2-19-9940/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOH TU OTSU S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja

18. juuni 2020.a, Tallinna kohtumaja

koht

Tsiviilasja number

2-19-9940

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi O L vastu völa nöudes

Tsiviilasja hind

1382,32 eurot

Menetlusosalised ja

Hageja: Renovum OÜ (endine Rävala Öigusbüroo OÜ,

nende esindajad

registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143, e-post

info@ravalaburoo.ee )

Hageja lepinguline esindaja: Alla Zulinskaja (GRIFF Öigusbüroo, e-

post griffburoo@gmail.com)

Kostja: O L (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Kostja esindaja riigi öigusabi korras: v/adv Aleksei Ratnikov (epost:

aleksei@ratnikovab.com)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja möista kostjalt O L'lt hageja Renovum OÜ kasuks 25.07.2018 sölmitud

laenulepingust nr. xxxx pöhivölgnevus 895,51 EUR, intress 45,79 EUR,

lepingu hooldustasu 5,00 EUR ja seisuga 28.06.2019 sissenöutavaks

muutunud viivis 43,97 EUR, kokku 990,27 EUR.

3. Kostja O L kohustub alates kohtuotsuse jöustumisest tasuma punktis 2.

nimetatud völgnevuse 990,27 EUR igakuiste osamaksetena 50 EUR kuus

tähtajaga 19 kuud, viimane osamakse (20.-s kuu) tuleb tasuda summas 40,27

EUR. Osamakse(d) tuleb tasuda hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks päevaks.

4. Kui kostja O L viivitab punktis 3 nimetatud osamakse(te)ga, on hagejal öigus

nöuda viivist VÖS 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

5. Jätta rahuldamata Renovum OÜ nöue 28.06.2019 sissenöutavaks muutunud

viivise 120,90 EUR osas.

1

Menetluskulud

6. Menetluskuludest jätta hageja Renovum OÜ kanda 7% ja kostja O L kanda

93%.

7. Määrata hageja Renovum OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud

riigilöiv 200 EUR ja öigusabikulud 334,80 EUR.

8. Välja möista kostjalt O L'lt hageja Renovum OÜ kasuks menetluskuluna

534,80 EUR.

9. Kostja O L kohustub alates kohtuotsuse jöustumisest tasuma punktis 8.

nimetatud menetluskulud 534,80 EUR igakuiste osamaksetena 28 EUR kuus

tähtajaga 18 kuud, viimane osamakse (19.-s kuu) tuleb tasuda summas 30,80

EUR. Osamakse(d) tuleb tasuda hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks päevaks.

10. Kui kostja O L viivitab punktis 9. nimetatud osamakse(te)ga, on hagejal öigus

nöuda viiviseid VÖS 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

11. Kostjale O L'le riigi öigusabi korras määratud esindaja tasu jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS 442 lg 10).

KOHTU SELGITUSED

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS

405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. TsMS 444 lg 3 kohaselt vöib tagaseljaotsuse vöi hagi öigeksvötul pöhineva otsuse

kohus teha kirjeldava ja pöhjendava osata. TsMS 444 lg 4 kohaselt vöib kohus sama

paragrahvi löikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja pöhjendava osa välja jätta, kui

menetlusosalised on andnud selleks nöusoleku vöi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.

Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku 448 löikes

4 1 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Vastavalt TsMS 637 lg-le 2 1 vötab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks vöi kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaöigesti kohaldatud

materiaalöiguse normi vöi on selgelt rikutud menetlusöiguse normi vöi on selgelt

ebaöigesti hinnatud töendeid ja see vöis oluliselt möjutada lahendit.

2. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses pöhjendama, miks ta ei nöustu

poole möne väitega, analüüsima töendeid ja pöhjendama, miks ta mönda töendit ei arvesta

(Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

3. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

4. 17.07.2019 hageja vastuse kohaselt tuleb viivisemääraks lugeda hageja ja kostja vahel

sölmitud laenulepingus kokku lepitud intressimäär, milleks on 30% aastas (tarbij akrediidi

teabeleht punkt 3.). Kohus on seisukohal, et lepinguline Viivis 30% aastas ehk 0,083%

päevas, mis tuleneb kokkulepitud intressist 30% aastas, on VÖS 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat

ebamöistlikult kahjustav. VÖS 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sölmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamöistlikult, eelköige siis, kui tüüptingimusega on

lepingust tulenevate öiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. Ebamöistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse körvale

seaduse olulisest pöhimöttest vöi kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid öiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sölmimise aja seisuga. VÖS 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamöistlikult kahjustav eelköige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamöistlikult suurt leppetrahvi, ebamöistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist vöi muud hüvitist, vöi kui teiselt lepingupoolelt

vöetakse vöimalus töendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on leidnud, et

tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamöistliku suuruse korral on vöimalik

järeldada selle kahjustavat iseloomu VÖS 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamöistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11).

Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et viivisemäära

möistlikkuse hindamisel on pöhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja

seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on

tühine selline tarbijaga sölmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises

suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes

ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamöistlikult. Ebaproportsionaalselt suure

viivise nöude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja vöimaluse

nöuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Praegusel juhul ületab kokkulepitud

viivisemäär 30% aastas 3,75 korda (seadusjärgset viivisemäära, mis on viivise arvestamise

ajal olnud 8% aastas) ning kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat

ebamöistlikult. Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär tühine VÖS 42 lg 3 p 5 ja 42

lg 1 järgi ning hagejal on vöimalik nöuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduses

kajastatud perioodi arvestades on seadusjärgne viivis kohtu arvutuste kohaselt, lähtudes VÖS

113 lg 1 teisest lausest, 43,97 eurot.

5. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nöude TsMS 367 alusel lepingujärgses määras.

Kuivörd kohus leidis, et viivist puudutav tingimus on tühine, möistab kohus TsMS 367

järgse viivise välja seadusjärgses määras.

6. Neil asjaoludel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja

möista pöhivölgnevus 895,51 eurot; intress 45,79 eurot; lepingu hooldustasu 5,00 eurot ja

seisuga 28.06.2019 sissenöutavaks muutunud Viivis 43,97 eurot. Kohus jätab hagi

rahuldamata sissenöutavaks muutunud viivise 120,90 euro osas.

Menetluskulud

7. TsMS 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vöi menetlust löpetavas määruses, muu hulgas

määruses, 3 millega hagita menetluse avaldus vöi teistmisavaldus lahendatakse vöi hagi

vöi hagita menetluse avaldus vöi teistmisavaldus jäetakse menetlusse vötmata vöi läbi

vaatamata vöi asja menetlus löpetatakse. TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud vördsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid vördeliselt hagi rahuldamise ulatusega vöi ei jäta menetluskulusid

täielikult vöi osaliselt poolte endi. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud

vördeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

8. TsMS 174 lg 2 ja 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetlust löpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

menetlust löpetava määruse tegemist. TsMS 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pöhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, vöttes aluseks menetluskulude nimekirja vöi

tsiviilasja materjalid.

9. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskulude suuruseks 800 eurot (riigilöiv kogusummas 200 eurot ning öigusabikulud

summas 600 eurot).

10. TsMS 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilöiv. TsMS 139 lg 1 kohaselt

on riigilöiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma. TsMS 138 lg-test 1, 2 ning TsMS S 139 lg-st 2 lähtuvalt on pöhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilöiv 200 eurot. Kohtuvälised kulud on TsMS 144 p 1 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nöustajate kulud. TsMS 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, möistab kohus kulud

välja pöhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on

esindajakulude pöhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude pöhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelköige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda,

kas menetlusosaliselt on pöhjendatud möista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui

oli tema nöude suurus.

11. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot (Iisandub

käibemaks) on pöhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.

12. Kohtu hinnangul ei ole öigusabi ajakulu täies ulatuses aga pöhjendatud. Kohus ei pea

pöhjendatuks välja möista hagis esinevate puuduste körvaldamiseks kulunud aega Ih.

Samuti käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega — tegemist ei olnud

eriliselt keeruka öigusliku vaidlusega. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tölgendada

erinevate öigusaktide sätteid, kohaldada öiguse vöi seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu

öigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS 175 lg 1

tähenduses öigusabikulude vajalikkuse ja pöhjendatuse hindamisel. Seega ei olnud antud

vaidlus hageja esindaja jaoks öiguslikult keeruline. Arvestades tsiviilasja alla keskmist

keerukust, peab kohus pöhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses,

s.o summas 360 eurot (3 h x 120 eurot).

13. Hageja nöudis hagis rahalise kohustuse täitmist summas 1382,32 eurot. Kohus rahuldab

hageja nöude 990,27 euro väljamöistmiseks ehk 93% ulatuses. Kuivörd kohus rahuldab

hagi osaliselt, möistab kohus kostjalt välja 93% hageja pöhjendatud menetluskuludest (360

eurot) ning ülejäänud osas 7% jääb hageja enda kanda. Kohus möistab kostjalt välja hagilt

tasutud riigilöivu 200 eurot ning hageja öigusabikulud summas 334,80 eurot.

14. TsMS 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jôustumisest alates kuni tâitmiseni viivist VÔS 113 lôike 1 teises lauses ettenâhtud

ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistôttu mârgib kohus menetluskulude

kindlaksmââramise lahendis, et osamaksetega tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist

vôlaôigusseaduse 113 lôike 1 teises lauses ettenâhtud ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mâârati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mâârati.

16. TsMS 445 lg 1 sâtestab, et kohus vôib otsuses poole taotlusel kindlaks mâârata otsuse

tâitmise viisi ja korra ning tâitmise tâhtaja vôi tâhtpâeva ja asjaolu, et otsus tâidetakse

viivitamata vôi et otsuse tâitmine tagatakse mône hagi tagamise abinôuga. Kohus kaalus

kohtuotsuse tâitmise viisi ja leiab, et kâesolevas asjas tuleb arvestada sellega, et kostja

puhul on tegemist vâhekindlustatud isikuga, kelle puhul riik on andnud ôigusabi. Kostja

halvas majanduslikus olukorras on ebamôistlik panna kostja olukorda, kus suure summa

(990,27 eur vôlgnevus+ 534,80 eur menetluskulud) tâitmiseks on hagejal ôigus kohe pârast

kohtuotsuse jôustumist pôôrduda kohtutâituri poole. Kohus leiab, et kohtuotsus peab olema

ka reaalselt tâidetav ning optimaalseim lahendus on eelmârgitud asjaolusid arvestades

maksete ajatamine ja kohustuste tâitmine osamaksetena kindlaksmââratud maksegraaflku

alusel.

17. 02.12.2019 kohtumâârusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi ôigusabi saamiseks. Kohus

leiab, et kostjalt ei ole praegusel juhul riigi ôigusabi korras mââratud advokaadi tasu ega

kulutuste hüvitamise kohustust, kuna kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus otsustab riigi

ôigusabi osutamise eest tasu mââramise ja maksmise eraldiseisva maarusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik