2-19-127295/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-20-127295 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2020, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T B vastu võla nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 95,69 eurot Menetlusosalised Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), Lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post: XXX) Kostja: T B (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T B Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 73 senti, intressid 1 (üks) eurot 56 senti, viivised 16 (kuusteist) eurot 38 senti ja 25 (kakskümmend viis) eurot sissenõudmiskulu.

3. Välja mõista T B Aktsiaseltsi PlusPlus Capital viivis VÕS § 113 lg 1 sä-testatud määras põhinõudelt (48,73 eurolt) alates 24.04.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

4. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista T B Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 161 (ükssada kuuskümmend üks) eurot menetluskulu.

6. Välja mõista T B Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (161 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-20-127295

2(4) Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja pank järelmaksulepingu koos selle lisadega, millega võimaldas pank kostjale järelmaksu 263,90 eurot kauba ostmiseks. Järelmaksu summa andis pank kostja soovil üle müüjale (O OÜ) ning Kostja kohustus järelmaksu tagastama pangale maksegraafiku alusel igakuiste maksetena igakuise maksega alates 10.03.2015 28,35 eurot kuni viimase osamakseni 10.02.2016 25,13 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 25,5860% aastas. Lepingu üldtingimuste punkti 1.1. järgi kohustus kostja tasuma püsimaksetena järelmaksu, järelmaksu intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt maksegraafikule. Maksegraafiku igakuised annuiteetmaksed sisaldasid järelmaksu summa ja intressi. Kostja rikkus lepingu üldtingimuste p 1.1., s.t ei tasunud osamakseid alates 11.01.2016. a. osamaksest. 10.02.2016 on saabunud maksegraafikust tuleneva viimase osamakse maksetähtaeg.

26.08.2016 teavitas pank kostjat, et lepingu lõpptähtpäev on saabunud ja kostjal on endiselt lepingust tulenevaid täitmata rahalisi kohustusi. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 6.5 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 95,69 eurot. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressitele XXX. Seetõttu juhindudes § 113² lg 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.

29.03.2018 loovutas pank oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitasid pank ja hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

2-20-127295

3(4) Hageja palub kostjalt välja mõista 23.01.2015. a järelmaksulepingust nr 1502682/96tl tulenev võlgnevus 48,73 eurot, intressid 1,56 eurot, viivised 16,38 eurot, sissenõudekulud 25 eurot; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 48,73 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise määr päevas, alates 24.04.2020. Mõista välja 75 eurot riigilõivu, 420 eurot õigusabikulu ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 36 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid, nõudis kirjalikku vastust ja palus kostjal teavitada kohut, kas ta soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte pereliikme kaudu TsMS § 322 lg 1 alusel 20.05.2020. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §- dega 76, 100, 101, 108, 113, 128 ja TsMS §-ga 367.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 75 eurot, kättetoimetamiskulu 36 eurot ja õigusabikulud, kokku 420 eurot.

2-20-127295

4(4) Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 75 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1) ning kättetoimetamiskulu 36 eurot. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 50 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel hagihinda ja asjaolu, et esitatud on masshagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid 420 eurot õigusabikulu. Hageja hagiavaldus on kolmel leheküljel, millest sisulist teksti on kaks lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 161 eurot menetluskulu, s.h riigilõivu

75 eurot ja õigusabikulud 50 eurot ning kättetoimetamiskulud 36 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik