2-18-4531/91 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. juuni 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-4531

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 31. jaanuari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

720 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31. jaanuari 2020. a otsus osas, milles maakohus

vähendas XX-lt YY kasuks väljamõistetud elatist ajavahemikus 24. märtsist 2018

kuni 11. septembrini 2018. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi elatise

vähendamiseks ajavahemikus 24. märtsist 2018 kuni 11. septembrini 2018

rahuldamata.

2. Jätta maakohtu otsuse resolutsioon ülejäänud osas muutmata, kuid täiendada

maakohtu põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Otsuse tervikresolutsioon on:

4.1. Rahuldada osaliselt XX hagi YY vastu elatise vähendamiseks.

4.2. Muuta Viru Maakohtu 7. märtsi 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567

välja mõistetud elatise suurust.

4.3. Mõista XX-lt YY kasuks välja igakuine elatis 170 eurot alates 12. septembrist

2018 kuni YY täisealiseks saamiseni 24. septembril 2027.

4.4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta vastu võtmata XX ringkonnakohtule esitatud maksekorraldused elatise

maksmise kohta.

2 (6)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 24. märtsil 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu elatise

vähendamiseks. Hageja palus vähendada elatist alates hagi esitamisest 125 euroni kuus. 4. mai

2018. a menetlusdokumendis palus hageja vähendada elatist 150 euroni kuus.

1.1. Hageja väitel sündis tema ja DD kooselust XX.XX.XXXX kostja. Viru Maakohtu

7. märtsi 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 (edaspidi Viru Maakohtu otsus) mõisteti

hagejalt kostja ülalpidamiseks välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast. Hagejal on tekkinud seoses väikese töötasuga elatise võlg. Harju Maakohtu

3. novembri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12534 määrati kostja eestkostjaks MM

(eestkostja).

1.2. Hageja olukord on muutunud. Hageja ülalpidamisel on ka tema teine laps VV, kes on

sündinud XX.XX.XXXX. Hageja saab töötasu kätte alla miinimumi. Lisaks tuleb arvestada

asjaolu, et eestkostja saab peretoetust. Hageja tugineb perekonnaseaduse (PKS) §-le 99, § 102

lg-le 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 459 ja §-le 497. Menetluse ajal

XX.XX.XXXX sündis hagejal kolmas laps BB.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja väitel ei ole

asjaolud TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 497 mõttes muutunud, mis annaks omakorda alust

elatise suurust muuta. Viru Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Hagi kohaselt on hageja

ülalpidamisel XX.XX.XXXX sündinud teine laps ning hageja saab töötasu kätte alla

miinimumi. Tegemist on samade asjaoludega, mida analüüsis Viru Maakohus otsuse tegemisel.

Hageja oli Viru Maakohtu otsuse tegemise ajal Eesti Töötukassa 31. jaanuari 2012. a otsuse

nr TA12-0015528 kohaselt töötu, st tal puudus igasugune sissetulek. Hageja sissetuleku

suurenemine ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks. Samuti oli Viru Maakohtu otsuse

tegemise ajaks sündinud hageja teine laps.

Menetluse edasine käik

3. Maakohus jättis 15. juuni 2018. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14. detsembri 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse

osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus

ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu 15. juuni 2018. a otsus. Riigikohus

jättis 6. märtsi 2019. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

3 (6)

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi 31. jaanuari 2020. a otsusega osaliselt ja muutis Viru Maakohtu

otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 välja mõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis hagejalt

kostja ülalpidamiseks välja igakuise elatisena 170 eurot alates 24. märtsist 2018 kuni kostja

täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, sest kohus rahuldas

hagi osaliselt.

4.1. Maakohus selgitas, et PKS § 101 lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 alusel

vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib

olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi

elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise

suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459.

4.2. Pooled ei vaidle, et

-

kostja on hageja poeg;

-

kostja ema on DD;

-

kostja eestkostjaks on Harju Maakohtu 3. novembril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-12534

tehtud määruse kohaselt MM;

-

Viru Maakohtu 7. märtsi 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 mõisteti hagejalt

kostja kasuks välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

4.3. Viru Maakohus tuvastas, et hageja on võimeline alates 9. septembrist 2010 kostjat üleval

pidama miinimumelatise määras. Viru Maakohtu otsuse tegemise seisuga oli hagejal kaks

ülalpeetavat, s.o hageja ning XX.XX.XXXX sündinud poeg. Hageja ülalpeetavate arv on alates

7. märtsist 2012 muutunud. XX.XX.XXXX sündis kolmas laps.

4.4. Olenemata kohtu korduvatest selgitustest ei ole hageja esitanud tõendeid oma

majandusliku olukorra muutumise kohta. Samuti ei ole hageja tõendanud noorima lapse

vajadusi. Hageja on esitanud tõendeid vaid selle kohta, et tema eest tasub elatist kostjale ja

keskmisele pojale igakuiselt 150 eurot RR. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes

vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Maksu- ja Tolliameti väljavõttega perioodi 2012. a kuni 2019. a kohta on tõendatud, et hageja

on töövõimeline isik, kes on võimeline nii endale kui ka alaealistele lastele ülalpidamist

teenima.

4.5. Kostja seaduslik esindaja on kinnitanud, et tema kostja eestkostjana ei ole elatist nõudnud

kostja teiselt vanemalt, s.o emalt. Kostja emal on lisaks kostjale veel kaks ülalpeetavat, kes on

sündinud pärast 2012. a kohtuotsust. Kostja ema majanduslik olukord on sarnane hageja

majanduslikule olukorrale. Pooled ei vaidle, et riik maksab kostjale lapse toetust ja

eestkostetava lapse toetust kokku 290 kuni 300 eurot kuus alates 3. novembrist 2016. Võttes

arvesse, et mõlemal vanemal on kohustus ülal pidada oma alaealist last, kummagi vanema

kanda on miinimumelatise määr, ning arvestades asjaolu, et riigitoetus kostjale on 290 kuni

4 (6)

300 eurot kuus, siis pidas kohus põhjendatuks määrata hagejalt välja mõistetavaks elatise

suuruseks 170 eurot kuus. Selle tasumise võimekust on hageja ise kinnitanud.

Poolte seisukohad

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osaliselt

ja teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis, mis vastab 75%-

le ½-st Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 12. septembrist 2018 kuni

kostja täisealiseks saamiseni.

5.1. Maakohtu otsus on põhjendamata. Otsusest ei nähtu, millistele asjaoludele ja tõenditele

tuginedes on kohus elatist vähendanud ja miks on elatist vähendatud alates hagi esitamisest.

Maakohus ei analüüsinud, kas ja millisel määral mõjutab kolmanda ülalpeetava lisandumine

hageja võimet tasuda kostjale elatist Viru Maakohtu otsusega väljamõistetud määras ja seda

alates hagi esitamisest, mil kolmandat last ei olnud veel sündinud.

5.2. Maakohus ei tuvastanud, et hageja varaline seisund on võrreldes Viru Maakohtu otsuse

aluseks olnud asjaoludega muutunud sel määral, et oleks alust elatise vähendamiseks. Kuivõrd

hageja oma varalise seisundi kohta tõendeid ei esitanud, ei saanud maakohus tõendite

puudumise tõttu ka tuvastada, et hageja varanduslik seisund on muutunud halvemaks. Lisaks

on hageja võimeline teenima miinimumpalgast oluliselt suuremat sissetulekut, kuid hageja on

teinud teadliku valiku töötada miinimumpalgast oluliselt madalama palgaga või lausa tasuta.

Kuivõrd

hageja

on

14. oktoobri 2019. a

otsusega

kriminaalasjas

nr 1-19-8126

karistusseadustiku § 169 alusel süüdi tunnistatud ajavahemikul 3. novembrist 2016 kuni

31. oktoobrini 2018 kostjale igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise eest, ei saa

hageja käitumine olla aluseks elatise vähendamiseks. Maakohtu seisukoht, et otsus

kriminaalasjas nr 1-19-8126 ei oma ajalist puutumust praeguse vaidlusega, on ebaõige.

Viidatud otsus käsitleb osaliselt ka praeguse menetluse ajaperioodi elatusraha maksmisest

kõrvalehoidumist ning lisaks käsitleb viidatud lahend hageja töökoha valikut.

5.3. Maakohus vähendas põhjendamatult elatist alates 24. märtsist 2018. Hagi esitamise ajal

ei esinenud ajaolusid, mis oleks andnud alust elatise vähendamiseks. Elatise vähendamist ei

õigusta teise lapse ülalpidamise kohustust ega hageja väike sissetulek. Hageja teine laps sündis

enne Viru Maakohtu otsuse tegemist. Lisaks arvestas Viru Maakohus otsuse tegemisel juba

hageja teise lapse sünniga kaasneva ülalpidamise kohustusega. Asjaolu, et hageja teise lapse

kasuks kinnitati 27. aprilli 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-437 kompromiss igakuise

elatise tasumiseks 150 eurot kuus, s.o alla sel ajal kehtinud elatise miinimummäära, pigem

vähendas hageja kohustusi teise lapse ülalpidamiseks. Samuti olid praeguse hagi esitamise ajal

hageja sissetulekud suurenenud võrreldes tsiviilasja 2-10-43567 menetlemise ajaga, mil hagejal

sissetulek puudus. Elatise vähendamise aluseks olevatest muutunud asjaoludest saab äärmisel

juhul rääkida alates hageja kolmanda lapse sünnist, s.o alates 12. septembrist 2018.

5.4. Ka ainuüksi peretoetuste maksmise fakt ei anna alust elatise vähendamiseks alla

miinimummäära. Riiklike peretoetuste maksmine võib olla aluseks elatise vähendamiseks

ainult koostoimes muude asjaoludega.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada elatise vähendamise aja osas. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse.

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid

ringkonnakohus täiendab maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

5 (6)

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu

on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsioonkaebuse üksnes kostja, kes vaidlustas maakohtu

otsuse osas, milles hagi rahuldati. Seega on maakohtu otsus osas, milles hagi osaliselt jäi

rahuldamata, jõustunud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei kontrolli.

9. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on põhjendamatult elatist vähendanud

alates hagi esitamisest. TsMS § 459 lg 1 järgi saab kohtulahendiga väljamõistetud elatise

suurust muuta eeldusel, et pärast eelmise kohtuasja arutamise lõppu on oluliselt muutunud

elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Seega saab

elatise suurust muuta alates selle aluseks olevate asjaolude tekkimise ajast.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema

majanduslik seisund oleks halvenenud võrreldes Viru Maakohtu otsuse tegemise ajaga.

Ringkonnakohus märgib, et elatise vähendamise aluseks ei ole asjaolu, et hageja on otsustanud

asuda tööle madalama töötasu eest. Hagejal on kohustus leida endale selline töökoht, mis tagaks

tema laste ülalpidamiskohustuse täitmise võimalikult suurel määral. Maksu- ja Tolliameti

väljavõttest hageja sissetulekute kohta ajavahemikul 1. märtsist 2012 kuni 31. maini 2019

nähtub, et hageja on asunud alates hagi esitamisest tööle teise tööandja juurde, kus tema

sissetulek on oluliselt vähenenud. Kostja esitatud äriregistri väljavõttest hageja uue tööandja

kohta nähtub, et selle ainuosanik oli hageja ema. See viitab asjaolule, et hageja on ise menetluse

ajaks kunstlikult enda sissetulekut vähendanud.

Samuti ei ole uueks asjaoluks, mis annaks alust elatise vähendamiseks, hageja teise lapse sünd,

kuna see toimus eelmise kohtumenetluse ajal ning Viru Maakohtu otsuses on arvestatud hagejal

teise lapse olemasoluga.

Uueks asjaoluks, mis annab alust elatise vähendamiseks, saab olla hageja kolmanda lapse sünd

XX.XX.XXXX. Seega ei ole põhjendatud elatise vähendamine enne seda kuupäeva.

10. Ringkonnakohus nõustub iseenesest kostjaga, et maakohtu põhjendused elatise

vähendamise ulatuse kohta on puudulikud. Samas ei ole see ringkonnakohtu hinnangul toonud

kaasa lõpptulemusena ebaõiget lahendit. Ringkonnakohus saab otsuse põhjendusi täiendada.

11. Viru Maakohtu otsusega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras. Elatise vähendamine alla selle määra saab PKS § 102 lg 2 kohaselt

toimuda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määra saab olla asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Praeguseks on hagejal lisaks kostjale veel kaks last, kellest üks on sündinud pärast Viru

Maakohtu otsusega hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmist. Seega tuleb hinnata, kas

hageja kolmas laps oleks kostjaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud, kui hageja peaks

kostjale maksma elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.

12. Nagu eelnevalt märgitud, ei saa hageja ülalpidamisvõime hindamisel aluseks võtta hageja

praegust sissetulekut, kuna ringkonnakohtu hinnangul on hageja seda ise kunstlikult

vähendanud, et hoida kõrvale elatise tasumise kohustusest. Küll aga saab hageja võimet hankida

enda ja enda laste ülalpidamiseks sissetulekut hinnata hageja varasema sissetuleku alusel.

Maksu- ja Tolliameti väljavõttest hageja sissetulekute kohta ajavahemikul 1. märtsist 2012 kuni

31. maini 2019 nähtub, et enne hagi esitamist oli hageja igakuise sissetuleku suurus keskmiselt

vahemikus ca 700–800 eurot. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest, mh kostja viidatud

kriminaalasjas tehtud otsusest, millega hageja mõisteti süüdi kostja ülalpidamiskohustuse

rikkumise eest, ei nähtu, et hageja oleks võimeline teenima sellest oluliselt kõrgemat

sissetulekut. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et hageja on võimeline teenima 800 eurot

kuus.

6 (6)

13. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus hageja kolmanda lapse vajadused ei ole

tõendatud, saab sarnaselt kostja vajadustele PKS § 101 lg 1 järgi eeldada, et lapse

ülalpidamiskulu kuus on ühe kuu töötasu alammäär. Seega ei muuda asja lahendust see, et

hageja kolmanda lapse vajaduste suurus ei ole tõendatud.

14. Hageja peab tasuma enda teisele lapsele elatist 150 eurot kuus. Juhul, kui hageja peaks

tasuma kostjale elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras jääks talle seega enda ja oma

kolmanda lapse ülalpidamiseks praegu kehtiva elatise miinimummäära järgi 358 eurot (800-

150-292), 2018. a-l oli see summa 400 eurot (800-150-250). On ilmselge, et sellises olukorras

oleks hageja kolmas laps kostjast varaliselt vähem kindlustatud, arvestades seda, et PKS § 102

lg 2 järgi peab vanem olukorras, kus ta ei suuda tasuda elatist miinimummääras ilma enda

ülalpidamist kahjustamata, kasutama enda vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Seejuures tuleb arvestada ka asjaolu, et vanem peab eelduslikult kandma üksnes poole lapse

ülalpidamiskohustusest, kuid enda ülalpidamise tervikuna. Maakohtu välja mõistetud elatise

suuruse (170 eurot kuus) puhul on ligikaudu tagatud PKS § 102 lg-st 2 hagejale tulenev

kohustus kasutada enda vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestades kostja

ja hageja kolmanda lapse ülalpidamiseks 170 eurot kuus ning teise lapse ülalpidamiseks 150

eurot kuus, jääb hagejale enda vajaduste katteks 310 eurot kuus. Seega tuleb maakohtu otsus

jätta vähendatud elatise suuruse osas muutmata.

15. Ringkonnakohus leiab, et elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei

ole praegusel juhul alust siduda väljamõistetud elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

määraga, kuivõrd elatise miinimummäär võib tõusta kiiremas tempos kui hageja võimalik

sissetulek (vt ka Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16).

16. Ringkonnakohus märgib, et elatise vähendamise aluseks ei ole praegusel juhul ainuüksi

kostjale peretoetuste maksmine, vaid eelkõige asjaolu, et hageja kolmanda lapse ülalpidamine

saaks kahjustada, kui hageja peaks kostjale tasuma elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.

17. Hageja on esitanud ringkonnakohtu menetluses maksekorraldused selle kohta, et ta on

tasunud menetluse ajal kostjale elatist. Nimetatud asjaolu, ei ole oluline elatise vähendamise

vaidluse lahendamisel, mistõttu ei ole hageja esitatud tõendid TsMS § 238 lg 1 mõttes

asjakohased, mistõttu ringkonnakohus jätab need asja juurde võtmata.

18. Kuigi ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul

alust muuta maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Hagi on jätkuvalt rahuldatud

osaliselt, mistõttu TsMS § 163 lg 1 kohaselt on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav