2-19-16262/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. juunil 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-19-16262 Kohtuasi S Vi hagi Placet Group OÜ ja MiniCredit AS (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2011/947 ja 024/2013/1062 Hagihind 502,42 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: S V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post post: xxxx) Kostja: MiniCredit AS (pankrotis, registrikood 11551909, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn) Resolutsioon

1. Rahuldada S Vi hagi MiniCredit AS-i (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2013/1062

2. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 024/2013/1062 lubamatuks ja lõpetada Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud MiniCredit AS-i (pankrotis) kanda

2. Välja mõista MiniCredit AS-ilt (pankrotis) S Vi kasuks menetluskulu 125 eurot (ükssada kakskümmend viis eurot) Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõuded ja menetluse käik

1. S V (edaspidi ka hageja või võlgnik) palus kohtule esitatud hagis tunnistada lubamatuks ja lõpetada Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse poolt tema suhtes algatatud täitemenetlus nr 022/2011/947 ja Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi poolt tema suhtes algatatud täitemenetlus nr 024/2013/1062.

2. Kohus jättis 19.06.2020 kohtumäärusega S Vi hagi Placet Group OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2011/947 läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse asjaolud

3. Alates 2004. aastast on hageja elanud Inglismaa Ühendkuningriigis ning saabus tagasi alaliselt elama Eesti Vabariiki 2019.a maikuus. Hageja ei saanud kasutada oma pangakontot, kuna kohtutäitur oli tema pangakonto arestinud. Portaali www.eesti.ee kohaselt on hageja suhtes Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi menetluses täiteasi nr 024/2013/1062, mis on algatatud MiniCredit AS (pankrotis) (edaspidi kostja) poolt Harju Maakohtu 28.08.2012 tagaseljaotsuse nr 2-09-52341 alusel.

4. Politseija Piirivalveameti 06.08.2019 vastuse nr 3.2-2/1787-2 kohaselt alustati hageja 10.09.2009 esitatud kuriteoteate alusel kriminaalasi nr xxxx KarS § 209 lg 1 tunnustel ning hageja tunnistati nimetatud kriminaalasjas kannatanuks. Kriminaalasja nr xxxx materjalid edastati 28.09.2012 Harju Maakohtusse, kus 31.10.2012 kohtuotsusega nr 1-12-9323 mõisteti lühimenetluse käigus nimetatud kriminaalasjas KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 1 ja KarS § 349 järgi süüdi A S (ik xxxx). Kolmas isik A S on pettusega tekitanud nõuded hageja vastu. Kuna kostjalt võetud krediidid on võetud A Si poolt hageja identiteeti seadusevastaselt kasutades, siis on krediitide tagasi maksmise kohustus A Sil ning täitemenetlus hageja suhtes tuleb tunnistada lubamatuks ning lõpetada.

5. TMS § 221 lg 2 kohaselt on vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Vastuväited on tekkinud peale kohtulahendi jõustumist. Hageja esitab hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, kuna on seisukohal, et kostjal puudub nõue hageja vastu. Kostja vastuväited

6. Kostja hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused

7. TMS § 221 lg 1 kohaselt saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

8. Riigikohtu lahendi 3-2-1-64-12 punktis 16 on asutud seisukohale, et „…Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Sellise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks…“

9. Vaidlus puudub, et hageja suhtes Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi menetluses olev täiteasi nr 024/2013/1062 algatati kostja poolt Harju Maakohtu 28.08.2012 tagaseljaotsuse nr 2-09- 52341 alusel ning nõude summaks on 502,42 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasu kulud 166,16 eurot.

10. Politseija Piirivalveameti 06.08.2019 vastusega nr 3.2-2/1787-2 on tõendatud avalduse asjaolu, et 10.09.2009 hageja esitatud kuriteoteate alusel alustati kriminaalasi nr 09230104471 KarS § 209 lg 1 tunnustel ning hageja oli nimetatud kriminaalasjas tunnistatud kannatanuks.

11. Kriminaalasja nr 09230104471 materjalidega on tõendatud hageja esile toodud asjaolud, et 28.09.2012 Harju Maakohtu 31.10.2012 kohtuotsusega nr 1-12-9323 mõisteti lühimenetluse käigus nimetatud kriminaalasjas KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 1 ja KarS § 349 järgi süüdi A S, kes võttis hageja tahte vastaselt enda valdusse saadud ID-kaardiga hageja nimel kostjalt kiirlaenu, milles hageja oli kannatanuks. Kuna kostjalt võttis kiirlaenu A S hageja identiteeti seadusevastaselt kasutades, siis on laenu tagasimaksmise kohustus A Sil, mitte hagejal. Seega on vastuväited tekkinud peale kohtulahendite jõustumist, täitemenetlus tuleb hageja suhtes tunnistada lubamatuks ning lõpetada. Kostjal on õigus esitada oma nõuded A S vastu. Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

13. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §

144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

15. Hageja menetluskulude nimekirja, millest nähtuks kulud esindaja osutatud teenuste eest kohtu antud tähtajaks esitanud ei ole, kuid riigilõivu tasumise kviitungiga on tõendatud, et hageja on kostja vastu esitatud hagis tasunud riigilõivu 125 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik