2-20-1643/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande

Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2020, Tallinn

Tsiviilasja number 2-20-1643 Tsiviilasi AS-i Dotnuva Baltic kaebus kohtutäitur Kaire

Põltsi

20.01.2020 otsusele täiteasjas nr 025/2017/3810

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.02.2020 määrus (kaebuse menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Dotnuva Baltic määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): AS Dotnuva Baltic esindajad

ringkonnakohtus (registrikood 12019737), lepinguline esindaja Ingrid

Vinnal

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalsete

tõendite vastuvõtmiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 05.02.2020 määruse resolutsioon muutmata, arvestades

käesoleva kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda. Teiste

menetlusosaliste puudumise tõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Tsiviilasi nr 2-20-1643

2 (5)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluse käik ja asjaolud

1. XX (sissenõudja) avalduse ja täitedokumendiks oleva Tallinna notar Heleriin Kulla

28.03.2017 notariaalakti nr 1111 alusel algatas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 22.12.2017

täitemenetluse OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel, täitemenetluses võlgnik) suhtes täiteasja nr

025/2017/3810. Kohtutäitur koostas 18.12.2019 rahalise nõude arestimise akti, millega

arestis kõik Riigikohtu 18.12.2019 lahendi nr 2-17-14925 alusel võlgniku OÜ Lõuna Farm

(likvideerimisel) kasuks väljamõistetud rahalised nõudeõigused võlgniku suhtes kohustatud isiku

AS Dotnuva Baltic vastu.

2. Avaldaja kui võlgniku suhtes kohustatud isik tasus 20.12.2019 kohtutäitur Kaire Põltsi

ametialasele arvelduskontole 21 500 eurot, misjärel esitas 23.12.2019 kohtutäiturile taotluse

raha tagastamiseks.

Taotluse ja selle 30.12.2019 ning 09.01.2020 täienduste kohaselt palus avaldaja kohtutäituril

rahalise nõude arestimise akti tühistada ja kohtutäiturile üle kantud rahasumma võlgniku suhtes

kohustatud isikule tagastada. Avaldaja väitel on täitemenetluse algatamine vaidlusaluses

täiteasjas olnud alusetu, kuna täitedokument on üksnes täitemenetluse tarbeks tekitatud ning

täitedokumendist tulenev nõue ei olnud täitemenetluse algatamise ajal muutunud sissenõutavaks.

Riigikohus on lahendis nr 2-17-14925 määranud raha andmise kohtutäituri Taive Peedosaare

käsutusse, mistõttu on nõude arestimine arusaamatu. Kohtutäitur ei ole raha arestimisel lähtunud

prioriteedipõhimõttest.

3. Kohtutäitur vaatas esitatud taotluse ja selle täpsustuse läbi kaebusena kohtutäituri tegevuse

peale ning jättis 20.01.2020 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur märkis, et täitemenetluse algatamine vaidlusaluses täiteasjas ei ole olnud alusetu ega

ebaseaduslik. Täitemenetluse algatamiseks olid täidetud kõik seaduses sätestatud kohustuslikud

tingimused. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18 kohaselt on täitedokumendiks

muuhulgas rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik

pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele.

18.12.2019 koostatud rahalise nõude arestimise akt on kooskõlas seadusega ja õiguspärane. Vara

tagasivõitmise raames väljamõistetud hüvitis on arestitav ja täidetav vastavalt nõuete esitamise

järjekorrale. Puuduvad õiguslikud alused rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks ja raha

väljamakse mitteteostamiseks või raha tagastamiseks. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja on

täitemenetluses võlgniku suhtes kohustatud isik, puudub tal kaebeõigus täitedokumendist

tuleneva nõude vaidlustamiseks.

Kohtutäitur selgitas lisaks täiteasja nr 119/2017/167 menetlusega seonduvat. Kohtutäitur Taive

Peedosaar on kinnitanud nimetatud täiteasja täitetoimiku üleandmist kohtutäitur Kaire Põltsi

menetlusse, kuid seejärel 24.01.2019 ebaselgetel asjaoludel täiteasjas nr 119/2017/167

täitemenetluse lõpetanud. Tulenevalt asjaolust, et kohtutäitur Taive Peedosaar jättis sissenõudja

avalduse alusel täitetoimiku põhjendamatult üle andmata ning lõpetas täitemenetluse, ei olnud

Tsiviilasi nr 2-20-1643

3 (5)

sissenõudjatel muud võimalust, kui esitada lõpetatud nõude osas nõue uuesti täitmisele

(täitemenetlus täiteasjas nr 025/2019/4181). Nõude täitmist kohtutäituri Kaire Põltsi menetluse

kaudu on taotlenud samad sissenõudjad ja sama nõude osas, kelle nõude katteks oli hüvitis

Riigikohtu lahendiga määratud.

4. Avaldaja esitas 30.01.2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus kohtutäituri 20.01.2020

otsuse tühistada ja rahuldada kaebused 18.12.2019 rahalise nõude akti ja sunniraha hoiatuse

tühistamiseks ning 21 500 euro tagastamiseks. Ühtlasi palus avaldaja kohustada kohtutäiturit

21 500 eurot kaebajale tagastama ning kohaldada menetluse ajaks esialgset õiguskaitset,

peatades vaidlusaluse täitemenetluse. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur täitemenetluse

ebaõigesti täitedokumendi alusel, mis ei olnud sissenõutavaks muutunud, on fiktiivne,

vastuolus heade kommetega ja kuriteo tunnustega. Kohtutäituril puudus õiguslik alus

arestida kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma, mis tuli anda teise kohtutäituri käsutusse.

Maakohtu määrus

5. Maakohus keeldus 05.02.2020 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis avaldaja

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.

6. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2 ning

leidis, et kaebus (määruses ekslikult hagi) on õiguslikult perspektiivitu ja selle rahuldamine

esitatud kujul on välistatud. Maakohus märkis, et kaebuses välja toodud asjaolud omasid

tähtsust tsiviilasja nr 2-17-14925 lahendamisel. Tähtsust ei oma see, et kohtulahendi

resolutsioonis oli märgitud kohtutäituri nimi, kelle käsutusse tuli väljamõistetud rahasumma

anda. TMS § 49 lg-st 2 tulenevalt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust

pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata.

Kaebajale ei saanud kahju tekkida sellega, et ta täitis oma kohustuse täitemenetluse võlgniku

ees teises täiteasjas.

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei lahendanud maakohus avaldaja esialgse

õiguskaitse taotlust, vaid jättis selle läbi vaatamata. Kohus selgitas avaldajale võimalust taotleda

tasutud riigilõivu tagastamist.

Määruskaebus

7. Avaldaja esitas 20.02.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada,

võtta avaldaja kaebus menetlusse ja saata esialgse õiguskaitse taotlus maakohtule sisuliseks

läbivaatamiseks.

8. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

− Maakohus on ekslikult leidnud nagu sooviks kaebaja vaidlustada nõuet, mis oli tsiviilasja

nr 2-17-14925 menetluse esemeks. Kaebaja heidab kohtutäiturile ette seda, et täitur oleks

pidanud arestimisel kontrollima, kas täitedokumendi näol võib olla tegemist fiktiivse

võlatunnistusega. Vaidlusalune täiteasi on alustatud ebaõigesti, millest tulenevalt peab

kohtutäitur selle lõpetama.

− Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu kohustuks kaebaja Riigikohtu

18.12.2019 kohtuotsuse järgi kohtuasjas nr 2-17-14925 tasuma väljamõistetud

rahasumma kellelegi teisele kui kohtutäitur Taive Peedosaarele. Maakohus ei ole

põhjendanud, millisel seaduslikul alusel saab teine kohtutäitur arestida kohtutäituri

käsutusse mõistetava summa.

Tsiviilasi nr 2-20-1643

4 (5)

− Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kohtutäituri Kaire Põltsi menetluse kaudu

on nõude täitmist taotlenud samad sissenõudjad sama nõude osas, kelle nõude katteks oli

hüvitis määratud Riigikohtu 18.12.2019 otsuse alusel. Kohtutäitur Taive Peedosaare

menetluses olnud ja lõpetatud täiteasjas nr 119/2017/167 olid sissenõudjateks

ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel), PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ

ja XX.

− Olukorras, kus kohtutäitur Taive Peedosaar lõpetas täiteasja nr 119/2017/167 ja puudub

alus selle uuesti alustamiseks, samuti puudub alus täitemenetluse nr 025/2017/3810

läbiviimiseks, ei peaks avaldaja raha tasuma. Kui täitedokument on fiktiivne, puudub

sissenõudjal nõue, ja kaebaja ei kohustu Riigikohtu lahendit nr 2-17-14925 sissenõudjate

kasuks täitma.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta

muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt

määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi,

vastates samas määruskaebuse väidetele, järgmiselt.

11. Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt on vaidlusaluses täitemenetluses võlgnikule kuuluv

nõue arestitud (TMS § 111). Nõude arestimise õiguslikuks tagajärjeks on see, et sissenõudjal

on õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks

kohtutäiturile, sealhulgas õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku

vastu (TMS § 118 lg 1). Osundatust tuleneb, et kui võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik

on valmis võlgniku ees oleva kohustuse täitma, tuleb see nõude arestimise korral täita

sissenõudja kasuks kohtutäiturile (TMS § 114 lg 1 p 4). Seadusest ei tulene, et kohtutäitur

saaks kohustatud kolmanda isiku suhtes rahalise nõude arestimise korral sundtäitmist läbi

viia. Tulenevalt TMS § 117 lg 1 p-st 1 on võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik muu hulgas

kohustatud kohtutäituri määratud ajaks kohtutäiturile teatama, kas kohustatud kolmas isik

tunnistab võlgniku nõude olemasolu ja on valmis kohustust täitma ning TMS § 118 lg 1

annab sissenõudjale nõudeõiguse kohustatud kolmanda isiku vastu. Kui kohustatud kolmas

isik arestitud nõuet ei täida, siis lahendatakse vaidlus arestitud nõude üle kohtus, juhindudes

TMS §-st 118.

12. Avaldaja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, vaid on arestitud nõuet tunnistades kandnud

rahasumma kohtutäituri ametialasele kontole. Avaldaja tugineb kaebuses sellele, et

kohtutäitur ei olnud õigustatud nõuet arestima. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei

nõustu. Kohtutäituri õigus nõuet arestida tulenes TMS §-st 111. Avaldaja ei ole kaebuses

välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada vastupidist. Seejuures ei selgu kaebusest,

kuidas on nõude arestimisega avaldaja õigusi rikutud. Nõude arestimine iseenesest arestitava

nõude võlgniku õigusi ei kahjusta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2009 määrus

tsiviilasjas nr 2-08-68936, lk 4). Kaebuses esitatud asjaoludel puudub seega alus rahalise

nõude arestimise akti tühistamiseks ja avaldajale raha tagastamiseks.

Tsiviilasi nr 2-20-1643

5 (5)

13. Täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud TMS § 48 lg 1 p-des 1-8. Kohtutäitur ei

olnud kolmanda isiku vastuväidete alusel kohustatud täitemenetlust lõpetama. Võlgniku

suhtes kohustatud isikul puudub õigus vaidlustada täitedokumendist tulenevat nõuet või

seda, kuidas täitemenetluses sissenõudjate vahel tulem jaotatakse. Täitedokumendile saab

sisulisi vastuväiteid esitada täitemenetluse võlgnik. Ekslik on avaldaja arusaam, nagu oleks

tal võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isikuna võimalik pidada võlgniku asemel

täitedokumendist tuleneva nõude üle sissenõudjatega materiaalõiguslikku vaidlust ja seeläbi

enda kohustuse täitmisest vabaneda. Sealjuures ei ole avaldaja täitedokumendiks oleva

notariaalse lepingu pool, kes saaks lepingu väidetavale tühisusele tugineda. Kolmandal isikul

on täitemenetluses TMS §-s 222 sätestatud aluste esinemisel võimalik esitada hagi

sissenõudja ja võlgniku vastu, millist võimalust avaldaja on tsiviilasjas nr 2-20-1562 ka

kasutanud.

14. Kokkuvõttes järeldas maakohus kaebuses esile toodust õigesti, et kaebus on õiguslikult

perspektiivitu ja selle rahuldamine on esitatud asjaoludel välistatud. Maakohtu määruse

põhjendustest tuleb välja jätta punktid 7-8, kuna avaldaja ei ole täiteasjade nr 119/2017/167

ja 025/2019/4181 osaliseks ning kaebuse lahendamisel ei oma tähtsust, millises järjekorras

ja kelle kasuks vaidlusaluses täiteasjas hiljem väljamakseid tehakse.

15. Avaldaja esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (28.03.2017 Tallinna

notar Heleriin Kulla poolt tõestatud notariaalakt; 17.11.2016 Tallinna notar Heleriin Kulla

poolt tõestatud notariaalakt; 07.06.2018 koostatud kommertspandi mõtteliste osade

loovutamise leping ning nõude loovutamise leping) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus jätab

esitatud tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, kuna need ei oma määruskaebuse

lahendamisel tähtsust.

Maakohus on õigesti lahendanud kaebuse menetlusse võtmise küsimuse ilma tõendeid uurimata.

Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

määruskaebuse esitaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks

küsida puudutatud isikute seisukohti. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu ei ole tekkinud

kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva

määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel vaidlustatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav