4-19-5053/72 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-5053

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-5053 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Tõlk Jelena Kremez Kaebuse sisu

Prügivedu.ee OÜ kaebus Keskkonnainspektsiooni 16.09.2019 940018000759 otsusele väärteoasjas nr JäätS § 1201 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

Prügivedu.ee OÜ (registrikood: 11973562) Seaduslik esindaja: T T xxxx) (sünniaeg: aadress: Tulika 31/Endla 45a, Tallinn, Harjumaa e-post: info@prygivedu.ee karistusregistri kohaselt kaks kehtivat väärteikaristust JäätS § 1201 lg 2 järgi Kaitsja vandeadvokaadi abi Deivi Vaht OÜ Kull Advokaadibüroo aadress: Nafta 14-5, Tallinn e-post: deivi.vaht@riversen.ee Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon (registrikood: 70003106 ) Aadress:

Roheline 64, Pärnu, 80010, Pärnumaa E-post:

valve@kki.ee Kohtuistungi toimumise aeg

03.12.2019, 27.11.2019, 28.01.2020, 10.03.2020 ja 25.05.2020 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik:

Prügivedu.ee OÜ menetlusaluse isiku seaduslik esindaja: T T kaitsja: Deivi Vaht kohtuvälise menetleja esindaja: Väino Linde RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1.

Tühistada Keskkonnainspektsiooni 16.09.2019 otsus väärteoasjas nr 940018000759, millega Prügivedu.ee OÜ d karistati JäätS § 120 -

1 lg 2 järgi alusel rahatrahviga 16 000 eurot osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse määra ja selle täitmise tähtaja osas.

4-19-5053

2.

-le Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Prügivedu.ee OÜ JäätS § 1201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 12 000 eurot, mis tuleb -te 2 ja 3 KarS § 66 lg

alusel tasuda ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt

4000 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pank EE891010220034796011 kohustusliku märkides ära viitenumbri 4100064625.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul - kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

5. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Keskkonnainspektsiooni 16.09.2019 otsusega väärteoasjas nr 940018000759 karistati Prügivedu.ee OÜ jäätmeseaduse (edaspidi: JäätS) § -d 1201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning määrati karistuseks rahatrahv Prügivedu.ee

16 000 eurot selle eest, et OÜ juhatuse liige

– 15.08.2018 Prügivedu.ee OÜ T T korraldas ajavahemikul 30.05.2018 -le kuuluvate jäätmete ladestamise kinnistule vastavasisulist jäätmeluba omamata, millega xxxx rikkus JäätS § 73 lg 2 p 1 nõuet. Jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 1 tulenevalt on jäätmete kõrvaldamiseks jäätmeluba nõutav. ei ole jäätmeloaga määratud koht jäätmete xxxx ladestamiseks.

Otsuse kohaselt T T pani teo toime kavatsetult, kuna on aastaid tegutsenud jäätmekäitlusettevõtjana ja teab hästi jäätmeseadusest ja ettevõttele väljastatud keskkonnalubadest tulenevaid nõudeid. Samuti on üldteada, et jäätmeid võib kõrvaldada vaid selleks ettenähtud kohas. Menetluse käigus on selgunud, et Prügivedu.ee OÜ jäätmeid on xxxx kinnistule veetud korduvalt, mis ei saa olla juhuslik autojuhi eksimus. Kuna Prügivedu.ee OÜ jäätmekäitluskohas olid jäätmed kuhjunud ja Keskkonnainspektsioon nõudis 14.08.2018 xxxx T Tiga Keskkonnainspektsioonis toimunud kohtumisel jäätmekoguste vähendamist ja T T oli asetleidnud kohtumisel väljendanud, et ei soovi sõelmeid ilma täiendava töötluseta teisele jäätmekäitlejale üle anda, kuna see maksaks liiga palju, siis on ilmselge, et T T korraldades jäätmete ladestami ettevõtte jaoks kokku hoida märkimisväärse se xxxx kinnistule, lootes

summa raha. Jäätmete 191212 üleandmine prügila hinnakirja alusel maksab 76,20 xxxx eurot/tonn. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Prügivedu.ee OÜ-s korraldab ja vastutab majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte suunamise

4-19-5053

võimalus. Vastavalt KarS § le 37 on õigusvõimeline juriidiline isik süüvõimeline. Prügivedu.ee - OÜ (11973562) on kantud äriregistrisse, seega on ettevõte õigusvõimeline ja süüvõimeline. Prügivedu.ee OÜ juhatuses oli rikkumise ajal kaks liiget, T T ja K T. Alates 03.09.2018 kuulub ettevõtte juhatusse üks liige, kelleks on i ütluste kohaselt te T T. T T geles ka rikkumise ajal ettevõttes keskkonnapoole ja igapäevase töökorraldusliku poolega T T, K T vastutas finantsilise poole pealt. Seega oli ja on ettevõttele väljastatud keskkonnalubadest ja valdkonda reguleerivatest seadustest tulenevate keskkonnanõuete täitmise kontrollimine ja koordineerimine T T T Til juhatuse liikmena oli olemas i igapäevase töö korralduse küsimus. õigus teha otsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. Korraldades jäätmete veo ja ladestamise xxxx kinnistult xxxx kinnistule, tegutses T T Prügivedu.ee OÜ igapäevase äritegevuse raames.

Rikkumine on toime pandud juriidilise isiku Prügivedu.ee OÜ huvides. Ettevõtte tegevus seisneb raha eest ehitusjäätmete vastuvõtmises, nende sorteerimises, välja sorteeritud taaskasutatavate jäätmete maha müümises ja taaskasutamiskõlbmatute sorteerimisja sõelumisjääkide (jäätmekood 191212) utiliseerimises. Prügivedu.ee OÜ on klientidelt saanud üleantavate ehitusjäätmete utiliseeri Ladestades raha eest vastu võetud jäätmed miseks raha. ebaseaduslikult xxxx kinnistule, on Prügivedu.ee OÜ kokku hoidnud raha, mis oleks kulunud vastavate jäätmete nõuetekohasele käitlemisele. Taaskasutamiskõlbmatute sorteerimisja sõelumisjääkide utiliseerimisega kaasneb märkimisväärne kulu ( prügila hinnakirja xxxx

kohaselt 76,20 eurot/tonn), mida T T soovis kokku hoida. Seega on õigusrikkumine toime pandud juriidilise isiku huvides ning juhindudes KarS § 14 lg 1 kuulub vastutusele võtmisele Prügivedu.ee OÜ juriidilise isikuna.

2. vandeadvokaadi abi Deivi Vaht Harju 30.09.2019 esitas Prügivedu.ee OÜ kaitsja Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses leiti, et juriidilisele isikule etteheidetav tegu, s.t jäätmete ladestamise korraldamine xxxx kinnistule, ei ole aset leidnud ja on tõendamata. Samuti ei nõustu kaebaja sellega, et jäätmete kõrvaldamine ja jäätmete ladustamine on samatähenduslikud tegevused jäätmeseaduse mõistes ning et jäätmete ladustamine väljaspool jäätmeloas märgitud tegevuskohta on JäätS § 73 lg 2 p 1 mõistes jäätmeloata jäätmete kõrvaldamine. JäätS § 73 lg 2 p 1 alusel on jäätmeluba vajalik jäätmete kõrvaldamiseks. Vaidluse alla ei saa olla asjaolu, et Prügivedu.ee OÜ l on jäätmeluba, mille kohaselt on jäätmete - kõrvaldamine lubatud. Väärteoprotokollist ei selgu millise sisuga loa puudumist Prügivedu.ee OÜ-le ette heidetakse. Jäätmeluba antakse ettevõttele, mitte kinnistule ning selles näidatakse tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused. Vastavalt Prügivedu.ee OÜ jäätmeloale on lubatud teiste isikute t -le egevuses tekkinud jäätmete käitlemine, seega ei saa Prügivedu.ee OÜ ette heita jäätmete kõrvaldamist ilma jäätmeloata. Käesolevas asjas on tõendatud, et Prügivedu.ee OÜ valduses olid jäätmed, mida autojuht N P 14.08.2018 ja 15.08.2018 omavoliliselt ladustas xxxx kinnistule, kuid selle põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et korraldas alates 30.05.2018 kuni 15.08.2018 jäätmete ladustamise T T xxxx kinnistule ning pani toime JäätS § 73 lg 2 p 2 rikkumise, mille saab omistada Prügivedu.ee OÜ- le. JäätS § 73 lg 2 p 1 koosseisu rikkumisel tuleb ära näidata konkreetselt isikule etteheidetav tegu, mis vastab konkreetse paragrahvi koosseisule. Piisav ei ole pelgalt refereering, et jäätmete ladestamine vastavasisulist jäätmeluba omamata on JäätS § 73 lg 2 p 1 nõude rikkumine.

Väärteoprotokolli kohaselt seisneb Prügivedu.ee OÜ jäätmeloaga vastuolus olev tegevus jäätmete ladestamises xxxx kinnistule, samas aga ei selgu kohtuvälise menetleja otsusest millist JäätS § 1201 teoalternatiivi on menetlusalune isik rikkunud. JäätS § 1201 on blanketne norm, mis tuleb sisustada viidetega jäätmeseaduse nendele sätetele, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse ning siduda need faktiliste asjaoludega, mis kinnitaksid isiku poolt teo toimepanemist. Juriidilise isiku puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku

4-19-5053

organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. Väärteoprotokollist nähtuvalt on Prügivedu.ee OÜ juhatuse liige T T korraldanud jäätmete ladestamise 30.05.2018 – kinnistul vastavasisulist jäätmeluba 15.08.2018 xxxx omamata. Prügivedu.ee OÜ on seisukohal, et tuvastatud on vahetult tegutsenud füüsilise isiku N Pi tegevus, mitte T Ti kui juhatuse liikme tegevus ning seega tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt alustatud menetlus lõpetada teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kui aga peaks tõendamist leidma Prügivedu.ee OÜ juhatuse liikme poolt toime pandud õigusvastane tegu, siis ei ole määratud karistus vastavuses süü suurusega. xxxx kinnistul paiknevad koormad ei ole ohtlikud jäätmed ning selgitamata on ka hinnang „suur kogus jäätmeid“. kinnistule üksnes kaks koormat Prügivedu.ee OÜ valduses olevaid N P vedas xxxx

jäätmeid, ülejäänud jäätmekoormate kinnistule ladestamine Prügivedu.ee OÜ poolt on tõendamata. Seega palub kaebaja karistuse vähendamist ning rahatrahvi tasumise võimaldamist KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel ühe aasta jooksul. 03.12.2019 toimunud istungil jäid kaebaja ja tema esindaja esitatud kaebuse juurde ning leidsid, et Keskkonnainspektsiooni otsus ei põhine õigusnormidel. JäätS § 1201 järgi ei oleks tohtinud isikut karistada juba seetõttu, et juriidilisele isikule ei saa omistada füüsilise isiku tegu KarS §

14 järgi. Samuti ei saa Prügivedu.ee OÜ le ette heita JäätS § 73 lg 2 p 1 rikkumist, sest ettevõte -

omab jäätmeluba angul on Keskkonnainspektsioon tõendite hindamise läbi . Kaebaja hinn asunud väärteoprotokolli piire ja teokirjeldust laiendama, mistõttu palub ta otsuse tühistamist või alternatiivselt teo ümber kvalifitseerimist JäätS § 120 järgi, mille eest määrata karistus alla 1/3 võimalikust sanktsioonimäärast. 3. 03.12.2019 toimunud kohtuistungil esitatud kaebusega Kohtuväline menetleja ei nõustunud ning leidis, et tehtud otsus on seaduslik.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

4. 27.11.2019 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja T K, kes selgitas, et tellis eelmise aasta mai lõpus aadressile xxxx, majapidamises tekkinud jäätmete jaoks Prügivedu.ee st prügikonteineri. - Kuna tegemist oli aastate jooksul kogunenud kompostiga ning polnud täpselt teada mis jäätmed seal veel on, tellis ta kõige kallima veo. Pakkumised võttis mitmest firmast, kuid teistel polnud sel hetkel konteinerit pakkuda. ning tunnistaja laadis selle Prügivedu.ee OÜ tõi konteineri

mullalaadset komp

Lisaks v seal olla ka klaasikilde, ehitusprahti, natuke ostijäädet täis. õis

metalli, paberit. Konteineri äraviimise

5 päeva ning helistas seetõttu ga viivitati 3- tunnistaja

korduvalt. Konteiner pidi ära viidama esmaspäeval, kuid viidi järgmise nädala neljapäeval

- reedel.

Paberid Konteineri toomist ja äraviimist tunnistaja ei näinud, sest see toimus tööajal.

tunnistaja abikaasa meiliaadressiga xxxx M S ja kirjaümbrik neiupõlvenimega võisid

konteinerisse sattuda majapidamist koristades. viskas

Prügi põletamisel tekkinud tuha ta kompostihunnikusse, mis läks pärast konteiner eed paberid võisid jääda põlemata. isse ning n

Rohkem pole tunnistajal -ga kokkupuudet olnud ta ka Prügivedu.ee OÜ , lähiaastatel pole rohkem sellist konteinerit tellinud, 2018. aastal oli see ainuke vedu. Sellest, kuhu prügi viiakse, ei olnud tellimuse vormistamisel juttu, kuid tunnistaja eeldas, et prügifirma viib selle õigesse kohta. 5. tunnistaja M R 03.12.2019 toimunud kohtuistungil selgitas , et Prügivedu.ee OÜ erinevate rikkumistega on Keskkonnainspektsioon pidanud tegelema korduvalt. 2018. aasta alguses oli ettevõttel juba üks tegevuse peatamine seoses üheaegselt ladustavate koguste ületamisega,

2018. aasta augustis tuvasta taaskord, et on ning plaaniti koostada ti jäätmete kogused lõhki

ettekirjutust. 14.08.2018 kutsuti T T vestlusele, et anda ettekirjutus jäätmete vastuvõtu peatamiseks, kuna xxxx territooriumil olid kogused See on t, kus lõhki. jäätmekäitluskoh Prügivedu.ee OÜ väljastatud jäätmeluba ning lubatud ladustada üheaegselt 425 -le on m3. Tol

4-19-5053

hetkel oli see kogus umbes 7- m

8 korda ületatud ehk 2800 või 3000

3. Kuna T T lubas paari nädala jooksul asjad korda teha, siis 14.08 talle ettekirjutust ei tehtud, kuigi samal ajal menetleti lisaks ka seda, et xxxx kinnistule oli

poolt ilma loata ladustatud ligi 2000 m Prügivedu.ee OÜ

puiduj hoonevareme vahelisel alal ka äätmeid ja sõelumisjääki. 15.08 tuli Keskkonnainspektsiooni telefonile 1313 kaebus V M poolt ning selgus, et Prügivedu.ee OÜ jäätmed on jõudnud xxxx. Selle teate alusel peatas Keskkonnainspektsioon haldusmenetlusega

16.08 xxxx jäätmete vastuvõtu kinnistul, kus muidu tohtis vastavalt ettevõtte jäätmeloale ladustada erinevaid jäätmekvoote, aga põhiliselt ehitusja segaprahti ehk 17-koodiga jäätmeid: e -l suurendati hiljem ka koguseid ehk 425 hituslik puit, plast, kivid, pinnas. Prügivedu.ee OÜ m3 asemel lubati ladustada ena 950 m üheaegse kogus 3, kuid mõned nädalad tagasi peatati taas ettevõtte tegevus koguste ületamise tõttu Vastuvõtt taastati pärast üheaegselt hoiustatava

. te koguste loa piiridesse viimist. 6. tunnistaja T T 03.12.2019 kuulati na üle väärteoasja menetleja , kes selgitas, et oli valves, kui 15.08.2018 tuli valvetelefonile 1313 teade, et xxxx on karjääris Prügivedu.ee OÜ veoauto jäätmeid maha kallanud Sündmuskohal nägi ning ta reageeris sellele koos kaasinspektoriga. ta

valget kaubikut, millega oli veoauto vahetus Prügivedu.ee OÜ veoautol tee ära tõkestatud, läheduses paiknesid maha kallatud jäätmehunnikud ja jäätmehunnikute juurest tulid värsked jäljed autoni. Üks hunnik oli silmnähtavalt teistest värskem. Tunnistaja fikseeris kogu maha pandud jäätmete ala, tuvastas semalt kohale toodud jäätmete hunnikud, kust leid ka vara is dokumendid M K M S nimele. Dokumendid ei olnud lahtiselt hunniku peal, vaid hunniku või

sees nii, et nurgast kinni võttes tuli need hunnikud olid hunnikust välja tõmmata. Jäätme

sarnased ning sisaldasid endas plasti-, puidukile ke, mis arvata, et tegu on ja tük tõttu võis

jäätmekäitlusettevõttest pärinevate jäätmete sorteerimise tulemusel tekkivate jäätmetega.

Autojuht N P koristamise kohta ning tõi ülekuulamisele kviitungid kahe jäätmekoorma tunnistas, et tegelikult viis ta ka 14.08 sinna ühe koorma. Need koormad pidi N P ära koristama 16.08, sest 15.08 jäi ta vahele ning 17.08 esitas ülekuulamisel juba rügi xxxx kviitungid. P oli ta ära andnud aga vale koodiga, sest kviitungitel oli kajastatud 1704 kood ehk pinnasekivid, aga tegelikult oli tegu 191212 jäätmetega, mis on oluliselt kallimad: kui pinnasekivid maksavad umbes 5 eurot/tonn, siis . 191212 sõelmed maksavad 76 eurot/tonn Karjääris olevate jäätmete näol oli tegu ehitus-, lammutussegaprahi purustatud iooniga, mis sisaldas gi ja sõelumisfrakts

endas peenikesi t tükke: plasti, puitu, kile ja klaasi, see vastab koodile 191212 ehk jäätmete mehaanilise töötlemise tulemusel tekkivad segajäätmed adustatud jäätmed ei . xxxx kinnistule l pruukinud olla läbinud purustit, kuid pidi olema läbinud sõela. Kui segajäätmetest d tahetakse eraldada fraktsioon, siis selleks on erinevate suurustega sõelasilmad, millest suurem asi läbi ei lähe, aga väiksem läheb. Leitud dokumendid on pidanud selle sõela läbima. Kuivõrd visuaalselt oli näha, et jäätmed sisal need järelikult läbinud töötluse ja davad peent fraktsiooni, siis olid

vastasid 191212 koodile ehk lemusel jäätmekäitlusettevõtte jäätmete mehaanilise töötlemise tu tekkivate . protokolli teo toimepanemise ajaks le jäätmetele Tunnistaja sõnul märkis ta väärteo

30.05-15.08.2018, sest varem ladustatud hunnikust leitud dokumentide omanik kinnitas, et andis need dokumendid Prügivedu.ee OÜ e üle koos muu -l ehitusja haljastusjäätmetega 30.05

või 31.05.2018. äätmekoormat, kust dokumendid leiti, ära ei koristanud J N P aga , sest ei tunnistanud seda enda veetuks. Menetluse käigus selgus muuhulgas ka, et xxxx kinnistu kuulub ja kuulus tänaseks likvideeritud ettevõttele, xxxx OÜ-le, kelle ainsaks juhatuse liikmeks kuni 2017. aastani oli T Ti vend E T.

7. N P 28.01.2020 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle , kes selgitas, et

töötas Prügivedu.ee OÜ ning tema töö seisnes -s umbes kaks-kolm aastat kuni juunini 2019 kliendile

tühja konteineri selle täitumisel ettevõtte viimises ja konteineri sorteerimiseks tagasi territooriumile toomises. Tööülesandeid sa tavaliselt dispetšeril i ta t, kuid esines ka olukordi, kus ülemus T T helistas ja ütles, et on kiire. 15.08.2018 õhtul võttis ta Prügivedu jäätmejaamast mullaseguse koorma peale ja ladustas selle

Prügivedule kuuluva tööautoga karjääri territooriumile. Hiljem, kui Keskkonnainspektsioon ta kinni pidas, siis kuulis, et see ei olnudki

4-19-5053

puhas muld. Kokku vedas ta karjääri kaks koormat, üks oli 15.08 ja teine päev varem. Koormad olid pärit aadressil xxxx ning ta pidi need tegelikult viima xxxx. Koormad otsustas xxxx karjääri maha panna, sest aeg oli hiline, ainus kasu oli isiklik aeg. xxxx ladustamise ja xxxx Ajavõit prügi viimise vahel on ligikaudselt tund-poolteist, vahemaa umbes 10 km. Tunnistaja on juba varem xxxx märganud, et kinnistule sõidavad teiste firmade autod prügiga ning ka 15.08 oli seal eelnevaid koormaid.

firmast elektrijaamast Vahele jäi ta seetõttu, et 15.08 tuli kõrvalt mikrobuss, kes takistas tal teed ning kutsus Keskkonnainspektsiooni. Koostati protokoll ja kästi prügi ära koristada, mille tunnistaja hiljem xxxx viis. Kahe hunniku likvideerimiseks andis ülemus talle auto koos traktori ja autojuhiga, kuid prügi pidi koristama oma raha eest, sest xxxx viimiseks talle korraldust ei antud. Samuti ei ole T T talle kunagi andnud korraldust Prügivedu.ee OÜ-le kuuluva prügi ladestamiseks väljaspool ametlikku jäätmekäitluskohta ning

14.08 xxxx kinnistule. xxxx ja 15.08 olid ainsad korrad, kui ta ladestas prügi prügilas käis

sageli, seal kaaluti auto enne ja pärast koorma maha kallamist, küsiti milline prügi on ning pärast maksmist anti kviitung, mille viis kontorisse. 14.08 ei viinud ta Prügivedu ühtegi kviitungit kontorisse ja keegi ei küsinud , sest ülemus ei teadnud, üldse ka et ta need koormad kuskile viis.

8. tunnistaja V M, 10.03.2020 kuulati kes tegi 15.08.2018 kinnistul parajasti kõrval killustikutööd märkas, et üks auto kallutab midagi maha. , kui Tunnistajale teadaolevalt ei ole kinnistu küll T Ti nimel, aga 2009-2010 kaevandas ta seal killustikku. Pärast auto kinnipidamist teavitas tunnistaja Keskkonnaametit, sest maha kallatud koorem Ta haises toidujääkide järgi. on ka varem näinud sinna jäätmete kallamist, kahtlustab, et selle taga on

T T. Samuti selgitas tunnistaja, et kahel korral on ta kutsunud kohale ka Keskkonnainspektsiooni. Eelmine kord tuldi kiiresti, aga 15.08.2018 Keskkonnainspektsioon lasi läks poolteist tundi aega. koormad ära koristada, sest tuvastas haisu. Tunnistaja ei tea mis autodega seal veel on käidud, aga viimati ja eelmisel korral umbes pool aastat või aasta tagasi nägi ta , Prügivedu oli samuti T enda firmat autokasti peale kirjutatud. 15.08.2018 tunnistaja autojuhiga eriti ei rääkinud, aga seda autojuhti ja kollast autot on

15.08, sest ta kaks korda näinud pärast esimese koorma maha kallutamist tuldi teisega.

9. 10.03.2020 toimunud istungil luges kohus avaldatuks tunnistaja R K andis ’i ütlused, mis ta menetlusaluse isikuna 28.09.2018, kuivõrd isik on surnud 09.03.2020 ning selle kohta on xxxx väljastanud kohtule ka surmatunnistuse koopia. 28.09.2018 toimunud ülekuulamisel andis R K ütlusi, on 2018. aasta et juuli lõpust olnud Prügivedu.ee OÜ kokkuleppel nõunik, kes aitab -s jaama korralikult tööle saada, kuid ei tööta seal. xxxx kinnistule jäätmete saabudes sõelutakse erinevad

tud jäätmed nagu kile, papp, metall ja kivi mehaanilise sõelaga välja ning sorteeri materjalid lähevad erinevatesse kohtadesse: metall xxxx, kivi xxxx, papp Eesti

Keskkonnateenustesse ja rdf xxxx. xxxx Viimati ladustati väljasorteeritud puidujäätmed kinnistu taha otsa, sõelumisjäägid on sorteerimisjaamas sees ja neid pole välja viidud alates Keskkonnainspektsiooni poolt ettevõtte tegevuse seiskamisest. Sõelumisjääke oli vähe katkise sõela tõttu. Autojuhtidega tunnistaja kokku ei puutu ja kellelegi korraldusi ei anna, sest e kus autojuhid ise teavad mis nad tegema peavad kui ttevõttes toimib süsteem, : näiteks sorteerimisjaamas on saanud täis kivikonteiner, siis autojuht Jäätmeid teab ise kuhu see viia.

viib jaamast ära linnatöid ehk võtavad kliend ainult N, teised teevad i juurest konteineri ja toovad jaama tagasi. 14.08 ja 15.08 kohta on ta kuulnud, et N vedas jäätmed kuhugi, kuhu ei tohtinud, kuid hiljem viis need siiski xxxx xxxx . karjäärist ei tea ta midagi ja ei ole ka andnud korraldust sinna ui sinna midagi maha pandi, siis oli see N enda initsiatiiv. jäätmeid vedada. K Tunnistaja ise on Nl palunud ühel korral kivikonteineri ära viia. 10. menetlusaluse isiku esindajana T T 25.05.2020 toimunud kohtuistungil kuulati üle , kes

andis järgmisi ütlusi. Firma äriidee oli see, et koguda klientidelt tasu eest sorteerimata segajäätmeid. Seejärel sorteeriti need segajäätmed oma sorteerimisjaamas jäätmejaamas xxxx

ja saadud fraktsioonid viidi juba erineva tasu erinevatesse koht xxxx Tema adesse (näiteks ).

konkreetsed ülesanded Prügivedu.ee OÜ juhatuse liikmena olid firma üldine juhtimine ja

4-19-5053

keskkonnanõuete tagamine. Tema sai N Pi poolt kahe koorma toimetamisest xxxx kinnistule teada 2018 augustis gmisel hommikul kui see toimus ning andis seepeale P korralduse need jär

kaks koormat jäätmeid sealt ära koristada. Jäätmete koristamiseks sai xxxx firma auto ja traktori te , tingimusel, et kütuse ja jäätmete utiliseerimise eest tasub ta ise. Varasema jäätmekoormate kohta (2018 mais) xxxx kinnistul tal igasugune info puudub, nende firmast need ei pärine. xxxx kinnistu on kunagi üle 10 aasta tagasi olnud seotud läbi ühe temale kuuluva ettevõttega, seal tegeleti kaevandamisega. Autojuhtidele annab töökorraldusi dispetšer, kes võtab vastu tellimusi ja annab need edasi autojuhtidele. Samuti olid kehtestatud sisekorraeeskirjad, mis nägid ette teatud jäätmete teatud jäätmekäitluspunktidesse viimise. Kõik jäätmete väljaveod toimusid läbi sorteerimisjaama, seal autojuht ise nägi, milline konteiner millise jäätmega on täis ja siis ta võis selle ära viia. Autojuhile oli väljastatud ka firma maksekaart, millega ta sai koheselt jäätmejaamas selle eest ära tasuda ja maksekviitungi tõi siis P

rügivedu.ee OÜ jaamajuhataja kätte. Kui kohapeal ei olnud vaja kohe maksta, siis tõi autojuht peale jäätmete äraviimist saatelehe ja arve saadeti hiljem tasumiseks otse Prügivedu.ee-le. Kokku töötas sel ajal firmas ca 6-7 autot ja autojuhti, kellest ainult xxxx tegeles koormate veoga sorteerimisjaamast kogumispunkti, teised autojuhid tegelesid jäätmete veoga klientide juurest sorteerimisjaama. P töösuhe lõppes seetõttu, et tal võeti juhiload ära, samuti oli tal probleeme ka muidu töölkäimisega. tegeles sorteerimisjaama töö korraldamisega, sh jäätmete sisse R K -

ja väljaveo organiseerimisega. Ta ei välista, et 14.08.2018 toimus Keskkonnainspektsioonis kohtumine sealsete ametnikega lla , täpset kuupäeva ei mäleta, aga ta eitab, et arutuse all võis o Prügivedu.ee OÜ tegevuse peatamine xxxx kinnistul, selleks puudusid igasugused alused.

11. Lisaks uuriti kohtuistungitel järgmisi tõendeid. dokumentaalseid

11.1. Tunnistaja T K’i poolt Keskkonnainspektsioonile edastatud e kirjast nähtub Prügivedu.ee - OÜ tellimus nr xxxx ning teenuse arve nr xxxx, mille kohaselt oli T K’i poolt tellitud aadressile xxxx 10m3

suurune ustega konteiner majapidamisjäätmete ladustamiseks perioodiks 25.05.2018-28.05.2018 kogumaksumusega 329 eurot. Maksekorralduse nr xxxx kohaselt on T K -le kandnud 329 eurot. 24.05.2018 Prügivedu.ee OÜ

11.2. 22.08.2018 koostatud s t ja fototabelist ündmuskoha vaatlusprotokollis nähtub, et 15.08.2018 xxxx xxxx) (punktis koordinaatidega M.L kinnistu (katastriüksuse tunnus lääneosas ja E xxxx, GPS-i täpsus +/ asusid kaks tumedamat pruuni värvi jäätmehunnikut,

- 4 m) mis sisaldasid endas suures osas pinnast, aga ka väiksemaid ja suuremaid puidu, kile, plastiku, penoplasti, klaasi, kummi ja kive tükke (fotod 1, 2 ja 6). Jäätmehunnikute juures oli tunda nr sõnnik oomulikku lõhna. Kokku tuvastati samas kohas hinnanguliselt 12 autokoormatäit ule isel

erinevate koostise ja suurusega jäätmehunnikut. Nimetatud jäätmetega kaetud alal (punktis koordinaatidega M.L ja E xxxx, GPS-

- 4 m) tuvastatud paberid: H U 05.03.2009 i täpsus +/ e- M K, foto nr 7) ja M S kiri (kirja päises nimi ile adresseeritud kirja ümbrik (foto nr 8), mis a xxxx susid osaliselt jäätmete sees. Lisaks tuvastati, et kinnistul asus risti kinnistu lääneosas asuva xxxx (reg.nr xxxx l teel kollast värvi kallurauto ), mille kabiiniosal kirjed „Prügivedu.ee, xxxx ja sellest mõni meeter eemal põiki üle tee valget värvi xxxx kaubik (reg.nr xxxx), mis blokeeris kinnistule sisse- -12). Kallurauto asus nimetatud ja väljasõitu (fotod nr 10 koordinaatidel asuvate jäätmehunnikute vahetus läheduses (foto nr 11), visuaalselt tuvastati, et tumedat värvi jäätmehunnikute juurest viisid sõiduki jäljed kollast värvi kalluri ratasteni.

11.3. M xxxx kohta

xxxx aanteeameti väljavõte sõiduki reg.nr tõendab, et kollast värvi sõiduk omanikuks

on Prügivedu.ee OÜ (registrikoodiga 11973562).

11.4. 17.08.2018 toimunud menetlusaluse isiku N P N P poolt ’i ülekuulamisele on lisatud ’i

esitatud xxxx AS arve-kviitung nr xxxx, arve-kviitung nr xxxx ning jäätme pealevõtmise asukoha skeemid, mis tõendavad, et kandva sõidukiga N P viis reg.nr xxxx 16.08.2018 kaks koormat kivi ja pinnast koodiga xxxx xxxx xxxx maha kallutatud (jäätme ) , s.t kõrvaldas jäätmed.

4-19-5053

11.5. Äriregistri väljavõtte lt Prügivedu.ee OÜ (registrikood 11973562) kohta nähtub, et K T on juhatuse liikmeks olnud 16.05.2012 03.09.2018 ning T T alates 30.11.2015. –

11.6. xxxx kohta Keskkonnalubade infosüsteemi väljavõte tõendab, et nimetatud kinnistul puudub jäätmeluba.

11.7. xxxx AS vastuvõetavate jäätmete nimistu koos hindadega tõendab, et muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud) jäätmekoodiga 191212 maksavad koos käibemaksuga 76,20 eurot/tonn.

KOHTU SEISUKOHT

12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

13. Vaidlus puudub selles, et xxxx kinnistule nii 14.08.2018 kui ka 15.08.2018 autojuht N Pi poolt kui ka varem samasse kohta ebaseaduslikult maha kallatud koormate näol oli tegemist jäätmetega JäätS § 2 mõistes. Seda tõendab nii sündmuskoha vaatlusprotokoll ( tl 6) kui

tunnistajate T ja P kohtus antud i ütlused. JäätS § 2 lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud. Vaidlus puudub ka selles, et N P oli 15.08.2018 seisuga Prügivedu.ee OÜ töötaja ja teostas töid Prügivedu.ee OÜ-le kuuluva veokiga. Samuti ei ole vaidlust selles, et xxxx (tl 33). kinnistule ei olnud lubatud jäätmeid ladestada

14. Vaidlus on selles, kas 14.08.2018 ja 15.08.2018 xxxx kinnistule viidud koormate näol oli tegemist autojuht N Pi isetegevusega T Ti poolt või Prügivedu.ee OÜ huvides antud korraldusega. Samuti on vaidlus selles, kas xxxx i kinnistule varasemalt (väärteoprotokolli järg alates 30.05.2018 kuni 14.08.2018) ladestatud jäätmehunnikud (12 hunnikut) olid samuti N Pi või mõne muu Prügivedu.ee OÜ autojuhi poolt sinna T Ti korraldusel Prügivedu.ee OÜ huvides viidud ata kolmandate isikute poolt viidud või on nende puhul tegemist hoopis tuvastam jäätmetega, millel puudub Prügivedu.ee OÜ-ga igasugune seos.

15. K ne menetleja on nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses olnud ohtuväli

jätkuvalt jäätmehunnikut seisukohal, et xxxx kinnistul tuvastatud varasemad 12 on samuti Prügivedu.ee OÜ poolt ja huvides sinna viidud. Seda tõendab ühest varasemast hunnikust leitud ümbrik ja e maili väljatrükk - M S/ K nimele -ga (v , mis seovad neid otseselt Prügivedu.ee OÜ t tunnistaja T K , p 4). i ütlusi Tõendatud on ka see, et need kaks dokumenti ei saanud sattuda xxxx kinnistule enne 30.05.2018. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asetsesid nimetatud ümbrik ja e kirja väljatrükk osaliselt jäätmete sees (tl -

9). T T avaldas kohtuistungil arvamust, et need dokumendid võisid sinna jäätmehunnikusse näiteks tuulega. sattuda Kohus ei pea seda eluliselt usutavaks, et kaks samast allikast (perekond K) pärinevat erinevat pabereset (ümbrik ja e-kirja väljatrükk) võiksid tuulega koos lennata ükskõik kui pika vahemaa sattuda ja seejärel

täpselt seejärel Pigem nõustub samasse kohta, mattud

es veel osaliselt sama hunniku sisse. kohus sellega, et

oli sinna samuti see varasem jäätmehunnik koos kõnealuste dokumentidega kas N Pi või mõne muu Prügivedu.ee OÜ-ga seotud autojuhi poolt ebaseaduslikult viidud ja ladestatud.

16. N P xxxx asunud i kohtus antud selgituste kohaselt olid 14.08 ja 15.08 koormad pärit territooriumilt Prügivedu jäätmejaamast ning tema teada oli koormaks muld. Samas 15.08.2018 s xxxx ündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 6) kohaselt tuvastati sündmuskoha ( ) vaatlusel, et kõik mahapandud jäätmekoormad (sh 14.08 ja 15.08 koormad) sisaldavad lisaks pinnasele ka suures koguses plastiku, puidu, kile, klaasi jm tükke. Vastavalt JäätS § 2 lg 5 alusel kehtestatud määrusele nr „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ omistatakse

4-19-5053

jäätmekäitlusettevõttes jäätmete mehhaanilise töötlemise tulemusena tekkivatele segajäätmetele, mis võib sisaldada lisaks pinnasele ja kividele ka plasti, puitu, kile, klaasi jm tükke jäätmekood 191212. Kuna xxxx sündmuskohal leitud ka varasemad koormad olid sarnase sisu ja koostisega, siis on selge, et tegemist on pärit ühest ja samast allikast pärinevate jäätmete mehhaanilise töötlemise tulemusena tekkinud jäätmetega. See omakorda välistab võimaluse, et xxxx kinnistule võis neid jäätmeid vedada ükskõik kes. Tegemist on spetsiifilise segajäätmete töötlemise protsessi tulemusel tekkinud jäätmetega, mis on iseloomulik ainult selles valdkonnas tegutsevatele isikutele, kelleks Prügivedu.ee OÜ kahtlemata on.

17. Kohus ei pea N Pi ütlusi usaldusväärseteks selles osas, et tema seos piirdub ainult kahe koorma (14.08 ja 15.08) viimisega xxxx kinnistule. Oma sõnul võttis ta 15.08.2018 õhtupoolikult vastu otsuse, et aja kokkuhoiu ja samuti kütuse säästmise eesmärgil viib ta algselt xxxx koorma hoopis xxxx prügilasse mõeldud jäätme kinnistule. Samas juba järgmisel päeval tunnistas ta keskkonnainspektoritele üles veel ühe koorma, st 14.08.2018 viidud koorma maha kallamise samale kinnistule. Ainuüksi sellest juba järeldub teatud regulaarne ja väljakujunenud käitumismuster, mis läheb vastuollu 15.08 episoodi kohta antud selgitusega, et tegemist oli juhusliku episoodiga . N Pi poolt ka 14.08 , mis seostus aja ja kütusesäästmise vajadusega koorma ülestunnistamise põhjuseks võis kohtu hinnangul „värske“ jälg selle

- vaatlusprotokolli kohaselt olid kaks koormat

kallatud koorma tumedamat pruuni värvi (tl 8) ehk värskelt maha tunnustega. Koostoimes xxxx M Kiga ühest vanemast jäätmehunnikust (hunniku seest) leitud seotud dokumentidega on kohtu h osaliselt ka varasemate innangul aga tõendatud

jäätmehunnikute seos Prügivedu.ee OÜ ga, mis olid Volta 1d jäätmejaamas läbinud - mehhaanilise trummelsõela töötluse ja seetõttu omasid jäätmekoodi 191212. See, kas ja kuidas

M S/K ik ja eseotud ümbr maili väljatrükk läbisid mehhaanilise trummelsõela, ei ole antud juhul oluline. xxxx

See võis toimuda territooriumil, kus jäätmeid sorteeriti.

18. xxxx

AS hinnakirja (tl 44) kohaselt maksid jäätmed koodiga 191212 76,20 eurot tonn, mis erinevalt näiteks pinnasejäätmetest (5,40 eur/tonn) oli kordades kallim. Sellest tulenes kohtu hinnangul ka Prügivedu.ee OÜ võimalik motiiv tema jaoks kulukaid jäätmeid ladestada ametlike prügilate väliselt, kuna ainuüksi ühe autokoorma pealt võis rahaline võit olla juba märkimisväärne. ütlustega on tõendatud, et 14.08.2018 kohtus Tunnistaja M R T T

Keskkonnainspektsiooni ametnikega põhjusel, et jäätmemahud olid Volta 1d jäätmejaamas kordades ületatud ning lubas olukorra kiiremas korras viia vastavusse väljastatud T T jäätmeloaga. Seega on vähemalt 14.08.2018 ja 15.08.2018 N Pi poolt xxxx kinnistule viidud koormate näol otsene seos Prügivedu.ee OÜ j tmeloaga tekkinud probleemidega, mis võis ää päädida tegevuse üldise peat firma umisega. Samuti leiab kohus, et T T isiklik varasem seos i xxxx kinnistuga (seal killustiku kaevandamine) ning tunnistaja V M ütlused selle kohta, et ca pool aastat tagasi nägi ta ka Prügivedu.ee OÜ kirjetega autot kinnistul, tõendavad kõik xxxx

kogumis seda, et ka varasemad ca 12 koormat on just Prügivedu.ee OÜ poolt sinna organiseeritu ladestatud. Nendel ka seda, et tegemist lt argumentidel ei pea kohus tõenäoliseks oli N P -ga seotud autojuhi isetegevusega, vaid i või mõne muu Prügivedu.ee OÜ nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist oli just T Ti poolt korraldatud tegevusega ja seda Prügivedu.ee OÜ huvides.

19. Vaidlus puudub ka te valdaja ja omanik oli selles, et jäätme Prügivedu.ee OÜ. Firma

ärimudeliks oligi jäätmete kokkuost, seejärel jäätmete töötlemine teistelt isikutelt

nende sõelumise ja sorteerimise näol ning seejärel prügilatesse erinevatesse maapealsetesse tasu eest ladestamine. JäätS § 28 lg 1 alusel on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele. JäätS § 13 kohaselt on jäätmekäitlus muuhulgas jäätmete kõrvaldamine. JäätS § 17 lg 1 sätestab, et jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatakse jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu Vabariigi Valitsuse määrusega.

4-19-5053

Vabariigi Valitsuse 0

- ja 8.12.2011. a vastu võetud määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis kõrvaldamistoimingute nimistud“ § p kohaselt on jäätmete üheks

(D1) kõrvaldamistoiminguks jäätmete JäätS § 73 lg 2 maapealne ladestamine (näiteks prügilatesse). p 1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamiseks vaja jäätmeluba. Prügivedu.ee OÜ le on väljastatud - 09.12.2014 jäätmeluba (kohtutoimik tl 12) kehtivusega 08.12.2019. Jäätmeloa kohaselt xxxx on Prügivedu.ee OÜ põhitegevusalaks tavajäätmete kogumine ning jäätmekäitluskoht on Volta 1d. See tähendab omakorda seda, et Prügivedu.ee OÜ väljastatud jäätmeluba kehtib ainult Volta

1d territooriumil (loas eraldi nimetatud kui jäätmekäitluskoht) ning jäätmete käitlemine, sh jäätmete kõrvaldamine mujale kui selleks ettenähtud prügilatesse ei ole lubatud. Sellega on kohtu hinnangul ümber lükatud ka kaitsja väide selle kohta, et kuna Prügivedu.ee OÜ omas jäätmekäitlusluba, siis on vastutus JäätS § 1201 lg 2 järgi välistatud ning kõne alla saaks tulla ainult teoreetiliselt vastutus JäätS § 120 lg 1 jäätmete ladestamine väljaspool ( jäätmekäitluskohta järgi. )

20. Juriidiline isik kui abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS 14 § lg 1 tähenduses (RK otsus nr 4- 18-6507/42, p-d 26-28.).

1 kohaselt kontrollida, kas T T Seega tuleb KarS § 14 lg i käitumine

vastab JäätS § 1201

lg 1 tunnustele.

-le Väärteoprotokolli kohaselt pani Prügivedu.ee OÜ omistatava teo toime just juhatuse liige T T, kes korraldas ajavahemikul 30.05.2018-15.08.2018 Prügivedu.ee OÜ-le kuuluvate jäätmete ladestamise kinnistule vastavasisulist jäätmeluba xxxx omamata, millega rikkus jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 1 nõuet. JäätS § 73 lg 2 p 1 tulenevalt on jäätmete kõrvaldamiseks jäätmeluba nõutav. le jäätmeloaga määratud koht jäätmete xxxx ei o ladestamiseks. Väärteoprotokollis on seega kirjeldatud Prügivedu.ee OÜ tegevust läbi juhatuse liikme T Ti tegevuse, kes firmasisese vastutas juhatuse liikmena just lt üldjuhtimise ja keskkonnakaitse küsimustes. N Pi ütlustega on tõendatud, et tema ülemus oli T T, kes võis talle ka otse anda korraldusi. T T vastutusvaldkond juhatuse liikmena Samuti on tõendatud see, et oli mh jäätmeloaga seotud küsimused, sh vastutas ta selles fikseeritud tingimuste täitmise üle.

Vaidlus puudub

ka selles, et Prügivedu.ee OÜ oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval hetkel äriregistrisse kantud, seega on tegemist õigus ja süüvõimelise isikuga. -

21. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja järeldusega, et Prügivedu.ee OÜ juhatuse T T pani

liikmena selle teo toime kavatsetult , kuna on aastaid tegutsenud KarS § 16 lg 2 mõttes jäätmekäitlusettevõtjana ja teab hästi nii jäätmeseadusest kui Prügivedu.ee OÜ le väljastatud - keskkonnalubadest tulenevaid nõudeid. Samuti on üldteada asjaolu see, et jäätmeid võib kõrvaldada ainult selleks ettenähtud kohas. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KARISTUS

22. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkr

- ja eetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri üldpreventiivseid eesmärke.

23. JäätS § 1201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. -le Käesolevalt on kohtuväline menetleja Prügivedu.ee OÜ

4-19-5053

määranud karistuseks JäätS § 1201

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 16 000 eurot . ehk sanktsiooni keskmises määras

24. Jäätmekäitlejate vastu on üldiselt usaldus, sest neile on väljastatud tegutsemiseks vastav luba ja seega isikud, kes tasu eest eeldavad jäätmekäitlejale oma jäätmed ära annavad , et jäätmeid käideldakse vastavalt seadusele. Kuigi JäätS § 1201 lg 1 ja 2 ei näe koosseisulise tunnusena ette suurt kogust, siis on ilmne, et ca 14 autokoorma jäätmete näol (iga koorem ca

11 tonnitl 4-5) on tegemist suure kogusega. nnakirja (tl 32) Kui võtta aluseks, et prügila hi kohaselt maksavad jäätmete mehhaanilise töötlemise jäägid (koodiga 191212) 76,20 eur/tonn, siis maksab xxxx kinnistule ladestatud 14 autokoorma jäätmete prügilasse ladestamine kokku ca 11 735 eurot (76,20x11x14 ). Prügivedu.ee OÜ süü suurust mõjutab esiteks asjaolu, et kõnealune väärtegu on toime pandud kavatsetusega, sest jäätmete ladestamine selleks mitte ettenähtud asukohta on keelatud, see on üldteada asjaolu. Antud juhul on aga tegemist koguni jäätmekäitlejaga, kes peab vastava valdkonna reeglitega veel eriti hästi kursis olema. Kuivõrd kavatsetus on tahtluse kõige raskem vorm, siis on oluline ka selle arvestamine süü suuruse hindamisel. Samas peab kohus oluliseks arvestada ka seda, et vähemalt 2 autokoormat (14.08 ja 15.08.2018 episoodid) on N Pi poolt likvideeritud, seega osaliselt on tekitatud kahju ka heastatud. Kuna ülejäänud 12 koorma vedu ei ole ega Prügivedu.ee OÜ tunnistanud, siis N P need koormad on siiani likvideerimata. Kahe jäätmekoorma likvideerimist saab käsitleda süü suurust kergendavana, kuid üksnes vähesel määral. Muid süüd suurendavaid või kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus Prügivedu.ee OÜ süü suuruse keskmises määras või natuke alla selle Prügivedu.ee OÜ k olevaks. aristamine on

põhjendatud üldpreventiivsest seisukohast äätmete ebaseaduslik lad , sest j estamine on

kahtlemata probleem kogu ühiskonna jaoks. Ebaseaduslikult ladestatud prügi on ohtlik nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Vaatamata sellele, et xxxx kinnistule ladestatud jäätmete näol ei olnud tegemist ohtlike jäätmetega, on siiski selge, et igasugused jäätmed suvalises ja selleks mitte ettenähtud asukohas on lubamatu ning võimaliku seotud keskkonnareostuse riskiga. K a eripreventiivsest seisukohast, mille aristamine on põhjendatud k üheks eesmärgiks

on mõjutada isikut tulevikus sarnastest rikkumisetest hoiduma. Prügivedu.ee OÜ

-l on kaks

kehtivat karistust (teod toime pandud 01.02.2018 ja 06.08.2018) JäätS § 1201 lg 2 eest

rahatrahvidega 2500-3500 eurot, seega on ilmne, et mõistetud karistus peab teda eripreventiivselt mõjutama kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud . Samas leiab karistus 16 000 eurot on liiga range, see ei võta arvesse osaliselt heastatud ja likvideeritud kahju ning samuti seda, et tegemist oli kõrvalisse kohta (karjääri) ladestatud mitteohtlike jäätmetega. Kohus leiab, et nendel asjaoludel tuleb kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse määra osas osaliselt tühistada ja määrata rahatrahv Kohus peab võimalikuks isikule iks 12 000 eurot. mõistetud rahatrahvi tasumise ajatamist nii, et karistuseks määratud rahatrahv 12 000 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 4000 eurot.

25. Kaitsja esitas istungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt moodustuvad kaebuse esitaja menetluskulud kaitsjale õigusabi eest makstavas tasus, tunnihinnaga 120 eurot/tund, millele arve esitamisel lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal väärteoasja materjalide ja väärteotoimikuga tutvumisele, samuti kaebuse koostamisele ja kohtuistungite ettevalmistamisele ja nendel osalemisele kokku 18,7 tundi, millele lisandub 25.05.2020 kohtuistung. Enne 25.05.2020 istungit oli õigusabikulu 18,7 tundi, koos käibemaksuga 2692,80 eurot. Kohus peab seda põhjendatuks ja mõistliku suurusega tasuks. Koos menetluskulude nimekirjaga on kohtule esitatud ka arve 01.10.2019 nr 52D summas 2400 eurot (koos käibemaksuga) ning sama summa tasumist tõendav maksekorraldus.

KrMS § 175 lg 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohtu praktika kohaselt on menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise eelduseks taotluse ja kuludokumentide esitamine enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Teisisõnu tuleb kohtule esitada tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale tehtud õigusabitoimingute eest, vastasel juhul ei saa neid toiminguid puudutavas osas makstavat tasu käsitada menetluskuluna ja puudub alus nende osas tekkinud kulusid hüvitada (vt RKKK otsus

4-19-5053

väärteoasjas nr 3-1-1-77-16, p 18.5). Praeguses asjas ei ole kohtule esitatud taotlusele lisatud tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus valitud kaitsjale õigusabitoimingute eest maksta suuremas summas kui seda on 2400 eurot, mistõttu puudub alus riigilt seda ületavas osas hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kohus ei mõista menetlusalust isikut täielikult või osaliselt õigeks, vaid ainult muudab mõistetud karistuse määra (kergemaks) ning selle tasumise korda, siis tulenevalt KrMS § 181 puudub alus ka menetluskulude riigi kanda jätmiseks ning seega jäävad need menetlusaluse isiku enda kanda.

Martin Tuulik kohtunik