600 eurot ning 12.07.2019 samuti 600 eurot, seega on

kostja hüvitanud hagejale kokku 1200 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada veel 58 339,13

eurot. Hageja on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt saates kostjale 16.09.2019

kohtuvälise nõudekirja, milles nõudis põhivõla 58 339,13 euro tasumist hiljemalt 27.09.2019.

Kostja ei ole hageja kulutusi hüvitanud, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma käesoleva

nõudega kohtu poole.

4. VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuselt viivist

274,04 eurot ajavahemiku 22.05.2019 – 11.06.2019 eest, 413,38 eurot ajavahemiku

12.06.2019 – 12.07.2019 eest ning 1201,95 eurot ajavahemiku 13.07.2019 – 14.10.2019.

Kokku tuleb kostjal hagi esitamise seisuga tasuda viivist 1889,37 eurot. Hageja palub kohtul

kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

põhivõlgnevuselt 58 339,13 eurot alates hagiavalduse esitamisest iga viivitatud päeva eest

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt nõustus ta

ühishüpoteekide kustutamisega ainult hageja tungival nõudmisel ja ähvardavate sisuga

sõnumite saatmise tõttu. Enne müügitehingu sooritamist pakkus kostja hagejale välja, et

oleks mõistlik panga poole pöörduda ühishüpoteegi kustutamise kohta konsultatsiooni

saamiseks, kuid hageja ei reageerinud sellele. Kostja tasus korralikult SEB Pank AS-iga

sõlmitud laenulepingust tulenevaid osamakseid kuni 22.05.2019 ehk kuni Mingi tn 5-24,

Tallinn aadressil asuva korteriomandi müümiseni ja oli nõus oma laenulepingust tulenevaid

kohustusi SEB Pank AS ees täitma ka edaspidi, vastavalt SEB Panga sõlmitud laenulepingu

maksegraafiku kohaselt. Pärast ühishüpoteekide kustutamist kostja oli hüvitanud hagejale

1200 eurot. Tagasimaksete sooritamine näitab, et kostja oli nõus hagejale raha tagastama ehk

kostja ei kavatsenud jätta oma kohustusi täitmata. Pangalt võetud laenu tagasimaksegraafik

oli sõlmitud mitmekümneks aastaks, mitte arvestusega paari aasta pärast peaaegu

kogusummas laen korraga tagastada.

6. Hageja ei võtnud kostjaga ühendust ega arutlenud, kuidas kostja peaks talle raha tagastama.

Kostjale saadetud võlateatistes hageja elukohta märgitud ei olnud, millele kostja juhtis

tähelepanu. Kostja ei palunud hagejat tagastada võlgnetav laenusumma ega päästa kostjat või

temale kuuluvat vara hüpoteetilisest müügist võlgnevuse katteks, kuna kostja täitis oma

laenulepingust tulenevaid kohustusi igakuiselt ja õigeaegselt ning võlgnevused puudusid.

Hüpoteekide kustutamisel lähtus hageja enda huvidest kuna tal oli hädasti raha vaja ning

selleks ta müüs oma korteriomandi ära.

7. Kostjale selgus hagiavalduse esitamisega hageja elukoha aadress, mis on endiselt xxxx.

Seega on mais 2019.a toimunud vaidlusaluse korteri müük TsÜS § 89 mõistes hageja poolt

näilik tehing ja hageja poolt mõeldud ja kavandatud hoopis mingi teise tehingu varjamiseks.

Näilik tehing on tühine tehing ja enne kui hageja ei ole kostja põhjendatud kahtlusi veenvalt

ja dokumentaalselt ümber lükanud, ei ole võimalik kostja ja hageja kompromiss.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 14.11.2016 sõlmisid kostja, hageja, M L ja L L Tallinna

notari R Ki juures pärandvara ühisuse jagamise ja üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu, et

lepingu punktis 1.3.3. leppisid pooled kokku, et xxxx eluruum jääb hagejale, et punktis 1.3.5.

leppisid pooled kokku, et SEB Pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused, mille

tagatiseks oli seatud ühishüpoteegid muu hulgas ka hagejale jäänud korteriomandile, jäävad

kostjale, et 22.05.2019 leppisid pooled ja AS SEB Pank Tallinna notar K Pi juures sõlmitud

notariaalses lepingus kokku, et hageja tagastab AS-ile SEB Pank ennetähtaegselt

laenulepingust tuleneva nõude, mis lepingu sõlmimise hetkeks oli 59 539,13 eurot, et hageja

tasus AS-ile SEB Pank laenu jäägi, et kostja tasus hagejale 11.06.2019 600 eurot ja

12.07.2019 600 eurot, kokku 1200 eurot.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale tasuda võlgnevus ja viivised.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p 2 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes

täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine.

VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda

täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja

kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või

käsundita asjaajamisest.

11. VÕS § 1018 lg 1 näeb ette, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku

(soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda

tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused,

kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu

huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks

õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või

on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

12. Puudub vaidlus, et hageja täitis kostja kohustuse AS-i SEB Pank ees, tasudes pangale kostja

võlgnetava laenusumma 59 539,13 eurot. Kostja kohustuse täitmise tõttu tekkis hagejal nõue

kostja vastu samas summas. Kostja on hagejale 11.06.2019 tasunud 600 eurot ning

12.07.2019 samuti 600 eurot, seega on kostja hüvitanud hagejale kokku 1200 eurot. Kohus

on seisukohal, et poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses,

kuna laenu tagastamisega kostja eest ajas hageja kostja asja ja täitis kostja kohustuse

tagastada pangale laen. Hageja poolt kostjale kuuluva laenu tasumise tagajärjel lõpetati

kostja kinnisasju koormanud hüpoteegid ning kustutati need kinnistusraamatust. Seega ei

sattunud kostja hageja tegevuse tulemusena laenusumma tagasimaksmisega viivitusse ja

välditi tagatise realiseerimine võlgnevuse katteks. Laenusumma tagasimaksmine toimus

kostja teadmisel ja nõusolekul, kuna ta on üheks ühishüpoteekide kustutamise kokkuleppe

pooleks. Kostja ei ole lepingust taganenud ega seda vaidlustanud.

13. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis omale

lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud teenuste eest arvetel märgitud

tähtajal. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100

mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast

täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on

kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1

ja § 108 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse

täitmist.

14. Eeltoodust tulenevalt on kostja oma kohustust VÕS § 100 mõttes rikkunud, mistõttu tuleb

kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista 58 339,13 eurot.

15. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 3 kohaselt, juhul, kui isikule tuleb hüvitada tema poolt

tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. VÕS § 367 kohaselt

võib võlausaldaja nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist protsendina

põhinõudest kuni kohase täitmiseni. Hagi esitamise hetkeni ei ole kostja oma kohustusi

täitnud.

16. Kuna hageja tegi kulutusi, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab 22.05.2019, siis on hageja

viivise nõue põhjendatud ja tõendatud kuni hagi esitamiseni 1889,37 eurot. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viiviseid,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 põhivõlgnevuse

summalt 58 339,13 eurot alates hagiavalduse esitamisest iga viivitatud päeva eest kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

17. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja

poolt kostjale sotsiaalvõrgustikus saadetud sõnumid ja/või poolte vaheline kirjavahetus enne

14.11.2016 ja 22.05.2019 notariaalselt tõestatud lepingute sõlmimist, ei ole käesolevas

vaidluses asjakohased, kuna need ei puuduta kostja kohustust hüvitada hagejale viimase

poolt kantud kulutused seoses kostja kohustuse täitmisega AS SEB pank ees, mistõttu tuleb

esitatud väited ja tõendid jätta tähelepanuta.

18. TsMS § 230 lg- 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Kostja väited, et ta ei teadnud, kuidas ta peaks hagejale raha

tagastama, ei ole eluliselt usutavad, kuna kostja on kahel korral teinud hagejale makseid ning

ta vastas kirjalikult nii CKE Inkassole, kui ka Advokaadibüroo LMP- le. Kostja väide, et

Mingi 5-24, Kristiine, 13424 Tallinn, korteriomandi müügitehing oli näilik, on paljasõnaline

ja tõendamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja

kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise

esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

21. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja

on asjas tasunud riigilõivu 1100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

22. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning

kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

23. Hageja esindaja on hagejale osutanud teenuseid kokku 15 tundi ja 39 minutit, hinnaga 140,00

tund, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusabiteenuseks oli kokkuvõtlikumlt -

asjaoludega tutvumine, õiguslike võimaluste hindamine, kliendi nõustamine, hagiavalduse

koostamine, hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine, allkirjastamine, kohtule

edastamine ja kohtule esitamine, kostja vastusega tutvumine, kliendi seisukohatadega kostja

vastusele tutvumine, kostja vastusele seisukoha koostamine ja täiendamine, menetluskulude

nimekirja koostamine, kohtule esitamine. Hageja kinnitas, et nimetatud kulud sisaldavad

ainult

sama

vaidluse

lahendamisega

seoses

kohtumenetluse

käigus

kantavaid

menetluskulusid tsiviilasjas nr 2-19-17268. Hageja leiab, et sellises mahus õigusabi

kasutamine oli menetluse asjaolusid arvestades vajalik ning kulutused õigusabile on

põhjendatud.

24. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 kinnitab hageja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei

saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

25. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude avaldus kuulub esindajakulude osas

rahuldamisele osaliselt. Esindaja tunnihind, millele lisandub käibemaks on kooskõlas

Riigikohtu praktikaga, kuid kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamisele ja korduvalt

kostja seisukohtadele vastuste koostamise kulu on ülemäära kõrge, ei vasta asja keerukusele,

kestvusele ega mahule ning seisukohad kostja vastustele sisaldavad korduvalt sarnaseid ja

juba varasemalt avaldatud seisukohti, mistõttu tuleb vastaspooltlt väljamõistevat esindaja

kulu vähendada kokku 5 tunni võrra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista esindaja

kulu kokku 10 tundi ja 39 minutit, kokku summas 1780,80 eurot (käibemaksuga).

26. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kohustada hagejat

tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kokku 2880,80 eurot alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik