1-10-4363/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-10-4363 13.aprillil 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu

kohtunik Karin Olentšenko menetles käskmenetluses kriminaalasja G.S süüdistuses KarS § 121 järgi

Süüdistatav:

G.S , ik XXX, venelane, kodakondsuseta, põhiharidusega, eluk.xxx

(xxx), töök.OÜ A P, varem kohtulikult karistatud 17.09.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.1 – 25 lg.2 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga, viibis vahi all 19-25.08.2009.a.

Süüdistus:

G.S-i süüdistatakse selles, et 12.08.2009 kella 17.00 paiku Tallinnas, XXX

asuvas korteris tema lõi korduvalt rusikaga vastu nägu oma vanaema AMT’t, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja kaotas teadvuse, põhjustades kannatanul nina piirkonna põrutuse, ninaluude nihestuseta murru ning pea põrutuse. Samuti lõi G.S 17.08.2009 kella 14.30 paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris jalast võetud kingaga AMT’t vastu nägu põhjustades füüsilist valu. Sel moel G.S löömisega kahjustades teise inimese tervist pani toime kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest teeb prokurör Marika Kreutzberg ettepaneku karistada G.S-i rahalise karistusega 120 päevamäära, so arvestades

miinimumpäevamäära suurust 50.-krooni, 6000.- krooni. Eelvangistuses viibitud 7 päeva arvata karistusaja hulka, so 1050.-krooni (7x3x50), kandmisele jääb rahaline karistus 4950.-krooni, mida võimaldada tasuda ositi 6 kuu jooksul.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega nõustub kohus järeldustega, mis on esitatud

süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistusmäära kohta ning leiab, et

süüdistatava kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, on kogutud küllaldaselt süüdistust kinnitavaid tõendeid ja prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja suuruse osas

on põhjendatud. G.S-i süüd kinnitavad kannatanu AMT ütlused ja patsiendikaard, samuti vaatlusprotokoll. G.S-i karistust raskendavad või kergendavad asjaolud puuduvad.

G.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistus vastavalt

prokuröri ettepanekule ning välja mõista temalt süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 253 p.1, 254 kohus o t s u s t a s:

2

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus G.S 50 miinimumpäevamäära suuruses, so 6000.- (kuus tuhat) krooni.

KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata eelvangistuses 19-25.08.2009.a. viibitud seitse päeva ümberarvestatult rahalise karistuse päevamääradeks karistusaja hulka, kandmisele jääb rahaline karistus 4950.- /neli tuhat üheksasada viiskümmend/ krooni. KarS § 66 kohaselt määrata, et G.S’ile mõistetud rahalist karistust on võimalik

tasuda ositi võrdsetes osades 6 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr.10220034796011 Eesti Ühispangas või arveldusarvele

nr.221023778606 Swedbankis (viitenumber 4100064939, selgitus „G.S , rahaline karistus, 1-10-4363“) iga kuu 825.- krooni alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista G.S’ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või

Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „G.S, 1-10-4363, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, käesolev otsus jõustub.

Kohtunik: