3-20-865/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-865

Haldusasi

Cahbox OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu

andmebüroo 08.04.2020 otsuse nr 3.4-9/937-1 tühistamiseks

ja kohustamiseks 09.03.2020 tegevusloa taotluste läbi

vaatamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: Cahbox OÜ, esindaja Marge Juur

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), esindaja

Mihkel Ruubas

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata nõue tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroo

08.04.2020 otsus nr 3.4-9/937-1.

2. Rahuldada kohustamisnõue ning kohustada Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu

andmebürood Cahbox OÜ 09.03.2020 tegevusloa taotluseid läbi vaatama.

3. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Cahbox OÜ kasuks menetluskulude katteks välja

231 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.07.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Cahbox OÜ esitas 09.03.2020 Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroole (RAB)

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) kuni 09.03.2020 kehtinud

redaktsiooni § 70 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel tegevusloa taotlused virtuaalvääringu rahakotiteenuse

ja virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumiseks.

2(6)

2. RAB edastas 13.03.2020 Cahbox OÜ-le e-posti aadressile (info@wasp.ee) teate riigilõivu

tasumisest, paludes tasuda tegevusloa taotluste eest riigilõivu 345 eurot ning hoiatades, et

vastasel juhul jätab RAB taotlused läbi vaatamata.

3. Cahbox OÜ tegevusloa taotluste eest tasuti 08.04.2020 Wasp Consult OÜ poolt riigilõiv 345

eurot (08.04.2020 maksekorraldus nr 16).

4. RAB jättis 08.04.2020 otsusega nr 3.4-9/937-1 Cahbox OÜ tegevusloa taotlused läbi

vaatamata, sest nende menetlemise eest ei ole 08.04.2020 laekunud 345 eurot

Rahandusministeeriumi kontole.

5. Cahbox OÜ esitas 08.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

11.05.2020 määrusega menetlusse RAB 08.04.2020 otsuse nr 3.4-9/937-1 tühistamise nõudes

ja taotluste läbivaatamiseks kohustamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub tühistada RAB 08.04.2020 otsuse nr 3.4-9/937-1 ja kohustada vastustajat

vaatama tema taotlused sisuliselt läbi (täiendavad seisukohad 01.06.2020). Kaebaja palub

mõista vastustajalt välja menetluskulud. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

1) Kaebajale tuli anda riigilõivu maksmiseks tähtaeg. Vastustaja poolt 13.03.2020 saadetud

e-kirjas ei määratud kaebajale tähtaega riigilõivu tasumiseks. Selles ei olnud ühtegi viidet, et

tähtaeg oleks märgitud majandustegevuse registri (MTR) veebipõhisesse menetluskeskkonda.

Kaebaja ei olnud sellest teadlik ega märganud seda ka ise. Kui vastustaja pidas vajalikuks saata

e-kirjaga puuduste kohta teabe ja selgituse, siis pidi ta selles ka märkima tähtaja. Ka

riigilõivuseaduse (RLS) § 11 lg-s 2 ega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-s 2 ei ole

eeldatud, et tähtaeg märgitakse lihtsalt kuskile veebikeskkonda ega teavitata sellest kaebajat.

Määramine ja selgitamine tuleb saajale arusaadavalt kirja teel edastada, mis on tavaks

haldusmenetluses.

2) WASP CONSULT OÜ maksis 08.04.2020 kaebaja eest riigilõivu 345 eurot. Maksekorraldus

on salvestatud kell 17:08. Ülekanne tehti Swedbank AS-i pangakontolt vastustaja Swedbank

AS-i pangakontole, mis tähendab, et laekumine pidi toimuma praktiliselt koheselt. Vaidlustatud

otsus on allkirjastatud 08.04.2020 kell 18:25 (s.o üle tunni aja pärast riigilõivu tasumist) ning

otsusega jäeti kaebaja taotlused läbi vaatamata põhjusel, et riigilõiv ei ole tasutud ja laekunud

08.04.2020 Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõiv siiski oli tasutud ja tõenäoliselt ka

laekunud 08.04.2020, sh enne otsuse tegemist.

3) Kuivõrd kaebajale ei määratud tähtaega riigilõivu tasumiseks, ei saanud ta seda ka rikkuda.

Tähtajast 20.03.2020 kaebaja teadlik ei olnud ning otsuses heitis vastustaja kaebajale ette

riigilõivu mittelaekumist just 08.04.2020, millal see siiski laekus. Vastustaja rikkus

seadusejärgset kohustust määrata kaebajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Sellega rikuti kaebaja

õigusi ja ootust taotluste läbi vaatamisele ja rahuldamisele, kuna muid puudusi ei olnud.

Võimalike uute taotluste esitamisel tekib kaebajale kahju, sest vahepeal on oluliselt suurenenud

riigilõivu summa (3300 eurot, RLS § 269 p 2). Eeltoodu alusel on põhjendatud ja tõendatud, et

ei esinenud alust jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata. Seetõttu tuleb haldusmenetlus läbi viia

ja taotlused läbi vaadata.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Puuduste kõrvaldamise teate kuupäevaks märgiti 20.03.2020, mis oli mõeldud puuduste

kõrvaldamise tähtajana, aga mida süsteem kaebajale selliselt ei kuvanud. Eeltoodust tulenevalt

ei saa seda lugeda puuduste kõrvaldamise tähtajaks.

3(6)

2) Tulenevalt asjaolust, et RahaPTS ei sätesta riigilõivu tasumise protsessi osas erisusi MSÜS-

i kohaldamisest, tuleb lähtuda MSÜS-is sätestatust. Tulenevalt RLS ja MSÜS § 19 lg-s 7

sätestatust tuleb riigilõivu tasumise kinnitus esitada tegevusloa taotluse esitamisega. Kaebaja

tegevusloa taotlus riigilõivu tasumise kinnituse dokumenti ei sisaldanud, mille tõttu esitas RAB

kaebajale puuduste kõrvaldamise teavituse. Teavituses puuduste kõrvaldamise tähtaega eraldi

ei märgitud. Puudused tuli kaebajal seega kõrvaldada mõistliku aja jooksul. Kaebaja puudusi

hiljemalt 07.04.2020 ei kõrvaldanud. See tähendab, et alates puuduste kõrvaldamise teate

esitamisest 24 päeva jooksul ja alates tegevuslubade taotlusest 29 päeva jooksul polnud kaebaja

puudust kõrvaldanud. Kaebaja ei esitanud palvet puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks

või määratud tähtaja täpsustamiseks. Samuti ei esitatud põhjendusi puuduste kõrvaldamise

võimatuse kohta.

3) Tulenevalt asjaolust, et isik ei kõrvaldanud kuupäevaks 07.04.2020 taotluses esinenud

puudusi ning arvestades, et alates 08.04.2020 oleks tegevusloa taotluse esitamisest möödunud

30 päeva, mis on üldine tegevuslubade taotluste lahendamise tähtaeg MSÜS-is, tegi RAB

08.04.2020 tegevusloa taotluste läbi vaatamata jätmise otsuse. Otsuse tegemisel tugineti MSÜS

§ 20 lg-s 1 sätestatule. Isiku poolt puuduste kõrvaldamine sai RAB-ile teatavaks 09.04.2020,

sest riigilõivu tasumise märge teostatakse MTR-i kolmanda isiku poolt, mille osas saab RAB

teavituse alles pärast vastava teabe lisamist keskkonda. Kirjeldatud kanne teostati 08.04.2020

kell 16:52, kaebaja ise edastas vastava teavituse koos kinnitava dokumendiga kell 17:22. RAB

poolt oli otsus koostatud 08.04.2020 kell 15:15 seisuga, mis allkirjastati küll hiljem. Välja

toodust tulenevalt puudus RAB-il võimalus antud asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võtta, sest

kande nähtavaks muutumine ja kaebaja teavitus esitati RAB-ile pärast tööaega.

4) Vaidluse objektiks on seega fakt, kas puuduste kõrvaldamise teates tähtaja märkimata

jätmisel on 24 päeva piisavaks tähtajaks tegevusloa taotlusel riigilõivu tasumiseks, mis seaduse

kohaselt tuleb tasuda taotluste esitamisel. RAB hinnangul on vastava puuduse kõrvaldamise

mõistlikuks tähtajaks 7 kalendripäeva. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas menetluses oli

puuduste kõrvaldamise tähtaeg kaebajale ebaselgelt määratletud, oli kaebajal võimalik vastavat

puudust kõrvaldada enam kui kolm korda pikema tähtaja jooksul. Arvestada tuleb ka, et

üldjuhul on tegevusloa taotluste lahendamise tähtaeg 30 päeva taotluse esitamisest. Seega jättis

kaebaja oma riigilõivu tasumise kohustuse täitmata terve üldise tegevusloa taotluse tähtaja

jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab RAB 08.04.2020 otsust nr 3.4-9/937-1, millega jäeti tema 09.03.2020

tegevusloa taotlused läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei tasunud vastavalt RAB 13.03.2020

teatisele tegevusloa taotluste esitamisel nõutavat riigilõivu 345 eurot.

9. Kuigi kohus võttis kaebuse menetlusse nii tühistamis- kui kohustamisnõudes ning vastustaja

hinnangul tuleb vaidlustatud otsust käsitleda haldusaktina (vt 26.05.2020 menetlusdokument),

leiab kohus, et RAB 08.04.2020 otsus nr 3.4-9/937-1 on menetlust lõpetav toiming, millega ei

otsustata isiku õiguste ega kohustuste üle. Vaidlustatud otsusega ei lahendatud kaebaja

tegevusloa taotlusi sisuliselt ega keeldutud haldusakti andmisest (st ei reguleeritud lõplikult ja

siduvalt konkreetset üksikjuhtumit), vaid üksnes keelduti menetluse läbiviimisest (vt ka

Riigikohtu 11.03.2004 otsus nr 3-3-1-8-04, p 13). Kui haldusorgan on keeldunud isiku taotluse

menetlemisest, siis saab isik nõuda taotluse läbivaatamiseks kohustamist.

Eeltoodut arvestades jätab kohus Cahbox OÜ kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 151 lg 2

p 1 alusel läbi vaatamata ning lahendab alljärgnevalt kohustamiskaebust.

4(6)

10. Vaidlust ei ole, et RahaPTS alusel esitatud tegevusloa taotluste lahendamine kuulub RAB

ülesannete hulka (RahaPTS § 54 lg 1 p 11, § 71) ning RAB-il tuleb tegevusloa taotlusi

lahendada MSÜS-s ja HMS-s sätestatud korras, arvestades RahaPTS erisusi (RahaPTS § 1

lg 3, § 54 lg 1 p 11).

Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli kohustatud tegevusloa taotluste esitamisel nende

läbivaatamise eest tasuma riigilõivu 345 eurot (MSÜS § 19 lg 7, kuni 09.03.2020 kehtinud RLS

redaktsiooni § 269). Samuti ei ole vaidlust, et kaebaja ei olnud tegevusloa taotluste esitamisel

nõutavat riigilõivu tasunud ning RAB esitas 13.03.2020 kaebajale teatise, milles palus tasuda

riigilõiv 345 eurot ja hoiatas vastasel juhul tegevusloa taotluste läbi vaatamata jätmise eest.

Ühtlasi ei ole pooltel vaidlust ka selles, et RAB 13.03.2020 teatises ei määratud kaebajale

konkreetset tähtaega riigilõivu tasumiseks ega ka selles, et kaebaja tasus nõutud ulatuses

riigilõivu 08.04.2020.

Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas vastustajal oli õigus jätta 08.04.2020 otsusega

kaebaja tegevusloa taotlused läbi vaatamata olukorras, kus vastustaja 13.03.2020 teatises ei

määratud kindlat tähtaega riigilõivu maksmiseks ning kaebaja oli taotluste eest riigilõivu

08.04.2020, kellaajaliselt enne vaidlustatud otsuse tegemist (allkirjastamist), tasunud.

11. MSÜS § 20 lg 1 sätestab, et majandushaldusasutus lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa

andmise või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse

lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Kui

ettevõtja jätab tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed esitamata, teavitab

majandushaldusasutus sellest ettevõtjat hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale

järgneval tööpäeval, märkides ära esitamata jäetud andmed ja määrates mõistliku tähtaja nende

esitamiseks

ning

selgitades,

et

nõutud

andmete

esitamata

jätmise

korral

võib

majandushaldusasutus jätta taotluse läbi vaatamata. Kui ettevõtja ei esita nõutud andmeid

tähtaegselt, võib majandushaldusasutus jätta tegevusloa taotluse lahendamata. Selline taotluste

lahendamise kord on ette nähtud ka HMS § 15 lg-tes 2 ja 3.

12. Kuna kaebaja ei olnud tegevusloa taotluste esitamisel nõutavat riigilõivu tasunud, tuli

vastustajal vastavalt MSÜS § 20 lg-le 1 anda kaebajale tähtaeg taotluste puuduse

kõrvaldamiseks. RAB edastas 13.03.2020 kaebajale teatise, milles palus tasuda riigilõivu, kuid

ei määranud kaebajale selleks konkreetset tähtaega. Vaidlustatud otsuses on osundatud, et MTR

keskkonda märgiti riigilõivu tasumise puuduse kõrvaldamise kuupäevaks 20.03.2020. Samas

puudub vaidlus, et 13.03.2020 teatises ei olnud viidet, et tähtaeg on nähtav MTR keskkonnast

ning kaebaja ei olnud sellisest tähtajast teadlik. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et

puuduste kõrvaldamise tähtajana oli küll mõeldud 20.03.2020, aga kuna süsteem kaebajale seda

selliselt ei kuvanud, siis ei saa seda lugeda puuduste kõrvaldamise tähtajaks. Seega on

vastustaja ka ise tunnistanud, et kaebajale ei määratud riigilõivu tasumiseks konkreetset

tähtaega.

13. Vastustaja on aga seisukohal, et kuna 13.03.2020 teavituses puuduste kõrvaldamise tähtaega

ei märgitud, tuli kaebajal puudused kõrvaldada mõistliku aja jooksul. Seejuures on RAB

hinnangul vastava puuduse kõrvaldamise mõistlikuks tähtajaks 7 kalendripäeva, kuid kuna

kaebajale oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg ebaselgelt määratletud, oli kaebajal võimalik

puudust kõrvaldada enam kui kolm korda pikema aja jooksul ehk kuni 07.04.2020. Kohus leiab,

et vastustaja eelviidatud käsitlus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, sh haldusmenetluse

üldpõhimõtetega, hea halduse põhimõttega ega isegi mitte terve mõistusega. Tähtaja

määramine (7 päeva) puuduste kõrvaldamiseks pärast haldusmenetluse lõppemist pole

ilmselgelt eesmärgipärane. Samuti ei ole võimalik taotluse menetlemisest keelduda, kui puudus

on kõrvaldatud. Tehnilised ja administreerimise iseärasused riigilõivu laekumise ja selle

5(6)

kontrollimise osas ei saa olla etteheidetavad taotlejale. Negatiivseid tagajärgi taotlejale ei saa

kaasa tuua haldusorgani eksimused menetlustoimingute läbiviimisel (esmalt tähtaja määramata

jätmine ja teiseks riigilõivu laekumise kontrollimata jätmine enne taotluse läbivaatamatult

tagastamist).

14. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Nii

MSÜS § 20 lg 1 kui ka HMS § 15 lg 2 näevad ette, et taotluses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks tuleb taotlejale määrata tähtaeg ning alles seejärel, kui määratud tähtajaks

jäetakse puudused kõrvaldamata, on haldusorganil õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Samuti

tuleneb RLS § 11 lg-st 2, et kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab

riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks. Vastustaja ei ole

käesoleval juhul järginud eelviidatud sätetes ettenähtud tähtaja määramise nõuet. Kuigi kaebaja

teadis tulenevalt 13.03.2020 teatisest, et tema esitatud tegevusloa taotlused on riigilõivu

tasumata jätmise tõttu puudusega, ei pidanud ta teadma, milliseks ajaks tal lubatakse riigilõivu

tasuda ehk millisest ajahetkest alates võib vastustaja jätta tema tegevusloa taotlused läbi

vaatamata. Ühestki asjakohasest õigusaktist ei tulene ning ka hea halduse tavaga kooskõlas

olevaks ei saa pidada lähenemist, et vastustaja võib jätta kindla tähtaja määramata ja sellisel

juhul tuleb isikul puudused kõrvaldada „mõistliku tähtaja“ jooksul ning pärast taotluse

läbivaatamata jätmist selgub, et selliseks mõistlikuks tähtajaks oli haldusorgani arvates 7 päeva.

Praegusel juhul oli vastustajal kohustus kaebajale see mõistlik tähtaeg teatavaks teha (MSÜS §

20 lg 1 kolmas lause). Konkreetse puuduste kõrvaldamise tähtaja määramata jätmine annaks

haldusorganile sisuliselt võimaluse oma suva järgi otsustada, mis ajahetkel ta isiku puudustega

taotluse läbi vaatamata jätab ning sellist suvahaldust kehtiv seadusandlus ei sätesta.

15. Kohus märgib ka, et vastustaja poolt vaidlustatud otsuses ja kohtumenetluses esitatud

põhjendused on vastuolulised – otsusest nähtuvalt jäeti kaebaja taotlused läbi vaatamata, kuna

riigilõiv ei olnud 08.04.2020 laekunud Rahandusministeeriumi kontole, kuid kohtumenetluses

arvestas vastustaja riigilõivu tasumise tähtajaks 07.04.2020 ehk hiljemalt üks päev enne üldist

tegevuslubade taotluste lahendamiseks ettenähtud 30 päevast tähtaega (MSÜS § 20 lg 1

esimene lause). Samas ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust see, milline on seaduses

ettenähtud tegevusloa taotluse lahendamise tähtaeg. Sõltumata sellest ei olnud vastustajal õigust

jätta kaebaja taotlusi läbi vaatamata enne, kui kaebajale ei olnud määratud kindlat tähtaega

riigilõivu tasumiseks ega antud seeläbi nõuetekohaselt võimalust puuduse kõrvaldamiseks.

Täiesti asjakohatu on vastustaja väide, et kaebaja ei esitanud palvet puuduste kõrvaldamise

tähtaja pikendamiseks – pikendada ei saa tähtaega, mida ei ole määratud.

Ka asjaolu, et kaebaja ise ei pöördunud haldusorgani poole tähtaja täpsustamiseks ei võta

haldusorganilt kohustust viia haldusmenetlus läbi korrektselt (st menetlusnorme järgides).

Kohtumenetluses esitatud selgitustest nähtuvalt vastustaja teadis, et kaebajale jäeti 13.03.2020

teatises tähtaeg määramata ja seda ei kuvatud talle korrektselt ka MTR-is. Sellest tulenevalt

oleks vastustaja pidanud taotluste läbi vaatamata jätmise asemel hoopis määrama kaebajale

nõuetekohaselt konkreetse tähtaja riigilõivu tasumiseks. Vastustaja tegevus, mis seisnes selles,

et kaebajalt nõuti riigilõivu tasumist selleks kindlat tähtaega määramata ja ka vastava eksimuse

avastamisel ei määratud puuduse kõrvaldamiseks kindlat tähtaega, ei vasta kehtivale õigusele

(MSÜS § 20 lg 1, HMS § 15 lg 2) ega ole kooskõlas kohustusega viia haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt.

16. Puudub vaidlus, et kaebaja tasus temalt nõutud riigilõivu 08.04.2020 ehk samal päeval, mil

vastustaja jättis kaebaja tegevusloa taotlused läbi vaatamata. Seejuures nähtub asja

materjalidest, et kaebaja oli riigilõivu ära tasunud enne vaidlustatud otsuse tegemist, st selle

allkirjastamist. Nimelt märge riigilõivu tasumise kohta MTR-i tehti kell 16:52 ning vaidlustatud

6(6)

otsus allkirjastati kell 18:25. Tähtsust ei oma seejuures vastustaja väide, et otsus oli koostatud

08.04.2020 kell 15:15 seisuga ja üksnes allkirjastati hiljem. Otsuse tegemise ajaks tuleb lugeda

selle allkirjastamise hetk. Varem ette valmistatud otsuse hilisemal allkirjastamisel tulnuks

vastustajal täiendavalt veenduda, et vahepeal ei ole nõutud riigilõiv tasutud. Kuna vaidlustatud

otsuse tegemise hetkeks oli kaebaja riigilõivu ära tasunud, siis ei saanud vastustaja vaidlustatud

otsuses tegevusloa taotluste läbi vaatamata jätmist põhjendada asjaoluga, et 08.04.2020 ei olnud

riigilõiv Rahandusministeeriumi kontole laekunud. Seega tugineti menetlustoimingu tegemisel

ebaõigele faktilisele asjaolule.

17. Eeltoodud põhjustel on RAB 08.04.2020 otsus õigusvastane ning kohus kohustab

vastustajat vaatamata läbi kaebaja 09.03.2020 tegevusloa taotlused.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab kaebuse, jäävad kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on kohtule esitanud tähtaegselt

menetluskulude nimekirja ja õigusabiteenuse arve. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja

menetluskulude katteks 231 eurot, s.o riigilõiv 15 eurot ja esindaja kulu 216 eurot (koos

käibemaksuga).

Kohus leiab, et kaebaja taotletud menetluskulud on põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kuigi

kohus jättis kaebuse ühe nõude osas läbi vaatamata, tuleb riigilõiv vastustajalt välja mõista

terves ulatuses, sest ka ainult kohustamisnõude esitamisel oleks kaebajal tulnud tasuda

riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 1, HKMS § 104 lg 1). Niisamuti ei mõjuta

käesoleval juhul tühistamisnõude läbi vaatamata jätmine õigusabikulude suurust –

kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vaidlustatud otsuse (haldusakti või toimingu)

õigusvastasus, mistõttu ei ole ka kaebus tühistamis- ja kohustamisnõude osas eraldi osadeks

jaotatav.

Kokkuvõttes mõistab kohus seega vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 231 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/