2-19-6320/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

19. juuni 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-6320

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. märtsi 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1093,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Jevgenia

Pahhutši

Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6320 osas,

millega maakohus mõistis YY-lt XX ülalpidamiseks välja igakuise elatise 45 %

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (resolutsiooni p 2) ja viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni p 3).

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista YY-lt XX ülalpidamiseks välja igakuine

elatis 225 eurot ning jätta elatiselt seadusjärgne viivis välja mõistmata. Ülejäänud osas

on maakohtu otsus jõustunud (resolutsiooni p-d 4 ja 5).

2. Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni otsusega, millega jätta XX hagi YY-lt

tagasiulatuva elatise 3017 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Jätta YY 29. aprilli 2020. a taotlus dokumentaalse tõendi portaali eesti.ee väljavõtte

vastuvõtmiseks rahuldamata.

4. Rahuldada XX 25. mai 2020. a taotlus dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja

võtta asja juurde portaali okidoki.ee kaks müügikuulutust ning teatmik.ee väljavõte.

5. Rahuldada YY apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta 93 % XX menetluskuludest apellatsiooniastmes YY kanda. Jätta 7 % YY

menetluskuludest apellatsiooniastmes XX kanda.

7. Rahuldada XX apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt. Määrata XX apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 550 eurot.

2 (8)

8. Rahuldada YY apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

Määrata YY apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 500 eurot.

9. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

9.1. Jätta XX hagi YY-lt tagasiulatuva elatise 3017 euro väljamõistmiseks

rahuldamata.

9.2. Rahuldada osaliselt XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks.

9.3. Välja mõista YY-lt XX kasuks igakuiselt elatis 225 eurot alates 1. maist 2019

kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 21. septembrini 2030.

9.4. YY-l tuleb elatis kanda CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

9.5. Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

9.6. Jätta 93 % XX menetluskuludest apellatsiooniastmes YY kanda. Jätta 7 % YY

menetluskuludest apellatsiooniastmes XX kanda.

9.7. Mõista YY-lt XX kasuks välja 511,50 euro suurune menetluskulu. Mõista XX-

lt YY kasuks välja 35 euro suurune menetluskulu.

9.8. Tasaarvestada resolutsiooni p-s 9.7 nimetatud poolte menetluskulude nõuded

ja tasaarvestuse tulemusena mõista YY-lt XX kasuks välja 476,50 euro

suurune menetluskulu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja, laps) esitas 24. aprillil 2019 (täpsustatud 26. novembri 2019. a istungil) Harju

Maakohtule YY (kostja, ema) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja elatise

võla 3017 eurot ajavahemiku 1. maist 2018 – 30. aprillini 2019 eest ja elatise alates hagi

esitamisest kuni hageja täiseealiseks saamiseni ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääras, kohustusega tasuda see iga kalendrikuu 15-ndaks kuupäevaks ette pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Tasumata elatise summalt palus hageja välja mõista

seadusjärgse viivise kuni nõude rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi

kanda.

Hagiavalduse ja täiendavate sisukohtade kohaselt elavad vanemad alates 2017. a aprillist lahus

ja nende ühine laps elab isaga (CC). 2018. a lõpetati vanemate ühine hooldusõigus lapse elu- ja

viibimiskoha osas ja anti selles osas ainuhooldusõigus üle isale. Ema ei ole lapse

ülalpidamiskohustust täitnud. Kohtuvälist kokkulepet emaga elatise maksmiseks saada ei ole

õnnestunud. Alates 1. detsembrist 2018 laekub igakuine lapsetoetus isa pangakontole.

Tagasiulatuva elatise nõue on alates 1. maist 2018 summas 3017 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi rahuldamise eeldused puuduvad.

3 (8)

Kostja leidis, et hageja ülalpidamises osalemise vaidluse saab lahendada kompromissiga.

Kostjal on võimalus anda hagejale ülalpidamist 120 eurot kuus. Menetluskulud palus kostja

jätta poolte endi kanda.

Kostja ei vaidlusta elatise miinimummääras hageja vajadusi. Kostja ülalpidamisel on kolm

alaealist last ning ta ei ole võimeline hagejat nõutavas määras üleval pidama. Kostja peab

hagejat ka vahetult üleval, nt 2019. aastal on kostja vahetult hagejat üleval pidanud 2030 euro

ulatuses. Samuti tuleb arvestada lapse ülalpidamisel riikliku toetusega. Kostja töövõimet on

piiratud. Ta viibib noorima lapsega lapsehoolduspuhkusel. Kuna isa on takistanud emal lapsega

vahetult suhelda, oleks tagasiulatuva elatise väljamõistmine emalt äärmiselt ebaõiglane.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 30. märtsi 2020. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 45 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast alates 1. maist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 21. septembrini

2030 ja elatiselt seadusjärgse viivise alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus

määras

kindlaks,

et

hagejale

tuleb

elatis

tasuda

isa

pangakontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Vaidlust ei ole, et hageja on poolte ühine 7-aastane laps, kes elab isa juures ning vanemad

peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle.

Maakohus leidis, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest

elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi. Hageja esitas nõude perekonnaseaduse (PKS) §

101 lg 1 sätestatud määras, mistõttu tema vajadusi TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada ei ole vaja.

Hageja põhjendatud vajaduseks tuleb lugeda igakuiselt kahekordne miinimumelatise määr.

Maakohus viitas PKS § 102 lg-tele 1 ja 2 ning § 101 lg-le 1 ning märkis, et mõjuv põhjus

miinimumelatise vähendamiseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vaidlust ei ole, et kostja on töövõimeline isik (vastupidist ei ole kostja tõendanud) ning kostjal

on lisaks hagejale ülalpidamisel veel kaks alaealist last, s.o 2007. aastal sündinud tütar L ja

2019. aastal sündinud poeg N. Kostja ei ole menetluse kestel elatist rahas tasunud. Kostja on

selgitanud, et annab hagejale vahetult elatist. Nimetatut kostja tõendanud ei ole. Seda ei tõenda

kostja esitatud arved ega tšekid, kuna kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last ning esitatust

ei nähtu, et kulu oleks kantud just hageja eest. Küll nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et

kostja on võimeline hagejale elatist andma miinimummääras. Nimetatut kinnitavad hageja

välisreisid, püsiv sissetulek ja lisasissetulek asjade müügist. Samas tuleb arvestada asjaoluga,

et osaliselt on hageja vajadused kaetud riikliku peretoetusega.

Eelnevat arvestades leidis maakohus, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja

igakuine elatis 45 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hageja tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 1. maist 2018 – 30. aprillini 2019 eest jättis

maakohus rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on elatise võlg. Kuna kostjal on

ülalpidamisel kolm alaealist last ning kostja on esile toonud asjaolud, mille kohaselt ei ole tal

majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik vaidlusaluse ajavahemiku eest elatist tasuda (sh

noorima lapsega vanemapuhkusel viibimine), siis paneks tagasiulatuva elatise väljamõistmine

kostja majanduslikult keerukasse olukorda ning võib kostja viia ise abivajavate isikute hulka.

Maakohus märkis, et ei hinda ka hageja seadusliku esindaja majanduslikku olukorda, kuna

mõistab elatise välja alla miinimummäära.

Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 ning vastavalt poolte 26. novembri 2019. a taotlusele jäid

menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4 (8)

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsiooniastme menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja uue tõendi (töövõimetuslehest väljavõte).

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsus TsMS § 436 lg 1 tähenduses

seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus jättis resolutsiooniga lahendamata tagasiulatuva elatise nõude, kuigi järeldas oma

põhjendustes õigesti, et nõude rahuldamine viiks olukorrani, kus kostja muutuks ise abivajavaks

isikuks. Selliselt rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 5 sätestatut. Tegemist ei ole pelgalt

formaalse rikkumisega, sest rikkumisest tulenevalt saab hageja oma tagasiulatuva elatise nõude

uuesti kostja vastu esitada. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu eelkirjeldatud viga

parandada, sest siis ei ole pooltel otsuse selles osas apelleerimise õigust võimalik realiseerida.

Maakohus tuvastas, et kostja peab ülal kolme last. Sellega tuvastas maakohus ühtlasi, et kostja

peab üleval ka hagejat, sest hageja on kostja üks kolmest lapsest. Kuigi hageja elukoht on isa

juures, viibib ta ema juures praktiliselt üle päeva. Pooltel on vaidlus selle üle, millised on

kaasnevad kulutused seoses hageja sagedase viibimisega ema juures, sh ema uue perekonnaga

koos reisimisel ja vaba aja veetmisel. Kuludokumentidele hageja vastu ei vaielnud ja vaidlustas

üksnes kantud kulude vajalikkuse. Hageja väide, et lapsele piisab jalgpallitrennist ja ujumine

on liiast, et muuda olematuks fakti, et kostja on andnud lapsele ülalpidamist sellega, et tasus

tema treeningute eest 50 eurot kuus.

Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb elatis välja mõista 45 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud

palga alammäärast aga mitte kostja pakutud 120 euro ulatuses. Otsusest ei nähtu, mille alusel

maakohus miinimumelatist vähendas. Maakohus ei andnud PKS § 102 lg 2 mõttes hinnangut

kostja väitele, et hagi rahuldamise korral oleksid kostja teised kaks last vähem kindlustatud.

Maakohus jättis arvestamata kostja väited tema majandusliku olukorra kohta (TsMS § 442 lg

8) ja järeldas pangakonto väljavõttest valesti, et kostjal on püsiv sissetulek. Kostja tööleping on

peatatud ja selle jätkamine ei ole kindel. Kostja poolt laste riiete ja enda isiklike asjade müük

oli ajutine sissetulek.

Maakohus tuvastas valesti ja asjakohatult, et kostja on töövõimeline. Kostja on hagis toodud

perioodil olnud ajutiselt töövõimetu vähemalt 140 päeva seoses kolmanda lapse sünniga. See

asjaolu on tõendatud lapse sünnitunnistusega. Kui kostja oleks pidanud töövõimetust eraldi

tõendama, tulnuks maakohtul seda kostjale selgitada.

Seoses Eesti Vabariigi haldusterritooriumil eriolukorra kehtestamisega ja koolimajade

sulgemisega on laps vanemate juures viibinud võrdse aja. Kostja elukaaslase ettevõtte käive on

langenud pea 50 %, mis toob kaasa lähiajal tööjõukulutuste kärpimise. Kostja on töölepingu

alusel töötav isik ja seotud tööandja majandusliku edukusega.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Koos

vastusega esitas hageja uued tõendid (apellatsioonkaebuse vastuse lisad 1–3).

Hageja ei vaidle vastu, et kostja on seoses kolmanda lapse sünniga viibinud sünni- ja

raseduspuhkusel ja saanud selle eest Eesti Haigekassalt hüvitist. See asjaolu ei oma asja

lahendamisel tähtsust, mistõttu tuleb koos apellatsioonkaebusega esitatud uus tõend jätta vastu

võtmata ja kostjale tagastada.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada praeguse otsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Tühistatud osas

saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega vähendab maakohtu poolt väljamõistetud

igakuiselt väljamõistetavat elatist ja märgib selle konkreetse summana. Samuti täiendab

ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni otsusega jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise

5 (8)

väljamõistmise osas. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles määrati kindlaks elatise

maksmise viis ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

7. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited maakohtu poolt menetlusõiguse

normide olulise rikkumise osas on osaliselt põhjendatud, kuid rikkumised on võimalik

apellatsiooniastmes kõrvaldada.

7.1. Maakohus on rikkunud otsuse tegemisel TsMS § 438 lg 1 teist lauset ja § 442 lg-t 5, sest

ei ole otsuse resolutsioonis märkinud hageja kõiki nõudeid. TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi

lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

Hageja esitas kostja vastu nõude PKS § 108 alusel, nõudes kostjalt tagasiulatuvat elatist alates

1. maist 2018 kuni 30. aprillini 2019 summas 3017 eurot. Maakohtu otsuse põhjendustes on

maakohus nimetatud nõude sisuliselt lahendanud, kuid on selle otsuse resolutsioonis jätnud

märkimata. Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada otsusega, mille

kohaselt jätta hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks summas 3017 eurot

rahuldamata.

7.2. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 439 ja ületanud otsuses nõude piire. Hageja

nõudis tagasiulatuva elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras viivist. Samas on

maakohus välja mõistnud viivise edasiulatuvalt elatise nõudelt. Maakohtu otsus tuleb

resolutsiooni p 3 osas tühistada.

7.3. Maakohus on igakuise elatise välja mõistnud protsendina Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast. See läheb vastuollu kohtupraktikaga. Riigikohus on leidnud, et kui

kohtu poolt väljamõistetud elatist on vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise

miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära

tõstmise korral. See on võimalik kohtuliku kompromissiga (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16). Seega ei saa näha ette miinimumist väiksema elatise

muutumist vastavalt miinimumelatise määra muutumisele. Ringkonnakohus saab selle

rikkumise kõrvaldada ning määrata igakuiselt väljamõistetava elatise kindlaks summaliselt, mis

ei sõltu kuupalga alammäärast.

8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, millises ulatuses katab kostja lapse vajadusi

vahetu ülalpidamisega ning kas miinimummääras elatise väljamõistmisel jäävad kostja teised

ülalpidamisel olevad lapsed vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja leiab, et ta on võimeline

maksma elatist 120 eurot kuus.

Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise

vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Kostja pidi tõendama, et esineb

mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära (TsMS § 230 lg 1). Maakohus on

tuvastanud kostja pangakonto väljavõtte põhjal, et kostja on võimeline tasuma elatist

miinimummääras ning kostja ei ole tõendanud, et ta täidab osaliselt ülalpidamiskohustust

kandes

lapse

vajadusi

vahetu

ülalpidamisega.

Ringkonnakohus

nõustub

kostja

apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsus kostjalt elatise 45 % kuupalga alammäärast

väljamõistmise kohta on nõuetekohaselt põhjendamata. Sellega on maakohus rikkunud TsMS

§ 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus saab selle rikkumise

kõrvaldada.

8.1. Pooled ei vaidle, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada (vt 26. novembri 2019. a istungi protokoll; I kd, tl 73). Hagi on esitatud 24. aprillil

2019 ning 2019. aastal oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise suuruseks 270 eurot.

Maakohus tuvastas, et elatist tuleb vähendada alla miinimummäära, sest lapse vajadused on

6 (8)

osaliselt kaetud riikliku peretoetusega. Peretoetus ühele lapsele on 60 eurot kuus. Kolleegium

märgib, et hageja ei ole maakohtu otsuse resolutsiooni selles osas vaidlustanud ning

vastuväiteid, mis on ringkonnakohtule esitatud viimases seisukohas, ei saa arvestada.

8.2. Kolleegium märgib, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega

veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema

kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema

ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatuses ka

elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Hageja isa on möönnud, et kostja vahetult

kantavad ülalpidamiskulud võivad olla 25 eurot, sh meelelahutusele 5 eurot, juuksurile 5 eurot,

telefonile 10 eurot, taskurahale ja koolitarvetele 5 eurot (vt hageja esindaja 21. jaanuari 2020. a

menetlusdokument; I kd, tl 98 pöördel-99). Hageja isa hinnangul on ebavajalikeks kuludeks

ujumistreening 60 eurot, kindlustus 30 eurot ja reisimine. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

jätnud eeltoodud asjaolud ja esitatud tõendid otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata.

8.3. Kohtupraktikas on leitud, et vanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse

ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest

hoolitseb (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12). Puudub

vaidlus, et vanemate ühine hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas on

lõpetatud ning laps elab isaga (I kd, tl 6-9). Kostja väited lapse vahelduva elukoha kohta ei ole

asjas tõendamist leidnud.

Praeguses asjas ei saa esitatud asjaoludest järeldada, et vanemad on teistsuguses elatise andmise

viisis omavahel kokku leppinud. Kokkuleppe puudumisel ja erimeelsuste esinemisel tuleb

kostjal elatis maksta lapse isa pangakontole (PKS § 100 lg 1). Kolleegium märgib, et kostja ei

saa vanemana valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Ülalpidamiskohustus loetakse

täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule. Kostja on esitanud tõendid

selle kohta, et ta kannab igakuiselt hagejaga seotud kulusid ujumistreeningule 50 eurot (I kd, tl

92-93). Hageja isa leiab, et tegemist ei ole lapse elulaadist tuleneva vajaliku kulutusega.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti jätnud selle kulutuse kandmisega arvestamata, sest

vanemate vahel ei ole PKS § 100 lg 3 järgi kokkulepet sellisel viisil ülalpidamise andmisega.

8.4. Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et ta kannab igakuiselt hagejaga seotud

kulusid juuksurile 10 eurot (II kd, tl 2). Kulutused meelelahutusele võtab ringkonnakohus

arvesse hageja esindaja poolt tunnistatud osas (vt hageja esindaja 21. jaanuari 2020. a

menetlusdokumendi p 3; I kd, tl 98 pöördel-99), s.o 5 eurot, sest esitatud dokumentaalsetest

tõenditest ei saa teha järeldust, et need kulutused on 20 eurot (I kd, tl 81-83, 86). Kulutused

telefonile võtab ringkonnakohus arvesse hageja esindaja poolt tunnistatud osas, s.o 10 eurot (I

kd, tl 84, 196). Hageja esindaja on vaidlustanud asjaolu, et hagejal on tahvelarvuti numbriga

56463809, mille igakuiseks kuluks on 11,50 eurot (käibemaksuta) ning kostja ei ole oma väidet

tõendanud. Lisaks võtab ringkonnakohus arvesse hageja esindaja poolt tunnistatud kulutused

taskurahale ja koolitarvetele 5 eurot. Hageja isa ei ole ümber lükanud eeldust, et kui kostja

kannab eeltoodud lapsega seotud kulutused 30 eurot kuus, siis vaatamata sellele peab ka tema

igakuiselt selliseid kulutusi kandma. Muus osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et

kostja ei ole tõendanud vahetult teiste hagejaga seotud kulutuste kandmist, mida tuleks elatise

vähendamisel arvestada (I kd, tl 85, 87).

Maakohus on leidis, et esinevad asjaolud elatise väljamõistmisel isale laekuva peretoetusega

arvestamiseks ning seda asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses nõuetekohaselt vaidlustatud.

Eeltoodust tulenevalt on igakuise elatise suuruseks 225 eurot (540–10–5–10–5–60÷2).

8.5. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et seoses eriolukorra kehtestamisega on hageja

kostja juures sama aja kui isa juures. TsMS § 652 lg 3 p 2 võimaldab uute asjaolude ja tõendite

esitamise põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

Kostja ei ole peale üldsõnalise väite ühtegi konkreetset asjaolu ega tõendit esitanud, mida

ringkonnakohus saaks asja lahendamisel arvestada.

7 (8)

8.6. Maakohus on tuvastanud, hinnates kostja pangakonto väljavõtet, et kostja on võimeline

andma hagejale elatist miinimummääras. Praegusel juhul on ringkonnakohus tuvastanud, et

lisaks vahetult tehtavatele kulutustele tuleks kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks igakuiselt

elatist 225 eurot. Kostja apellatsioonkaebuse väite kohaselt muudab üle 120 euro suuruse elatise

väljamõistmine teda ennast abi vajavaks isikuks. Puudub vaidlus, et kostja ülalpidamisel on

veel kaks last ning kostja väidab, et nemad jäävad elatise väljamõistmisel varaliselt vähem

kindlustatuks kui hageja.

Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja välja toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et

igakuiselt 30 euro suuruste kulutuste kandmisel ja 225 euro suuruse elatise väljamõistmisel

jäävad teised ülalpeetavad lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja on esitanud

apellatsioonkaebusega uue tõendi, et tõendada väidet, et ta on ajutiselt töövõimetu. Kolleegiumi

hinnangul ei ole uue tõendi vastuvõtmise eeldused TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi täidetud ning seda

ei saa vastu võtta. Puudub vaidlus, et kostjal sündis kolmas laps 16. mail 2019 ning eeltoodud

asjaoluga on maakohus arvestanud (I kd, tl 45). Kostja ei ole seoses lapse sünniga kaotanud

sissetulekut ega töökohta. Kostja saab vanemahüvitist 1008,43 eurot (bruto) kuus (I kd, tl 108

ja pöördel) ning kostja ei ole tõendanud, et tema töösuhe oleks lõpetatud. Samuti on hageja

esitanud tõendid, millest saab järeldada, et kostjal on täiendav sissetulek – kostja tegeleb läbi

äriühingu asjade müügiga. Selle asjaolu tõendamiseks esitatud hageja tõendid tuleb TsMS §

652 lg 3 p 2 järgi vastu võtta, sest need on tekkinud pärast asja lahendamist esimese astme

kohtus.

8.7. Kostja on välja toonud, et tema elukaaslase sissetulekuks on 800 eurot kuus ning

pangakonto väljavõttega on tõendatud, et teise lapse ülalpidamiseks maksab kostja esimese

lapse (tütar L) isa 200 eurot kuus. Menetluse ajal tehakse kostjale Sotsiaalkindlustusameti poolt

väljamakseid 1008,43 eurot (bruto) kuus ning kostja ei ole tõendanud, et tema töösuhe oleks

lõpetatud. Kolleegiumi hinnangul tõendavad kaudsed tõendid, et kostja ja tema elukaaslase

igakuine sissetulek on suurem kui kostja väidetud 1660 eurot. Kostja elukaaslane on nelja

äriühingu juhatuse liige ning kostja elustandard on keskmisest kõrgem, millele viitab perioodi

1. mai 2018 – 5. mai 2020 pangakonto käive 48 850,45 eurot (I kd, tl 63-69; 145-189). Kostja

kontolt ei ole tehtud kulutusi eluasemele, mis tähendab, et need kulutused kaetakse kostja

elukaaslase poolt.

9. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, kuid vaatamata sellele ei ole põhjust

maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Mõlemad pooled palusid maakohtus

menetluskulude jätmist poolte endi kanda.

10. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse ja määrab poolte

menetluskulud kindlaks (TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 1).

10.1. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 93 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 järgi

tuleb apellatsiooniastmes 7 % kostja menetluskuludest jätta hageja kanda ja 93 % hageja

menetluskuludest kostja kanda.

10.2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

milles kulud tekkisid. Kolleegium määrab kindlaks apellatsiooniastme menetluskulud.

Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista 1008 euro suuruse lepingulise

esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi

tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulu tulenes järgmistest

toimingutest: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 5 tundi, kompromissi

läbirääkimised 1 tund, 9. juuni 2020. a seisukoha koostamine 1 tund.

Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi rahuldada osaliselt. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu,

asja keerukust ning muid asjaolusid arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5,5 tundi,

millest 4 tundi apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine, 1 tund kompromissi

8 (8)

läbirääkimised ja 30 min 9. juuni 2020. a seisukoha koostamine. Kolleegium vähendab esindaja

ajakulu seetõttu, et hageja esindaja koostatud dokumendid kordavad suuremas osas menetluses

juba varem väljendatud seisukohti, menetlusdokumentide ja -toimingute maht ei olnud suur

ning sama esindaja on hagejat esindanud kogu menetluse käigus. Samuti ei nõustu kolleegium

hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasuga, sest see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu, sest esindajaks ei ole advokaat. Kolleegium peab põhjendatud tunnitasu

suuruseks 100 eurot (käibemaksuga). Kuna hageja on füüsiline isik ega ole seega

käibemaksukohustuslane, siis sisaldavad õigusabikulud käibemaksu.

10.3. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud apellatsiooniastmes

550 eurot (100 x 5,5). Kuna menetluskulude jaotuse järgi jääb 93 % hageja menetluskuludest

kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks apellatsiooniastme menetluskuludena välja

mõista 550 x 0,93 = 511,50 eurot.

10.4. Kostja on apellatsiooniastmes palunud mõista hagejalt välja 500 eurot lepingulise

esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale osutatud õigusabi 5 tundi

tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulu tuleneb järgmistest

toimingutest: maakohtu otsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine 4 tundi,

kompromissi läbirääkimised 1 tund.

Kolleegium leiab, et kostja taotletavad lepingulise esindaja kulud apellatsiooniastmes on TsMS

§ 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud

lepingulise esindaja kulud apellatsiooniastmes 500 eurot (käibemaksuga). Kuna kostja on

füüsiline isik ega ole seega käibemaksukohustuslane, siis sisaldavad õigusabikulud

käibemaksu.

10.5. Seega tuleb kostja menetluskuludeks apellatsiooniastmes määrata 500 eurot.

Menetluskulude jaotuse järgi jääb 7 % kostja menetluskuludest hageja kanda, seega tuleb

hagejalt kostja kasuks apellatsiooniastme menetluskuludena välja mõista 500 x 0,07 = 35 eurot.

10.6. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

616 euro (651 – 35) suurune menetluskulu. Hageja ei ole taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist.

11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler