4-10-1026/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 13. aprill 2010.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri korrakaitsepolitseiosakonna

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 16.03.2010.a.

kiirmenetluse otsusega 10220092656779 määratud rahatrahvi vähendamise nõudes Kaebuse esitanud isik E.H, isikukood 35301150225, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja

Põhja Prefektuuri korrakaitsepolitseiosakonna

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalitus, Ädala 4E, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Rahuldada E.H

kaebus ning tühistada Põhja Prefektuuri

korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 16.03.2010.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas 10220092656779.

Teha uus otsus, millega karistada E.H LS § 74 64

lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses s.o. 1200 /üks tuhat kakssada/ krooni.

Kohaldades KarS § 66 lg 2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa, igakuiselt summas 400 /nelisada/ krooni, 3 /kolme/ kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või

arvele 221023778606 Swedbank, kohustuslik on märkida viitenumber 10220092656779 ning selgitus: E.H, 4 – 10 – 1026, rahatrahv.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Väärteoasi nr. 4 – 10 – 1026

2

Põhja Prefektuuri korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Peeter Laasi poolt 16.03.2010.a. väärteoasjas 10220092656779 kiirmenetluses tehtud otsusega tuvastati, et E.H juhtis 16.03.2010.a. kella 17:39 ajal Tallinnas, Põhja pst. 31 juures mootorsõidukit, milles viibiv laps ei olnud sõites turvavarustusega kinnitatud.

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega.

Menetlusalune isik E.H rikkus seega Liikluseeskirja § 60 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7464 lg. 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja E.H-le LS § 74 64 lg 1 karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 2400,00 krooni.

KAEBUSE SISU

E.H esitas 31.03.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palus vähendada Põhja

Prefektuuri korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Peeter Laasi poolt 16.03.2010.a. väärteoasjas 10220092656779 kiirmenetluses tehtud otsusega määratud rahatrahvi seoses raske majandusliku olukorraga perekonnas. E.H avaldab kaebuses, et ta ei vaidlusta toimepandud rikkumist ja nõustub asjaoluga,

et tema poolt juhitud auto tagaistmel kaasa sõitnud tütar oli ennast vabastanud turvavööst, et tõsta üles lutt, mille kaebuse esitaja 10 kuune poeg oli suust välja sülitanud. Turvavöö oli lahti vaid selleks ajaks ning peale nimetatud tegevust pani tütar turvavöö uuesti kinni.

E.H avaldab, et ta saab aru turvavööde kasutamise nõudest, kuid ei saa nõustuda

määratud rahatrahvi suurusega, kuna määratud rahatrahvi – 2400,00 krooni – tasumine halvendaks selgelt tema perekonna toimetulekut ja seda tuntaval määral, kuna nende perekonna sissetulek ei ole kõrge. Seega palub kaebuse esitaja alandada määratud trahvisummat talutava piirini.

E.H palub arvestada ka asjaolu, et tema abikaasa, LS, oli ajavahemikul 16.01. – 06.03.2010.a. haiguslehel seoses käeluu murruga, mistõttu kannatas nende perekonna sissetulek

sedavõrd, et seda sai võrrelda summaga 4200,00 krooni, jättes peale maksude tasumist söögi tarbeks äärmiselt väikese summa.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

Politseija Piirivalveamet esindaja operatiivbüroo juht politseikolonelleitnant Alo Kirsimäe

avaldas seisukohta, et E.H

kaebus Politseija Piirivalveameti

korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse poolt koostatud

kiirmenetluse otsusele nr 10220092656779 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamisega. E.H-le koostati kiirmenetluse otsus, sest ta juhtis mootorsõidukit, milles viibiv laps ei olnud sõites turvavarustusega kinnitatud. E.H karistati sellise teo eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses.

E.H palub Harju Maakohtule esitatud kaebuses vähendada kiirmenetluse otsuses määratud rahatrahvi summat viidates pere raskele majanduslikule olukorrale.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistas E.H omakäeliselt antud

ütlustes, et ta ei pööranud tähelepanu sellele, et tema tütar ei olnud tagaistmel kinnitatud turvavarustusega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et turvavöö eesmärk sõidukis on juhi ja reisijate ohutuse suurendamine. Turvavöö tuleb kinnitada enne sõidu alustamist ja sõiduajal ei ole lubatud avada turvavööd. Juhul kui tekib sõidu ajal sõidukis vajadus turvavöö avamisel, tuleb jätta sõiduk tee äärde seisma. Ka ühe turvavööga kinnitamata isiku viibimine sõidukis suurendab

liiklusõnnetuse korral inimvigastuste raskusastet, sest kokkupõrke korral ei suuda kinnitamata

3

isik kontrollida oma liikumist ning võib vigastada teisi sõidukis viibivaid isikuid. Jättes tähelepanuta tütre kinnitamata turvavöö seadis E.H ohtu oma mõlemad lapsed.

Arvestades karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud E.H karistamine rahatrahviga sanktsiooni üle keskmise määra. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina

on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole

kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine. Sündmuskohal antud ütlustes ei ole

E.H kahetsenud oma rikkumist, mis andnuks menetlejale signaali, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka keskmisest määrast madalama rahatrahviga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et E.H karistamine LE § 60 nõuete rikkumise eest LS § 7464 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Politseija Piirivalveameti esindaja avaldas ühtlasi nõustub kirjaliku menetlusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, selle juurde lisatud materjalidega ning väärteoasja toimikuga ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. LS § 7464 lg 1 – sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest

või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest – sanktsioon näeb eelnimetatud teo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühiku ulatuses.

Kohtuväline menetleja on antud juhul määranud E.H-le karistuse üle sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasja materjalide juures asuvast karistusregistri väljavõttes nähtuvalt ei ole E.H varasemalt toime pannud analoogset väärtegu ega ka muid väärtegusid.

E.H on kohtule avaldanud, et ta tunnistab teo toimepanemist ning nõustub ka karistuse määramisega, kuid kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on antud momendil koormav kogu tema perekonnale, kuna tema abikaasa oli ajavahemikul 16.01. – 06.03.2010.a. töövõimetu, mistõttu on vähenenud perekonna sissetulekud.

Kaebusele lisatud töövõimetuslehtede ärakirjadest nähtub, et E.H abikaasa LS oli

ajavahemikel 16.01.2010.a. – 14.02.2010.a. ning 15.02.2010.a. – 05.03.2010.a. töövõimetu seoses olmevigastusega. Kohus on seisukohal, arvestades E.H isikut ja tema perekondlikku olukorda, et antud juhul ei ole mõistetud karistus proportsionaalne ega kooskõlas karistuse mõistmise preventiivse eesmärgiga. Rikkumise toime pannud isiku karistamise eesmärk on mõjutada teda karistuse läbi

edaspidi hoiduma rikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab, et E.H suhtes on võimalik saavutada preventiivne toime väiksema karistuse näol.

Lähtudes eeltoodust ning arvestades E.H perekondlikku ja majanduslikku olukorda

peab kohus võimalikuks määrata E.H-le toimepandud rikkumise eest karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatusest (1200,00 krooni) ning vastavalt KarS § 66 lg 2 määrata selle tasumine ositi 3 kuu jooksul.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6; KarS § 66 lg lõikest 2

Alari Möldre Kohtunik

4