2-20-1209/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-1209

Tsiviilasi

Tartu

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

avaldus

XX

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. aprilli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): XX (isikukood xxx),

esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Vastustaja:

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei,

esindaja

kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

Puudutatud isik (sissenõudja): YY (isikukood xxx), seaduslik

esindaja ZZ

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 7. aprilli 2020 määrus muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud XX kanda.

4. Kohtutäitur Oksana Kutšmeil ja YY puuduvad

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 23. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule avalduse XX

(võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks. Kohtutäitur palub peatada võlgniku A-,

B-, ja C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kohustada võlgnikku loovutama

Maanteeametile oma juhiluba nr xxx. Kohtutäitur palub jätta menetluskulud võlgniku kanda.

YY (sissenõudja) esitas 5. aprillil 2015 kohtutäiturile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse

läbiviimiseks. Sissenõudja palus pöörata sundtäitmisele Tartu Maakohtu 28. detsembri 2011

kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx, mille kohaselt peab võlgnik maksma elatist 139 eurot 1 senti kuus

kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 15. mai 2015 lahendiga tsiviilasjas

xxx suurendati 28. detsembri 2011 kohtuotsusega väljamõistetud elatist alates 15. aprillist 2015

kuni 195 euroni kuus, kuid mitte väiksema summani kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Kohtutäitur algatas 20. aprillil 2015 elatise nõude täitmiseks võlgniku

suhtes täitemenetluse, täiteasi nr xxx.

Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 2. mail 2015. Võlgniku suhtes alustatud täitemenetlus

ei ole viinud elatise võlgnevuse rahuldamiseni ega igakuise elatise korrapärase tasumiseni.

Nõude jääk on 2019 novembri seisuga 22 640 eurot 18 senti, sh elatise nõue 20 289 eurot

90 senti. Kohtutäiturile on täitemenetluse käigus laekunud 40 eurot 81 senti. Sissenõudmise

tulemusena laekusid summad 13. mail ja 1. juulil 2015.

Sissenõudja esitas 21. novembril 2019 kohtutäiturile avalduse võlgniku juhtimisõiguse

peatamiseks. Võlgnik omab A-, B-, ja C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Kohtutäitur tegi 22. novembril 2019 võlgnikule hoiatuse, et kohus võib elatise võlgnevuse tõttu

sissenõudja nõusolekul peatada võlgniku juhtimisõiguse. Kohtutäitur selgitas, et võlgnik on

kohustatud 30 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest täitma vähemalt ühe TMS § 1771 lõike 1

punktides 1-3 sätestatud tingimustest. Kohtutäitur selgitas, et hoiatus kehtib kaks aastat alates

selle kättetoimetamisest. Hoiatus toimetati võlgnikule isiklikult kätte 30. novembril 2019.

Võlgnik ei täitnud hoiatusest hoolimata elatise nõuet ega sõlminud selle tasumiseks kokkulepet.

Võlgnik ei pöördunud kohtutäituri poole ega reageerinud hoiatusele.

2. Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Võlgnik on sissenõudja ees kohustusi täitnud. Võlgnik on

võimalusi arvestades elatist tasunud. Võlgnik on andnud sissenõudjale iga kuu taskuraha

100 eurot. Võlgnik andis sissenõudjale eelmisel kevadel riiete ostmiseks 300 eurot. Võlgnik

toetas sissenõudja hambaklambrite eest tasumist.

Võlgnik elab xxx talus. Kinnisasja omanik on XXX. Võlgnik kasutab kinnisasja tasuta.

Võlgnik ei tööta. Võlgnik on teinud juhutöid, lõhkunud puid ja andnud juriidilisi

konsultatsioone. Võlgnik töötas ametlikult viimati eelmisel suvel. Võlgnik sai ühekordse

sissetuleku 600 eurot.

Võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise tulemusena ei saaks võlgnik enam liikuda.

Võlgnik elab maal. Liikumisevõimaluste puudumise tõttu oleks võlgniku toimetulek takistatud.

Võlgnik muutuks abivajajaks. Võlgniku ülalpeetavate olukord halveneks oluliselt. Võlgnik ei

saaks üldse elatist maksta.

Võlgnik ei saaks enam vabatahtliku tööd teha. Võlgnik on aktiivne vabatahtliku töö tegija.

Võlgnik on panustanud vabatahtlikuna Peipsi Toidu arendamisse XXX kaudu. Võlgnik on

vabatahtlik päästja XXX. Võlgnik ei saaks enam koolis käia. Võlgnik õpib Eesti Merekooli

statsionaarses õppes. Kool on Tallinnas. Võlgnik on nõus sissenõudjat toetama, ent ei soovi

sissenõudja ema ega kohtutäiturit üleval pidada.

3. Sissenõudja selgitas, et võlgnik ei ole elatist maksnud. Sissenõudja saab umbes korra 2-3 kuu

jooksul, kui ta võlgniku juures käib, võlgnikult taskuraha 100 eurot. Seda ei saa pidada elatise

tasumise kohustuse täitmiseks.

Sissenõudja ema kannab kõik sissenõudja kulud ja annab talle taskuraha. Võlgnik maksis poole

sissenõudja breketite kulust. Võlgnik ei maksa breketite igakuise pingutamise eest. Sissenõudja

on saanud jõuludeks ja sünnipäevaks mänguasju ja kingitusi, näiteks Iphone telefoni.

Võlgnik ei ole leidnud aastate jooksul võimalust, et minna tööle ja maksta elatist. Võlgnikul on

samas aega ja energiat vabatahtlike tegevuste jaoks. Võlgnik ei soovi elatist maksta.

Sissenõudja ei usu, et on võimalik saavutada olukorda, kus võlgnik maksaks korrapäraselt

elatist. Võlgnikult tuleks juhiload ära võtta, kuna ta ei toeta sissenõudjat niikuinii.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 7. aprilli 2020 määrusega kohtutäituri avalduse. Kohus peatas

võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse alates kohtumääruse jõustumisest tähtajatult.

Kohus keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Kohus kohustas võlgnikku

viie tööpäeva jooksul määruse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohus selgitas, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning

temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud

vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks

maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul;

3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes

ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. Kohus jättis menetluskulud võlgniku

kanda ning kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

Täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja kohaselt on lapse elatise võlgnevuse korral võlgniku õiguste piiramise

regulatsiooni eesmärk tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju,

et lapse elatist maksma kohustatud isikud täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult.

Seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise eesmärk võlgnikku karistada. Meede on

pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama

mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Võlgniku õiguste piiramise eesmärk on tagada lapsele

igakuine elatis, mitte elatise võlgnevuse sisse nõudmine. Kui võlgnik asub pärast hoiatuse

kättetoimetamist või kohtutäitäituri poolt kohtule avalduse esitamist korrapäraselt igakuist

elatist tasuma, tema õigusi ei piirata. Varem kogunenud võlgnevus tuleb sisse nõuda kasutades

teisi täitemenetluses olevaid meetmeid.

Kohus leidis, et TMS § 177² lõikes 1 sätestatud eeldused võlgniku mootorsõiduki juhtimise

õiguse kehtivuse peatamiseks on täidetud. Võlgnik ei ole sissenõudja kasuks elatise

sissenõudmiseks algatatud täitemenetluses alates 1. septembrist 2019 maksnud kolme kuu

jooksul korrapäraselt elatist. Kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist võlgniku vara arvel sisse

nõuda. Sissenõudja on nõus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega.

Kohtutäitur hoiatas 25. novembril 2019 sissenõudja nõusolekul võlgnikku TMS § 177² lõikes

1 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamisest. Võlgnik kinnitas 30. novembril 2019

hoiatuse kättesaamist. Võlgnik ei põhjendanud kohtutäiturile, miks hoiatuses märgitud õiguse

ja loa piiramine oleks ebaõiglane. Võlgnik omab A-, B- ja C-kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust.

Võlgnik ei ole pärast kohtusse avalduse esitamist asunud elatisenõuet täitma ega tasunud

sissenõudja ülalpidamiseks vähemalt kahe kuu elatist. Võlgnik ei ole sõlmitud sissenõudjaga

elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet, ega esitanud põhjendusi, miks õiguste piiramine

oleks tema suhtes ebaõiglane.

Võlgnik märkis, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Võlgnik on andnud

sissenõudjale igakuiselt taskuraha 100 eurot ja kandnud sissenõudjaga seotud erinevaid kulusid,

nt tasunud pool breketite paigaldamise kulust ja ostnud sissenõudjale riideid.

Kohustus loetakse VÕS § 76 lg 3 kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Ülalpidamist on PKS § 97 p 1 kohaselt

õigustatud saama alaealine laps. Lapsega koos elav vanem peab PKS § 100 lg 2 teise lause

kohaselt kasutama elatist lapse huvides. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud seega siis, kui

ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes

lapse eest hoolitseb. Erandina on võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui

ülalpidamiskohustus täideti lapsele. Seejuures tuleb aga arvestada, et lapsel, so alla 18-aastasel

füüsilisel isikul on TsÜS § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on

täidetud piiratud teovõimega isikule, loetakse kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi

täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja

nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Võlgnik võib kohustuse täita piiratud

teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei ole andnud nõusolekut

kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Ülalpidamiskohustust ei saa reeglina seega lugeda

nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele. Kui lapse eest igapäevaselt

hoolitsev vanem annab ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele eelnevalt

nõusoleku või kiidab ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks

kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kuna sissenõudja ema ei andnud nõusolekut

ülalpidamiskohustuse sissenõudjale täitmiseks ega kiitnud seda ka hiljem heaks, ei saa lugeda

võlgniku ülalpidamiskohustuse täitmist (lapsele taskuraha andmisega) kohaseks täitmiseks.

Võlgnik ei tööta, kuna õpib Eesti Merekoolis. Võlgnik ei ole ametlikult töötanud juba aastaid.

Võlgnik panustab suurema osa oma ajast vabatahtlikuna Xxx tegemistesse ning osaleb

aktiivselt mere- ja järvepäästes. Elatusvahendeid teenib võlgnik juhutöödest, nt puude

lõhkumisest ja juriidilise nõu andmisest.

Need ei ole mõjuvad põhjused elatise tasumata jätmiseks. Sissetuleku puudumine ei vabasta

vanemat elatise maksmisest. Võlgnik panustab suurema osa ajast vabatahtlikuna kogukonna- ja

ühiskonna tegemistesse, kuid ei panusta sissenõudja ülalpidamisse. Kuna võlgnik annab

sissenõudjale igakuiselt taskuraha, ei ole eluliselt usutavad võlgniku selgitused järjepideva

sissetuleku puudumise kohta. Võlgnik elab MTÜ-le Xxx kuuluvas elamus, mille kasutamise

eest ta ei maksa üüri ega kommunaalmakseid. Juhtimisõiguse peatamine ei piira võlgniku

tegevust ega takista tema või ta ülalpeetavate toimetulekut. Juhtimisõigus ei ole võlgnikule

vajalik tööülesannete täitmiseks ega muuda võlgniku majanduslikku olukorda halvemaks,

arvestades, et ta ei ole aastaid ametlikult töötanud. Vabatahtlikku tööd teeb võlgnik tasuta.

Võlgnik väidetest ei tulene seega, et mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohus jättis TMS § 1774 lg 2 p 3 seega kohaldamata.

Kui kohus peatab TMS § 177² lg 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab

ta TMS § 177² lg 2 järgi sama kohtumäärusega vastava õiguse või loa või mõlema andmise.

Kuna kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks, jäid menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause

alusel võlgniku kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Võlgnik esitas määruskaebuse. Võlgnik palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue

määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Võlgnik palub jätta menetluskulud solidaarselt

kohtutäituri ja sissenõudja seadusliku esindaja kanda.

Õiguste piiramine takistab võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik elatub

juhutöödest. Võlgniku sissetulek on korrapäratu. Sissetulekust piisab üksnes võlgniku

minimaalsete vajaduste rahuldamiseks.

Võlgnik ei ole võimeline elatist maksma. TMS § 1774 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et

isikul on olemas tegelik võimalus elatist tasuda, kuid ta hoiab sellest tahtlikult kõrvale.

Võlgnikul ei ole võimalik tõendada, et tal puudub sissetulek, millest elatist tasuda, kuna

tegemist on negatiivse asjaoluga. Kui sissenõudja või kohtutäitur väidab, et võlgniku sissetulek

on suurem, tuleb neil seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. Kui sissenõudja ja kohtutäitur ei

esita tõendeid ja kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt ka ei tuvasta, et isiku sissetulek on suurem,

tuleb lähtuda ametlikust sissetulekust. Maakohus oleks pidanud esitama päringu kohtutäiturile

või teistesse ametiasutustesse, et saada võlgniku sissetuleku kohta teavet. Kuna kohus ei teinud

seda, pole põhjust arvata, et võlgnikul on sissetulek, mille arvel ta saaks elatist tasuda.

Maakohus ei tuvastanud kolmekuulist ajavahemikku, mille jooksul on elatis korrapäraselt

maksmata, ega selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suurust. Üldsõnalised järeldused

maksmise korrapäratuse kohta ei asenda faktiliste asjaolude tuvastamist.

Maakohus ei põhjendanud, kuidas aitab võlgniku õiguste piiramine elatise maksmisele kaasa.

Kui kohus ei leia, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise kohaldamist korrapäraselt elatist

tasuma, ei ole tegemist tõkendiga, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt

tasuma, vaid karistusliku meetmega.

Juhtimisõiguse piiramine vähendab võlgniku võimalusi sissetulekut teenida. Võlgniku

sissetulek sõltub juhutöödest, mis tekkivad ootamatult ja võivad vajada kiiret liikumist.

Juhtimisõiguse peatamine pärsib elatise tasumist, kuna selle tulemusena võlgniku sissetulek

väheneb. Võlgnik peab loobuma sellisest tööst ja sissetulekust, mida ta saaks teenida, kui tal

oleks juhtimisõigus. Kuna võlgnik ei saa õiguste piiramise tõttu asuda tööle, ei saa ta ka tasuda

elatist ulatuses, mis võimaldataks tal juhtimisõiguse taastada.

Võlgnik elab maapiirkonnas, kus ei ole häid võimalusi ühissõiduki kasutamiseks. Ühissõiduki

kasutamine ei ole käesoleval ajal ka tervislikel põhjustel aktsepteeritav alternatiiv.

Juhtimisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku tema ja ta ülalpeetavate toimetulekut.

Kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud

ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada sellega,

et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. See tooks kaasa võlgniku õiguste

automaatse piiramise.

Õiguste piiramise eesmärk on sundida pahatahtlike elatise võlgnike, kes ei tasu elatist, kuigi

neil on selleks võimalus, elatist tasuma. Kui tegemist ei ole pahatahtliku elatise võlgnikuga,

vaid raskesse majandusliku ja elulisse olukorda sattunud isikuga, ei ole meetme kohaldamine

eesmärgipärane.

5. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Võlgnik on võimeline vähemalt osaliselt elatist tasuma. Võlgnik väitis ärakuulamisel, et ta

annab sissenõudjale taskuraha 100 eurot kuus ja andis eelmisel kevadel riiete ostmiseks

300 eurot. Võlgniku väitel toetas ta ka hambaklambrite eest tasumist. Võlgnik esitas

määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel. Võlgnikul on seega raha, et advokaadile maksta.

Kui võlgniku majanduslik olukord ei võimalda tal tasuda elatist täitedokumendis sätestatud

määras, on kohaseks õiguskaitsevahendiks elatise vähendamise taotlemine.

Võlgnik hoiab kohtuotsuse täitmisest teadlikult kõrvale. Võlgnik väitel ei soovi ta maksta elatist

täitedokumendis sätestatud viisil, sest tema arvates peab ta sellega üleval sissenõudja ema ja

kohtutäiturit. Võlgniku juhtimisõiguse piiramine on põhjendatud selleks, et võlgniku suhtumist

muuta ja motiveerida teda täitma elatise maksmise kohustus nii, nagu kohtuotsus ette näeb.

Kohus avaldas 1. aprilli 2020 kohtuistungil, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgniku

suhtes korduvalt taotletud asenduskaristuse määramist. Asenduskaristuse määramise

menetlused on lõppenud asenduskaristust määramata, sest võlgnik maksis trahvid enne ära.

Võlgnik ei esitanud kohtutäiturile põhjendusi, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine

oleks tema suhtes ebaõiglane. Kohtutäituril puudus seega võimalus avalduse kohtule esitamise

otsustamisel võlgniku põhjendustega arvestada.

6. Sissenõudja leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud. Võlgnikul on olnud võimalik

kasutada oma lubasid töö leidmiseks ja sissenõudja toetamiseks, kuid ta ei ole seda 10 aastat

teinud. xxx võimaldab võlgnikul mugavalt ära elada ja jätta elatis maksmata. Kodulaen majale,

milles nimetatud ühing asub, on sissenõudja ema kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).

8. Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme

kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku

vara arvelt, võib kohus TMS § 1772 lg 1 p 2 järgi sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse

alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku

mootorsõiduki juhtimisõiguse. Kohus ei peata TMS § 1774 lg 2 kohaselt võlgniku õigusi ega

keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1

nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu

elatise; sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning tasunud

vähemalt ühe kuu elatise või põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane,

eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või

õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

Võlgnikul tuleb välja tuua ja tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise

tema suhtes välistama (vt Riigikohtu 20. detsembri 2017 lahend tsiviilasjas nr xxx).

9. Võlgnik peab Tartu Maakohtu 28. detsembri 2011 lahendist tsiviilasjas nr xxx ja Tartu

Maakohtu 15. mai 2015 lahendist tsiviilasjas xxx tulenevalt maksma sissenõudjale elatist

summas, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tl

40 - 41). Kohtutäituri väitel on täitemenetluse käigus laekunud 40 eurot 81 senti. Laekumised

toimusid 13. mail ja 1. juulil 2015. Võlgnik ei väitnud, et ta on tasunud kohtutäituri vahendusel

elatist suuremas ulatuses. Võlgniku väitel annab ta sissenõudjale taskuraha 100 eurot kuus, ning

on andnud raha riiete ja hambaklambrite eest maksmiseks. Võlgniku väitel annab ta

sissenõudjale ainult sularaha.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elatise tasumise kohustust ei saa pidada kohaselt

täidetuks sissenõudjale raha andmisega, kui sissenõudja ema ei anna elatise sissenõudjale

tasumiseks nõusolekut ega kiida seda ka hiljem heaks. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659

ja § 654 lg 6 alusel maakohtu sellekohaseid põhjendusi.

Samas isegi juhul, kui pidada võlgniku poolt sissenõudjale raha andmist ülalpidamiskohustuse

täitmiseks, ei ole võlgniku poolt väljatoodud asjaolude ja tõendite pinnalt võimalik järeldada,

et võlgnik täidab ülalpidamiskohustust temalt kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses ja

korrapäraselt, so igakuiselt. Võlgnik esitas sissenõudjale raha andmise tõendamiseks vestluse

väljavõtte, milles sissenõudja küsib võlgnikult raha ja võlgnik nõustub seda andma. Sissenõudja

küsis raha juunis 2019, augustis 2019 ja oktoobris 2019. Vestlusest ei nähtu, kui palju raha

küsiti ja kui palju nõustuti andma. Vestlusest nähtub siiski, et hambaklambrite eest tuli maksta

juunis 2019 kokku 400 eurot ja oktoobris 2019 küsiti 200 eurot. Sissenõudja kinnitas, et ta saab

võlgnikult umbes korra 2-3 kuu jooksul taskuraha 100 eurot. Sissenõudja kinnitas ka seda, et

võlgnik maksis poole hambaklambrite kulust ning on teinud talle jõuludeks ja sünnipäevaks

kingitusi. Ringkonnakohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik andis juunis 2020 sissenõudjale

hambaklambrite eest maksmiseks 200 eurot ja annab korra 2-3 kuu jooksul 100 eurot. Võlgnik

ei ole seega alates 22. septembrist 2019, so kaks kuud enne kohtutäituri poolt võlgnikule

hoiatuse tegemist, kuni 23. jaanuarini 2020, so kohtutäituri poolt kohtule avalduse esitamiseni,

sissenõudjale kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses ja korrapäraselt elatist tasunud. Võlgnik

ei ole asunud ka pärast kohtutäituri poolt kohtule avalduse esitamist sissenõudjale

kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses ja korrapäraselt elatist maksma.

10. Võlgniku väitel ei ole ta võimeline elatist tasuma. Võlgnik ei tööta ametlikult. Vanem peab

täitma lapse ülalpidamise kohustust eelkõige oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku

puudumisel muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus

teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et

tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Võlgnik ei ole toonud välja, et tal oleksid terviseprobleemid

või ta ei oleks mingil muul põhjusel võimeline tööd tegema. Asjaolu, et võlgnik tegeleb

vabatahtliku tööga, sh on vabatahtlik päästja, viitab, et võlgnik on võimeline tööd tegema.

Koolis käimine ei vabasta võlgnikku lapse ülalpidamiskohustusest tuleneva sissetuleku

teenimise kohustusest. Võlgnik käib koolis selleks, et ta saaks tulevikus mere- ja järvepäästes

rohkem kaasa teha, so oma vabatahtliku tegevuse arendamiseks. Võlgnik ei väida, et ta teeks

seda töö leidmiseks ja sissetuleku teenimiseks. Võlgniku väitel teeb ta juhutöid, so lõhub puid

ja annab juriidilist nõu. Võlgnik on andnud sellest tulust osa ka sissenõudjale. Võlgniku ja

sissenõudja kirjavahetusest nähtub, et võlgnik on olnud valmis sissenõudjale pärast raha

küsimist raha andma. Võlgnik ei ole vestluses väitnud, et tal ei ole raha või et ta saaks raha anda

alles mõne aja pärast. Võlgnik suudab seega teenida sissetulekut, mis võimaldab tal lisaks enda

minimaalsetele vajadustele katta ka sissenõudja vajadusi.

11. Juhtimisõiguse piiramine ei too kaasa seda, et võlgnikul ei oleks enam üldse võimalik

liigelda. Võlgnik elab üksinda maal xxx talus, xxx külas, xxx vallas. Võlgniku elukohast vähem

kui kahe kilomeetri kaugusel asub xxx bussipeatus. Buss peatub xxx peatuses 11 korda päevas,

sh nii hommiku- kui ka õhtupoolikul. Peatusest saab sõita Tartusse, Koosale, Varnjasse,

Kallastele, Alatskivile ja Kolkjasse, so kõikidesse suurematesse ümbruskonna asulatesse

(maakonnaliinide bussipeatused, nende asukohad ja neid läbivad bussiliinid on Internetis

avalikult nähtavad aadressil www.peatus.ee). Bussiga sõitmine ei ole käesoleval ajal COVID-

19 viiruse leviku tõttu takistatud. Võlgnikul on seega võimalik kasutada liiklemiseks

mootorsõiduki asemel ühistransporti. Bussisõit on Tartu maakonnas tasuta.

12. Juhtimisõiguse piiramine ei too kaasa seda, et võlgnikul ei oleks enam üldse võimalik tööd

teha ja sissetulekut teenida. Võlgnik teeb juhutöid, so lõhub puid ja annab juriidilist nõu

vastavalt vajadusele. Võlgnik ei kasuta töö tegemiseks seega mootorsõidukit. Võlgnik ei ole

täpsustanud, millal ja kus võlgnik tööd teeb. Samas, kuna võlgnik teeb juhutöid, saab ta ise

valida, kus, millal ja kui palju ta tööd teeb. Võlgnikul on bussiühendus kõigi tema

elukohalähedaste suuremate asulatega. Võlgnikul on seega võimalik kasutada tööle jõudmiseks

ühistransporti. Juriidilist nõu saab anda ka kaugtöö vormis ilma igapäevaselt kohale sõitmata.

Ainuüksi see, et võlgnik peab juhtimisõiguse piiramise tõttu loobuma tööst ja sissetulekust,

mida ta saaks teenida, kui tal oleks juhtimisõigus, ei ole piisav selleks, et jätta võlgniku

juhtimisõigus piiramata. Üldjuhul on alati olemas töö, mille tegemiseks oleks juhtimisõigust

vaja. Samas kui võlgnikul ei ole tegeliku kavatsust sellist tööd tegema hakata, siis ei saa üksnes

sellise töö tegemise võimaluse olemasolu tõttu jätta võlgniku juhtimisõigust piiramata, kuivõrd

see muudaks kogu regulatsiooni sisutühjaks. Võlgnik ei ole välja toonud ühtegi konkreetset

tööd, mille tegemiseks on võlgnikul vahetu ja tegelik võimalus ning milleks on vaja

mootorsõiduki juhtimisõigust.

13. Võlgnik ei märkinud, kes on võlgniku ülalpeetavad. Rahvastikuregistrist nähtub, et

võlgnikul on lisaks sissenõudjale veel üks alaealine laps. Võlgnik ei ole samas väitnud, et ta

osaleb oma teise alaealise lapse ülalpidamises ning et võlgniku juhtimisõiguse piiramine

takistaks oluliselt võlgniku teise alaealise lapse toimetulekut.

14. Võlgnik on ei ole seega toonud välja mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud elatist korrapäraselt

tasuda. Juhtimisõiguse piiramine ei takista oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate

toimetulekut. Võlgnik märkis ärakuulamisel, et ta on otsustanud, et ei täida kohtulahendit, kuna

ta ei soovi sissenõudja ema ega kohtutäiturit üleval pidada. Tavapärased täitemenetluse

meetmed ei vii seega ilmselt elatisnõude tasumiseni. Juhtimisõiguse piiramisest võlgnikule

tulenevad kitsendused motiveerivad võlgnikku sissenõudjale korrapäraselt elatist tasuma.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et võlgnikul on õigus esitada kohtule hagi elatise

vähendamiseks TsMS § 459 järgi.

15. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kohtutäitur ja sissenõudja osalesid

menetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Kohtutäituril ja sissenõudjal ei ole seega

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke