4-09-28030/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märtsil 2010. a, Tartus Väärteoasja number 4-09-28030 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi

N.R-i (N.R) kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 20. novembri 2009. a otsusele väärteoasjas nr 2602,09,017641, teo toimepanemise aeg 31. oktoober 2009. a kell 09.00 Kohtuvälise menetleja otsuse sisu

Liiklusseaduse § 7419

lg 1 alusel karistati N.R-i rahatrahviga 48 trahviühiku ulatuses, so summas 2 880.- krooni Kaebuse esitanud isik N.R isikukood xxx elukoht: xxx Kaebuse esitaja taotlus

tühistada Lõuna Politseiprefektuuri otsus ja lõpetada väärteomenetlus Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur, esindaja Urmas Solovjov

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2 tühistada Lõuna Politseiprefektuuri 20. novembri 2009. a otsus väärteoasjas nr 2602,09,017641 mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus karistades N.R-i liiklusseaduse § 74 19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so. summas (kolmekümne) 1800.- krooni. ( tuhat kaheksasada)

Väärteoasjas käesoleva kohtuotsusega mõistetud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 AS-s Swedbank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220095203857.

Kohtuotsust on võimalik vabatahtlikult täita tasudes rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale

edasikaebamise tähtaja jooksul. Juhul kui kohtuotsust ei ole eespool märgitud tähtaja jooksul

täidetud, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus vastavalt V™S §-le 202 lahendi koopia

2 kohtutäiturile täitmiseks.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu

kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada

kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 6. märtsist 2010. a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis

vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav 23. märtsil 2010. a kell 14.00. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaevatav otsus

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaido Iste 20. novembri 2009. a

otsuse kohaselt juhtis N.R 31. oktoobril 2009. a kell 9.00 Tartu linnas Betooni tänaval mootorsõidukit seisundis, mille kohaselt tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus ühes liitris tulemi järgi 0,11 mg/l (algnäit 0,16 mg/l ja laiendmääramatus 0,05).

Tuginedes menetlusaluse isiku ütlusele, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile ja tunnistaja ütlustele leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik rikkus liikluseeskirja § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja karistas N.R-i 48 trahviühiku ulatuses summas 2 880.- krooni.

Kaebus

8. detsembril 2009. a esitas N.R Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri

korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaido Iste 20. novembri 2009. a otsusele. Kaebuses taotletakse kaevatava otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

N.R ei vaidlusta kaebuses joobe tuvastamise protseduuri, kuid leiab, et kohtuväline menetleja pole karistamisel arvesse võtnud juhtumi konkreetseid asjaolusid. Kaebuse esitaja leiab, et

tal puudus tahtlus juhtida autot ületades alkoholi lubatud piirmäära, samuti ei ilmnenud tema käitumises ettevaatamatuse tunnuseid. Kohtuistungil jäi kaebaja oma nõude juurde.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leidis, et N.R on väärteo toime pannud ja tema teoga on täidetud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed koosseisulised tunnused.

Kohtu seisukoht Liikluseeskirja § 76 p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem.

1. juulil 2009. a hakkas kehtima liiklusseaduse § 7419

uus redaktsioon. Nimetatud paragrahvi

esimene lõige sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seadusandja on sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud

alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega saab isikut liiklusseaduse

3 § 7419

lg 1 alusel karistada üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab seaduses sätestatule.

31. oktoobril 2009. a koostatud väärteoprotokolli ning sellele lisatud indikaatorvahendi ja

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti nimetatud kuupäeval kell 9.00

N.R-i väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga ALCOQUANT nr 111145

alkoholisisalduseks 0,16 mg/l. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kohaldati mõõtemääramatust 0,05 ja lõplikuks tulemiks fikseeriti 0,11 mg/l. Protokollis on

lisaks arvandmetele fikseeritud ka N.R silmade punetus. Vastavalt eespool viidatud

protokollile, samuti väärteoprotokollis N.R-i poolt avaldatule ja ka kohtuistungil antud ütlustele, tarvitas N.R 30. oktoobri 2009. a õhtul 4-5 pudelit õlut. N.R selgitas

kohtuistungil, et ta oli 31. oktoobri 2009. a hommikul veendunud, et tal ei ole ei joovet ega ka

pohmelli tunnuseid, sest ta oli peale õlle tarbimist maganud 7-8 tundi. N.R kinnitas kohtuistungil ka seda, et ta ei vaidlusta joobe tuvastamise toimingut ja selle resultaati, kuid leiab, et

kuivõrd tuvastatud alkoholisisaldus ületas lubatud piirmäära vaid 0,01 mg/l ja tema subjektiivne tunne ei tekitanud kahtlust, et ta on võimeline sõidukit juhtima, siis ei ole täidetud süüteokooseisu subjektiivne tunnus ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele.

Kohus on seisukohal, et väärteoasjas kogutud tõenditega saab lugeda tõendatuks, et N.R-i

käitumine 31. oktoobril 2009. a kell 9.00 täidab liiklusseaduse § 7419

lg 1 sätestatud objektiivse koosseisu. Kohus on erinevalt kaebuse esitajast seisukohal, et N.R-i tegevuses väljendus ka väärteo subjektiivse koosseisuelemendina ettevaatamatus.

Vastavalt KarS §-le 18 lg 1 jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. Sama

paragrahvi teise lõike järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus on veendunud, et isik, kes eelmise päeva õhtul tarbib 4-5 pudelit õlut, peab olema järgmise päeva hommikul sõiduki rooli istudes äärmisel hoolas ja kaalutlema, kas tema seisund võimaldab sõidukit juhtida või mitte. Hoolsuskohustus tähendab iga isiku jaoks kohustust käituda vastutustundlikult. N.R kinnitas kohtus, et tema enda subjektiivne tunne andis talle

aluse veendumuseks, et ta on võimeline nõuetekohaselt sõidukit juhtima. Kohus peab vajalikuks

märkida, et isiku subjektiivne tunne võib olla äärmiselt eksitav ja peale kaebuse esitaja poolt viidatud alkoholikoguse tarbimist oleks tal tulnud märksa sügavamalt kaaluda oma seisundi sobivust autorooli istumiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et N.R pidi pidama võimalikuks, et peale tema poolt viidatud alkoholikoguse tarbimist eelmisel õhtul ei pruugi ta järgmisel hommikul olla seisundis, mis lubab sõidukit juhtida, kuid kohusetundetuse tõttu lootis ta, et alkoholisisaldus on väiksem kui see tuvastati. Eelneva põhjal leiab kohus, et N.R pani liiklusseaduse § 74 19 lg 1 sätestatud väärteo toime kergemeelsusest ja täitis sellega liiklusseaduse § 7419 lg 1 subjektiivse koosseisu.

Kohtuväline menetleja on N.R-i karistanud 48 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas

2880.- krooni. Liiklusseaduse § 7419

lg 1 kohaselt saab väärteo toimepannud isikut karistada

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistamise aluseks on isiku süü. Arvestades seda, et N.R enda sõnul püüdis igati hinnata

oma seisundit ja alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus ületas vaid 0,01 mg/l lubatavat piirmäära ning asjaolu, et N.R-i ei ole kohtule teadaoleval varem väärteokorras karistatud (nimetatud asjaolu kinnitas kohtus ka kohtuvälise menetleja esindaja), siis peab kohus põhjendatuks

karistada N.R-i kergema karistusega kui määras kohtuväline menetleja. Kohus võtab karistust kergendava asjaoluna arvesse ka N.R-i puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus leiab, et

4 N.R-i tuleb küll karistada rahatrahviga, kuid piisavaks trahvimääraks on 30 trahviühikut, so 1800.- krooni.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2 tühistab kohus Lõuna Politseiprefektuuri 20. novembri 2009. a otsuse väärteoasjas nr 2602,09,017641 mõistetud karistuse

osas ja teeb selles osas uue otsuse karistades N.R-i liiklusseaduse § 74 19

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 (kolmekümne) trahviühiku ulatuses, so. summas 1800.- ( tuhat kaheksasada) krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik

Seoses kohtuniku haigusega ei kuulutatud kohtuotsust Tartu Maakohtu kantselei kaudu 23. märtsil 2010.a vaid 13. aprillil kell 14.00.

Rutt Teeveer kohtunik