1-20-3952/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-20-3952

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2020.a, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3952 (20251000099) Kohtunik

Kohtuistungi sekretär Tambet Grauberg

Kati Poolma Prokurör ringkonnaprokurör Merike Lugna

Kriminaalasi N.K

süüdistuses KarS § lg järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

Kaitsja N.K , isikukood:

XXX; elukoht: XXXXX

XXXXX, XXXXXX, XXXXX, XXXXXX; tel: XXXXXXXX ;

kodakondsus: Eesti; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: töötu; karistatus: kehtivad karistused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud.

Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Arri Tooming, süüdistatav kaitsja osavõttu kohtuistungist ei taotlenud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:

1.

Süüdi tunnistada N.K KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.04.2020-

06.04.2020, s.o 2 (kaks) päeva. Seega kuulub ära kandmisele 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud ärakandmata 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata N.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX XXXXX, XXXXXX, XXXX XXXX,

XXXXXX;

1-20-3952

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on N.K kohustatud osalema katseajal kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

5. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18. juunist

2020.a. välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõuete täitmise osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

6. Käesoleva kriminaalasja menetluskuludeks lugeda KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 € (kaheksasada seitsekümmend kuus) ning määratud kaitsja tasu ja kulud 206,40 € (kakssada kuus eurot ja 40 senti), menetluskulud kokku on 1082,40 € (tuhat kaheksakümmend kaks eurot ja 40 senti). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskulud 1024,80 € (tuhat kakskümmend neli eurot ja 80 senti) ning jätta riigi kanda kaitsja sõidukulud summas 57,60 eurot € (viiskümmend seitse eurot ja 60 senti).

7. Välja mõistetud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 menetluskulud

SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr:

EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920700026077. Selgituseks märkida: N.K, 1-20-3952, menetluskulud.

8. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 85,40 € (kaheksakümmend viis eurot ja 40 senti) kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale, prokurörile ja jõustumisel täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1-20-3952

KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud N.K’it süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult

05.04.2020 kella 20:50 ajal Järvamaal Järva vallas XXXX XXXXXX XXXXX juures mootorsõidukit XXXXXXX XXXX reg.numbriga XXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,99 mg/l kohta ± 0,09 mg/l. Seega oli alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,90 mg/. N.K rikkus oma sellise tegevusega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus N.K LS § § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tohib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, ning omamata vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ei tohi mootorsõidukit juhtida. Oma sellise tegevusega pani N.K toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör N.K süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.04.2020-06.04.2020, s.o 2 päeva. Seega kuulub ära kandmisele 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäetakse mõistetud ärakandmata vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui N.K ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatakse N.K katseajal osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

N.K tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht

Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse

1-20-3952

seadustiku § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus mõistab N.K süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sundraha suuruseks

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2020.a. 584.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x584 eurot = 876 EUR-i. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb kriminaalasja menetluskuludeks lugeda KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot ning määratud kaitsja tasu ja kulud 206,40 € (148,80+57,60), menetluskulud kokku on 1082,40 €. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskulud 1024,80 € ning jätta riigi kanda kaitsja sõidukulud summas 57,60 €.

Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust.

Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 85,40 € kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tambet Grauberg kohtunik