2-19-3575/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Mare Laanoja

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.juuni 2020 a, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-3575

Tsiviilasi

Lääne Teed OÜ ja Sakala Teed OÜ hagi Eesti

Vabariigi Maanteeameti kaudu vastu 20 875 euro ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

24 123,5 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: Lääne Teed OÜ (registrikood 10879306,

asukoht Tallinna mnt 70, Uuemõisa alevik, Haapsalu linn,

Lääne maakond);

Hageja II: OÜ Sakala Teed (registrikood 10899591,

asukoht Riia mnt 1, 71011 Viljandi linn, Viljandi

maakond);

Hagejate I ja II

ühine

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat Alar Urm (Advokaadibüroo LEXTAL,

e-post alar.urm@lextal.ee);

Kostja:

Eesti

Vabariik

Maanteeameti

kaudu

(registrikood 70001490, asukoht Pärnu mnt 463a, Tallinn

10916, e-post info@mnt.ee);

Kostja lepinguline esindaja (töötaja): Kaidi Sulg

(isikukood 48703100312, e-post käidi.sulg@mnt.ee).

Asja läbivaatamine

30.10.2019 kohtuistungil, osalesid poolte lepingulised

esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja Kaidi Sulg ning

kostja nõustajad M S ja H V;

04.02.2020 kohtuistungil, osalesid poolte lepingulised

esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja Kaidi Sulg, kostja

nõustajad M S, H V ja S S ning hageja töötaja T P.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2

2.1.

Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

2.2.

Mõista

hagejatelt

solidaarselt

kostja

kasuks

välja

menetluskulu

hüvitamiseks 1 920 eurot (dokumentaalse tõendi saamise kulu).

3. Kohustada hagejaid solidaarselt tasuma menetluskulu hüvitiselt (1 920 eurolt)

kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Otsus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Lääne Teed OÜ (hageja I / LT) ja Sakala Teed OÜ (hageja II/ ST) esitasid 07.03.2019 Harju

Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu (Maanteeameti kaudu, kostja) vastu 20 875 euro ja

viivise nõudes. Hagejad täpsustasid hagi 14.03.2019 (III kd t lk 90-94) ja 28.03.2019 (III kd t

lk 96).

2. Kohus võttis hagi 28.03.2019 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile

(III kd t lk 97).

3. Kostja vastas hagile 02.05.2019 (III kd t lk 106 jj). Hagejad esitasid kostja vastuse osas

arvamuse 27.05.2019 ja lisasid täiendavaid tõendeid (IV kd t lk 1 jj). Kostja esitas täiendavad

seisukohad ja tõendid 06.08.2019 (IV kd, t lk 18 jj) ja vastuse hageja tõendite kohta 07.10.2019

(IV kd t lk 47-49).

4. Esimene (korraldav)kohtuistung tsiviilasjas toimus 30.10.2019, osalesid poolte lepingulised

esindajad ning kostja nõustajad M S ja H V (IV kd t lk 55-56).

5. Teine kohtuistung toimus 04.02.2020, osalesid poolte lepingulised esindajad ning kostja

nõustajad M S, H V ja S S ning hageja töötaja T P (IV kd t lk 64-67). Istungil kuulati

tunnistajana üle ka spetsialist M K.

6. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad ja kohtukõned kirjalikult 10.02.2020 (hagejate

menetlusdokument IV kd t lk 68-73 ja kostjal IV kd t lk 74-83). Kostja vaidles 13.02.2020

esitatud menetlusdokumentides vastu nii hageja menetluskuludele kui ka sellele, et kohus

3

arvestab hageja esitatud uusi asjaolusid, mis on alles kohtukõne faasis välja öeldud. Juhul, kui

kohus neid asjaolusid arvestab, siis palub kostja, et talle antakse tähtaeg nendele reageerimiseks

(IV kd t lk 82-88).

Hagejate nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

7. Hagejad nõuavad solidaarselt kostjalt võlgnevust 20 875 eurot (lepingu täitmise nõue) ja

viivist põhivõlgnevuselt alates 05.04.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seaduses

sätestatud määras. Hagi esitamise ajaks, s.o 14.03.2019, oli sissenõutavaks muutunud viivis

summas 1 573,92 eurot (s.o perioodi eest 05.04.2018-14.03.2019). vt ka III kd t lk 90 jj.

8. Hagejad toovad hagi alusena esile järgmised asjaolud:

− 13.03.2017 sõlmisid pooled leping nr xxxx tee hooldustööde tegemiseks (riigiteede

hooldeleping hanke korras, edaspidi ka Leping). Hagejad on töövõtjad ja vastutavad

Lepingu täitmise eest solidaarselt.

− Vastavalt 23.02.3018 mahaarvamise aktile otsustas kostja, et esinevad puudused ja

normidest kõrvalekaldumised ja seetõttu tegi kostja Lepingu punkti 5.6 ja 6.2.10 ning

lisa nr 4.2.4. punkti 7 alusel mahaarvamisi 20 875 euro ulatuses. Põhjuseks see, et

Tallinn – Pärnu – Ikla maantee (tee nr 4) 92,250 - 134,0 kilomeetritel seisunditaseme

3+ nõutav minimaalne haardetegur jäi hooldustsükli aja lõpuks saavutamata (puuduse

ulatus 41,75 km). Seetõttu jättis kostja Lepingujärgse summa 20 875 euro ulautuses

hagejatele tehtud töö eest välja maksmata. Tegemist on tasuga, mille kostja oleks

Lepingu alusel pidanud hagejatele maksma, kui ei oleks tehtud mahaarvamisi.

− Kostja tõlgendas hagejale tasu vähendamisel Majandus- ja taristuministri 14.07.2015

määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 27 lg 1 ja 2 (edaspidi määrus nr 92) selliselt, et

hooldustsükli aeg algab libeduse tekkest, mitte lumesaju lõpust.

− Hagejad leiavad, et kostja on ebaõigesti arvestanud hooldustsükli aja alguse ning sellest

tulenevalt ka kestuse. Hooldustsükkel (hooldustsükli aja arvestus) algab maanteel

libeduse tekkest või lumesaju/tuisu lõpust (Määrus nr 92 § 27 lg 2). Asjaolu, et

hooldustsükli algust arvestatakse lumesaju lõpust, on väljakujunenud praktika, mida

kostja on varasemalt aktsepteerinud.

− Määrusest nr 92 tulenev hooldustsükli aeg, mille ületamisele kostja mahaarvamise aktis

tugineb, ei olnud alanud sellel ajal, kui kostja seisukoha järgi pidi hooldus tehtud olema,

kuna kõnealuses piirkonnas sadas lund kogu vaidlusaluse perioodi ajal. Olukorras, kus

hooldustsükli aeg ei ole veel alanud, ei saa rääkida selle lõpuks nõutava haardeteguri

saavutamata jätmisest.

− Hagejad leiavad, et nad ei ole Lepingut rikkunud vaid täitsid Lepingut parimal

võimalikul viisil. Hageja LT hooldeauto teostas esimese puistamise 120-125 kilomeetril

kell 08:38 – 09:28. Hooldetööde käigus selgus, et tugevatele miinuskraadide

(teetemperatuur -10 C), pinnatuisu ja järjepideva saju tõttu, tekitab NaCl kasutamine

vastupidise tulemuse teehoolduses. NaCl tekitab sellistes tingimustes teepinnale

niiskust juurde ning muidu lendlev lumi haakub teele kinni. Sellist efekti oli hommikul

puistatud lõigu näha, eriti ringristmikel, kus väidetavalt toimus ka ahelavarii.

− Hageja LT pidas nõu ka naaberpiirkonna hooldaja Xxxx OÜ-ga. Ka nemad teostasid

hommikuse libedustõrje NaCl-ga ning hiljem tegelesid soovimatute tagajärgede

kõrvaldamisega. Haardeteguri mõõtmistest on näha, et nõutud tulemust ei andud ka

Tallinn-Pärnu-Ikla km 69 – 92. Sellest tulenevalt otsustas hageja LT, et kuni

4

teetemperatuuri tõusmiseni, saju lõppemiseni või tuule vaibumiseni (tuisk), hageja LT

NaCl puistamisega teele niiskust ja seega libedust ei tekita.

− KAUR (ilmateenistus) prognoosis kuni kella 14:00 tuule kiiruse tugevnemist. Hageja

LT konsulteeris ka ilmaprognoositeenust pakkuva teeinfokeskuse - TIK-i töötajatega,

kelle seisukoht oli samuti, et hetkel ei ole NaCl puistamine soovitatav.

− Pärast järgnevate prognooside lugemist ja analüüsimist otsustati alustada NaCl

puistamisega. Hageja ST hooldeauto alustas töödega Tallinn-Pärnu-Ikla 125-131

kilomeetrile kell 10:52. Parema tulemuse ilmnemisel otsustati ka teised baasautod NaCl

puistama saata. 11:50 alustasid hageja LT baasautod uuesti tööga. Selleks hetkeks oli

teetemperatuur tõusnud -4 kraadini ja KAUR-i prognoositud tuule kiiruse tugevnemine

oli ka tulemata jäänud.

− Arvestades asjaolusid ei ole kostja valitud sanktsioon proportsioonis väidetava

rikkumisega. Lepingu kohaselt (Lepingu lisa nr 4.2.4 Riigiteede korrashoiu järelevalve

juhend p 6) on esimese sanktsioonina nimetatud Lepingu täitmise nõue. Mahaarvamine

on sätestatud alles kolmanda võimaliku sanktsioonina. Kui teehooldaja oleks kostja

poolt nõutud ajal kloriide puistanud, ei oleks see taganud nõutud haardetegurit. Seega

ei ole võimalik lugeda maksimaalse mahaarvamise rakendamist puudusega

proportsioonis olevaks. Kostja peaks suuremat kui 6500 eurost mahaarvamist

rakendama ainult põhjendatud juhtudel (Lepingu lisa 4.2.4. punkt 7.3.1). Maksimaalse

võimaliku mahaarvamise teostamine ei ole kooskõlas juhtumi asjaoludega ega hea usu

põhimõttega ega Lepingu eesmärgiga ning poolte varasemas praktikas Lepingu

tõlgendamisega.

− Isegi, kui kohus tuvastab Lepingu rikkumise, oleks kohane kinnipidamine olnud 6500

eurot. Hagejad on seisukohal, et nad käitusid korrektselt ja täitsid Lepingut (Lepingu

rikkumist pole). Enne lumesaju lõppu ei olnud hagejatel kohustust alustada hooldusega.

− Lepingu eesmärk on paremate teeolude saavutamine. Kui hageja oleks hakanud kloriidi

puistama lumesaju ajal, oleks see teeolusid halvemaks muutunud, see tegevus olnuks

vastuolus Lepingu eesmärgiga. Lumesadu ning muud ilmastikunähtused mõjutavad

teeolusid, inimtegevusega ei ole võimalik loodusjõudude mõju välistada.

− Hagejate nõue muutus sissenõutavaks 05.04.2018. Kuna kostja ei ole kokkulepitud

tähtajaks nõuet täitnud ja oma nõude täitmisega viivituses, siis nõuavad hagejad kostjalt

viivise väljamõistmist.

− Hageja selgitab kostja vastuse kohta, et Xxxx on kostja enda kokku kutsutud

perioodiliste nõupidamiste vorm, mis on teehooldajate kaasamise viis. See alustas

tegevust pool aastat pärast Lepingu sõlmimist, see organ ei saa muuta pooltevahelist

Lepingut.

− Määrus nr 92 on sisuliselt kostja tüüptingimus ja seda tuleb tõlgendada kostja kahjuks.

Lisaks on tegemist tühise tüüptingimusega, kuna on vastuolus Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 200 lg-ga 4.

− Kostja on uutes hangetes muutnud hanketingimusi, st kostja on varasemat praktikat

muutnud. Kui hagejatega sõlmitud Lepingu aluseks olevates hankedokumentides ei

olnud seesugust teavet, siis ei saa teenusepakkujalt oodata pakkumisi muuks. Kostja ei

saa vanu lepingute tõlgendusi muuta tagantjärgi ja ühepoolselt ning nõuda seda, mida

pole lepingus märgitud. Kostja on hagejale esitanud sellised teehooldusstandardid, mis

on uuemates, st pärast pooltevahelise hankelepingu sõlmimist sõlmitud lepingutes.

Kostja kohaldab uusi põhimõtteid vanades lepingutes.

5

− Kostja ei saa Lepingu kestel pooltevahelise kokkuleppeta esitada nõuet, et teehooldaja

teeks ilma täiendava tasuta rohkem kui Lepingus on sätestatud. Pooltevahelises

praktikas ei kasutata muid kloriide. Eestis kasutatakse uuemaid materjale vaid siis, kui

see on kostjaga eraldi kokku lepitud ja selle eest makstakse eraldi tasu.

− Lisaks on hageja taotlenud, et kohus kaalub ka seda, kas esineb alus sellises määras

leppetrahvi nõudmiseks ja taotlenud leppetrahvi vähendamist (kohtukõned,

10.02.2020).

9. Hagejad taotlevad menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagi esitamisel on hageja tasunud

riigilõivu 900 eurot. Lisaks on hageja lepingulise esindaja kulu 8 100 eurot (s.o

õigusnõustamise maht hinnaga 180 eurot/h). See hõlmab kohtuasjas hagi koostamist, kostja

dokumentidega tutvumist, tõendite ja andmete kogumist vaidlusaluse aja ilmaolude kohta ning

ilmastiku mõjude ja samuti keelelise tõlgenduse meetodite kohta ning asjatundja arvamuse

saamist ja asjatundjatega konsulteerimist, selleks kulus kokku 30 tundi. Hagi koostamise tegi

keeruliseks ja ajamahukaks pooltevaheline mahukas Leping, koos lisade jms. 30.10.2019

kohtuistungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks kulus 7 tundi, 04.02.2020 kohtuistungiks

ettevalmistamiseks kulus 4 tundi ja kohtukõne koostamiseks samuti 4 tundi (IV kd t lk 71

pöördel ja 72).

Kokku on hageja menetluskulus 9 000 eurot. Summad on esitatud käibemaksuta, hagejad ei

nõua käibemaksu (ibid).

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata (kostja esmane

hagivastus 02.05.2019, III kd, t lk 106 jj).

11. Kostja on seisukohal, et hagejad on rikkunud Lepingut ning kostja on korrektselt teostanud

23.02.2018

mahaarvamise

41,75 km

ulatuses

minimaalse

nõutava

haardeteguri

mittesaavutamise tõttu 20 875 euro ulatuses (mahaarvamised tehtud veebruaris kostja poolt

tasumisele kuuluvast summas).

12. Kostja toob esile, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejate ja kostja vahel on 14.03.2017

sõlmitud Leping. Vaidlust ei ole, et vastavalt 23.02.2018 mahaarvamise aktile teostas kostja

mahaarvamise summast, mis oleks 2018 veebruarikuu eest tulnud hagejale maksta. Pooled ei

vaidle kostja poolt 23.02.2018 mõõdetud haardetegurite väärtuste üle. Samuti ei vaidle pooled,

et vaatlusalusel teelõigul kehtis seisunditase 3+, mille puhul on hooldustsükli aeg nõutava

haardeteguri tagamiseks 2 tundi.

13. Ka kostja leiab, et vaidluse põhiküsimus on selles, millal algab hooldustsükli aeg nõutava

haardeteguri tagamiseks.

14. Haardeteguri tagamise hooldustsükkel algab libeduse tekkest, kuna määruse nr 92 § 27 lg

2 esimest lauset tuleb tõlgendada koos selle lisaga nr 9 (§ 27 lg 6), millest tuleneb

ühemõtteliselt, et lume ja lörtsi eemaldamise ning soola-lume segu eemaldamise hooldustsükli

aeg algab lumesaju või tuisu lõppemisest (lume eemaldamise korral tuleb lisaks järgida määruse

nr 92 § 27 lg-st 3 tulenevat kohustust mitte ületada lumekihi kriitilist paksust) ning nõutava

haardeteguri tagamise hooldustsükli aeg algab libeduse tekkest.

15. Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et lume ja lörtsi eemaldamine ning soola-lume segu

eemaldamine ei hõlma endas libedusetõrjet. Seisundinõuete mõttes ei ole lume, lörtsi ja soola-

lume segu eemaldamine seotud libedusetõrjega. Lumetõrje ja libedusetõrje on erinevad

tegevused: lumetõrje tähendab, et teel olev lumi eemaldatakse teelt, libedusetõrje (ehk teekatte

haardeteguri suurendamine) on tegevus, mille käigus puistatakse teele teatud aineid või

karestatakse teekatet.

6

16. Kostja seisukohta toetab ka hagile lisatud M.A arvamus, et hooldustsüklite paljususe korral

saab olla ka mitmeid algavaid perioode, määruse nr 92 § 27 lg 2 lause lahtimõtestamiseks tuleb

uurida konteksti. M.A märgib ka, et kuna lauses on 3 erinevat tingimust: libeduse teke, lumesaju

lõpp ja tuisu lõpp, siis võib iga tingimus olla seotud erineva hooldustsükliga kontekstipõhise

info alusel.

17. Kuigi fakt, et lumi teel vähendab haardetegurit, on õige, siis määruse nr 92 mõttes ei ole

haardeteguri tagamine seotud lume ja lörtsi eemaldamisega: lume ja lörtsi eemaldamine ning

haardeteguri tagamine on erinevad hooldustsüklid ja nõuavad hooldajalt erinevaid tegevusi.

18. Hagile lisatud M.K arvamus ei kinnita hageja tõlgendust. Esmalt on M.K lähtunud

ebaõigetest algandmetest (teetemperatuur), mis on oluline, sest järeldused NaCl toimimise

kohta on suures sõltuvuses mh teetemperatuurist.

Samuti on M.K kloriidide all käsitlenud ainult NaCl ja välja pole toodud, millises koguses NaCl

kasutamist silmas on peetud. NaCl kogus on aga oluline, kuna olenevalt kasutatava NaCl

kogusest on selle mõju erinev.

Lepingus ei ole määratud, et hagejad pidid libedusetõrjet teostama just NaCl-ga. Hagejad võisid

kasutada erinevaid kloriide, abrasiivmaterjale või nende segusid – nt ka CaCl (Lepingu lisa

4.2.2. p 1.15). Hagejad ei ole analüüsinud erinevaid võimalusi libedusetõrje teostamiseks.

Hagejad pidi Lepingu kohaselt ise analüüsima ilmaolusid ja muid tegureid ning sellele vastavalt

valima sobivad meetmed nõutava haardeteguri tagamiseks hooldustsükli lõpuks (Lepingu

eesmärgiks on tulemuse saavutamine). Hagejatel oleks olnud võimalik tagada haardetegurit

hooldustsükli jooksul alates libeduse fikseerimisest.

19. Kostja pole nõus M.K arvamuses (lk 12) väidetuga, et vaatlusaluse teelõigu puhul on

tegemist hõreda liiklusega teelõiguga, Kostja leiab, et antud teelõik on riigi põhimaantee osa ja

sellel on suur liiklussagedus.

20. Hagejate tõlgendus ei ole kooskõlas määrus nr 92 eesmärgiga. Määruse nõudeid tuleb

tõlgendada selliselt, et lume eemaldamise hooldustsükkel maanteel algab lumesaju või tuisu

lõpust (lumesaju või tuisu ajal lähtutakse lumekihi kriitilisest paksusest) ning libedustõrje

hooldustsükkel – libeduse tekkest, olenemata selle tekkepõhjusest. Libeduse tuvastamine on

oluline, kuivõrd selle tekkimisest hakatakse lugema libedusetõrje hooldustsükli aega ja mis

kokkuvõttes omab olulist mõju tee talvisele seisundile. Määruse nr 92 teistsugusel

tõlgendamisel ei oleks tagatud ohutu liikumine teedel.

21. Vaidlusaluse teelõigu kohta laekus seitse kaebust selle kohta, et tee on libe. Seega põhjustas

hagejate tegevusetus suure liiklussagedusega riigiteel ohtliku olukorra. Tegemist on Lepingu

raske rikkumisega, mis võinuks potentsiaalselt tuua kaasa väga rasked tagajärjed liikluses.

Kostja ei saa liiklejate elu ja tervist ohtu seada. Kostjal on õigus valida vastavalt rikkumise

asjaoludele, millist õiguskaitsevahendit kohaldada.

22. Hagejad ei ole tõendanud, millal ja millisel viisil teostati vaidlusalusel teelõigul 23.02.2018

libedusetõrjet ning et tehtud tööd olid vastavuses Lepinguga ja määrusega nr 92.

23. Hagejal oli Lepingu p 6.3.15 ja 6.3.18 ning Lepingu lisa 4.2.2 p-st 1.2 kohustus teede

seisundit ja ilmaprognoose jälgida, et oleks tagatud ennetustegevus Lepingu täitmisel, samuti

tuli hagejal viivituseta likvideerida liiklusohtlikud olukorrad.

24. Maanteeameti ja teehooldajate esindajate vahel on moodustatud Xxxx, mille eesmärgiks on

kaasa aidata ühtsete arusaamade kujundamisele ja rakendamisele, mis tagaks liikluse sujuvuse,

liiklejate ohutuse ja liiklusolude paranemise; samuti on klubi eesmärgiks partnersuhete

arendamine riigiteede korrashoiuga seotud küsimustes, mille hulka kuuluvad arutelud

probleemide lahendamiseks ja koostööd nõudvate tegevuste paremaks koordineerimiseks.

7

Klubis kokkulepitud seisukohad kajastavad vastava valdkonna tava, millest hagejad kohustusid

lähtuma.

25. Xxxx 11.03.2019 koosolekul lepiti kokku, et saju kriteeriumiks on 0,5 mm/h.

Teeilmajaamade andmetel 23.02.2018 kohta, saavutas saju hulk taseme 0,5 mm/h alles kell

10:10 (kusjuures 10 minuti hiljem on saju hulk 0), libeduse teke oli fikseeritud aga juba 8:22.

See, et kostja fikseeris libeduse 23.02.2018 kell 8:22, tähendab et libedus oli kindlasti tekkinud

varem, aga isegi kui nõutava haardeteguri tagamise hooldustsükkel algas kell 8:22, siis hiljemalt

kell 10:22 oleks pidanud nõutav haardetegur tagatud olema. Hagejad valisid aga selle tee, et

tõlgendavad seisundinõudeid viisil, et 10:10 alanud (ja 10 minutit kestnud) lumesadu ei tähenda

kohustust teostada libedusetõrjet tagamaks teel nõutav haardetegur. Selline tegutsemine ei ole

kooskõlas hea usu põhimõttega ega määruse nr 92 ega Lepingu eesmärgiga. Seega on

maksimaalse mahaarvamise rakendamine kohane ja proportsionaalne õiguskaitsevahend antud

olukorras.

26. Kostja ei nõustu, et määrust nr 92 tuleks tõlgendada kostja tüüptingimusena. Kostja ei saa

õigusakti sisu muuta.

27. Kostja palub hageja hilinenult esitatud seni käsitlemata asjaolud jätta tähelepanuta, eelkõige

puudutab see alles hageja kirjalikus kohtukõnes 10.02.2020 esitatud väiteid, et mahaarvamised

on leppetrahv ning taotlenud leppetrahvi vähendamist. Siiski märgib kostja, et tegemist ei ole

leppetrahvi ega tasaarvestusega nagu leiab hageja, vaid hinna alandamisega VÕS § 112 mõttes.

28. Kostja taotleb menetluskulude jätmist hagejate kanda. Kostja menetluskuluks on

dokumentaalse tõendi saamise kulu ja lisanud Xxxx OÜ arve nr xxxx, asjatundja arvamuse

koostamine käesolevas tsiviilasjas, arve summa 1 920 eurot (IV kd t lk 79-81). Lisaks palub

kostja TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat tasuma kostja kasuks välja mõistetavatelt

menetluskuludelt viivis seaduses sätestatud määras (ibid).

Kostja vaidleb ka vastu hageja menetluskuludele leides, et hageja tunnihing 180 eurot on

kohtupraktikat arvestades liige kõrge – mõistlikuks on peetud tunnihinda 120 eurot.

30.10.2019 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja kirjalikeks kohtukõnedeks kulutatud aeg on liiga

suur (IV kd t lk 82 ja pöördel).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

29. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad,

kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab,

et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab kulud

kindlaks rahaliselt.

30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

Kohus jätab kostja 13.02.2020 taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata, kuna kohus nõustub

kostja taotluse teise osaga ja ei arvesta hageja uute väidetega, mis on toodud kohtukõnes. TsMS

§ 402 lg 2 viimane lause näeb ette, et kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel

esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Õiguslikke seisukohti võivad

pooled kohtukõne käigus esitada ja hagejate õiguslikele väidetele on kostja saanud reageerida.

31. Kohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja

menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

8

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik

asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2

ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka RKTK 06.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15317).

32. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on käesoleva vaidluse põhiküsimus see, kuidas

pooled tõlgendavad nende vahel riigihanke korras sõlmitud teede hooldamise Lepingus seda,

millal algab hooldustsükkel: kas lumesaju lõppemisest (nagu arvab hageja) või libeduse tekkest

(nagu arvab kostja).

Kuigi pooled on kohtule kinnitanud, et see on ainus vaidlusküsimus ja muude asjaolude üle

pooled ei vaidle, siis on menetluse käigus siiski ilmnenud, et pooled on esitanud tõendeid

haardeteguri mõõtmistulemuste kohta, hageja hooldussõidukite tegevuse kohta jms, mis puutub

Lepingu täitmisesse, siis põhiküsimus saab alguse siiski sellest, kuidas tõlgendada määruse nr

92 § 27 lg 2. Sellest tõlgendusest olenevad kõik järgnevad järeldused.

Kostja on nende järelduste pinnal leidnud, et hageja pole Lepingut nende kõigis punktides

nõuetekohaselt täitnud ja see on andnud kostjale Lepingu sätete alusel õiguse teha hagejale

tasumisele kuuluvast summast mahaarvamisi.

33. Seega alustab kohus vaidluse käsitlemist Lepingu tingimuste tõlgendamisega.

34. Pooled ei vaidle selle üle, et oma olemuselt on hageja esitanud Lepingu täitmise nõude –

poolte vahel on riigihanke „Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 2017-

2023 (viitenumber 181744) tulemusena sõlmitud riigiteede hooldamise leping nr 17-

00121/033, milles Maanteeamet on tellija ja hagejad ühiselt teehooldajad ning mille eesmärgiks

on see, et hagejad võtavad kohustuse teehoiu korraldamiseks riigi omandis olevatel teedel

aastaringselt ja Maanteeamet maksab selle eest tasu (I kd t lk 5jj ning mida on eespool ja

edaspidi nimetatud Lepinguks, p 3).

Kuna osa tasust on mahaarvamiste tõttu jäetud maksmata, hagejate arvates alusetult, siis

taotlevad hagejad tasust mahaarvatud osa maksmist. Pooltevaheline õigussuhe vastab enim

töövõtulepingu tingimustele ja seega saab hagejate nõude aluseks olla VÕS § 108 lg 1 ja § 635

lg 1 ning Riigihangete seaduse § 8.

(Lepingu sõlmimise kuupäeva osas on kohu ette toodud kaks kuupäeva: 13.03.2017

(maanteeameti mahaarvamise akt 23.02.2018) või 14.03.2017 (kostja 02.05.2019 vastuse p

2.1), kuid see on väheoluline ebatäpsus, sest pooled tunnustavad Lepingut ja sellest tulenevat

kohustust teehooldeperioodi kohta 01.11.2017-30.09.2023 ( I kd lk 5-28).

35. Pooled on ühel meelel, et Lepingu täitmisel kohalduvad hagejate jaoks määruse nr 92 sätted.

Vaidlusalune § 27 lg 1 ja 2 on järgmises sõnastuses:

(1) Hooldustsükli aeg on tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded

olema täidetud.

(2) Hooldustsükli aja arvestus maanteel algab libeduse tekkest või lumesaju või

tuisu lõpust. Tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või

lumesaju või tuisu algusest.

36. Praegusel juhul on vaatluse all (mahaarvamised tehtud) 23.02.2018 tee nr 4 hoolduses osas

Tallinn-Pärnu-Ikla, 92,25-134 km, seega maanteel ja kohaldub määruse nr 92 § 27 lg 2 esimene

lause: hooldustsükli aja arvestus algab libeduse tekkest või lumesaju lõpust või tuisu lõpust.

Maanteeameti 23.02.2018 mahaarvamise akti lisa 1 (tee haardeteguri mõõtmistulemused (III

kd t lk 40-42) ja IV kd t lk 28-29 kinnitavad, et tee haardetegurid ei vastanud Lepingu nõuetele,

hagejad ei ole sellele otseselt ka vastu vaielnud, kuid on leidnud, et selline haardeteguri

9

mõõtmine lumesaju ajal ei ole mõistlik ega anna ka tõsikindlaid tulemusi. Lisaks leiavad

hagejad, et mõõtmise ajal ei olnud hooldustsükkel veel alanud, kuna lumesadu kestis.

Seega tee oli libe, aga lumesadu kestis. Hagejad väidavad, et sellisel juhul pole hooldustükkel

veel alanud ja tema kohustused ka mitte ja kostja väidab, et hagejad on juba Lepingut rikkunud,

kuna pole tagatud vajalik haardetegur, mis on Lepingujärgne kohustus – hooldustsükkel algab

libeduse tekkest.

37. Määruse nr 92 § 27 lg 2 tõlgendamise põhiküsimus poolte jaoks ongi see, et kas

hooldustsükkel algab lumesaju lõpust või libeduse tekkest.

38. Antud vaidluse kontekstis on oluline eristada ka normi tõlgendamist ja Lepingu

tõlgendamist.

39. Kogu teehoolduse Lepingu eesmärk on tagada riigi teede korrasolek aastaringselt sellisel

viisil, et tagatud oleks ohutu liiklemine teel ja selleks tuleb hagejatel muuhulgad järgida kõiki

Eesti Vabariigis teede korrashoiuks kehtestatud õigusakte, eeskirju, standardeid ning vajadusel

muude vastava valdkonna tehnilisi dokumente (Lepingu p 1.6, 3.1, 3.2, 6.3, vt ka määruse nr

92 § 2).

40. Lepingu p 2, mis mõtestab lahti Lepingu kontekstis kasutatav sõnad, ei sätesta konkreetselt

selliselt mõistet nagu hooldustsükkel, kuid avab mõisted „hooldetööd“, „hoole“ ja „talihoole“,

mis kõik tähendavad kokkuvõttes seda tegevuste kompleksi, mis tagavad nõutava tee seisundi.

Lepingu p 6.3.1, 6.3.2, 6.3.3, 6.3.6 ja 6.3.15 ning 6.3.19 peavad tagama selle, et teehooldaja

teostab ennetustegevust ja jälgib teeilmaolusid ja prognoose ning asub hooldetöid tegema ajal

ja viisil, mis tagaks muuhulgas määruse nr 92 nõuete täitmise ehk tee vastavuse

seisundinõuetele.

41. Määruse nr 92 § 27 lg 2 annab ette 3 võimalikku hooldustsükli algusaega:

-

Libeduse tekkest

-

Lumesaju lõpust

-

Tuisu lõpust.

Sellise tulemuse annab sõnakohane normitõlgendus, kus seaduse teksti ei tohi tõlgendada nii,

et mingi osa sellest jääb tarbetuks ning kus sõnadele ja väljenditele ei tohi anda üldkeelest

erinevat tähendust, kui selleks ei ole selget mõjuvat põhjust.

Tuginedes ka hageja esitatud 26.02.2019 M A keeleteaduse ekspertarvamusele (III kd, t lk 81-

87), sõltub hooldustsükli algus teehoolduse valdkonna kontekstist ja sellest, milline tingimus

rakendub: ehk kui lumesaju või tuisu lõpu tingimus rakendub, siis algab hooldustsükli aja

arvestus lumesaju või tuisu lõppemisest ja kui rakendub libeduse tekkimise tingimus, siis algab

hooldustsükli aja arvestus libeduse tekkest.

Seega määruse nr 92 § 27 lg 2 esimese lause grammatiline tõlgendus annab tulemuseks selle,

et hooldustsükkel võib alata erinevatel aegadel sõltuvalt sellest, milline eeldus rakendub: kui

on libe, siis algab ta libeduse tekkest ja kui on lumesadu, siis algab ta lumesaju lõpust.

42. Määruse nr 92 lisa 9 „HOOLDUSTSÜKLI AEG TUNDIDES“ sätestab järgmised

hooldustsüklid:

-

Lume ja lörtsi eemaldamine sõiduteelt

-

Soola-lume segu eemaldamine sõiduteelt

-

Sõidutee libedusetõrje tänava ohtlikes kohtades

10

Lisaks on hooldustsükli lahtris veel järgmised nö tsüklid: aeg nõutava haardeteguri tagamiseks

sõiduteel (mida võiks nimetada teiste sõnadega ka kui libeduse tõrje) ja tee kohta kehtivate

üldnõuete täitmine (mida võiks teisi sõnu nimetada ka kui teehooldus tervikuna).

Lepingu lisa 4.2.2. p 1.15 sätestab talihoolduses selgelt kaks erinevat tsüklit: libedusetõrje ja

lumetõrje ning kolmandana muud tegevused, mis sätestab teatud erisustega teelõikude

(ristmikud, sillad, ühistranspordi peatused, raudteeülesõit jms) teehoolduse.

Seega määruse nr 92 § 27 lg 2 esimese lause grammatiline ja süsteemne tõlgendamine

paigutades selle Lepingu konteksti, annab tulemuseks, et hooldustsükleid on mitu ja need

võivad alata erinevatel aegadel sõltuvalt sellest, milline tingimus on saabunud: kas libeduse

tekkest või lumesaju lõpust või tuisu lõpust.

Teehoolduse üldist eesmärki arvestades (s.o ohutut liiklemist tagava teeseisundi saavutamine),

ei saa olla mõeldav, et lumesadu pole lõppenud, aga tee on libe ja siis ei ole hooldustsükkel

alanud ja teehoolet tegema ei pea.

Hagejad on esitanud - Maanteeameti hooldeosakonna juhataja R K ettekande 22.02.2018

„Aktuaalset riigiteede korrashoiul“ (III kd t lk 43 jj) nö slaidid, mille sissejuhatavas teemas

„Üldist“ on toodud Maanteeameti põhifunktsioonid (teede korrashoiul) ja need on:

-

Kostja peab tagama ohutu, optimaalse ja jätkusuutliku liikluskeskkonna kujundamise;

-

Kostja tegevuse eesmärk on inimelude säilitamine;

-

Kostja üheks põhiülesandeks on teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks

liiklemiseks riigimaanteedel;

-

Lepinguga määratud ulatuses on teehooldajatele (hagejad) antud kohustus teehoiu

korraldamiseks riigi omandis olevatel teedel, s.o tee hooldamine, tee remontimine,

teekasutuse korraldamine ning tee ja teekaitsevööndi haldamisega seotud tegevused.

Samas ettekandes on toodud teehoolduse põhimõtted: need on kehtestatud tee seisundinõuete

määrusega (määrus nr 92). Teehoolduslepingu eesmärk on saavutada nõutud teeseisundid, mille

eest vastutab teehooldaja (vt ka III kd t lk 47 pöördel, lk 48).

3 ja 3+ seisunditase talihooldes on põhiteedel ja suurema liiklusega tugi- ja üksikutel

kõrvalteedel. Ettekandes on välja toodud, et alates Maanteeameti peadirektori asetäitja

10.03.20106 korraldusest nr 0005 kehtestati teel nr 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla, mida hooldavad

ühiselt hagejad) talviseks seisunditasemeks 3+ (III kd t lk 52) ning hooldustsükli aeg nõutava

haardeteguri tagamiseks 2 tundi, seejuures peab ennetav libedusetõrje olema tehtud kogu

sõidutee ulatuses, kui teeilmajaama andmed ja/või ilmaprognoosid annavad alust arvata, et

haardetegur väheneb alla nõutava.

Eelnev on muuhulgas sätestatud ka Lepingu lisa 4.2.2 p-s 1.15.

See kõik käsitleb libedusetõrjet. Libedusetõrje seisunditasemete kaupa riikide võrdluses on

välja toodud ka R K ettekandes, III kd t lk 59 pöördel ja 60.

R K kinnitab oma 30.04.2019 täpsustuses 22.02.2018 ettekande kohta, et libeduse

hooldustsükkel algab libeduse tekkest. Erinevalt lume eelmaldamise hooldustsüklist, mis algab

lumesaju lõpust (III kd t lk 153).

Seega eristatakse teehoolde valdkonna praktikates ja teooriates selgelt erinevaid tsükleid

talvises teehooldes – lume tõrjumiseks ja libeduse tõrjumiseks.

Ka M A keeleteaduse ekspertarvamuse järgi tuleb määruse nr 92 § 27 tõlgendada teehoolde

valdkonna konventsioonidest ja praktikatest lähtuvalt ning järeldusi saab teha vaid kontekstist

sõltuvalt. Kohus nõustub sellega.

11

43. M K Teeilmajaamade andmete analüüs 23.02.2018 kohta, 27.02.2019, III kd t lk 66 jj

kinnitab seda, et üheks oluliseks libeduse tekitajaks teel on lumesadu ja tuisk (III kd t lk 68).

04.02.2020 kohtuistungil kinnitas M K, et lumesaju ja tuisu korral on tee alati libe. M K analüüsi

kohaselt on teel libeduse tekkeks ka muid põhjuseid: nt härmatis, märja teepinna jäätumine,

ilma järsust soojenemisest tekkiv libedus jne.

Kui eeldada hagejate seisukoha õigusust, et hooldustsükli alguse ainus kriteerium on lumesaju

või tuisu lõpp, siis olukordades, kus lumesadu ega tuisku pole, aga tee on siiski libe, teehoolduse

tsükkel ei saagi alata. See ei ole kooskõlas teehoolduse eesmärkide ega põhimõtetega.

M K analüüsi ja ka ütluste peamine sisu on selgitada, kuidas ja mille alusel otsustada, milline

on kõige tõhusam ja kohasem viis, vahend või meetod libeduse tõrjumiseks, kuid see ei tõenda

hooldustsükli algamise aega vastavalt Lepingule. M K selgitab oma xxxx töötamise

kogemusele tuginedes, kuidas tõrjutakse libedust Soomes. Seejuures sõltub ka Soomes palju

sellest, kuidas riik on teehooldajatega kokku leppinud. Seetõttu ei ole võimalik Soome

kogemust poolte vahel sõlmitud Lepingule kohaldada. M K selgitused võivad omada tähendust

hindamaks, kas hagejad kasutasid libeduse tõrjeks õigeid ja teehoolduses tunnustatud

meetodeid, kuid see ei ole käesolevas kohtuasjas peamine vaidlusküsimus. M K ütlused ei

tõenda millal libeduse tõrje hooldustsükkel algab.

Pooled ei ole vaielnud selle fakti üle, et 23.02.2018 kl 8:22 tuvastas kostja, et tee on libe ja 2

tundi hiljem teostatud mõõtmistulemuste kohaselt ei vastanud tee seisundinõuetele.

M K ütlused ei väära seda, et kui tee on libe ning Lepingu alusel on teehooldajal kohustus

tagada, et tee oleks ohutu ja libedus oleks tõrjutud, siis tuleb asuda teed hooldama libeduse

tekkest alates.

M K selgitas 04.02.2020 kohtuistungil, millised on tõhusad viisid libeduse tõrjeks selliste

teeilmaolude korral nagu valitsesid vaadeldaval teelõigul 23.02.2018 keskendudes

võrreldavatele kogemustele Soomes, kuid nii M K kui ka S S 05.07.2019 ekspertarvamused (IV

kd t lk 30-36) kinnitavad, et ka nendes teeoludes on libeduse tõrje võimalik ja nõutava

haardeteguri saavutamiseks tuleb kasutada suuremates kogustes NaCl või ka CaCl. M K

kinnitas oma ütlustes, et ka Soomes tõrjutakse sarnaste ilmaoludega libedust, kuigi mitte võib

olla kogu tee ulatuses, kuid kindlasti kohtades, kus palju pidurdatakse (ristmikud,

ringristmikud).

44. Maanteeameti teostatud mõõtmistulemuste kohaselt (Maanteeameti mahaarvamise akt

23.02.2018 ja selle lisa (III kd t lk 40 jj, haardeteguri mõõtmistulemused (IV kd t lk 28-29) ja

Maanteeameti vastus hageja teabenõudele, 15.08.2018 (IV kd t lk 37-38), ei olnud Lepingu lisa

4.2.2 p-s 1.15 kokku lepitud 2 tunni jooksul alates libeduse tekkest tagatud nõutav haardetegur

23.02.2018 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 92,25-134 km.

Hageja hooldemasinad ei ole katnud ühte teelõiku (Tallinn-Pärnu-Ikla 92,25-134 km)

ajavahemikul 06:00-12:00 ja see on toodud hooldemasinate jälgimiskaardil, III kd t lk 120 ja

ka IV kd t lk 5-6 ja 28-29 sama kd. Vt ka IV kd t lk 37-38.

Seda, et tee oli libe, kinnitavad ka liiklejate kaebused (muuhulgas avarii): teede seisukorra kohta

liiklejate poolt edastatud teave (tabeli kujul, III kd t lk 149-150, lisaks sündmuse teated eraldi

– III kd t lk 151-152).

45. See, et kostja hilisemates hankelepingutes teehoolduse tingimusi täpsustanud on (vt Jõgeva

piirkonna teehoolduse hankedokumentide Tehniline kirjeldus, IV kd t lk 7jj), ei tähenda kohtu

arvates, et kostja oleks oma seisukohti muutnud. Kostja on täpsustanud hankelepingu tingimusi,

et edaspidi vältida sarnaseid kohtuvaidlusi nagu praegu on hagejatega.

12

46. Kohus ei nõustu hagejatega, et määruse nr 92 puhul on tegemist tüüptingimustega, sest

määrus on õigusakt ega saa seega VÕS § 35 lg 1 mõistest tulenevalt olla tüüptingimus. Lisaks

märgib kohus, et Leping on sõlmitud Riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras ning

pakkumise esitaja peab arvestama hankedokumentides toodud tingimustega, sellega peab

arvestama ka tellija ning seega on mõlemad pooled seaduse nõuetega enam piiratud, kui

eraõiguslike isikute lepinguvabaduse puhul tavapäraselt võlaõigusseaduse mõttes.

47. Pooled ei vaidle selle üle, et Lepingu lisa 4.2.4 „Korrashoiu järelevalve juhend riigiteedel“ p

7.1.1 kohaselt on järelevalve tegijal õigus teha mahaarvamisi muuhulgas siis, kui hooldaja ei

ole nõutavat seisunditaset saavutanud hooldetsükli jooksul, samuti siis, kui hoolde tegemisel

on puudusi, mis võivad viia liiklusohtlike olukordade tekkimiseni (p 7.1.3, vt ka I kd t lk 23-

28).

Lepingu lisa 4.2.4 p 6.1 lubab kostjal rakendada teehooldes puuduste esinemise korral

sanktsioonina muuhulgas mahaarvamisi tehtava hoolde maksumusest (p 6.1.3). Mahaarvamine

arutatakse p-s 7.3 toodud valemi alusel.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja mahaarvamise aktis (23.02.2018, III kd t lk 40) tehtud arvestus

vastab Lepingu tingimustele, kuid hagejad leiavad, et kostja oleks võinud rakendada ka

leebemaid sanktsioone ja kostja oleks võinud mahaarvamisi teha ka väiksemas ulatuses.

48. Kohus märgib, et Lepingu lisa 4.2.4 p 6.1 sätestab kostja poolt võimalike rakendatavate

sanktsioonide loetelu, kuid selles puudub tingimus, millises järjekorras tuleb sanktsioone

rakendada ja seega on see kostja diskretsiooni, millist sanktsiooni ta peab tuvastatud puuduse

puhul vajalikuks kasutada.

Kostja on põhjendanud, et libeduse tõrje teel on oluline liiklusohutuse tagamiseks ja selle

tegemata jätmist peab kostja oluliseks puuduseks Lepingu täitmisel. Kostja on muuhulgas

viidanud sellele, et hagejad pole täitnud ka Lepingu p 6.3.6 ehk pole andnud tagasisidet

Maanteeinfokeskusest saabunud sündmuste kohta (23.02.2018 oli sellel teelõigul neid 7, III kd

t lk 149 jj).

Sellise puuduse korral ei ole mahaarvamiste tegemine kohtu arvates ebakohane sanktsioon.

Lepingu täitmise nõue, millele hagejad esimese võimaliku sanktsioonina viitavad (Lepingu lisa

4.2.4 p 6.1.1) ei pruugi olla piisav distsiplineerija arvestades, et lisa 4.2.4 p 7.5 kohaselt

ettekirjutus või mahaarvamine niikuinii ei vabasta hoolde tegijat puuduste kõrvaldamise

kohustusest (ehk Lepingu täitmisest).

49. Lisaks osundavad hagejad sellele, et Lepingu lisa 4.2.4 p 7.3.1 võimaldab mahaarvamist,

mis ületab summat 6 500 eurot, vähendada. Hagejad leiavadki, et juhul, kui kohus tuvastab, et

hagejad on Lepingut rikkunud, siis tuleks mahaarvamist vähendada kuni 6 500 euroni.

50. Kohus nõustub hagejatega selles, et Lepingu lisas 4.2.4 ette nähtud sanktsioonid Lepingu

täitmisel esinevate puuduste eest, sarnanevad oma olemuselt enim leppetrahviga (VÕS § 158,

§ 159). Kuigi Lepingus sanktsioonina sätestatud õigus teha hagejatele maksmisele kuuluvast

summast mahaarvamisi, ei ole klassikaline leppetrahv, milles puhul kohustatud pool peab

õigustatud poolele maksma rahasumma, on see siiski võrdväärne rahalisele kaotusele, mida

hagejad kogevad mahaarvamiste puhul.

51. Hagejate taotluse kohta vähendada leppetrahvi summat märgib kohus, et VÕS § 162 lg 3

järgi ei ole hagejatel õigus leppetrahvi vähendamist nõuda.

52. Lepingu lisa 4.2.4 p 7.3.1 kohaselt võib tellija ehk kostja mahaarvamise valemi järgi

arvutatud summat vähendada, kuid kostja pole seda teinud.

13

Ka kohus ei pea põhjendatuks mahaarvamise summat vähendada, sest teatud teelõikudel

hagejad siiski püüdsid libedust tõrjuda ja ühe teelõigu (Tallinn-Pärnu-Ikla tee nr 4 km 92,25-

134) hooldamata jätmiseks alust polnud. Tee oli libe, ei vastanud Lepinguga kokku lepitud

seisundinõuetele, selle üle kaebasid liiklejad ning turvaline liiklemine oli ohtu seatud.

53. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna kostjal puudub rahaline kohustus

hagejate ees, ei ole alust ka hagejate viivisenõude rahuldamiseks.

Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine

54. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

55. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis kannab hageja oma menetluskulud ise ja kostja

menetluskulud jäävad hageja kanda.

56. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Kostja on esile toonud, et tema menetluskuluks on dokumentaalse tõendi hankimise kulu 1 920

eurot ning esitanud selle tõendamiseks Xxxx OÜ arve nr xxxx, 08.07.2019 (IV kd t lk 81).

Kostja kinnitab, et kulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (asjatundja arvamuse

koostamine).

Kostja on 06.08.2019 menetlusdokumendiga koos esitanud asjatundja S S ekspertarvamuse (IV

kd t lk 30-36).

TsMS § 143 p 2 alusel leiab kohus, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga ning

mõistab selle hagejatelt kostja kasuks välja.

57. TsMS § 165 lg-st 3 järeldub, et hagejad vastutavad menetluskulude kandmise eest

solidaarselt.

58. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel mõistab kohus hagejatelt solidaarselt välja ka

viivise menetluskuludelt.

59. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik