4-20-2017/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-20-2017

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. m 2020, Narva kohtumaja ai Väärteoasja number 4-20-2017 (233020000001) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Olga Abakumova Väärteoasi Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti 06.04.2020 otsus, millega T.V karistati LS §

223 lg- - s 1 ja LS § 224 lg s 2 sätestatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 järgi ning LS § 224 lg 2 alusel 250 trahviühikuga, s.o 1 000 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks

Menetlusalune isik/kaebuse esitaja T.V ik XXX; elukoht ; i XXX Venemaa Föderatsioon kodakondsus

, töökoht XXX

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Ida prefektuuri Narva

politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva.

Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino menetlusalune isik T.V tunnistaja J

V tunnistaja P

T

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § dest 132, 133, 134, § 155 - -156 maakohus otsustas:

T.V kaebus rahuldada.

Tühistada vaidlustatav kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti 06.04.2020 otsus osaliselt, s.o osas, millega kohtuväline menetleja karistas T.V LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemises, mille koosseisuliseks tagajärjeks oli ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Samuti tühistada kohtuvälise menetleja otsus T.V-le mõistetud põhi ja lisakaristuse osas ning ekspertiisitasu väljamõistmises. -

4-20-2017

Muus osas, s.o T.V süüdimõistmises LS § 223 lg 1 järgi, mille koosseisuliseks tagajärjeks oli teisele isikule varalise kahju tekitamine ja LS § 224 lg 2 järgi ning joobeseisundi tuvastamise kulu, s.o 14 (neliteist) euro väljamõistmises, jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada T.V suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel LS § 223 lg 1 süüdistuses osaliselt, s.o osas, mille kohaselt põhjustas T.V LS § 223 lg 1 koosseisulise tagajärjena teisele inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustuse.

Karistada T.V - - LS § 223 lg s 1 ja § 224 lg s 2 sätestatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel 200 trahviühikuga, s.o 800 (kaheksasaja) euro suuruse rahatrahviga.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et T.V peab rahatrahvi summas 800 (kaheksasada) eurot, tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Jätta T.V-le lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata.

Ekspertiisikulu summas 61 (kuuskümmend üks) eurot jätta riigi kanda.

Rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198, märkides viitenumbri 10220205035556.

Menetluskulu, s.o joobeseisundi tuvastamise kulu, summas 14 eurot tuleb tasuda 15 (viisteist) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198, märkides viitenumbri 10220205035556.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakoht

u Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 18.06.2020. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

A

SJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino 06.04.2020 otsusega

-st 1 määras T.V-le LS § 224 lg 2 alusel, KarS § 63 lg juhindudes rahatrahvi 250 trahviühikut, s.o sum täitma mas 1 000 eurot, mille peab T.V kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Samuti kohaldas kohtuväline menetleja T.V-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 4ks kuuks. Menetluskuludena mõistis kohtuväline menetleja välja 14 euro suuruse joobe tuvastamise kulu ja 61 euro suuruse T.V-lt ekspertiisi tegemisega seotud kulu. Kohtuvälise LS § 69 lg menetleja otsuse kohaselt rikkus T.V -t 3, kui juhtis 01.01.2020 ta kella 05.34 ajal Narvan 75 juures J reg nr-ga Jõesuu linnas, Vabaduse t mootorsõidukit Jaguar X XXX juhile keelatud seisundis. Nimelt oli tema veres alkoholisisaldus 1,11 +/- 0,05 mg/g kohta.

4-20-2017

Selliselt pani T.V toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti rikkus T.V LS § 50 väljendus 01.01.2020 kella 05.34 ajal Narva Jõesuu linnas, Vabaduse tn 75 lg 3 p 1, mis - juures mootorsõiduki Jaguar XJ reg nr ebaõige sõidukiiruse Ebaõige -ga XXX ga juhtimises. sõidukiiruse valiku tõttu ei tulnud T.V toime sõiduki juhtimisega, tema juhitud sõiduk kaldus vastassuunavööndisse, seejärel teelt välja, põrkas kokku liiklusmärgi 541a (bussipeatus) postiga ja puuga ning rullus katusele. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju kahjustatud liiklusmärgi näol Narva Jõesuu linnavalitsusele ja sõidukis - Jaguar XJ reg nr-ga XXX viibinud kaasreisijad, s.o M M, E ja

said erinevaid kehavigastusi. M. M tuvastati rangluu kinnine killunenud murd V P T vasakul, parema ja vasaku kopsu põrutus, kahe roide murd vasakul, veri ja õhk rinnaõõntes. E. V tuvastati lülisamba kaelaosa distruktsioon ja P. tuvastati pindmine rindkerevigastus, T rindkerekontusioon, lahtine randme ja käehaav ning sõrmede lahtine haav. LS § 50 lg 3 p 1 rikkumisega pani T.V toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 23.04.2020 registreeris Viru Maakohus T.V kaebuse

kohtuvälise menetleja 06.04.2020 otsusele. Kaebuses taotleb T.V lisakaristuse kohaldamises kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Alternatiivselt taotleb T.V lisakaristuse kohaldamist mitte kauemaks kui 1 kuuks. Samuti taotleb ta lisakaristuse kohaldamisel selle tema korralise puhkuse edasi lükkamist perioodiks, mis algab 01.08.2020. Kaebuses märgib kaebaja, et kogu 01.01.2020 juhtunu on teda psüühiliselt mõjutanud ja tal polnud võimalust varasemas menetluses kahetsust avaldada või oma süüd tunnistada. Kohtuvälises menetluses uurimisasutuses ütluste andmisel polnud tal midagi uurijale öelda – ta tundis end süüdlasena. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et tema puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudutavad. Kaebuses märgib kaebaja, et ta tunnistab oma süüd talle etteheidetavate väärtegude toimepanemisel ja ta tunneb kahetsust. Ta märgib, et tal puuduvad varasemad rasked õigusrikkumised ja ta palub arvestada, et ta on alaealise lapse isa, kes teeb oma lapsele regulaarseid elatisülekandeid. Ta on nõus menetluskulude ja 1 000 euro suuruse rahatrahvi tasumisega. Kaebaja osutab LS § 224 lg 2 regulatsioonile ja märgib, et juhtimisõiguse äravõtmine on kohtuvälise menetleja õigus, mitte aga kohustus. Sellest tulenevalt palub kaebaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o lisakaristuse kohaldamises. Alternatiivselt taotleb kaebaja lisakaristuse tähtaja vähendamist. Ta märgib, et ta töötab ja töötamiseks on tal vaja juhtimisõigust. Toimepandud väärtegude tõttu on ta raskendanud enda ja oma lapse materiaalset olukorda. Töö kaotusega kaob tal ka võimalus elatise maksmiseks. Samuti on praegu raske uut tööd leida.

Kaebuse lisaks on k. lapse sünnitunnistuse koopia ja elatise tasumist kinnitav pangakonto väljatrük

3. 30.04.2020 registreeris Viru Maakohus J T iseloomustuse

OÜ T.V kohta. Tööandja märgib, et on teadlik T.V koostatud kohtuvälise menetleja otsusest, sh asjaolust, et suhtes kohtuväline menetleja kohaldas T.V-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 4ks kuu ks. Tööandaja märgib, et T.V on näidanud ennast tööülesannete täitmisel vastutusja kohusetundliku töötajana, ta on usaldusväärne, oskab vastu võtta otsuseid ja vastutab vastuvõetud otsuste eest. T.V vajab tööülesannete täitmiseks mootorsõiduki juhtimisõigust, sest ta peab olema valmis töö käigus tekkivate küsimuste lahendamiseks. T.V is on tuntud ka ik äripartnerite, tarnijate ja müüjate seas. T.V toetab ka oma alaealist last ja tööandaja eeldab, et

T.V teeb korrapäraseid väljamakseid elatise näol oma endisele abikaasale. Täiendavat märgib tööandja, et T.V e raske süüteo, mille eest määrati talle karistus – on pannud toim rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Lisakaristuse kohaldamisel sedavõrd pikaks ajaks ei ole tööandajal võimalik T.V tööga kindlustada, mistõttu tuleb tööandjal töösuhe T.V-ga lõpetada. Tööandaja lisakaristuse vähendamist 1 kuuni ja selle täitmise edasi taotleb kohtult lükkamist kuni 01.08.2020. Nimetatud kuupäevast algab T.V korraline puhkus.

4.

da 05.05.2020 võttis kohus T.V kaebuse menetlusse ja määras kaebust aruta 13.05.2020 toimuval avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtuistungil

4-20-2017

5. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist, s.o lisakaristust puudutavas osas. Kaebaja kirjeldas kohtuistungil menetluse esemeks olevate väärtegude toimepanemise üksikasju, tunnistas oma süüd ja väljendas kahetsust. Samuti märkis ta, et liiklusõnnetuse tõttu sai ta ise mitmeid vigastusi ja ei möödu päevagi, mil ta antud sündmusele ei mõtle. See oli talle õppetunniks. Ta juhtimisõiguse alles jät taotleb mist. Selle võimatuse korral taotleb ta lisakaristuse tähtaja vähendamist. Lisakaristuse kohaldamisel 4 kuuks või 1st kuust pikema kaotab ta töö ja sissetuleku. ks perioodiks

6.

menetleja selgituste Kohtuväline menetleja taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuvälise kohaselt puudusid tal objektiivsed alused karistust kergendavate asjaoludega arvestamiseks. Kuna kaebaja ei realiseerinud ka õigust esitada väärteoprotokolli kättesaamisest 15 päeva jooksul taotlusi või dokumente, siis ei ole kaebuse etteheide, võimalust mille kohaselt ei tagatud kaebajale selgituste andmiseks, asjakohane. selgitas t m tes Kohtuväline menetleja , et võttis kaebajale karistus äära arvesse, et kaebaja pani toime kaks rasket liiklusrikkumist. Alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes seadis T.V reaalsesse ohtu teised inimesed, ennekõike temaga ühes sõidukis viibinud kaasreisijad, ent ka iseenda. Sõidukis kaasreisijatena viibinud inimesed said vigastada, sh tuvastati M. M

kohtuistungil avaldatu , mille üle 4 nädala paranev tervisekahjustus. T.V sse kohaselt oli ta tarvitanud vaid pokaali šampust, tuleb suhtuda tema verest tuvastatud alkoholi koguse tõttu kriitiliselt. Arvestatav on seegi, et on liiklusalaste rikkumiste eest T.V rahatrahviga korduvalt K karistatud, kuid ta on jätnud need tasumata. ohtuväline menetleja jäi seisukohale, et süüteo raskusest tulenevalt tuleb T.V karistada rahatrahvi ja lisakaristuse äravõtmisega. Kaebaja taotlus piirduda 1 kuu pikkuse lisakaristusega ei ole kohaldatav, kuna seaduseandaja on sätestanud lisakaristuse kohaldamisel selle alamääraks 3 kuud. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus proportsionaalne toime pandud rikkumisega tuleb menetlusaluse isiku

ja seetõttu kaebus jätta rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, ,

tunnistajad ning kuulanud kohtuistungil ära kaebaja kohtuvälise menetleja ja uurinud kirjalikke tõendeid ljärgnevatele seisukohtadele. , asub al

8. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega peab kohus lahendama kõik VTMS § s 133 loetletud küsimused. -

9. N (avaldatud Arutataval juhul nähtub tunnistaja E. kohtuvälises menetluses antud ütlustest VTMS § 99 lg 8 alusel), et 01.01.2020 patrullteenistuses olles edastas juhtimiskeskus kell 05.45 väljakutse kannatanutega liiklusõnnetuse kohta Narva Jõesuu linnas, Vabaduse tn 75 juures. - Sündmuskohale jõudis ta kella 05.52 ajal. vaatepilt, kus üks mootorsõiduk Seal avanes tunnistajale oli teelt

tema juurde V nimeline isik, kes välja sõitnud ja katusele rullunud. Sündmuskohal tuli J. teavitas, et sõidukis oli kokku neli inimest ja sõidukit juhti

- lisaks J.

M, P.

V M. T nud . T.V Ühtlasi avaldas J. tunnistajale, et eelnevalt oli seltskond tähistanud uue aasta saabumi

V st, kus tarvitati alkoholi. Alkoholi tarvitas ka sõiduki juht. Tunnistaja ütluste kohaselt viibisid

sündmuskohal päästjad ja kiirabi ning M. M ja T.V viibisid raskes seisundis kanderaamidel. Tunnistaja ütluste kohaselt ei osanud J. öelda kui suur võis olla sõiduki liikumiskiirus ja kas

V sõidukis viibinud isikud kasutasid turvavarustust. Liiklusõnnetuse toimumist, sh mootorsõiduki katusele rullumist kinnitab ka sündmuskoha , vaatlusprotokoll ühe Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaatlust viidi läbi s selle lisadega. 01.01.2020 kella 06.00st kuni kella 08.00ni Narva- . Vaatluse Jõesuus Vabaduse tn 75 juures läbiviimise ajal oli väljas pime ja vaatlust teostati tehisvalguse abi Toimingu läbiviimise ajal o l. li õhutemperatuur 0o C tasane asfalt, mille pealispind oli ja sõidutee uuritav lõik oli märg ja libe. Sõidutee servast vasakul tumepunane sõiduauto Jaguar XJ , 6 m ja 70 cm kaugusel metsa pool, on reg nr-ga

unud idukil XXX . Sõiduk asetseb katuse peal. Sõiduki kõik kereosad on deformeer ja sõ puuduvad aknad. Bussipeatuse juures maapinnal asetseb kahjustatud liiklusmärk (N541,

4-20-2017

bussipeatus). Vaatlusprotokolli ja selle lisades on fikseeritud seegi, et sõidukis viibis sõiduki juht ja kolm kaasreisijat. -ga toime t ehk aadressilt Sõiduk Jaguar XJ reg nr XXX tati sündmuskohal Vabaduse tn 75, Narva- . S Jõesuust Tiigi tn 9, Narva asuvasse hoiukohta ündmuskohalt toimetati liiklusõnnetuses kannatada saanud isikutena ära kergete vigastustega J. ja P. ning raskete V T vigastustega M. M ja T.V.

10. Mis puudutab sõidukis õnnetuse ajal viibinud isikute avaldatut, siis kuulas kohus tunnistajatena

ja P.

üle J. V T ja avaldas VTMS § 99 lg 8 alusel sõidukis kaasreisijana viibinud

M. M

ütlused. J.

, M. M ja T.V-ga vastu uut aastat. Selle V märkis, et ühiselt P. T võeti koos restoranis käigus söödi ja joodi, ent ta ei tea, kas, kes, kui palju ja millist alkoholi tarvitas. Tema ise oli tarvitanud šampust. Mis puudutab õnnetusega seotud aspek – te, siis neid tunnistaja avaldada ei tea ta ei mäleta ei õnnetuse eelselt aset leidnud sündmusi ega õnnetust ennast ja teab öelda vaid niipalju, et sõidukist sai ta välja vist aknaavause kaudu. Sõiduk oli paiskunud katusele. Kuidas kaasreisijad sõidukist välja said

, tunnistaja ei tea. Olulist informatsiooni 01.01.2020 varahommikul aset leidnud sündmuste kohta ei saa kohus ka tunnistaja P.

on ka P.

T ütlustest. Sarnaselt J. V T avaldanud, et tema mälupilt nii sõidukisse istumise, s

õidu, õnnetuse kui ka õnnetuse järgsete asjaolude kohta on minimaalne. Tõsi küll, P. T mälulüngad on tema enda selgituste kohaselt tingitud ülemäärase alkoholi tarvitamisest. P. teadis T avaldada vaid seda, et uut aastat võeti ühiselt vastu restoranis, kuhu ta oli saabunud J. , P. ja V T T.V-ga ; seda, et ta tarvitas kanget alkoholi ja teab, et mingi hetk saabus kiirabi. Kiirabiautos osutati talle (esma) a oli toimetatud abi ja ta toimetati EMOsse. Hommikul ärgates sai ta teada, et t Puru haiglasse. Mis oli saanud tema kaaslastest, seda tunnistaja ei teadnud. Tema ise oli saanud kergeid vigastusi. M.

, P. ja M kinnitas kohtuvälises menetluses ütlusi andes, et tõepoolest võeti ühiselt J. V T T.V-ga vastu restoranis uut aastat, mille juurde kuulus ka alkoholi tarvitamine. Nende lauas viibinud isikutest kõik, sh T.V alkoholi. Mingi aeg hiljem otsustati sõita J. tarvitas id

juurde V koju Narvao ning Jõesuus. Hotelli vastuvõtu kaudu tellisid nad taks talle tundus, et kõik tema sõbrad on purjus neist kõige kainem. Nad ootasid taksot kaua, ent seda ei tulnud. Seejärel ; tema oli nägi ta, kuidas hotelli sissepääsu juurde sõitis T.V oma Jaguariga ja tegi ettepaneku sõiduks.

Tol hetkel ta ei taibanud, et T.V oli tarvitanud alkoholi ja ta istus autosse. Tema istus paremalt tagumisele istmele, turvavööd ta ei kinnitanud. Tema kõrvale istus P. , esimesele kaasreisija T kohale aga

koduni vaid paar mi -

J. V . Neil oli sõita J. V nutit. Nad sõitsid mööda Narva Jõesuud, tema hinnangul oli kiirus antud tee ehk kitsa ja libeda tee jaoks üsna suur. Pärast vedas sõiduk vasakule ja ta tundis valu. Ilmselt kaotas ta teadvuse. Teadvusele tulles lamas hingamisraskuste ja ta tugevate valudega seljas puu all maas. Hetk hiljem tabas teda uus teadvusekadu ja tema hilisem mälupilt on katkendlik. Õnnetuse tagajärjel olid tal roiete murrud, rangluumurd, jalgade lõikehaavad ja midagi kopsudega. Mis puudutab T.V

ütlusi, siis kinnitas T.V kohtuistungil ühetaoliselt tunnistajatega, et koos võeti restoranis uut aastat. Uue aasta vastuvõtmise koosviibimine hõlmas nii söömist, ent vastu ka alkoholi tarvitamist. T.V kinnitas, et avarii toimumise ajal oli tema veres alkoholi, ent tema kinnitusel oli ta tarvitanud vaid klaasi/pokaali šampust ja sedagi enne uut aastat. Peo lõppedes istusid J. , P. ja M.

t hakati liikuma P. elukohta Narva- V T M tema sõidukisse, kus T Jõesuus. Sõidukit juhtis tema. Ühetaoliselt M. kinnitab T.V, et hotelli juurde kutsuti takso, ent kuna M keegi sinna sisse ei istunud, sõitis takso ära. Hotelli juurest ära sõites oli tee väga libe. Sõidukil puudusid naastrehvid, kuna sõiduk oli samal päeval ära võetud remonditöökojast. Remonditöökojas parandati sõiduki pidureid. Õnnetuse kohta selgitas ta, et mingil hetkel läks sõiduk vasakule, peatada ei saanud, ta hakkas pidurdama ja

ta sõidukit sõiduk maandus katusele. Kohtu küsimustele turvavarustuse kasutamise , et ta ei tea, kas tagaistmel istunud kaasreisijad kohta märkis T.V kasutasid turvavarustust või mitte, ent ta teab, et J. oli kinnitatud turvavööga, sest

V viimane kinnitab alati Kas ta ise turvavarustust kasut ta turvavöö. as, seda ta täpselt ei tea, kuid talle öeldi, et vist oli turvavööga kinnitatud. T.V täpsustas ka, et enne õnnetust sõitis ta otse, seejärel oli pööre vasakule, peale mida ta natuke pidurdas. Seejärel kaldus sõiduk vasakule. Peale seda keeras

4-20-2017

ta rooli paremale poole ja vähendas kiirust, ent see ei aidanud. Auto keeras end ümber, ta sai vaid pidurit vajutada seda ta tegigi. Ta kinnitas k selle ja a, et kahjustas liiklusmärki, ent ta ei saanud kahjustamist vältida, sest sõiduk liikus märgile pihta küljega.

11. Osutusega eelnevas alapunktis käsitletud tõenditele leiab kohus, et arutatava juhul puudub vaidlus selles, et väärteoprotokollis märgitud ajal ehk 01.01.2020 kella 05.34 ajal juhtis T.V Narva- -ga . Tunnistaja M.

Jõesuus, Vabaduse tn 75 juures mootorsõidukit Jaguar XJ reg nr XXX M ja T.V enda tarvitanud alkoholi ja ütlused kinnitavad, et enne osutatud aega oli T.V joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt oli T.V-l sedastatav ka uuringu teostamise ajal ehk 01.01.2020 kella 7.20 ajal alkoholilõhn suust. Uuringu vastuse kohaselt tuvastati T.V verest etanoolisisaldus 1,11 +/- 0,05 mg/g kohta. Nagu kohtuväline menetleja väärteoprotokollis õigesti ja asjakohaselt märkis, ei tohi LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kuna T.V ajal, mil tema veres oli alkoholisisaldus 1,11 +/- 0,05 mg/g juhtis mootorsõidukit kohta, siis rikkus T.V -t - LS § 6 lg

3 ja ta realiseeris LS § 224 lg s 2 nimetatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused -

LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg.

12. Hinnates

LS § 224 lg 2 süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, on kohus veendumusel, et T.V pani menetluse esemeks oleva, LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ütluste käsitlemise , toime tahtlikult, seejuures tahtluse intensiivseimas vormis.

T.V l tõi kohus välja, et T.V kinnitas kohtus restoranis viibides alkoholi tarvitamist. Märgitu leiab kinnitust ka tunnistaja M.

M ütlustega. Oluline on seegi, et T.V enda ütluste kohaselt oli just tema, kes peo lõppedes takso tellis. jaoludest järeldub, et T.V Neist as oli teadlik oma eelnevast alkoholi tarvitamisest, ta teadvustas selgelt, et ta ei või sellises olukorras mootorsõidukit juhtida vastasel juhul puudus vajadus ka takso kutsumiseks. Ent neile asjaoludele – vaatamata võttis T.V tema kasutuses olnud sõiduki, istus selle rooli, võttis peale kaasreisijad ja asus mootorsõidukit juhtima. Seega on objektiivselt sedastatav, et T.V seadis endale eesmärgiks alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimise ja selle eesmärgi ta ka realiseeris.

13.

Väärteoprotokolli kohaselt on T.V-le ette heidetav ka LS § 50 lg 3 p 1 rikkumine ja ettevaatamatusest LS § 233 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. LS § 50 lg 3 p 1 näeb ette, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Nagu eelnevalt toodud, on menetluses uuritud lus selles, et tõenditega tõendatud ja puudub vaid T.V juhtis, s.o 01.01.2020 kella 05.34 ajal Narva-Jõesuus, Vabaduse tn 75 juures mootorsõidukit Jaguar XJ reg nr.ga . Tunnistajate, kaebajast menetlusaluse isiku enda ütluste XXX ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et T.V ei juhtinud mootorsõidukit mitte üksnes juhile keelatud seisundis, vaid tõendid kinnitavad sedagi, et T.V kaotas sõiduki üle kontrolli, sõitis sõidukiga vastassuunavööndisse, põrkas vastu liiklusmärki, seejärel vastu puud ja sõiduk rullus katusele. LS § 50 lg 3 p 1 ls 1 ohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Antud kohustab juhti k nõude täitmi järgimine tähendab mh LS § 50 lg 3 p 1 ls se -s 2 nimetatud asjaolude arvestamist ja neist kinnipidamist. Analüüsides menetluse käigus uuritud tõendeid, jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta, et T.V juhina ja ta ei valis sõiduki ebaõige sõidukiiruse arvestanud LS §

50 lg 3 p 1 ls-s 2 nimetatud asjaolusid. Kohtu hinnangul on esmalt sõidukiiruse ebaõigsuse valikul obligatoorne T.V-st endast lähtuv seisund ehk fakt selles, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna. Üldtunnustatult avaldab alkohol mõju nii inimese reaktsioonikiirusele kui ka suutlikkusele võtta vastu õigel ajal adekvaatseid otsustusi. inuüks Seega a i alkoholi tarvitamise fakt

4-20-2017

pidanuks T.V mootor juhi reaktsioonikiiruse ja sõiduki juhtimiselt üldse eemal hoidma adekvaatsete otsustuste vastuvõtmi häirituse tõttu Sõidukit juhtima asudes tuli aga T.V-l se .

üles näidata erilist hoolikust ja tähelepanelikkust ning otsustada sellise sõidukiiruse valiku kasuks, mis võtaks arvesse kõrvuti tema reaktsioonikiiruse ja adekvaatsete otsustusvõime languse kõrval ka muid LS § 50 lg 3 p 1 ls endast lähtuva aspekt kõrval evib -s 2 nimetatud asjaolusid.

T.V-st i kaalu asjaolu, et T.V avaldatu kohaselt ja tema puudusid tema juhitud sõidukil naastrehvid ütluse kohaselt oli tee väga libe. Menetluse käigus tuvastatu kohaselt leidis liiklusõnnetus aset talvisel ajal ehk 01.01.2020 kella 05.34 ajal. Kuigi viide talvisele ajale ei anna iseseisvalt edasi informatsiooni ilmastiku ja teeolude kohta, siis sündmuskoha vaatlusprotokolli lisadeks olevatelt fotode kohaselt on ka teekate olnud - kirmega ning protokolli kohaselt oli kaetud õrna lume ja/või jää sõidutee kate märg ja libe. märkis, et sõiduk k Kuna T.V aldus algselt vasakule, peale mida keeras ta rooli paremale ja ta ka pidurdas, ent sõidukit tal kontrolli alla või peatuma tal saada ei õnnestunud, siis osutavad eelnimetatud asjaolud nende kogumis, et tee libeduse, naastrehvide puudumise ja T.V enda seisundi tõttu oli tema juhitud sõiduki kiirus liigkiire ehk konkreetselt eksisteerinud olukorrale sobimatu.

14. Tuvastanud T.V poo , lt LS § 50 lg 3 p 1 rikkumise asus kohtuväline menetleja seisukohale, et T.V pani ettevaatamatusest toime LS § 233 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 233 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohus märgib ka, et kuna

T.V-le heidetakse ette ettevaatmatusest süüteo toimepanemist, siis tuleb tema tegevusele õigusliku hinnangu andmisel juhinduda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-23-13). Arutataval juhul on tõendamist leidnud, et T.V rikkus LS § 50 lg 3 p 1 ja ta põhjustas liiklusõnnetuse. Tuvas atud on seegi, et liiklusõnnetuse tagajärjel said sõidukis viibinud P. t

ja J.

T V kergeid vigastu , M. toimetati haiglasse raskete vigastustega ning samuti sai liik si M lusõnnetuse käigus T.V juhitud sõidulikult löögi tõttu kahjustada liiklusmärk.

Kohtu veendumusel saab T.V-le naturalistliku süüks arvatatud käitumise puhul rääkida kausaalsuse olemasolust kui T.V juhtima asunud, kui – ei oleks alkoholi tarvitanuna sõidukit ta oleks silmas pidanud teeolusid, sh libedust, ja võtnud arvesse ka sõiduki rehvide ilmastikule teeoludele sobimatust ning ta oleks liikunud väiksema kiirusega, poleks ta sõiduki üle kontrolli kaotanud; selle vastassuunda kaldumisel peatada tekkida poleks ta oleks suutnud sõiduki ka ja saanud vara ega tervisekahju. ei Kohtul tuleb aga märkida, et naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vahel on ettevaatamatusest toime pandud tagajärjedelikti korral üksnes isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus. Sellele tuleb kindlaks teha järgnevalt , kas saabunud tagajärge saab selle põhjustajale normatiivselt omistada. Selleks on vaja tuvastada hoolsuskohustuse rikkumine (vt nt RKKKo nr 4-18-5832/18 p 18; 3-1-1-23-13, vt ka Viru Maakohtu otsust asjas 4-17-3969 ühes seal toodud viidetega arvukatele Riigikohtu lahenditele). Samuti selgitab kohus -1-1-87-15 taja viitega Riigikohtu määrusele asjas nr 3 , et liiklusavarii põhjus käitumine ei anna selgust selles, kellele saab ja tuleb saabunud tagajärg õiguslikult omistada - mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist tuleb . Tagajärjedelikti toimepanemise eest vastutab karistusõiguslikult üksnes isik, kellele on põhjustatud tagajärg ka õiguslikult omistatav. Tagajärje normatiivne vastutus isikule võib olla välistatud, kui kahju kannatanu asetas ise mõne enda õigushüve ohtu (nn eneseohustamine). Seejuures kehtib l

iiklusõiguses üldpõhimõttena arusaam, et vastutusvõimeline isik peab mõistliku tähelepanelikkuse ja hoolega ning a ka ise seisma enda õigushüvede kaitsmise eest tagajärge ei omistat liiklusõnnetuse põhjustajale, kui samal ajal saab tõsikindlalt väita, et vaatamata õnnetuse põhjustamisele tema poolt oleks isikukahju olnud sootuks olemata või olnuks olnud oluliselt väiksema raskusastmega, kui oleks kasutatud korrakohast turvavarustust. Turvavarustuse kasutamise kohustuslikkus ja selle vajalikkus on

kohtupraktika kohaselt üldtuntud asjaoluks KrMS § 60 lg 1 mõttes – on üldteada, et sõiduki kokkupõrke vms juhtumi korral paiskuvad turvavööta kinnitamata isikud enda kohtadelt, mis võib kujutada märkimisväärset ohtu nii sellele isikule endale kui ka teistele sõidukis viibijatele.

4-20-2017

Eelneva kokkuvõtteks resümeerib kohus, et LS § 233 lg 1 kontekstis pole aktuaalne üksnes

mitte küsimus, kes põhjustas õnnetuse, vaid vastus tuleb anda ka küsimusele, kelle nõudeid eirav (liiklus) käitumine tingis koosseisupärase tagajärje saabumise.

15. Nagu viidatud, tuleb asjassepuutuva kohtupraktika kohaselt hinnata liiklusõnnetuse puhul kõigi õnnetuse osapoolte käitumist sõidukis . Sellest johtuvalt on hinnatava ks ka T.V te kaasreisijatena viibinud isikute käitumisaktid tähendab vältimatult hinnangu , mis

t ka kaasreisijate turvavarustuse kasutamise või kasutamata jätmise kohta. Anal ga seotud asjaolusid, tuleb üüsides sõidukis viibinud isikute poolt turvavarustuse kasutamise nentida, et menetluse käigus kogutud tõendid välistavad täielikult kaasreisijate poolt kas turvavarustuse kasutamise või seavad turvavarustuse kasutamise arvestatava kahtluse alla. Uuritud tõenditest nähtub, et esimeste inimeste saabus sündmuskohale seas politseiametnikust tunnistaja E. N

. J. avaldas tunnistajale , kelle juurde tuli sõidukis kaasreisijana viibinud J. V V sõidukis viibinud isikute arvu , õnnetusele eelnenud asjaolusid, ent ka seda, et sõiduki ja nimed kiirus oli enne õnnetust suur ja ta ei oska öelda, kas sõidukis keegi turvavarustust kasutas või mitte. Sõidukis viibinud ja sündmuskohalt raskete vigastustega haiglasse toimetatud M. avaldas, et ta M istus sõidukis paremalt tagumisele istmele ja tema ennast turvavööga ei kinnitanud. Õnnetuse järgselt paiknes ta hingamisraskuste ja tugevate seljavaludega puu all maas. Mis puudutab J. ja V P.

T ütlusi, siis on nad mõlemad märkinud, et sõidukisse istumise nagu ka õnnetuse toimumise asjaolusid nad ei mäleta. Seega ei ole võimalik teha nende ütluste pinnalt järeldusi ka turvavarustuse kasutamise kohta. Kohtuistungil avaldas , et temale teadaolevalt kasutas T.V turvavööd , sest viimane kinnitab ennast alati turvavööga. Analüüsides T.V

J. V selgitust J.

V turvavöö kasutamise kohta, tuleb kohtul nentida, et T.V selgitus ei tugine tema teadlikkusele J.

ud , et V turvavöö kasutamisele 01.01.2020 toimun õnnetusjuhtumi ajal. Nimelt märkis T.V J.

edasi V kasutas turvavööd, sest J. V kinnitab end alati turvavööga. Seega ei anna T.V teavet tema poolt konkreetsel ajahetkel tajutud asjaolu kohta, vaid varasema ta teeb järeldusi J. V te käitumis põhjal. Seega puuduvad tõsikindlad tõendid J. aktide

turvavarustuse kasutamise kohta. V Eelneva kokkuvõtteks tuleb nentida, et menetluse käigus kogutud tõendid välistavad M. M poolt turvavarustuse kasutamise ja

ning P. puhul puuduvad

J. V T tõsikindlad tõendid, mis turvavöö kasutamist kinnitaksid. Kohus märgib sedagi, et J. puhul pole võimalik turvavarustuse kasutamist kindlaks teha ja P.

V T ka nende õnnetuse järgse sõidukis paiknemise kaudu. Nii võiks eeldada, et turvavöö

(nõuetekohasel) kasutamisel paiknesid nad õnnetuse järgselt oma kohtadel. Märgitut pole olnud aga võimalik tuvastada, sest P. ei mäleta õnnetusega seotud asjaolusid muid tõendeid, mis

T ja J. V ja võimaldaks nende õnnetusejärgset paiknemist tuvastada, pole – nad mõlemad väljus sõidukist ise.

id Vaatamata asjaolule, et nad väljusid sõidukist ise, ei ole võimalik nende ütluste pinnalt kindlaks määrata sedagi kust täpsemalt nad sõidukist välja said/välja ronisid. Seega puuduvad igasugused tõendid kontrollimaks õnnetuse järgselt nende paiknemist/asukohta sõidukis. Kuna antud asjaolu on tuvastamata, seda ei ole võimalik täiendavate tõendite kogumisega, siis jääbki kindlaks tuvastada ka määramata, kus paiknesid P. pärast seda, kui sõiduk oli katusele maandunud.

ja J.

T V Toodu tuvastamine oleks aga obligatoorne, sest looks võimaluse kontrollida ka turvavarutuse kasutamist.

16.

, J.

Järgnevalt märgib kohus, et antud väärteoasja raskuskeskmeks on küsimus, kas M. M V ja P.

T vigastused on põhjuslikus seoses T.V ebaõigest sõidukiiruse valikust põhjustatud tagajärgedega või on vigastused põhjuslikus seoses M. , J. ja P. enda M V T hoolsuskohustusevastase käitumisega. Mis puudutab M. , siis asub kohus seisukohale, et M.

M M tervisekahjustusi ei ole võimalik õiguslikult omistada menetluse esemeks oleva sündmuse

. Tuvastatu kohaselt M.

T.V-le M ajal turvavarustust ei kasutanud. Ekspertiisiaktis nr ekspert uuringu kirjelduses, et M. XXX märkis M sedastati rangluu kinnine killunenud murd, parema ja vasaku kopsu põrutus, kahe vasaku roide murd ning . Need vigastused tekkisid veri ja õhk rinnaõõntes kõva tömbi eseme toimel, löökidest vast i. Osutatud asjaoludest nende koostoimel u transpordivahendi salongi väljaulatuvaid os järeldub, et õnnetuse toimumise ajal sõiduki salongi paiskus

kontrollimatult inertsist vastu

M. M , sh kukkus

4-20-2017

ta ud vigastused

sõidukist välja, ja ta sai selle käigus tal tuvastat . Märgitu toob kaasa järelmi, et M. M

vigastused on põhjuslikus seoses tema enda hoolsusvastase käitumisega, mis väljendus turvavarustuse kasutamata jätmises. Kohtu veendumusel olnuks M. poolt turvavarustuse M nõuetekohasel kasutam välistatud isel tema paiskumine erinevate esemete vastu, nagu olnuks välistatud seegi, et ta sõidukist välja kukub ning vigastused saab. Mis puudutab J. V ja P. T

, siis osutab kohus, et menetluses uuritud tõendite kohaselt sedastati J. V lülisamba kaelaosa distorsioon (kaela nikastus), P. aga pindmine rindkere vigastus, T rindkerekontusioon (rindkere põrutus), lahti ja käe ning sõrme(de) haav sed randmead. Otsuse eelmises alapunktis tuli kohtul nentida, u et menetluse käigus uritud tõendid ei võimalda teha tõsikindlaid järeldusi J. V V ja P. poolt turvavarustuse kasutamise kohta. Kuna J. T ja P. poolt T turvavarustuse kasutamine/kasutamata jätmine on T.V süüküsimuse üle otsustamisel olulise tähendusega sest liiklusõiguses tuleb hinnata kõigi osapoolte käitumist, asjaolu, siis olukorda, kus turvavarustuse kasutamist ei ole võimalik tõsikindlalt nentida , rakendub KrMS § /jaatada

7 lg 3. Kõnealuse norm näeb ette, et kõrvaldamata kah us kahtlustatava/süüdistava menetluses tl süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Ehk teisisõnu – kohtul ei ole tõsikindlalt ja

kuna tõendipõhiselt võimalik jaatada J. nõuetekohast

ja P. poolt turvavarustuse kasutamist ehk V T hoolsuskohustuse täitmist, si ei ole kohtul võimalik teha tõendipõhist järeldust sellegi kohta, et is

J. ja P.

. T.V-le J. ja P.

V T vigastused on õiguslikult omistatavad T.V-le V T vigastuste õigusliku omistamise kriteeriumi täitmiseks tuleb välistada J. ja P. hoolsuskohustuse V T rikkumine või alternatiivselt hoolsuskohustuse rikkumisel peab puuduma põhjuslik seos J. -

ja V P. hoolsuskohustuse rikkumise ja nende kehavigastuste vahel. dite T Kuna menetluses uuritud tõen pinnalt taolisi välist ole võimalik, ei pea kohus võimalikuks omistada õiguslikult amisi teha ei T.V-le T ka J. ja P. V ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamist. P. tuvastatud vigastustega seotult osutab kohus sellelegi, et P. sedastati vigastusena valdavalt T T lõikehaavad. Kuigi menetluses uuritud tõendid ei võimaldanud täpselt tuvastada, kuidas ja kust

P. T katusele paiskunud sõidukist väljus, siis ei nähtu ka, et P. oleks sõidukist vä

T ljumiseks vajanud kõrvalist abi. Seega eksisteerib vähemalt arvestatav võimalus väljus sõidukist , et P.

T sarnaselt J. V sõiduki aknaavauste kaudu. Kuna sündmuskoha vaatlusprotokollile vastavalt olid sõiduki aknad purunenud, siis pole võimalik välistada, et P. lõikehaavad üheks rindkere pindmiste vigastustega

T tekkisid hoopis ajal, mil P.

T õnnetuse järgselt sõidukist väljus. Nimetatudki asjaolu seab kahtluse alla P.

. T esinenud tervisekahju õigusliku omistamise T.V-le Eelneva kokkuvõtteks kohus resümeerib, et T.V-le on võimalik ette heita ebaõige sõidukiiruse valiku tõttu liiklusõnnetuse põhjustamist, ent täidetuks ei saa pidada LS § 223 lg-s 1 nimetatud tingimust, s.o ettevaatamatusest tervisekahjustuse põhjustamist. Tervisekahjustuse põhjustamisel ei ole tõendipõhiselt võimalik jaatada nn õigusliku omistamise kriteeriumi täidetust. Täiendavalt meenutab kohus, et süüteomenetluses peavad süüteo faktilised asjaolud olema tuvastatud tõsikindlalt, mitte hüpoteetiliselt (vt nt RKKKo 3-1-1-15-09).

17. Otsuse eelnevas alapunktis

tehtud järeldus ei tähenda, et T.V vastutus LS § 223 lg 1 järgi oleks täielikult välistatud. Seadusandaja on sätestanud LS § 223 lg 1 koosseisulise tagajärje alternatiivsena - teise isiku vara kahjustamise ja/või ettevaatamatusest tervisekahjustuse põhjustamisena. Menetluse käigus on tuvastatud, et T.V ebaõige kiirusevaliku tõttu kaldus tema juhitud sõiduk vasakule, teelt välja, põrkas kokku liiklusmärgi postiga, seejärel puuga ja rullus katusele. sellega kaasnes varakahju Liiklusmärk sai kahjustada ja . Liiklusmärgi kahjustamine on sedastatav nii sündmuskoha vaatlusprotokollist, kuid sellele pihta sõitmise asjaolusid kirjeldas T.V

ka kohtuistungil. Nii tõi ta välja, et peale sõiduki üle kontrolli kaotamist kaldus sõiduk vasakule ja mh tabas sõiduk küljega liiklusmärki. süüks arvatava käitumise Seega saab T.V-le puhul rääkida naturalistliku kausaalsuse olemasolust. Kui T.V poleks alkoholi tarvitanuna autorooli istunud, või autorooli istumisel ja sõidukit juhtima asumisel oleks ta valinud väiksema sõidukiiruse, poleks liiklusohtu tekkinud ning see poleks saanud realiseeruda ka liiklusmärgi ja siis sõiduki kokkupõrke gu juba varem märgitud, on ks. Samuti puuduks sel juhul varakahju. Ent na naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vah l ettevaatamatusest toimepandud tagajärjedelikti puhul e üksnes karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus. Järgnevalt peab kindlaks tegema kas

4-20-2017

saabunud tagajär e saab selle põhjusta g jale normatiivselt omistada. Selleks tuleb tuvastada hoolsuskohustuse rikkumine. Hoolsuskohustuse rikkumisest on võimalik kõneleda siis, kui toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse, samuti peab objektiivne vaatleja ära tundma ex ante hoolsusvastase teo tagajärjel tekkinud või tekkida võiva ohu. Arutataval juhul avaldas T.V , et oli teadlik nii enda eelnevast alkoholi tarvitamisest, ent ka sellest, et ta oli 31.12.2019 saanud sõiduki kätte pidurite remondist ja sõidukil puudusid (talve)naastrehvid. T.V kinnitas sedagi, et öine temperatuur oli langenud. Kogenud aru, et ja sõidukit igapäevaselt kasutava isikuna sai T.V öise õhutemperatuuri langusega võivad olla muutunud ja on tõenäoliselt muutunud ka teeolud – kohtuistungil kinnitaski T.V Need asjaolud kogumis panid T.V-le , et tee oli väga libe.

kohustuse olla tähelepanelik ja vähendada sõidukiirust määrani, mis olnuks ohutu sihtkohta jõudmiseks. valitud sõidukiirus ei võimaldanud tal tema juhitud sõidukit peatada ega T.V aga vältida kokkupõrget liiklusmärgiga. Seetõttu on põhjust järelduseks LS § 50 lg , et T.V rikkus

3 p-s 1, ta rikkus hoolsuskohustust (ettevaatamatusdelikti struktuuri mõttes) ja põhjustas liiklusmärgi kahjustamisega Jõesuu linnavalitsusele. varalise kahju Narva-

Kuna liiklusmärgi kahjustamine ja sellega varalise kahju tekitamine on T.V-le ka õiguslikult omistatav, siis järeldub, et T.V realiseeris oma teoga LS § 233 lg 1 alt 1 koosseisu.

18.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani T.V toime ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 3 tulenevalt on LS § 223 lg-s 1 kirjeldatud teo toimepanemine karistatav nii tahtlikult (KarS § 16) kui ka ettevaatamatusest (KarS § 18). Koosseis on seega juba täidetud, kui tegu pannakse toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). KarS §

2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks

18 lg süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. ohus leiab, et kohusetundliku käitumise K korral poleks T.V alkoholi tarvitanuna autorooli istunud. Kui ta seda juba tegi, pidanuks üldse tema sõidukiiruse valik olema iseäranis ettevaatlik ehk väike. Väike sõidukiirus oleks eelduslikult välistanud sõiduki kontrolli alt väljumise ja kui ta ka sõiduki üle kontroll kaotas, tähendanuks väike sõidukiirus seda, olnuks võimalik sõiduk peatada eesoleva takistuse ees. et tal Toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oli võimalik T.V-l ette näha süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ja see toob kaasa järelmi, et

T.V realiseeris talle etteheidetava teo hooletusest.

19. T.V

223 lg-s 1 ja

24 lg- Kohtuväline menetleja karistas LS § § 2 s sätestatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg st 1 juhindudes LS § 2 trahviühiku, -

24 lg 2 alusel 250 s.o 1 000 euro suuruses rahatrahviga.

Samuti kohaldas kohtuväline menetleja T.V-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4ks kuuks. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arutataval juhul pani T.V toime ühe teo, mis vastab mitmele eri koosseisule. Seega tuleb kohtul kontrollida ja kujundada seisukoht, milline

T.V poolt toime pandud väärtegudest näeb ette raskeima karistuse. LS § näeb karistusena ette trahviühikut või sõiduki

223 lg 1 kas rahatrahvi kuni 300 , aresti juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § sätestatud rikkumise toimepanemise eest saab menetlusalusele isikule mõista

224 lg-s 2 karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

4-20-2017

Analüüsides osutatud karistusõiguslikke järelmeid, arutataval juhul raskeimaks sätteks LS § siis on

224 lg 2

, sest võimaldab põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Osutatud normist on T.V-le karistuse määramisel juhindunud ka kohtuväline menetleja.

20.

224 lg 2 Nagu märgitud, võimaldab LS § süüdlase karistamist rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. K karistuseks rahatrahvi. ohtuväline menetleja rakendas T.V-le Kuna kohtul pu alusel tema olukorra udub menetluslik pädevus isiku esitatud kaebuse raskendamiseks , siis ei aktualiseeru ka temaatika rahatrahvist erinevate (VTMS § 132 p 2) karistusliikide kohaldamise võimalikkuse üle nii arest kui põhikaristusena juhtimisõiguse - äravõtmine riivavad kaebaja õigusi enamal määral kui seda on rahatrahv. Seega kohaldub T.V-le karistusliigina rahatrahv. kohtuvälise menetleja poolt rakendatud

21. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr seejärel tuleb

; arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

22. T.V teo tuvastatud alkoholi süü suurust hinnates leiab kohus, et lähtuvalt määrast (alkoholi sisaldus veres 1,11 +/- 0,05 mg/g kohta) ei ole alust pidada T.V - süüd LS § 224 lg s

2 nimetatud alkoholisisalduse vahemikke silmas pidades ülemäära suureks. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse sõiduki juhtimise eest, kui alkoholisisaldus juhi veres on 0,50-1,49 mg/ ühe grammi vere kohta. Seega ületab T.V-l tuvastatud näit osutatud vahemiku aritmeetilist keskmist (0,99) mõnevõrra. tuleb mõista karistus LS § 224 lg 2 järgi, on tema süüdimõis Kuigi T.V-le tmise aluseks kaks liiklusalast väärtegu. Kahe väärteo toimepanemine, sõltumata ühe karistuse mõistmisest, on isiku süüd suurendav asjaolu. Siinkohal , et LS § 223 lg kohus kordab -ga 1 seotult pidas kohus T.V-le elt, s.o varalise kahju tekitamises. tehtavat etteheidet põhjendatuks osalis Sõidukis viibinud kaasreisijale tekkinud tervisekahju omistamist T.V-le kohus põhjendatuks ei p . T kui ea eis(t)ele inimes(t)ele tervisekahju põhjustamine võrdsustub alati suurema süüga, mistahes varakahju tekitamine, ent kuna

tervisekahju põhjustamine ei ole T.V-le õiguslikult omistatav ja alust pole jaatada ka märkimisväärse varakahju tekkimisest, siis ei saa karistusõiguslike tagajärgede kohaldamisel tervisekahju põhjustamine mõju üldse avaldada ja varakahju saab karistuse kohaldamisel evida mõju üksnes vähesel määral. Kohus leiabki, et T.V teosüüst lähtuv karistus on sanktsioonimäära keskmist määra ületav ja see ulatub 2/3 . sanktsioonimäärani

23. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisega seotult jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta, et karistust raskendavad asjaolud arutataval juhul sedastatavad ei ole. Kohtuväline menetleja jättis põhjendatult arvestamata ka karistust kergendavad asjaolud. T.V keeldus kohtuvälises menetluses ütluste andmisest ja samuti ei kasutanud ta õigust väärteoprotokollile vastulause või tõendi (VTMS § 69 lg 6, § 70 lg 1). Seega puudus te esitamiseks kohtuvälisel menetlejal objektiivne alus karistust kergendavate asjaolude arvestamiseks ja taolises olukorras tegi kohtuväline menetleja ainuõige otsustuse karistust kergendavate asjaolude puudumise kohta. N gude toimepanemist ning tema ii kohtule adresseeritud kaebuses kui kohtus tunnistas kaebaja süüte väljaütlemis ja kehakeel kõneles ed id kohtu jaoks selgelt ja kahtlusteta siirast kahetsuse . Seega on st kaebemenetluses sedastatavad karistust kergendavate asjaoludena nii kahetsus kui ka süü tunnistamine. KarS § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne - karistust kergendavate asjaolude ilmnemisel peab neid

4-20-2017

arvestama ka kaebemenetluses (vt ka RKKKo nr 3-1-1-45-13 p 13). Seega, kuna sedastatavad on karistust kergendavad asjaolud, siis karistuse v

toob see põhjuslikuna kaasa T.V ähendamise.

24. - Mis puudub karistuse mõistmise üld ja eripreventiivseid kaalutlusi, siis möönab kohus, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on T.V korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. T.V-l on 11 kehtivat liiklusrikkumist, sh on karistusregistrisse kantud andmed antud menetluse esemeks olevate väärteosüüdistuste ja kohtuvälise menetleja määratud karistusotsuse kohta

ehk andmed jõustumata lahendi kohta. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada vaid tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt nt RKKK lahendit asjas 4-17-5471). Anal

, t, et valdava osa üüsides T.V suhtes koostatud karistusregistri väljatrükki nähtub selles varasemate karistuste puhul

on sedastatav otsuse täitmise aegumine KarS § 82 lg 4 mõttes. KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. KarRS (karistusregistri seadus) §

24 lg 1 p 11 kohaselt kustutakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le 82. Karistusregistri andmete

10 varasemast karistusest kohaselt jääb st

6 otsuse puhul otsuse jõustumine ajavahemikku 28.07.2010 kuni 14.05.2015. 2016 otsuste puhul (otsused jõustusid 19.05.2016 ja 09.06.2016), saabus KarS § 8 tud tähtaeg kaks päeva pärast

2 lg 4 nimeta esimese otsuse puhul käesolevas väärteoasjas kohtu poolt lõpposaotsuse tegemist teise otsuse puhul saabub KarS § 8 ;

2 lg

4 kohane tähtaeg enne motiveeritud kohtuotsuse tähtaja saabumist Seega karistusõiguslike aga . järelmite ko mõju evida vaid 02.10.2018 otsusega määratud haldamisel saavad suhtes T.V rahatrahv LS § 239 lg 1 p 1 järgi 17.01.2020 otsusega määratud rahatrahv LS § 239 järgi ja , ent sedagi vaid tingimusel, et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga. § 239 sätestas ja LS sätestab vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest. Arvestades, et nii LS § 239 kui ka menetluse esemeks olevad väärteod on hinnatavad liiklusväärtegudena, sh kitsamalt juhi liiklusreeglite rikkumisena LS 2. peatüki 5. jao mõttes, siis on sedastatav õiguslikult relevantne seos T.V varasemate menetluse esemeks olevate liiklusrikkumiste vahel. ja Taolise seose olemasolu kõrvuti asjaoluga, et alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtides põhjustas T.V liiklusõnn arvestades ka üldpr

etuse ja eventiivseid kaalutlusi peab kohus põhjendatuks T.V karistamist rahatrahviga 200 trahviühikut, mis on rahalises vääringus KarS

§ 47 lg Kuna kohtuväline menetleja kohaldas T.V-le põhikarist -st 1 tulenevalt 800 eurot.

ust

250 trahviühikut ja kohtuväline menetleja ei saanudki objektiivselt arvestada karistuse määra mõjutavate karistust kergendavate asjaoludega, ent karistust kergendavad asjaolud ilmnesid korralises kaebemenetluses, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsus

250 trahviühiku T.V-le suure karistuse määramises tühistada. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega karistab T.V

200 trahviühiku ehk 800 euro suuruse rahatrahviga.

25. rahatrahvi Kohtuväline menetleja otsusega võimaldati T.V-l ositi tasumist. KarS § 66 lg 2 rahatrahvi olemasolul. näeb ette, et on võimalik määrata ositi tasumiseks mõjuvate põhjuste Analüüsides uuritud tõendeid, ei tuvasta kohus ainsatki alust, mis annaks aluse jaatada mõjuvate põhjuste olemasolu, et määrata rahatrahvi tasumi ositi. Taolist taotlust pole T.V esitanud ei st kohtuvälises menetluses ega ka kohtus. Vaatamata asjaolule, et rahatrahvi ositi tasumiseks mõjuvad põhjused puuduvad, pole kohtul võimalik käsitletavas osas kohtuvälise menetleja otsust ka korrigeerida. Nagu varem toodud, on isiku kaebuse alusel tema olukorra raskendamine menetlusõiguslikult keelatud (VTMS § 132 p 2). Kuna rahatrahvi ühekordse tasumise kohustuse panemisega muutuks kaebaja olukord varasemaga võrreldes ebasoodsamaks ehk raskeneks VTMS §

132 p 2 tähenduses, siis tuleb ka kohtul määrata, et väljamõistetava rahatrahvi peab T.V tasuma ositi, s.o

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

4-20-2017

26. Kohtuväline menetleja kohaldas T.V-le use lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõig äravõtmist 4ks kuuks. Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkide Lisakaristuse mõistmisel peab arvestama selle . kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult või juhusesüüteoga). Ehkki ka lis arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt RKKKo nr 3-1-1-18-17) . Esmalt tuleb kohtul nentida, et lisakaristuse kohaldamise sisulised põhjendused kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad. Seega on kohtult ära võetud võimalus kontrollida kohtuvälise menetleja lisakaristuse kohaldamise põhjendatust, asjakohasust, juhin kõrgeima dumist seadusest ja astme kohtu suunistest. Samas leiab kohus, et tuvastatud ja tõendamist leidnud asjaolude ning kaebaja varasemate käitumisaktide pinnalt pole sedastatav, et üle sanktsioonimäära keskmise määra kohaldatav põhikaristus ei oleks eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, et süüdlane võiks olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik või et objektiivsed asjaolud võimaldaksid prognoosotsustust, et kaebaja võiks taas asuda alkoholi piirmäära ületades või joobeseisundis sõidukit juhtima. Kuigi T.V

puhul on varasema karistatusena arvestatav kahe liiklusväärteo toimepanemine (turvavöö kasutamata jätmine), siis ei ole teda varem karistatud ei alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise ega ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest samuti ebaõige , kiirusevalikuga seotud väärtegude toimepanemise eest. Seega puudub võimalus rääkida nn harjumussüüteo toimepanemisest. Arvestatav on seegi, et T.V ei ole varem karistatud ka liiklussüütegude eest, mille eest o seadusandja ette näinu n d rahatrahvist alternatiivseid karistusliike

– kohus meenutab, et T.V puhul on varasematest karistusest arvestatavad 17.01.2020 ja 02.10.2018 määratud rahatrahvid LS § 239 järgi ja kohtuväline menetleja sai tugineda ka aastal 2016 määratud karistust (LS § 221 lg 1 ja § 207) ele . Seega tuleb nentida, et T.V pole varem raskeid liiklusalaseid väärtegusid toime pannud ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise üle otsustamisel peamiselt olevate tegude . on võimalik lähtuda menetluse esemeks st st Otsustamaks menetluse esemeks olevate tegude pinnalt lisakaristuse kohaldamise põhjendatuse üle, võtab kohus arvesse, et T.V juhtis mootorsõidukit küll alkoholi piirmäära ületades, ent antud süütegu olnuks võimalik realiseerida ka suuremal määral alkoholi piirmäära ületades. Samas evib kaalu, et T.V ei pannud toime mitte üksnes LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavat tegu, vaid ebaõige kiiruse valiku tõttu kaotas tema juhitud sõiduk juhitavuse ta põhjustas varakahjuga –

ja

liiklusmärgi posti kahjust liiklusõnnetuse. amine - Kuigi T.V poolt toime pandud teod on ohtlikud, ei ole võimalik tehiolude ja/või T.V teosüü pinnalt teha järeldusi, et nende tegude

T.V võiks uuesti asuda alkoholi piirmäära ületades või joobeseisundis mootorsõidukit juhtima ja et sellega oleks tav vajadus. Kohus põhjenda kõrvuti põhikaristusega lisakaristuse kohaldamise möönab ka, kohaldamist ei oleks võimalik vältida, kui T.V-le oleks õiguslikul et lisakaristuse

t omistatav ettevaatamatusest kannatanutele te rvisekahjustuse põhjustamine. Asjakohane on seegi, et oma käitumise lubamatust ja taolise käitumise lubamatusega kaasnevaid valulisi ja ebameeldivaid tagajärgi tuli T.V-l Nii nähtub, et menetluse endal vahetult tajuda. esemeks olevas liiklussituatsioonis sai T.V ise raskelt vigastada. Tal tuvastati mitmeid näo ja peapiirkonna lahtiseid haavu; roiete, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd, õlapiirkonna luude ja õlavarreluumurd, sh õlavarreluukeha (diafüüsi) kinnine murd. Samuti sai ulatuslikke kahjustusi tema kasutuses olnud sõiduk. sõltumata T.V materiaalõiguslikust Lisaks - teole antavast hinnangust teadmine, et tema teo/tegude ja kaasreisijate tervisekahju vahel , jääb T.V-ga eksisteerib kausaalseos. Kohtu veendumusel kinnitab toodut

T.V kohtus avaldatu. Ta märkis, et meenutab sagedasti menetluse esemeks olevat sündmust; ta meenutab, kuidas kõik juhtus ja mil viisil oli tal võimalik seda vältida; kogu sündmus sai toimuda ja toimus halbade asjaolude

4-20-2017

kokkusattumise tõttu – stus sõiduki rool , tal polnud võimalik kokkupõrget vältida, et öö oli et ta i i külmaks läinud – ent selles kõiges on ta süüdi . Neist asjaoludest järeldub, et T.V

ise on saanud oma väära käitumise tagajärgi tunda vahetult, küllaldaselt ebameeldival moel ja võib eeldada, et taoline isiklik ebameeldiv tagasiside on piisav, et teadvustada nii õige sõidukiiruse valiku vajalikkust kui ka seda, et alkohol ja mootorsõiduki juhtimine on omavahel kokku sobimatud.

Ühtlasi avaldas T.V , et õnnetuse järgselt pole ta alkoholi üldse tarvitanud.

Osutatud asjaolusid kogumis hinnates kohus leiabki, et T.V edaspidine õiguskuulekus on tagatav sanktsioonimäära keskmist määra ületava põhikaristusega. Menetluse esemeks olevate tegude puhul ei ole põhjust rääkida harjumuseks saanud käitumismustrist, ent mis peamine - käsitletud asjaolude pinnalt pole võimalik teha järeldust, et T.V võiks liikluses olla jätkuvalt ohtlik ja võiks ka edaspidi toime panna (raskeid) liiklusalaseid õigusrikkumisi. Seega puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks. Kuna kohus kohaldab T.V-le põhikaristust sanktsiooni keskmist määra ületavas määras, siis lisakaristuse kohaldamine viiks olukorrani, kus isikule mõistetud põhi ja lisakaristus kogumis ületak - sid tema süü suurust. Seega ei ole T.V-le lisakaristuse kohaldamine põhjendatud lisakaristus tuleb ja jätta kohaldamata. Kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse kohaldamisest tingitud eksimus on hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise kohaldatud lisakaristuse osas. Kohus märgib ka, et kuna kohus jätab lisakaristuse kohaldamata, siis ei käsitle kohus T.V kaebuse lisaks olevaid dokumente ega ka T.V tööandja taotlust seoses juhtimisõiguse äravõtmisega.

27. VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel lg 1 kriminaalmenetluse sätteid. Antud menetluses on menetluskuludeks ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 3) summades vastavalt 61 eurot ja 14 eurot. Kohus asus seisukohale, et T.V-le esitatud väärteosüüdistus on põhjendud osaliselt. T.V-le ei ole õiguslikult võimalik ette heita LS § 223 lg 1 rikkumist osas, milles see näeb tagajärjena ette teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamist. Seega tuleb antud osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtus uuritud tõendite kohaselt tekkis ekspertiisikulu summas 61 eurot T.V

juhitud sõidukis kaasreisijana viibinud M. M ekspertiisiga. Kuna selles osas lõpetab kohus osaliselt menetluse, jääb ekspertiisikulu siis summas

61 eurot VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 lg 1 alusel riigi kanda. Joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu summas 14 eurot on seotud menetluse esemeks oleva süüte , mille osas peab kohus väärteosüüdistust põhjendatuks. KrMS § 180 lg 1 ls 1 kohaselt oga hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega mõistab kohus T.V-lt

välja joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 14 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/